lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1503/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1503/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
11.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 252 lg 1Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1503

Määruse kuupäev

11.07.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada teise perearsti vastuvõtt

Menetlusosalised

Taotleja – X Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 01.03.2023– 29.06.2023 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada tähemärgiga.

määruse

avaldamisel

taotleja

nimi

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse taotlejale kätte. Määrus toimetatakse kätte ka Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 30.06.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks võimaldama taotlejale perearsti dr Irina Kivi vastuvõtt väljaspool järjekorda. Taotleja sõnul on ta vangla perearsti dr I. Kivi vastuvõttu oodanud mitmed kuud. Taotleja lisati 01.03.2023 perearsti vastuvõtu järjekorda, kuid talle öeldi, et vastuvõttu tuleb oodata 4 kuud. Peaaegu 4 kuu möödudes sai taotleja pereõe vastuvõtule ja seal öeldi talle, et perearsti vastuvõttu tuleb oodata veel 2 kuud. Samas on taotlejale teada teisi kinnipeetavaid, kes soovisid selle perearsti vastuvõtule pärast taotlejat, kuid on juba vastuvõtul käinud. Taotleja soovib just konkreetse perearsti vastuvõtule, kuivõrd ta räägib vene keelt, tal on selg haige ja vangla teine perearst ei väljasta taotlejale tablette, mis on taotlejale närviarsti poolt välja kirjutatud ning samuti ei pane kirja psühhiaatri vastuvõtule. Taotleja ei ole nõus ootama veel 2 kuud, sest ka siis ei ole kindel, et ta vastuvõtule saab. Seetõttu palub taotleja

3-23-1503 kohtul kohustada vanglat võimaldama taotlejale perearsti dr I. Kivi vastuvõtt väljaspool järjekorda. Taotleja esitas ka menetlusabi taotluse, milles palub kohtul vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal ei ole tasumiseks vahendeid.

2.Viru Vangla leiab 10.07.2023. a vastuses kohtunõudele, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ning palub jätta taotluse rahuldamata. Õiguspraktikas jaatatakse arusaama, et erinevalt vabaduses viibivast patsiendist ei pea vanglas viibivale inimesele võimaldama ravikindlustuse seaduse § 40 lg 1 alusel teisest arvamust eriarsti pandud diagnoosi õigsuse kohta või talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta (nt Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2021. a lahend asjas nr 3-19-2092). Sarnast põhimõttest tuleb lähtuda ka üldarstiabi andmisel. Taotleja probleemid on vangla tervishoiutöötajatele teada ning kontrolli all hoitavad, seetõttu puudub tal erakorraline (kiire) vajadus teise arsti vastuvõtule pääsemiseks. Kinnipeetaval ei ole ka subjektiivset õigust valida, millise tervishoiutöötaja vastuvõtule ta vanglas viiakse. Arstiteenus on piiratud ressurss. Kõige selle koosmõjus ei ole põhjendatud taotlejale kiirema dr Kivi vastuvõtu võimaldamine, kuna see ei lähtu tema terviseseisundist. Taotleja järjekorras ettepoole tõstmine tähendaks teiste järjekorras viibijate järjekorra nihkumist tahapoole. Kui patsiendi terviseseisund peaks muutuma (halvenema), saab vangla oma seisukohta korrigeerida ning tagada sel hetkel vajaliku tervishoiuteenuse. Viru Vangla edastas kohtule ka taotleja tervisekaardi väljavõtte ja 30.06.2023. a vaide.

KOHTU SEISUKOHT

3.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
3.1.Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 01.03.2023–29.06.2023 (s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu) kohta. Konto väljavõttest nähtub, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on antud juhul täidetud (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15).
3.2.Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lg 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab järgnevalt esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.
4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
5.X esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav. Taotleja sõnul esitas ta vaidlusaluste vangla tegevustega seoses vanglale 30.06.2023 vaide. Viru Vangla edastas kohtule kõnealuse vaide. Taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lg-st 2 ja 5 tulenevalt esitada ka pärast haldusorganile vaide esitamist ning taotleja on selle eelduse vanglale 30.06.2023 vaiet esitades täitnud.

3-23-1503

6.X taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist võimaldama talle perearsti dr I. Kivi vastuvõtt väljaspool järjekorda (s.o HKMS § 251 lg 1 p-s 3 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõu). X taotleb seda ka vaidluse põhinõudena, seega otsustataks praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidlus ette ära.
7.Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks põhivaidluse ette ära otsustamisest hoiduda. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine ka sellises olukorras tingimata välistatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega on esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse äraotsustamine erandlikult põhjendatud vaid siis, kui vaidel või kaebusel on head eduväljavaated, taotlejal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja kui ülekaalukad vastanduvad huvid puuduvad.
8.Taotleja ei ole rahul dr Henry Silveti tehtud raviotsustega ning soovib seetõttu esialgse õiguskaitse korras teise vangla arsti dr I. Kivi vastuvõtule ravijärjekorda arvestamata. Kohus leiab, et taotlejal ei ole praegusel juhul tungivat vajadust esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamiseks soovitud toimingut tegema. Kohtule ei nähtu, et taotlejal esineks mingi erakorraline ja kiireloomuline vajadus teise arsti vastuvõtule pääsemiseks. Vangla on esitanud kohtule taotleja tervisekaardi väljavõtte, mille kohaselt on taotlejale järjepidevalt tervishoiuteenust osutatud ning kohtul puudub alus kahelda, et seda ei tehtaks jätkuvalt. Viru Vangla on oma vastuses kohtunõudele ka rõhutanud, et kui taotleja terviseseisund peaks muutuma, saab vangla oma seisukohta korrigeerida ning tagada antud hetkel vajaliku tervishoiuteenuse.
9.Kohtu hinnangul ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist ka kaebuse eduväljavaated, mis on pigem vähesed. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et arstiteenus on piiratud ressurss ning tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2021. a määrusest asjas nr 3-19-2092 ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida, millise tervishoiutöötaja vastuvõtule ta vanglas viiakse. Kohus arvestab ka seda, et taotleja järjekorras ettepoole tõstmine tähendaks teiste järjekorras viibivate kinnipeetavate nihkumist järjekorras tahapoole.
10.Eeltoodud põhjustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja