lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1472/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1472/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1122
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1472

Määruse kuupäev

10. juuli 2023

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X Vastustaja – Viru Vangla

Resolutsioon

1.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud

1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 28. juunil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt vangla keeldub andmast talle vajalikke ravimeid viidates julgeolekuohule ega osuta vajalikku meditsiiniabi. Taotluse kohaselt kirjutas psühhiaater taotlejale 27. juunil 2022 välja ravimi Pregabalin ja neuroloog kirjutas 5. juulil 2022 välja ravimi Nervantin (õige nimetus Neurontin – kohtu märkus), kuid Viru Vangla arst ja meditsiiniõde tühistasid omavoliliselt eriarstide poolt määratud ravimite väljastamise. Lisaks keeldus Viru Vangla arst 7. veebruaril 2023 taotleja suunamisest psühhiaatri ja neuroloogi vastuvõtule. Taotleja märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on neuroloogi ja psühhiaatri vastuvõtule saamine, mõnitamise lõpetamine ning meditsiinilise abi saamine. Esialgse õiguskaitse taotluse juurde on lisatud menetlusabi taotlus taotleja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla 6. juunil 2023 kohtule, et X on 16. juunil 2023 ja 22. juunil 2023 esitanud vanglale võõrkeelsed pöördumised (veel tõlkimata, lisatud vastuse juurde), mida võiks seostada esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega. Vangla on seisukohal, et kuigi 22. juuni 2023. a pöördumine on pealkirjastatud vaidena, siis on sisult tegu taotlusega tervishoiuteenuse viisi otsustamiseks vangla poolt. Seega puudub aktiivne vaidemenetlus ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2 järgi ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Vangla märgib, et isegi kui taotlus oleks lubatav, siis esialgse õiguskaitse vajadus Xil puudub. Tervisekaardist (lisatud vastuse juurde) nähtub, et taotlejal puudub erakorralise tervishoiuteenuse saamise vajadus. Ta on vangla tervishoiutöötajate vaateväljas ja talle on planeeritud vangla arsti vastuvõtt (lisatud järjekorda). Juhul, kui tema terviseseisund peaks

muutuma, saab vangla järjekorda ka korrigeerida. Miski ei viita hetkel sellele, et X peaks vajama vanglavälist tervishoiuteenust. Tähelepanuta ei saa jätta ka põhjust (s.o ravimite kogumine), miks talle ravimite ordineerimisel on tehtud erakorralisi otsuseid. Vangla viitab, et antud küsimuses on toimunud ka varasemalt mitmeid menetlusi. Kohtu seisukoht

3.Kohus mõistab, et X soovib esialgse õiguskaitse korras neuroloogi ja psühhiaatri vastuvõtule saamist ning lisaks on taotlus mõistetav ka nii, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras endale nende eriarstide poolt välja kirjutatud ravimite (Pregabalin ja Neurontin) väljastamist. Kuigi taotleja kirjeldab ka seda, kuidas ta 18. mail 2023 vigastas oma jalga, siis ei nähtu taotlusest, mil viisil tuleks sellega seonduvalt esialgset õiguskaitset kohaldada. Taotlusest nähtuvalt on meditsiinitöötaja 31. mail 2023 kaebaja jala üle vaadanud. Mis puudutab Xi mõnitamise lõpetamist, siis sellist abstraktse sisuga ettekirjutust ei ole võimalik vanglale teha (juhul, kui see oli taotleja eesmärgiks) ja kohus seda eraldiseisva esialgse õiguskaitse taotlusena ei käsita.
4.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Taotleja märgib, et vangla arst keeldus 7. veebruaril 2023 tema suunamisest psühhiaatri ja neuroloogi juurde. Viru Vangla poolt kohtule edastatud taotleja tervisekaardilt nähtub, et taotlejal toimus 2023. a veebruari alguses arsti vastuvõtt (7. veebruari 2023. a anamnees), mille kohta on tehtud muu hulgas sissekanne, et kinnipeetav psühhiaatri vastuvõttu ei vaja. Neuroloogi vastuvõtule saatmise või mittesaatmise kohta sissekanne puudub. Samuti nähtub taotleja tervisekaardilt, et ta on varasemalt (s.o 27. detsembri 2022. a arsti vastuvõtul) palunud end saata psühhiaatri juurde, et sealtkaudu ravimeid saada. Nimetatud vastuvõtu kohta on tehtud tervisekaardile samuti sissekanne, et kinnipeetav psühhiaatri vastuvõttu ei vaja (28. detsembri 2022. a anamnees). Kohus nõustub Viru Vangla 6. juuni 2023. a seisukohas esitatuga, et kuigi taotleja 22. juunil 2023 vanglale esitatud pöördumine on pealkirjastatud vaidena, siis on see oma sisult taotlus tervishoiuteenuse viisi otsustamiseks vangla poolt. Taotleja on selle vaidena pealkirjastatud pöördumise sidunud 18. mail 2023 toimunud juhtumiga, mil ta kukkus narilt alla. Samale juhtumile viitab taotleja ka esialgse õiguskaitse taotluses. Seega ei saa 22. juuni 2023. a dokumendi puhul olla tegemist vaidega arsti varasemalt (s.o mitu kuud tagasi) tehtud otsustele mitte saata kaebajat psühhiaatri juurde. Samuti ei nähtu tervisekaardilt, et arst oleks teinud enne taotleja 22. juuni 2023. a pöördumise esitamist otsust mitte saata kaebajat neuroloogi juurde. Kohtu hinnangul tuleb seega kaebaja 22. juuni 2023. a pöördumist käsitada eriarstide vastuvõtule saamise taotlusena, mida vangla ei ole veel lahendanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et käesoleval ajal ei ole käimas vaidemenetlust, mille esemeks oleks taotleja eriarstide (neuroloog ja psühhiaater) vastuvõtule saamine. Kuna vastavasisulist vaidemenetlust hetkel läbi ei viida, siis ei ole Xi esialgse õiguskaitse taotlus arstide vastuvõtule saamist puudutavas osas kohtus lubatav ning kohus jätab taotluse selles osas HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse puudumine selline puudus, mida saaks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmisega kõrvaldada, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada. Kohus nõustub siinkohal vanglaga ka selles, et isegi kui Xi esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis puudub tal käesoleval ajal ülekaalukas vajadus erakorraliselt psühhiaatri ja neuroloogi

vastuvõtule saamiseks võimaliku vaide- ja kohtumenetluse ajal. Taotleja tervisekaart ja selles kajastatud arstlikud otsustused sellist vajadust ei kinnita.

5.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti. Kohus märgib, et halduskohus on juba lahendanud taotleja esialgse õiguskaitse taotlusi, milles ta on palunud kohustada vanglat väljastama talle ravimid Pregabalin ja Neurontin. Haldusasjas nr 3-22-2097 jättis kohus 26. oktoobri 2022. a määrusega rahuldamata Xi esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus kohustada vanglat väljastama talle ravim Pregabalin. Taotleja korduvad samasisulised esialgse õiguskaitse taotlused on jäetud läbi vaatamata (nt haldusasjades nr 3-222138 ja nr 3-22-2697). Samuti jättis halduskohus 16. mai 2023. a määrusega asjas nr 3-23-1014 rahuldamata Xi esialgse õiguskaitse taotluse vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks talle ravimi Neurontin väljastamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul ei esine uusi asjaolusid, mis annaksid alust ravimite väljastamist puudutavas osas esialgse õiguskaitse taotluse uuesti esitamiseks. Kuna samasisulised esialgse õiguskaitse taotlused on juba varasemalt lahendatud, siis on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus ravimite Pregabalin ja Neurontin väljastamist puudutavas osas korduv ning see jääb HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
6.Eelnevat arvesse võttes jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna läbi vaatamata. Kuna taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada Xi menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse samuti läbi vaatamata.
7.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja