1.Võtta asja juurde Xi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 2. märts 2023 kuni 1. juuli 2023 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus teise kambrisse ja eluosakonda ümberpaigutamise nõude osas läbi vaatamata.
4.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus tahvelarvuti andmiseks kohustamise, üksikvangistuse keelamise ja Tartu Vangla 2. juuli 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/257 kehtivus peatamise nõuete osas rahuldamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas Tartu Halduskohtule 2. juulil 2023 esialgse õiguskaitse taotluse.
3-23-1494 Taotluse kohaselt paigutati ta 30. juunil 2023 Tartu Vangla sektori E1 kambrisse nr 1005, mis tema arvates ei vasta vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 7 lg 1 p 2 tingimustele: kambris puudub koht asjade hoidmiseks; ei ole sooja vett; laud on väike; voodi on keset kambrit ning ei ole vaba ruumi liikumiseks; ei ole kohta riiete kuivatamiseks; puudub dušš; tualett ja kraanikauss ei ole eraldatud piirdega. Samuti ei ole taotleja rahul E1 eluosakonna tingimustega väidetava lärmi tõttu, mida põhjustavad arestimajja paigutatavad ebakained isikud, ning seetõttu ei ole tal võimalik magada. Taotleja soovib, et vangla paigutaks ta kambrist nr 1005 teise kambrisse, kus on juurdepääs soojale veele ja saab kuivatada riideid, ning palub end ära viia E1 eluosakonnast. Taotluse kohaselt lõpetati selle esitajale tahvelarvuti andmine. Tema suhtes kasutatakse ka käeraudu. Taotleja palub peatada täiendavate julgeolekuabinõude (käerauad) kohaldamise käskkirja kehtivus, kohustada vanglat paigutama taotleja kambrisse ja eluosakonda, mis vastab VangS sätestatud tingimustele, ja andma talle kasutamiseks tahvelarvuti. Samuti palub ta keelata enda üksikvangistuses hoidmine. Taotleja väitel esitas ta vanglale vaide 2. juulil 2023. Ühtlasi palus taotleja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Kohus esitas 4. juulil 2023 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus esitada seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning Tartu Vangla käskkirja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta alates 30. juunist 2023 ning teatada, kas taotleja on vanglale esitanud eelnimetatud käskkirja peale vaide ja kas vangla on selle lahendanud.
3.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 7. juulil 2023 kohtule 2. juuli 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/257 ja Xi 4. juulil 2023 esitatud vaide nr 1-11/139-1. Ühtlasi esitas vangla omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles kokkuvõtvalt leiab, et taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud ja palub jätta selle rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
4.Asja materjalidest nähtuvalt kohaldas Tartu Vangla 2. juuli 2023. a käskkirjaga nr 2-23/12/257 (dtl 30-31) alates 30. juunist 2023 Xi suhtes igakordselt tema kambrist väljaviimisel ja ametnike sisenemisel kambrisse ohjeldusmeetmena käeraudu kuni asjaolude äralangemiseni. Samuti ilmneb kohtule esitatud tõenditest, et taotleja viibis taotluse esitamise ajal osakonna E1 kambris nr 1005, mille tingimusi ta peab kehtiva õiguse normidele mittevastavaks ning teda häirib kambrisse kostuv lärm arestimajast ja ta peab õigusvastaseks enda hoidmist nn üksikvangistuses. Samuti ei ole ta rahul, et E1 osakonnas viibides ei saa ta kasutada tahvelarvutit.
5.Kohtu hinnangul on taotleja soovinud esialgse õiguskaitse taotluses esitada järgmised nõuded: 1) peatada käskkirja nr 2-23/1-2/257 kehtivus (kaebaja sõnastab küll oma nõude käskkirja tühistamise nõudena); 2) kohustada vanglat paigutama taotleja kambrist nr 1005 ja E1 eluosakonnast teise kambrisse ja eluosakonda, mis vastavad vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas sätestatud tingimustele, ning keelata tema hoidmine üksikvangistuses; 3) kohustada andma taotlejale kasutamiseks tahvelarvuti. Tegemist on HKMS § 251 lg 1 p-des 1-3 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõudega.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse
3-23-1494 kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Asja materjalidest nähtuvalt on taotleja ülal viidatud käskkirja vaidlustanud vaidemenetluses, taotledes seejuures ka enda paigutamist teise kambrisse ja eluosakonda ning tahvelarvuti väljastamist. Taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on seega tulenevalt HKMS § 249 lg-st 2 kohtus lubatav. Menetlusabi taotluse lahendamine
7.X on palunud end vabastada taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (2. märts 2023 kuni 1. juuli 2023 kohta) kajastatut, vabastab kohus taotluse esitaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kambrist nr 1005 ja E1 eluosakonnast ümberpaigutamine
8.HKMS § 249 lg 1 ls-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse hiljem kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seejuures tuleb vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a kohtumääruse asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
9.Taotleja heidab vangla ette, et ta paigutati 30. juunil 2023 sektori E1 kambrisse nr 1005, mis taotleja arvates ei vasta VangS § 45 lg 1, VSKE § 7 lg 1 p 2 tingimustele (puudub koht asjade hoidmiseks, ei ole sooja vett, laud on väike, voodi keset kambrit, ei ole vaba ruumi liikumiseks, ei ole kohta riiete kuivatamiseks, puudub dušš, tualett ja kraanikauss ei ole eraldatud piirdega), samuti ei ole taotleja rahul E1 eluosakonna tingimustega väidetava lärmi tõttu. Taotleja palub paigutada ta esialgse õiguskaitse korras kambrist nr 1005 teise kambrisse, kus on juurdepääs soojale veele ja saab kuivatada riideid, ja viia ta ära E1 eluosakonnast.
10.Vastustaja on seisukohal, et Xil puudub esialgse õiguskaitse vajadus seoses kambris nr 1005 ja eluosakonnas E1 valitsevate tingimustega. Vangla teatas kohtule, et X paikneb alates 4. juulist 2023. a Tartu Vangla eluosakonna E2 kambris nr 1058. Vangla seisukohale lisatud kolmanda üksuse juhi e-kirjast selgub, et kamber 1058 on tavaline elukamber, millel on vahetrellid. Kambris on radiaator ja ka praegu kuivavad seal asjad. Lisaks on seal narivoodi, kapid asjade hoidmiseks, laud, 2 istekohta, kambriterminal, riidenagi, dušš sooja veega ja wc. Lisatud on ka selgitus, millest nähtub vangla valmisolek paigutada taolistesse kambritesse kuivatustoru. Samas on lisatud selgitus, et kamber 1058 on E2 osakonnas ning seal arestimajast kainenema toodud isikute põhjustatud müra ei sega (dtl 61-62).
3-23-1494
11.HKMS § 249 lg 3 ls 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Praegusel juhul on taotleja E1 eluosakonna kambrist nr 1005 ümber paigutatud eluosakonna E2 kambrisse nr 1058. Seega ei saa väidetavad probleemid, mida taotleja loetleb kambri nr 1005 puhul, tema õigusi enam puudutada ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kambrist nr 1005 ja E1 eluosakonnast ümberpaigutamiseks kohustamise nõude osas jätta HKMS § 249 lg 3 ls 2 alusel läbi vaatamata. Tahvelarvuti väljastamiseks kohustamine
12.Taotleja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle kasutamiseks tahvelarvuti. Taotleja väitel lõpetati talle 30. juunil 2023 tahvelarvuti andmine, mille abil ta õppis Eesti seadusi ja kohtupraktikat, samuti sai sellega oma kohtuasjadega tegeleda.
12.1.VangS § 311 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites.
12.2.Vangla vastusele lisatud selgituste (dtl 58) kohaselt on tahvelarvutite kinnipeetavatele kasutada andmine pilootprojekt E3 ja E4 eluosakonnas paiknevatele vahistatutele. Üksuse juhi kinnitusel saab X seaduste ja kohtuotsustega jätkuvalt tutvuda tavapärases korras selleks ette nähtud arvutis. Samuti selgub, et vangla võimaldas Xil 3. juulil 2023 tahvelarvutit kasutada.
12.3.Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub tahvelarvuti kasutamisega seonduvalt esialgse õiguskaitse vajadus. Tahvelarvuti kasutamise ning pilootprojektis osalemise õigust ei tulene taotlejale kehtivast õigusest ning samas ei ole vaidlust, et talle on tagatud seaduste ja kohtupraktikaga tutvumine VangS §-s 311 sätestatud viisil. Seega ei saa tahvelarvuti kasutamisvõimaluse puudumine luua taotleja jaoks pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida poleks hiljem kohtumenetluse tulemusena võimalik kõrvaldada. Vastustaja esitatud tõenditest selgub ka, et hoolimata viibimisest eluosakonnas, kus pilootprojekti ei rakendata, on taotlejale tahvelarvutit 3. juulil 2023 võimaldatud, kuna tema oli projektiga seotud algusest peale ja see tundus mõistlik (dtl 58). Lisaks arvestab kohus sellega, et esialgse õiguskaitse kohaldamine taotleja soovitud viisil (taotlejale kasutamiseks tahvelarvuti väljastamise kohustamine) tähendaks põhivaidluse ette ära otsustamist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb põhivaidluse ära otsustamist üldjuhul vältida ja see on põhjendatud üksnes erandjuhul ülekaaluka vajaduse korral (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14 (p 19), Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a määrus asjas nr 3-23-187 (p 11)). Ilmselgelt ei ole taotluses esitatud asjaoludel sellise erandliku olukorraga tegemist. Tahvelarvuti kasutamise ajutine piiramine ei riiva taotleja õigusi kuigivõrd intensiivselt.
12.4.Seega tuleb taotlus tahvelarvuti andmiseks kohustamise nõudes jätta rahuldamata. Tartu Vangla 2. juuli 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/257 kehtivuse peatamine
13.Taotluse kohaselt kasutatakse alates 30. juunist 2023 taotleja suhtes käeraudu ning X palub peatada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivus. Tema väitel on käskkirja andmisel täitmata haldusmenetluse seaduse §-de 40 lg 1, 60 lg 1, 61 lg 1 põhimõtted.
13.1.Tartu Vangla 2. juuli 2023. a käskkirjast nr 2-23/1-2/257 (dtl 30-31). nähtub, et vangla kohaldas alates 30. juunist 2023 Xi suhtes igakordselt tema kambrist väljaviimisel ja ametnike
3-23-1494 sisenemisel kambrisse ohjeldusmeetmena käeraudu kuni asjaolude äralangemiseni. Vaidlustatud käskkiri on koostatud 2. juulil 2023 ning taotlejale on seda tutvustatud 3. juulil 2023 kell 8.00 (dtl 31). Samuti on taotlejale antud võimalus vastuväidete esitamiseks enne haldusakti andmist, kuid ta ei soovinud seda teha.
13.2.Vangla märkis vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et Xi käitumine 30. juunil 2023 (korraldustele mitteallumine, ametnike sõimamine, telefonitoru juhtme puruks rebimine ja kambrist välja viskamine; ametniku suunas sülitamine) kujutab endast ohtu vanglaametnikele. Võttes seejuures arvesse ka isiku varasemat käitumist vangistuse jooksul, kus ta on füüsiliselt ametnikke rünnanud ega ole ametnike korraldustele allunud, tekkis vanglal 30. juuni 2023. a intsidendi järel põhjendatud kahtlus, et X võib oma käitumisega vanglaametnikele ohtu kujutada. Kuna võimaliku ründe toime panemiseks kasutatakse enamasti käsi, oli vangla hinnangul põhjendatud ründeohu vähendamine kinni peetavale käeraudade paigaldamisega ametnike sisenemisel kambrisse ja kinnipeetava viibimisel väljaspool elukambrit. Kuna kirjeldatud viisil käeraudade kasutamine on üksnes lühiajaline, nõustub kohus Tartu Vangla hinnanguga, et sellise meetme rakendamisega ei kaasne olulisi kahjulikke mõjusid, mida oleks vaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega tõrjuda.
16.3.Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestama ka teiste isikute õigusi ja avalikku huvi (HKMS § 249 lg 3 ls 1). Vangla administratsiooni ülesanne on tagada vangla ning kõikide seal viibivate isikute julgeolek ning turvalisus (VangS § 66). Vanglateenistusel on pädevus ja kogemus hinnata kinnipeetavast lähtuda võivaid ohte ning nendele vastavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning kohaldamise lõpetamist (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 5-19-40, p 41 ja seal viidatud praktika). Julgeoleku ja turvalisuse kui ülekaalukate õigushüvede kaitse eesmärki arvestades ei pea kohus põhjendatuks rahuldada taotluse nõuet täiendava julgeolekuabinõu (käerauad) kohaldamise käskkirja kehtivuse peatamiseks. Kuna abinõud kohaldatakse vaid lühiajaliselt käskkirjas nimetatud olukordades, ei riiva selle jätkuv kohaldamine taotleja õigusi ülemääraselt.
16.4.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivuse peatamise nõude osas. Taotleja väited käskkirja andmise menetluslikest rikkumisest kohtu seda veendumust ei kummuta.
17.Taotleja peab ebaõigeks ka tema hoidmist üksikvangistuses ning taotleb selle keelamist esialgse õiguskaitse korras. Kohtu hinnangul on see keelamisnõue hõlmatud vaidega, mille raames taotleja soovis enda ümberpaigutamist, ning kohus peab taotlust ka selle nõude osas lubatavaks. Haldusasja tõenditest ilmneb, et taotleja viibib vanglas vahistatu staatuses. Vahistatu kinnipidamistingimused ja paigutamine on sätestatud VangS 5. peatükis ning vahistatud vanglas hoidmise tingimused, sh eraldihoidmine, on mõjutatud vahistatu menetlusõigusliku seisundi eripärast (eelkõige VangS § 90) ning nende suhtes on võimalik kohaldada VangS §-des 66-72 sätestatud abinõusid (VangS § 103). Kohtule ei ole esitatud käesoleva taotluse lahendamiseks veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid, mis põhjusel kaebaja nn üksikvangistuses viibib ning kas ja mil määral väidetavad vaimse tervise probleemid üksikvangistust välistaksid. Kehtiv õigus ja kohtupraktika ei kehtesta üksikvangistuse absoluutset keeldu ning kohtul puudub alus arvata, et väidetav üksikvangistuses viibimine rikuks taotleja õigusi selliselt, et tema õiguste kaitse põhivaidluse lahendamisel oleks takistatud või oluliselt raskendatud. Seega ei ole alust rahuldada ka nõuet üksikvangistuse keelamiseks esialgse õiguskaitse korras.
3-23-1494
18.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
19.Kohus selgitab, et kuigi X esitas kohtule venekeelse taotluse, mis tõlgiti eesti keelde, ei tõlgi kohus taotlejale vene keelde käesolevat kohtumäärust, kuna haldusasja materjalidest ilmneb taotleja eesti keele oskus – ta on esitanud 4. juulil 2023 Tartu Vanglale eestikeelse vaide, milles on arusaadavalt väljendanud enda tahet ning esitanud vastavad asjaolud.