lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1500/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 06.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1500/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
613
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1500 X. X. kaebus Tallinna Vangla tegevusele (vangla puuduste kõrvaldamise avaldused).

Haldusasi Menetlusosalised

Kaebaja – X. X. Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine, vaatamata jätmine

menetlusabi

taotluse

läbi

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus saadab määruse kaebajale ning teadmiseks Tallinna Vanglale.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtule saabus 03.07.2023 X. X. kaebus, milles kaebaja palub jätta läbi vaatamata Tallinna Vangla põhjendamatud puuduste kõrvaldamise taotlused. Kohus saab kaebusest aru, et Tallinna Vangla on palunud kaebajal tema poolt esitatud kahju hüvitamise taotlus(t)es kõrvaldada puuduseid (sh selgitada, millega kahju tekitati ja milles kahju seisneb). Kaebaja märgib, et vangla nõuab, et kaebaja peaks vanglal paluma talle uuesti esitama enda avaldused. Kaebaja selgitab, et tema avaldused võivad tunduda segased, aga see ei tähenda, et kogu tõendamiskoormus lasub kaebajal, kellel on võimatu dokumentidega tutvuda. Kaebaja on kahjuga seotud selgitusi vanglale esitanud 3 aasta jooksul iga kuu. Kaebaja leiab, et tuleks rakendada tõendamiskoormuse jagamist ning mitte arvestada vangla väidet, et tõendamiskoormus asetseb kaebajal. Kaebaja palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Samuti palub kaebaja riigi õigusabi põhjusel, et ta ei oska ise ringkonnakohtu otsuse peale määruskaebust teha.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tagastab X. X. kaebuse, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1).

Sisuliselt soovib kaebaja praegusel juhul, et kohus sekkuks tema kahju hüvitamise taotlus(t)e osas läbiviidavasse haldusmenetlusse ja keelaks vanglal nõuda kaebajalt puuduste kõrvaldamist (sh täiendavate selgituste ja/või tõendite esitamist). Kohus selgitab, et kaebajal ei ole õigust seda kohtult nõuda. Kohus ei saa takistada vanglal küsimast taotluse esitajalt vajadusel tema taotluse lahendamiseks täiendavaid selgitusi. Kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid saabki vanglale selgitada ainult kaebaja ise, mitte keegi teine tema eest. Vangla ei saa kaebaja eest välja mõelda seda, millise toiminguga on talle kahju tekitatud ja milles väidetav kahju seisneb – need asjaolud tuleb kaebajal igas konkreetses vanglale esitatavas kahju hüvitamise taotluses selgelt välja tuua ning seda sõltumata sellest, kas ta mingites varasemates pöördumistes on vanglale enda arvates neid asjaolusid juba selgitanud või mitte. Kui vanglale jäävad kahju hüvitamise taotluse põhjal mingid tähtsust omada võivad asjaolud selgusetuks, ongi vanglal kohustus need taotluse õigeks lahendamiseks välja selgitada. Seejuures taotluses väidetud kahju tekkimist peabki tõendama kaebaja ehk kaebaja ei saa nõuda, et temal ei oleks tõendamiskoormust või see oleks mingil moel jagatud. Kui kaebaja arvates peaks mingi temalt nõutud dokument vanglal juba olemas olema (nt kaebaja poolt varasemalt esitatud), siis saab ta seda vanglale öelda ja viidata võimalikult täpselt sellele dokumendile. Kaebaja õigusi ei saa kahjustada see, et tal tuleb esitada vanglale täiendavaid selgitusi tema enda poolt esitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamise tarbeks. Kahju hüvitamise taotluste esitamine on kaebaja enda valik ja kaebaja enda huvides on see, et vanglal oleks olemas tema taotluse lahendamiseks vajalik teave. Kaebaja ei saa nõuda rahalise hüvitise väljamõistmist, ise samal ajal keeldudes selgitamast kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna kaebaja ei saa vaidlustada vangla esitatud puuduste kõrvaldamise kirjasid (sh nõuda, et vangla temalt kohtueelses menetluses täiendavaid selgitusi ei küsiks), tuleb käesolev kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

3.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle läbi vaatamata.
4.Ka kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, sõltumata sellest, kas kaebaja on riigi õigusabi soovinud käesolevas asjas kaebuse koostamiseks või ringkonnakohtule määruskaebuse esitamiseks. Praeguses asjas ei ole toimumas määruskaebemenetlust ning kaebusega samas ümbrikus olnud riigi õigusabi taotlus, mille päises on viidatud haldusasjale nr 3-22-2163, on registreeritud viidatud asja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium