Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2023, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised
3-22-1278 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 4. mai 2022. a otsuse nr 15.3-3.4/281-1 tühistamiseks Kaebaja X, esindaja Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KA Kaasatud haldusorgan Kaitsepolitseiamet, esindaja TR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. juulil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 4. mai 2022. a otsusega nr 15.3-3.4/281-1 X-le väljastatud pikaajalise elaniku elamisloa nr XXX kehtetuks (resolutsiooni p 1), tegi X-le ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Venemaa Föderatsiooni (VF) (resolutsiooni p 2) ning kohaldas X-le Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks aastaks. PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Ta sündis XX.XX.XXXX Venemaal; 2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet andis isikule 26. aprilli 2005. a otsusega pikaajalise elaniku elamisloa; 3) Kaitsepolitseiamet (KaPo) edastas 27. aprillil 2022 PPA-le teatise nr 3431 (teatis), mille kohaselt kujutab isik ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule; 4) välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2 alusel võib pikaajalise elaniku elamisloa tunnistada kehtetuks, kui välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule; 5) teatise kohaselt on isik süstemaatiliselt õhutanud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist. Alust on arvata, et isik on seotud VF-i julgeolekuasutuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega (vt KaPo 25. aprilli 2022. a memo); 6) teatise kohaselt on isik pika aja vältel teinud koostööd teiste VF-i mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega. Ta kasutab ära Eestis kehtivaid demokraatliku õigusriigi põhimõtteid. Ta on avalikult levitanud ja toetanud VF-i vaenulikku propagandat. Selle eesmärgiks on luua Balti riikidest ja Ukrainast väärkujutelm kui natslikest ja militariseeritud riikidest, kelle valitsusi rahvas ei toeta. Sellise tegevuse õigustamiseks kasutab isik VF-i loodud ja selle toel võimendatud väärkujutelmadest lähtuvat vajadust Ukraina demilitariseerida, denatsifitseerida ja tõkestada NATO laienemist. Ukrainas toimuva agressiooni näitel on ilmne, et sarnane pikaajaline ja süsteemne tegevus Eestis on otseseks ja vahetuks ohuks Eesti riigi julgeolekule. Isik kajastab oma tegevust aktiivselt sotsiaalmeedia kontodel; 7) isik aitab kaasa VF-i inforuumis Balti riikide kohta väärkujutelmade süvenemisele, millele tuginedes saavad VF-i ametnikud luua näilise legitiimsuse selliste otsuste vastuvõtmisele, mis võivad kujuneda riigi julgeolekule eksistentsiaalseks ohuks. VF-i agressioon Ukraina vastu näitab, et VF-i ametnike säärased otsused võivad tuua kaasa sõjakuriteod ja genotsiidi Eesti rahva vastu; 8) isik on Ukraina ja Balti riikide julgeolekut ohustava tegevuse tõkestamiseks lisatud Ukraina rahvusliku julgeoleku, rahu, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse vastu suunatud kuritegude tunnuste uurimiskeskuse Myrotvorets avalikku nimekirja. Myrotvoretsi hinnangul aitas isik koos tolleaegse abikaasaga organiseerida Venemaaga seotud isikutel Ukraina riigipiiri ebaseaduslikku ületamist ning ta osales Venemaa propagandaüritustel ja salakaubaveos. Läti Vabariik on isikule kehtestanud julgeolekut ohustava tegevuse tõttu sissesõidukeelu. Eestis on teda korduvalt mainitud KaPo aastaraamatutes; 9) isik sattus KaPo huviorbiiti 2014. a juulis, kui asus tegutsema Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja sõltumatuse vastu. Ta kogus ja saatis Ukraina hinnangul salakaubana nn „humanitaarabi“ iseseisva üksustena tegutsevate Donetski ja Luganski oblastite aladele. Isik ei varjanud, et teda abistavad Venemaa motoklubi Ööhundid liikmed. Need isikud tegutsevad Venemaa eriteenistuste ja sõjaväelaste huvides. Need isikud osalesid vahetult Ukraina-vastastes sõjalistes operatsioonides alates 2014. a-st; 10) isik asutas koos teiste MTÜ Dobrovet seotud isikutega MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas. Selle kaudu teeb isik VF-i julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja eesmärkidega kooskõlas olevaid avaldusi, mida kajastatakse VF-i propagandakanalites; 11) isik on alates 2016. a-st üks Tallinnas 9. mail toimuvatest rahvuslikku vihkamist õhutava rongkäigu „Surematu polk“ peamistest organisaatoritest. Kreml on nimetanud seda polku kõige edukamaks mõjutustegevuse vahendiks välisriikides. Politsei on pidanud rakendama ennetavaid meetmeid polgu aktsioonide toimumise ajal, tagamaks avalikku korda. Polgu tegevus vastab VF-i sõjalisele doktriinile, mille kohaselt tuleb kasutada asümmeetrilisi meetodeid. Isik ja Venemaa „Surematu polgu“ esindaja sõlmisid 21. märtsil 2017 2(13)
3-22-1278 koostöökokkuleppe. Isik osales 3.–4. novembrini Belgradis toimunud polgu organisaatorite kokkutulekul, mille organiseerisid VF-i struktuurid. Isik on jätkanud polgu aktsioonide ettevalmistusi; 13) isik osales 8. juunil 2016 MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas nimel tehtud meelevaldusel Tallinnas Poola Vabariigi suursaatkonna ees, väljendamaks seisukohti NATO kohaloleku suurendamise vastu Balti riikides. Isik korraldas 10. detsembril 2016 ja 2. septembril 2017 meeleavalduse Tallinnas Poola Vabariigi suursaatkonna ees; 14) isik osales 2016. ja 2017. a-l toimunud NATO-vastastel aktsioonidel „Rahumarss“; 15) isik kujutab Balti riike militaristlikena ja Ukrainat natslikuna; 16) isik andis Sputnikule 24. novembril 2017 intervjuu, milles mh leidis, et Balti riigid pole nõus otsustega, millega mõisteti hukka fašism; 17) isik korraldas 16. novembril 2017 ja 30. aprillil 2018 piketi Läti Vabariigi suursaatkonna ees; 18) isik osales 26. novembril 2019 Keila linnavalitsuse juures venekeelse hariduse toetuseks korraldatud meeleavaldusel. Isik kasutas plakatit: „Stop killing of russian education!“ Ta aitas luua kuvandit Eestist kui venelasi diskrimineerivast riigist. Isik oli seotud sotsiaalmeedias levitatud provokatiivse meemiga, millel kujutati Eesti lipuga Natsi-Saksamaa sõdurit, kes ründab naist ja last; 19) isik organiseeris 22. septembril 2019 „Eesti fašistidest vabastamise 75. aastapäeva“ tähistamise. Isik korraldas 22. juunil 2020 pronkssõduri juures ja Maarjamäel aktsiooni; 20) isik andis 9. mail 2017 Sputnikule intervjuu, milles väljendas mõtet, et Eesti valitsusel puudub rahva toetus; 21) isik osales „Donetski Vabariik“ aktivistide kogumisel ja asus selle liikmeks. Isik osales
1.novembril 2019 Donetski ülikooli ümarlaual, kus teatas, et Donbass saab olema kõikjal, kus on tema inimesed, sest rahvus on väljamõeldud termin. Ta üritas luua muljet venelaste pidevast diskrimineerimisest, millega õhutas rahvuslikku vihkamist; 22) isik õnnitles Facebooki kontol kõiki seoses Donetski ja Luhanski „rahvavabariikide“ tunnustamisega. Isik korraldas 22. veebruaril 2022 VF-i suursaatkonna ees toetusaktsiooni Donetski ja Luhanski „rahvavabariikide“ tunnustamiseks; 23) isik on teinud koostöös VF-i asutustega avaldusi viia Lätti Venemaa relvajõud rahuvalve egiidi all, kui Läti Vabariik otsustas Riias teisaldada nõukogude mälestusmärgi; 24) isikust lähtuvat ohtu tuleb hinnata koos VF-i viimase aja eskaleeriva tegevusega (s.o 2014. a Ukraina terviklikkuse rikkumise ning Ukraina vastu 2022. a-l alustatud täiendava agressiooniga). Denatsifitseerimise ja demilitariseerimise põhjendusi kasutati Ukraina vastu, sama ohtu kujutab see ka Eestile. Isiku tegevus, mis on suunatud Eesti ja EL-i liikmesriikide iseseisvuse vastu, vastab VF-i julgeolekupoliitiliste dokumentide eesmärkidele; 25) eelnev kinnitab isikust lähtuvat tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja julgeolekule; 26) elamisloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede. Isikul elavad Eestis ema (sündinud XX.XX.XXXX Venemaal), tütar (sündinud XX.XX.XXXX Eestis) ja poeg (sündinud XX.XX.XXXX Eestis). Isik lahutas abielu XX.XX.XXXX ning ta on vallaline. Isiku ja tema ema vahel puudub sõltuvussuhe. Kui tulevikus peab ema eest hoolt kandma, siis saavad seda teha isiku lapsed. Seega pole isiku pereelu riivatud. Isik sündis Venemaal ja ta on enamuse ajast elanud Eestis. Ta ei ole püüdnud lõimuda Eesti ühiskonda, nt taotleda kodakondsust. Isik võttis endale 2011. a-l VF-i kodakondsuse. Tema emakeel on vene keel. Tal on Venemaal õde. Kuna isik omandas VF-s elektriku kvalifikatsiooni, on tal head eeldused selles riigis tööd leida. Kuna isik on kauaaegselt seotud VF-i mõjutustegevuse võrgustiku inimestega, saavad nad aidata tal tööd leida. Isik on 49 a vana ja on piisavalt töövõimeline. Kaasmaalaste programmi alusel on Venemaale asunud elama umbes miljon inimest. Alates 2018. a-st ei ole isik ametlikult palka saanud. Tal puudub Eestis kinnisvara. MTÜ-l puudub sisuline majandustegevus. Isiku
3(13)
3-22-1278 lähedased saavad vajadusel külastada isikut Venemaal. Seega on isiku eraelu riive proportsionaalne meede, et tagada riigi julgeolek; 27) õigus olla ära kuulatud tuleb jätta tagamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Tegutseda tuleb viivitamatult, sest isikust lähtub tegelik ja tõsine oht. Samuti ei ole isikul võimalik tutvuda otsuse aluseks oleva riigisaladust sisaldava dokumendiga; 28) kuna isikul puudub pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist riigis viibimiseks seaduslik alus, tuleb teha ettekirjutus riigist lahkumiseks (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 ja § 72 lg 2 p 4); 29) arvestades isiku süstemaatilist tegevust pika aja vältel ning tekkinud julgeolekuolukorda, samuti isikut lähtuva ohu reaalsust, on põhjendatud kohaldada Schengeni sissesõidukeeld viieks aastaks.
2.PPA jättis 27. mai 2022. a vaideotsusega nr 15.3-3.6/24 X vaide PPA 4. mai 2022. a otsuse peale rahuldamata.
3.X nõudis halduskohtule esitatud kaebuses PPA 4. mai 2022. a otsuse tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PPA ei tuvastanud kaebajast lähtuvat tegelikku ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Rikutud on hea halduse põhimõtet ning põhjendamiskohustust. Kaebaja ei ole õhutanud vihkamist, vaid avaldas demokraatlikus riigis lubatult seisukohti ja arvamust. Otsusest ei selgu, kuidas vastustaja sisustab mõistet „vaenu õhutamine“ ning millistel põhjendustel saab kaebaja tegevust pidada vaenukõneks. Ürituste loetelu ja üldine kirjeldus ei ole piisav; 2) etteheide, et kaebaja kujutab endast tõsist ohtu julgeolekule, on ülepaisutatud. Ka ei ole usutav, et vähetuntud isik, kes ei ole poliitik ega ühiskonnategelane ning kellel puudub võim või vajalikud suhted, saaks mõjutada Venemaa võimude otsuseid. Piir vaenukõne ja tavalise kõne vahel on õrn ning mitte igasugune arvamuse avaldamine ei pruugi üles kutsuda vaenule või vägivallale. Vaenukõne kindlakstegemiseks ei piisa ainult väljenduse sisu analüüsimisest, vaid tuleb välja selgitada, mis on vaenu õhutaja positsioon ühiskonnas, kui kaugele vaenu õhutavad sõnumid levisid, mis kontekstis inimesed neid tajuda võisid ning milline on üldine sotsiaalne ja poliitiline kontekst, milles vaenukõne toimus. PPA otsus tugineb riigipoolsel käitumise hinnangul, ent vastustaja ei ole otsuses tõendanud, et tegemist on avalikku korda ja julgeolekut ohustava vaenukõnega. Kaebaja suhtes ei ole alustatud ühtegi kriminaal- või väärteomenetlust ning puuduvad ka karistused minevikus. PPA otsuses kajastatud avalikud üritused olid kooskõlastatud PPA-ga; 3) rikutud on õigust olla ära kuulatud ning otsusest ei nähtu, milles seisneks selle õiguse teostamisel ühiskonnale tekitatav kahju. Kaebaja kinnipidamise järgselt ei võimaldatud tal helistada Venemaa saatkonda ega perele; 4) elamisloa kehtetuks tunnistamise automaatne tagajärg ei ole isiku väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki. Isegi kui möönda kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale, siis ei ole oht reaalne ja piisavalt tõsine, et lisaks elamisloata jätmisele õigustada ka sissesõidukeeldu; 5) PPA otsusest ei ole selge, kuidas tundmatu isik saab mõjutada rahvusvahelist olukorda. Kui PPA leiab, et oht julgeolekule seisneb selles, et kaebaja avaldab valeütlusi, mis võiks olla Eesti vastase agressiooni suunamise põhjuseks, siis on arusaamatu, kuidas lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld vähendab sellist ohtu julgeolekule; 6) kaebaja on Venemaa kodanik, mistõttu tuleb VSS-i sätete tõlgendamisel pidada silmas direktiivi 2008/115/EÜ (direktiiv 2008/115). Direktiivi 2008/115 art-st 11 tuleneb, et VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sissesõidukeeld ei ole riigi julgeoleku kaitse eesmärki saavutamiseks tõhus vahend, mistõttu ei ole see mõõdukas abinõu. Sissesõidukeeld ei pruugi suunata kaebajat muutma oma veendumusi või loobuda
4(13)
3-22-1278 nendest. Ühiskonna kaitsmine teiste isikute vaadete negatiivsete mõjude eest on ebamäärane eesmärk ega ole seetõttu piisavalt kaalukas põhjus intensiivse riive õigustamiseks.
4.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) otsuses on välja toodud nii kaebaja tegevus kui ka tema meelsust näitavad asjaolud. Kaebaja tegevus Eestis aitab kaasa Venemaa inforuumis Balti riikide kohta väärkujutelmade süvenemisele, millele tuginedes saavad Venemaa riigiametnikud luua näilise legitiimsuse selliste otsuste vastuvõtmisele, mis võivad kujuneda Eesti julgeolekule eksistentsiaalseks ohuks, s.t otseselt ohustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ning territoriaalset terviklikkust. Kremli poliitikat imetlevad või toetavad inimesed on nii otseselt kui ka kaudselt ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale. Ehkki tihti pole selline oht käega katsutav või vahetu, siis loovad sellised inimesed Venemaale ettekäände sekkumiseks. Kaebaja Venemaa valikuid õigustav ja kiitev tegevus ning Eestit ja eestlasi halvustavad kommentaarid ja avaldused kujutavad otsest ohtu nii Eestile kui ka teistele Venemaaga piirnevatele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Ukraina agressiooni valguses on üheselt selge, et kaebaja süsteemne ja pikaajaline tegevus väärkujutelmade loomisel kujutab eksistentsiaalset ohtu Eesti julgeolekule. Ukraina näitel õigustab Venemaa oma agressiooni justnimelt vajadusega „kaasmaalasi päästa“ ja „riike puhastada“; 2) otsuse punktis 14 on kirjeldatud kaebaja propagandistlikku tegevust alates aastast 2016 ning sellest nähtub kaebaja vaenu õhutav käitumine. Oma tegevusega on kaebaja süvendanud Venemaa propaganda narratiivi, et Eestis tegutsevad militariseeritud natsistid, kes ründavad vene rahva nõrgemaid esindajaid ja on russofoobid. Sellise tegevusega on kaebaja otseselt õhutanud rahvuslikku vihkamist; 3) kaebaja mõistis vaides selgelt, mida PPA vaenu õhutamise all silmas pidas. PPA on otsuses välja toonud juhtumite analüüsi, kust on selgelt aru saada, miks on kaebaja avalduste puhul tegemist vaenu õhutamisega. Seejuures ei ole PPA otsuses esitanud pelgalt loetelu ja üldist kirjeldust kaebaja tegevusest, vaid otsuses on ka selgitatud, miks konkreetset kaebaja avaldust saab pidada vaenu õhutamiseks ja milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua. Vaenukõne on vaenu ja vägivalla õhutamine, levitamine või õigustamine üksikisikute või gruppide vastu teatud tunnuste alusel. Seda ei kaitse väljendusvabadus (sh sõnavabadus) ning riik saab seaduslikult ära hoida ja karistada vaenukõne väljendusi; 4) kaebaja väide kehtivate karistuste puudumisest on väär. Karistusregistri andmete kohaselt on kaebajal 4 kehtivat ja 16 arhiveeritud väärteokaristust, mida küll otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud; 5) kaebaja ära kuulamata jätmine oli kooskõlas HMS § 40 lg 3 p-ga 1. Ära kuulamata jätmisel arvestas PPA nii kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule kui ka 9. mai lähenemist; 6) PPA ei pidanud sissesõidukeelu kehtestamisel arvestama kaebaja õigust taotleda tähtajalist elamisluba, kuna sellist taotlust ei olnud esitatud. Kehtestatud sissesõidukeelu eesmärgiks ei ole soov suunata kaebajat muutma oma veendumusi. Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärgiks on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Kuivõrd kaebaja mõjutustegevus kujutab otsest ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule, on sellises olukorras põhjendatud sekkuda tema tegevusse ennetavalt. Sissesõidukeeld tõkendina on ennetav meede julgeoleku ja avaliku korra kui vaieldamatult ühiskonna ühe põhihuvi kahjustamise ärahoidmiseks.
5.Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ohtu on selgitatud teatises ja memos;
5(13)
3-22-1278 2) kaebaja varasemat tegevust on korduvalt kajastatud KaPo aastaraamatutes, kuid vaatamata sellele on kaebaja oma tegevust jätkanud. Kuna varasemad meetmed ei ole kaebaja käitumist muutnud, siis alates Venemaa alustatud sõjast Ukraina vastu 2022. a-l tegi kaasatud haldusorgan ettepaneku kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ning tema suhtes sissesõidukeelu kehtestamiseks; 3) Venemaa kodanike puhul tuleb alates 24. veebruarist 2022 arvestada oluliselt suurema tõenäosusega tekkida võivaid ohte Eesti julgeolekule. Venemaa kodanikest lähtuvate võimalike ohtude ennetamisel tuleb võtta arvesse, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa elanikest V. Putini sõda ja selle laiendamist. Kuivõrd kaebaja on rahvuselt venelane ja Venemaa Föderatsiooni kodanik, siis tuleb tema puhul ohtude hindamisel ja ennetamisel arvestada kohalduvat Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus. 4) Venemaa sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa kodanikest lähtuvaid ohte Eesti ja teiste NATO ning Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule. Kaebaja on süstemaatiliselt õhutanud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist. Kasutades ära Eestis kehtivaid õigusriigi põhimõtteid, on kaebaja pika aja vältel koostöös teiste Venemaa mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega avalikult levitanud ja toetanud Venemaa vaenulikku propagandat, mille eesmärgiks on luua Balti riikidest ja Ukrainast väärkujutelma kui natslikest ja militariseeritud riikidest, kelle valitsuste tegevust asukohariikide rahvas ei toeta. Venemaa mõjutustegevuses on desinformatsioon ja propaganda üheks instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on mõjutustegevus muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaad, sh Eestis. Lisaks on põhjendatud alust arvata, et kaebaja on olnud seotud VF julgeolekuasutuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega; 5) kaebaja suhtes ennetavate meetmete rakendamine oli proportsionaalne. Kaebaja on üks 9. mail toimuva rahvuslikku vihkamist õhutava rongkäigu „Surematu polk“ peamistest organisaatoritest ning vaatamata sellele, et PPA tegi 22. veebruaril 2022 avaliku teavituse, et provokatsioonide vältimiseks keelatakse 9. mai tähistamisega seotud avalikud koosolekud, jätkas kaebaja koos oma MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas mõttekaaslastega „Surematu polgu“ aktsiooni ettevalmistamist ka 2022. a-l. „Surematu polk“ on 2012. a-l Venemaal tekkinud rahvaalgatuslik ning tänaseks riigistatud liikumine. Kreml on nimetanud „Surematut polku“ viimaste aastate kõige edukamaks mõjutustegevuse projektiks välisriikides. Samal ajal on Kremli poolt kommunismi kuritegusid õigustava punasümboolikaga „Surematu polgu“ laiendamine väljaspool Venemaad tekitanud rahvuste vahel konflikte ja põhjustanud vastusaktsioone. Seda eriti neis riikides, mis on kannatanud Nõukogude okupatsiooni või Venemaa otsese agressiooni all. Kaebaja suhtes oli ohte ennetavate meetmete võtmine asjakohane ja proportsionaalne, sest arvestades kaebaja varasemat käitumist ja üleüldist ohuolukorda, oli suur tõenäosus, et kaebaja tegevuse tõttu võib 9. mail 2022 tekkida kõrgendatud või vahetu oht. Seetõttu tuli ohtude ennetamisel tegutseda võimalikult laiapindselt ja kiiresti ning rakendada kaebaja suhtes ohte ennetavaid meetmeid; 6) isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Selle põhimõtte rakendamisel ei oma tähtsust ka asjaolu, kas välismaalane omab Eesti elamisluba või mitte; 7) kaebaja on nõustunud pikaajalise tegevusega, mis temale omistatakse, st ta ei vaidle vastu, et osales otsuses kirjeldatud tegevustes ja üritustes, esindas ühinguid, tegi väljaütlemisi ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Kaebaja lihtsalt ei nõustu KaPo ja PPA järeldustega, et selline tegevus on ohuks riigi julgeolekule; 8) kaebaja tegevuse analüüsimisel on selgelt näha, et tal on järgijad, temaga tehtud või temaga seotud ühingute üleskutsetele reageerib ja avaldab toetust teatav hulk isikuid. Kaebaja ei ole nö üksiküritaja, kelle väljaütlemised kuskil kandepinda ei leia. Kaebaja on aastatepikkuse eesmärgistatud tegevusega jõudnud Venemaa Föderatsiooni riigiduuma istungile Eestis elavaid Venemaa kaasmaalasi esindama ja olema nende n-ö hääletoruks. Samuti esines kaebaja 6(13)
3-22-1278 korduvalt „Surematu polgu“ aktsiooni ja MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas juhtfiguurina nii Eestis kui ka välismaal; 9) kaebaja ära kuulamata jätmine oli HMS § 40 lg 1 p-i 3 alusel lubatav. Kuna 9. mai oli kaebajale ja paljudele kaebajaga samu vaateid omavatele isikutele oluline tähtpäev, mil oma vaateid (VF mõjutustegevuse vaateid) avalikkusega jagada, tuli PPA-l tegutseda avalike huvide kaitseks viivitamata. PPA otsuse ja sellega seotud toimingute edasilükkamine oleks oluliselt suurendanud võimalike ohtude realiseerumist ja konfliktide teket 9. mail või sellele eelneval või järgneval ajal.
6.Tallinna Halduskohus jättis 24. oktoobri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2); 2) PPA otsus põhineb mh kaasatud haldusorgani taotlusel ja hinnangul, et kaebajast lähtub Eestile julgeolekuoht. Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine KaPo pädevuses, mistõttu ei ole õige kaebaja hinnang, et temast ei tulene ohtu Eesti julgeolekule. Kas isikut pidada julgeolekuohuks, on julgeolekuasutuse hinnata ning vastustaja otsustada. Lisaks ei eelda VMS § 241 lg 1 p-i 2 kohaldamine, et välismaalast oleks karistatud juba toime pandud Eesti julgeoleku vastase süüteo eest. VMS § 241 lg 3 kohaselt piisab ohu olemasolust; 3) PPA on otsuses üksikasjalikult kirjeldanud kaebaja tegevust Eestis ning sidunud selle kaebajast lähtuva ohuhinnanguga. Kaebaja ei ole otsusest nähtuvat ohuhinnangut ümber lükanud ega toonud välja ka seda, et PPA oleks kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid ning tegevust valesti mõistnud. PPA ei ole otsuse tegemisel tuginenud vaenu- või vihakõnele. PPA tugines otsuses kaebaja senisele tegevusele Eestis. Otsuses on üksikasjalikult kirjeldanud kaebaja tegevust pikema aja vältel ning toodud välja, mis põhjustel on selline tegevus käsitatav julgeolekuohuna ning Eestis vastase ja Eestis vaenu õhutava tegevusena; 4) kohus tutvus kaasatud haldusorgani taotluse aluseks oleva salajase tasemega memoga. Selles on kaebaja tegevust kirjeldatud üksikasjalikult ning toodud üheselt välja, miks kaebaja üks või teine tegevus ja väljaütlemine on alates 24. veebruarist 2022 muutunud julgeolekuolukorras ohuks Eesti ning NATO ja Euroopa Liigu liikmesriikide julgeolekule. KaPo hinnang ei ole meelevaldne ega muul viisil põhjendamatu. Kaebajast lähtuv oht Eesti julgeolekule on seotud eeskätt kaebaja pikaajalise tegevusega Eestis ning ajenditega, mida Venemaa kasutas Ukrainavastase agressioonisõja õigustamiseks. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on põhjendatult välja toonud kaebaja tegevuse, kust nähtub kaebaja narratiiv, et Eesti on russofoobne ja natsistlik riik ning kutsunud Venemaa ametnikke üles toetama Venemaa kaasmaalasi aktiivsemalt, mitte lihtsalt piirduma eelarvevahendite eraldamisega fondidele. Samuti on kaebaja kutsunud üles saama Venemaa väekontingenti Lätti. Vaidlust ei ole, et Eestis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhimõtete ärakasutamine Venemaa lõhestuspoliitika toetuseks on selge julgeolekuoht; 5) kaebaja viidatud kohtupraktika, mille kohaselt oleks tulnud elamisloa kehtetuks tunnistamise järgselt võimaldada tal taotleda tähtajalist elamisluba, ei ole praegusel juhul asjakohane. Kaebaja elamisluba ei tunnistatud kehtetuks põhjusel, et temast lähtub oht avalikule korrale, vaid põhjusel, et oht lähtub riigi julgeolekule. Julgeolekukaalutlustel pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel ei ole vajalik jätta kaebajale võimalust taotleda tähtajalist elamisluba pikaajalise elamisloa asemel. Seda kinnitab ka asjaolu, et isikust lähtuv julgeolekuoht on imperatiivne alus elamisloa andmisest keeldumiseks (vrdl VMS § 124 lg 2 punkt 3 ning VMS § 124 lg 1 punkt 1); 6) PPA on põhjendatult leidnud, et kaebaja isikuline profiil ning kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse on piisav selleks, et mõjujõudu omada ning et temast lähtuv oht on reaalne ja piisavalt tõsine. PPA toob otsuses välja kaebaja tegevuse MTÜ Vene kaasmaalased Euroopas juhatuse liikmena, samuti propagandarongkäigu „Surematu polk” korraldajana. Samuti on 7(13)
3-22-1278 otsuses põhjalikult selgitatud kaebaja tegevust Venemaa abistamisel Ukraina sõjas ning koostööd propagandakanaliga Sputnik. Viimase tegevus on Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 2022/350 alates 2. märtsist 2022 peatatud. Määruse preambuli punktides 6–9 on mööndud, et Venemaa kasutab mh Sputnikut süstemaatilises rahvusvahelises meediaga manipuleerimise ja faktide moonutamise kampaanias, et tõhustada oma naaberriikide, liidu ja selle liikmesriikide destabiliseerimise strateegiat ning selline tegevus kujutab endast märkimisväärset ja otsest ohtu liidu avalikule korrale ja julgeolekule. Kaebaja on osalenud Sputniku vahendusel Kremli propaganda levitamises ning Eesti julgeoleku õõnestamises (vt nt kirjeldatud 24. novembri 2017. a intervjuu). PPA on vastavalt võimalustele kirjeldanud ka kaebaja suhtlusvõrgustikku Venemaal, mistõttu kaebaja väide, et tal puudub võime ja vajalikud suhted Venemaa otsuste mõjutamiseks, on eluliselt ebausutav; 7) kaebajale sissesõidukeelu kehtestamine Schengeni alale on põhjendatud ning proportsionaalne. PPA kaalus sissesõidukeelu kehtestamisel erinevaid aspekte (sh võimalikku perekonnaelu riivet). Sissesõidukeelu kehtestamise eesmärgiks ei ole soov muuta kaebaja veendumusi või sundida teda loobuma nendest. Sissesõidukeelu eesmärgiks on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist (VSS § 6 lg 1); 8) kaebaja väide, et sissesõidukeelu kehtestamine on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 41 ja 45, jääb arusaamatuks; 9) kaebaja võis jätta HMS § 40 lg 3 p 1 alusel ära kuulamata. Välistada ei saanud seda, et ta oleks sel ajal korraldanud mõne protestiaktsiooni või õhutanud rahvuslikku vihkamist. Isegi kui möönda õiguse olla ära kuulatud rikkumist, ei tooks see kaasa otsuse tühistamist (HMS § 58). Praeguses vaidluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, millele tuginedes oleks põhjust järeldada, et vastustaja oleks pidanud andma teistsuguse sisuga haldusakti; 10) sissesõidukeeld on oma olemuselt prognoosotsus, mille tegemisel lähtus PPA VMS § 241 lg-st 3, arvestas kaebajaga seotud olulisi asjaolusid ning asetas need alates 24. veebruarist 2022 muutunud julgeolekuolukorra konteksti. Julgeolekuohu tõttu oli põhjendatud ka koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemine (VSS § 72 lg 2 p 4). Otsuse tühistamist ei tingi ka kaebaja väited, et väljasaatmisel ei võimaldatud tal helistada saatkonda või lähedastele. www.postimees.ee ilmunud artiklist nähtub, et väljasaatmisel kaebaja lähedastele helistada ei soovinud. Kuna aga helistamise võimaldamine või võimaldamata jätmine ei muuda otsuse õiguspärasust, siis ei oma see konkreetne asjaolu praegusel juhul tähendust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohus rikkus uurimispõhimõtet. Kohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Ta jättis tähelepanuta tuvastatud rikkumised, nimetades neid mitteolulisteks. Kaebaja on selgitanud, et ta ei saa aru, mille alusel otsus tehti. Samuti on otsuse põhjendused ebaselged; 2) asjaolust, et KaPo on pädev andma ohuhinnanguid, ei järeldu, et kohus ei saa kontrollida otsuse õiguspärasust ja proportsionaalsust. Kohtul lasus selline kohustus, kuna kaebajal puudub juurdepääs otsuse aluseks olevale infole. Oht peab olema tegelik ja piisavalt tõsine, mida halduskohus pole kontrollinud. Kohtuotsus on põhjendamata; 3) kohtuotsusest ei selgu, mis põhjusel muutus kaebaja varasem tegevus alates 24. veebruarist 2022 ohuks riigi julgeolekule. Üritustel osalemist ei saa käsitada lojaalsuse näitamisena Venemaale; 9) inimesed sisustavad 9. maid erinevalt. Kaebaja osales üritustel, millega mälestati maailmasõja ohvreid ja sellel oli ajalooline tähendus. Kaebaja positsioon nendes küsimustes ei ohusta riigi julgeolekut;
8(13)
3-22-1278 10) kohus pole hinnanud seda, et PPA tugines otsuses vaenu- ja vihakõnele. Kaebaja pole seda teinud; 11) kohtu kaalutlused sissesõidukeelu osas on puudulikud.
8.Vastustaja on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane ning vastustaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) kohus on selgitanud välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus ei pidanud PPA otsust kohtuotsuses kordama (HKMS § 165 lg 2); 3) halduskohus hindas otsuse proportsionaalsust. Kohus tutvus salajase memoga ja järeldanud selle pinnalt kaebajast lähtuvat tegelikku ja tõsist ohtu. Kaebajast lähtuv oht Eesti julgeolekule on seotud eeskätt tema pikaajalise tegevusega Eestis ning ajenditega, mida Venemaa kasutas Ukraina vastase agressioonisõja õigustamiseks. Kaebaja isikuline profiil ning kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse on piisav selleks, et mõjujõudu omada ning et temast lähtuv oht on reaalne ja piisavalt tõsine. Kohtul ei ole kohustust kaebajast lähtuva tegeliku ohuga seonduvat üle analüüsida ja üle põhjendada, kui kohus nõustub PPA otsuses tooduga; 4) pärast 24. veebruarit 2022 on olukord muutunud ja seda võeti ohuhinnangu andmisel arvesse; 5) kaebajal on õigus esitada tähtajalise elamisloa taotlus, mida PPA saab sellisel juhul menetleda; 6) PPA pole heitnud kaebajale ette vaenu ja viha õhutamist; 7) PPA on analüüsinud kaebaja meelsust ja hinnanud kaebaja tegevusest lähtuvat ohtu riigi julgeolekule.
9.Kaasatud haldusorgan on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja tegevus ohustab Eesti riigi julgeolekut. Asjaolud lubavad järeldada, et kaebaja on Eestis süstemaatiliselt õhutanud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist. Ta on pika aja vältel teinud koostööd teiste VF-i vaenuliku mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega. Ta on avalikult levitanud ja toetanud VF-i vaenulikku propagandat, mille eesmärgiks on luua Balti riikidest ja Ukrainast väärkujutelma kui natslikest ja militariseeritud riikidest, kelle valitsuste tegevust asukohariikide rahvas ei toeta. Samuti on põhjendatud alust arvata, et kaebaja on seotud VF-i eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega; 2) halduskohus ei rikkunud uurimispõhimõtet. Kohus tutvus salajase tasemega memoga, milles on kaebaja tegevust üksikasjalikult kirjeldatud, sh seda, miks on kaebaja alates 24. veebruarist 2022 ohtlik Eesti riigi julgeolekule. Kaebajast lähtuv oht Eesti julgeolekule on seotud eeskätt tema pikaajalise tegevusega Eestis ning ajenditega, mida Venemaa kasutas Ukraina vastase agressioonisõja õigustamiseks. Kaebaja on saanud oma vastupidist positsiooni avaldada; 3) vaenukõne argumendile pole otsuses tuginetud; 4) kui kaebaja soovib taotleda tähtajalist elamisluba, siis on tal õigus selline taotlus PPA-le esitada; 5) halduskohus põhjendas oma otsust. KaPo on korduvalt kaebaja tähelepanu juhtinud temast lähtuvatele ohtudele. Kaebaja on VF-i kodanik, kes pole Eesti ühiskonda integreerunud ja kes viib ellu VF-i vaenulikku mõjutustegevust. Kohus arvestas otsuse põhjendamisel riigisaladuse nõuetega. 2022. a veebruaris Ukrainas taasalanud VF-i agressioon muutis terve Euroopa julgeolekuolukorda. Julgeolekuohud, mis seni olid olnud julgeolekuasutuste tähelepanu all, said Euroopa pinnal alanud sõja valguses uue tähenduse ja julgeolekuasutused pidid reageerima. Kaebaja suhtes meetmete rakendamine toimus pärast Ukraina sõja algust ning vahetult enne 9. maid. See polnud juhuslik, üldpreventiivne ega meelevaldne. Apellandi suhtes meetmete rakendamine põhines apellandi tegevusel ja oli tingitud sel ajahetkel Eestis valitsevate ohtude järgi tehtud prognoosist.
9(13)
3-22-1278
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vaidluse all on küsimus, kas PPA on kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa õiguspäraselt tunnistanud VMS § 241 lg 1 p 2 alusel kehtetuks ning kas kaebajale on õiguspäraselt tehtud lahkumisettekirjutus ning kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks.
11.PPA võib isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule (VMS § 241 lg 1 p 2).
12.Pikaajalise elaniku elamisloaga seotud riigisisese õiguse sätteid kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eeskätt direktiiviga 2003/109. Kuigi nii direktiivi art 12 lg 1 eestikeelses tekstis kui ka VMS § 241 lg 1 p-s 2 on kasutatud sõnastust „oht avalikule korrale ja (riigi) julgeolekule“, piisab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise kaalumiseks juba sellest, kui esineb kas ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Liidu õiguse avaliku julgeoleku mõiste hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeolekut, mistõttu võib avalikku julgeolekut mõjutada institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimise kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete raske häirimise oht või oht rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamine. Lahkumisettekirjutuse saab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel teha üksnes juhul, kui isik kujutab tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Lahkumisettekirjutus on seega õiguspärane, kui oht on tegelik ja piisavalt tõsine direktiivi 2003/109 art 12 lg 1 tähenduses. VMS § 241 lg 1 p-s 2 nimetatud ohu kindlakstegemisel ei ole täitevvõimul kontrollivaba hindamisruumi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-915, p 16 ja 26 ning seal viidatud kohtupraktika).
13.PPA tugineb KaPo teabele ja järeldab sellest, et kaebaja kujutab ohtu riigi julgeolekule, kuna kokkuvõtlikult õhutab ta oma tegevusega rahvuslikku ja poliitilist vihkamist ning on alust arvata, et ta on seotud VF-i julgeolekuasutuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega (KaPo sellekohane teave ja hinnangud on kajastatud salastatud tasemega memos nr 3.3-2/22/3690).
13.1.PPA toob esile, et kaebaja on pika aja jooksul avalikult levitanud ja toetanud sellist VF-i vaenulikku propagandat, mille eesmärgiks on luua Balti riikidest ja Ukrainast väärkujutelm kui natslikest ja militariseeritud riikidest, kelle valitsuste tegevusi rahvas ei toeta. Sedalaadi süsteemse tegevuse eesmärk on luua ajend VF-le, sekkumaks Eesti riigi siseasjadesse. Sedalaadi tegevus vastab VF julgeolekupoliitiliste dokumentides (s.o Venemaa rahvusliku julgeoleku strateegia (2. juuli 2021, nr 400), Venemaa sõjalise doktriin (25. detsember 2014, nr 815) ja Venemaa välispoliitiline kontseptsioon (30. november 2016, nr 640)) kajastatule. Sedalaadi propaganda alusel luuakse VF-i tarvis kunstlikult näiv legitiimsus, võtmaks vastu otsuseid tegudeks Eesti iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu.
13.2.Kaebaja oli MTÜ Dobrovets üks asutajatest (kanti registrisse 15. juulil 2014), mille eesmärgiks oli Donetski ja Luhanski oblastite aladele saata salakaubana „humanitaarabi“. Kaebaja roll oli tegeleda kaubasaadetiste logistikaga ja tollideklaratsioonide vormistamisega. Kaebajat abistasid Venemaa motoklubi Ööhundid liikmed, kes tegutsevad VF eriteenistuste ja sõjaväe huvides.
13.3.Kaebaja on MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas üks asutajatest (asutatud 10. jaanuaril 2016). Nimetatud MTÜ korraldab aktsioone ja esitab avaldusi, mida hiljem kajastatakse VF-i propagandaväljaannetes. Süstemaatiliselt on osaletud väljaande Sputnik
10(13)
3-22-1278 levitatavates propagandakampaaniates. Euroopa Liidu 2. märtsi 2022. a määrusega nr 2022/350 peatati Sputniku teabe edastamine.
13.4.Kaebaja on alates 2016. a-st Tallinnas 9. mail toimuva rongkäigu „Surematu polk“ üks peamistest organisaatoritest. „Surematu polk“ tekkis 2012. a-l ja Kremli juhtkonna ja VF-i võimupartei „Ühtne Venemaa“ suunamisel kasutatakse seda VF-i huvides. Sellega tekitatakse rahvuste vahelisi konflikte. Konflikt tekkis Eestis nt 2019. a-l. Kaebaja kui Tallinna „Surematu polgu“ esindaja ja Vene „Surematu polgu“ esindaja Q sõlmisid 21. märtsil 2017 koostöökokkuleppe. Pärast seda selgitas Q, et see on Eestis eriti oluline, kuna siin toimub natsismi ülistamine. Kaebaja osales 3.–4. novembrini 2021 Belgradis toimunud „Surematu polgu“ organiseeritud kokkutulekul, mille organiseerisid VF mõjutustegevust ellu viivad struktuurid. Kaebaja on jätkanud „Surematu polgu“ aktsioonide ettevalmistustega ka pärast seda, kui 2022. a-l keelati 9. maiga seotud koosolekud. Tegemist on asümmeetrilise meetodiga, mida VF kasutab oma sõjaliste ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
13.5.Kaebaja osales 8. juunil 2016 toimunud meelevavaldusel Tallinnas Poola Vabariigi suursaatkonna ees, milles väljendati vastumeelsust NATO sõjalise kohaloleku suurendamise vastu Balti riikides. Meelevaldus ajastati NATO tippkohtumise ja sõjaliste õppuste ajale. Kaebaja osales 10. septembril 2016 ja 23. septembril 2017 toimunud NATO vastasel aktsioonil „Rahumarss“. Eesmärgiks oli näidata väidetavat rahulolematust Ida-Euroopas kasvava militariseerimisega.
13.6.Kaebaja andis 24. novembril 2017 Sputnikule intervjuu, milles märkis, et mh Balti riigid pole nõus nende otsustega, millega mõisteti hukka fašism. Kaebaja osales 26. novembril 2018 aktiivselt Keila linnavalitsuse juures venekeelse hariduse toetuseks, mille eesmärgiks oli luua koos VF-i propagandaväljaannetega kuvand Eestist kui venelasi diskrimineerivast riigist. Kaebaja on seotud sotsiaalmeedias levitava meemiga, millel kujutati Eesti lipuga NatsiSaksamaa sõdurit, kes ründab naist ja last.
13.7.Kaebaja korraldas 10. detsembril 2016 meeleavalduse Tallinnas Poola vabariigi suursaatkonna ees W toetuseks. Läti Vabariigi suursaatkonna eest toimus 30. aprillil 2018 pikett, mille eesmärgiks oli toetada Läti äärmuslast F. Kaebaja eestvedamisel toimus 19. juunil 2018 Ukrainas kinni peetud Ü, Poolas kinni peetud W ja Lätis kinni peetud N toetuseks. Kaebaja osaleb alates 5. aprillist 2021 süstemaatiliselt D erinevatel toetusüritustel.
13.8.Kaebaja korraldas 16. novembril 2017 Tallinnas Läti Vabariigi suursaatkonna eest meeleavalduse n-ö vene koolide kaitseks, näitamaks solidaarsust vene koolidele. Kaebaja korraldas 2. septembril 2017 piketi Poola Vabariigi suursaatkonna ees, näitamaks vastumeelsust punaarmee mälestussammaste kõrvaldamisele. Neid meeleavaldusi kajastasid VF-i propaganda väljaanded, mille eesmärk oli näidata venekeelse hariduse ja nõukogude mälestusmärkide hävitamist.
13.9.Kaebaja organiseeris 22. septembril 2019 „Eesti fašistidest vabastamise 75. aastapäeva“ tähistamist, mis toimus kommunismiohvrite memoriaali lähedal. Kaebaja korraldas 22. juunil 2020 pronkssõduri juures aktsiooni ja viis sinna Saksamaa kallaletungi kellaaja alguseks „igavese tule“, kaasates aktsiooni koolilapsi. Igavese tule aktsioon korraldati ka Maarjamäel ja Kaitseväe kalmistul. Aktsioonil eksponeeriti NSVL-i ja ENSV lippe ning neid fotosid jagati sotsiaalmeedias. Nimetatu leidis kajastamist Sputnikus.
13.10.Kaebaja osales 20. märtsil 2017 VF-i riigiduuma istungil „Tänapäevane välismaal elavate Venemaa kaasmaalaste poliitika“. Kaebaja tõi oma esinemisel välja, et Venemaa toetaks 11(13)
3-22-1278 kaasmaalasi ka informatsiooniliselt ja moraalselt, mitte ei eraldaks üksnes raha fondidele. Seejärel kutsuti kaebaja osalema SRÜ Instituudi korraldatud ümarlaual. Kaebaja lõi 9. mai 2017. a Sputnikule VF-i inforuumi tarvis antud intervjuus väärkujutelma, et Eesti valitsusel puudub rahva toetus.
13.11.Kaebaja osales 31. oktoobril 2019 Donetskis ühiskondliku liikumise „Donetski Vabariik“ aktivistide kogunemisel ja astus selle liikmeks. Kaebaja osales 1. novembril 2019 Donetski ülikooli ümarlaual „Ajalooline mälu tänapäevaste infosõdade tingimustes“, kus teatas, et Donbass saab olema kõikjal, kus on tema inimesed, sest rahvus on väljamõeldud termin ning venelase hingeseisundit püütakse hävitada kogu maailmas.
13.12.Kaebaja on aktiivselt toetanud Venemaa agressiivset tegevust Ukrainas. Ta õnnitles
21.veebruaril 2022 Facebooki kontol kõiki seoses Donetski ja Luhanski rahvavabariikide tunnustamisega. Ta korraldas 22. veebruaril 2022 VF-i suursaatkonna ees aktsiooni, millega toetas Donetski ja Luhanski rahvavabariikide tunnustamist.
13.13.Kaebaja tegi koos teiste isikutega, kes kuuluvad mõjutustegevuse võrgustikku,
17.juunil 2019 avalduse, et Lätti tuleks viia Venemaa ja NATO rahuvalvejõud seoses Läti parlamendi ettevalmistusega kõrvaldada nõukogude mälestusmärk.
13.14.Kaebajast lähtuvat ohtu tuleb hinnata koos VF-i viimase aja eskaleeriva tegevusega (s.o 2014. a veebruaris – märtsis Ukraina territoriaalse rikkumisega ja 24. veebruaril 2022 alanud sõjalise agressiooniga). VF-i juhtkond kasutas agressiooni algatamiseks denatsifitseerimise ja demilitariseerimise väiteid. VF kasutab Balti riikide vastu natsismi ja fašismi süüdistusi. Kaebaja osaleb aktiivselt VF-i mõjutustegevuses Eesti julgeoleku vastu.
14.Riigi iseseisvus, sõltumatus ja territoriaalne terviklikkus puudutavad riigi julgeolekut VMS § 241 lg 1 p 2 mõistes. PPA on vaidlustatud otsuses kajastatud asjaolude alusel õigesti järeldanud kaebaja tegevusest lähtuvat ohtu riigi julgeolekule. Tegemist pole olnud üksikutel kordadel mõnel meeleavaldusel osalemisega. Käesoleva otsuse p-s 13 kirjeldatud asjaolud lubavad järeldada, et kaebaja on organiseeritult, teadlikult, süsteemipäraselt ja kauaaegselt viinud oma tegevusega ellu VF-i julgeolekupoliitilistes dokumentides kajastatud eesmärke asümmeetriliste meetoditega, mh eesmärgiga lõhestada tundlikes küsimustes Eesti ühiskonda ja näidates Eesti riiki natsismi ja fašismi pooldavana ning vene keelt kõnelevaid inimesi diskrimineerivana. Sedalaadi tegevus on lõppastmes kantud eesmärgist kahjustada Eesti riigi iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust. Nimetatud organiseeritud, teadlikku ja kauaaegset kaebaja tegevust tuligi PPA-l ja KaPo-l pärast 24. veebruarit 2022, mil Euroopas muutus julgeolekuolukord kardinaalselt, hinnata teistsuguses valguses, sest sellega muutus ka Eesti julgeolekut puudutav ohugradatsioon. Seega esines PPA-l alus kaaluda kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PPA kaalumisel eksinud. PPA toob põhjendatult välja, et kaebaja on sündinud Venemaal ja ta on alates 2011. a-st Venemaa Föderatsiooni kodanik. Tema emakeel on vene keel ja ta on omandanud Venemaal elektriku kvalifikatsiooni. PPA lisab, et kaebajal on Eestis ema ning kaks täisealist last, kes teadaolevalt ei ole kaebajaga tugevas sõltuvussuhtes. PPA toob välja, et kaebaja on alates 2020. a-st lahutatud ning registreeritud kooselu puudub ning Venemaal elab kaebaja õde. PPA lisab, et kaebaja pole püüdnud Eesti ühiskonda lõimuda, nt taotlenud kodakondsust, samuti pärineb tema viimane deklareeritud sissetulek 2018. a-st (152,44 eurot) ning tal puudub Eestis kinnisvara. Kuigi kaebajal on teatud isiklikud ja sotsiaalsed sidemed Eestis, võimaldab tema taust järeldada, et tal on võimalik samalaadsed sidemed luua ka kodakondsusjärgses riigis, sh jätkata vajadusel 12(13)
3-22-1278 sidevahendite abil lähedastega suhtlemist. Arvestades kaalul olevat väga kaalukat hüve (s.o riigi julgeolekut) ja kaebaja tegevuse tõsidust ja selle kauaaegsust, mis lõppastmes on suunatud Eesti riigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu, on tegemist tõsise ja vahetu ohuga. Seetõttu ei saa pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist pidada taotletava eesmärgi suhtes (s.o tõrjumaks ohtu riigi julgeolekule) ebaproportsionaalseks meetmeks. PPA pole kaalumisel jätnud ühtegi asjaolu tähelepanuta ega asjaolusid ilmselgelt valesti väärtustanud.
16.PPA on 9. mai 2022. a sündmustele viidates jätnud kaebaja enne vaidlustatud otsuse tegemist HMS § 40 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel ära kuulamata. Haldusmenetluses võib jätta menetlusosalise arvamuse ja vastuväited ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda (HMS § 40 lg 3 p 1) või kui arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki (HMS § 40 lg 3 p 4). Vaidlustatud otsus koostati 4. mail. Tegemist polnud olukorraga, kus otsus oleks tulenevalt sündmuste pakilisusest koostatud vahetult enne 9. maid või siis 9. mail ning otsusega oleks soovitud konkreetset akuutset ohtu viivitamatult tõrjuda. Haldusorgan saanuks antud olukorras vajadusel kaaluda ka lühema tähtaja andmist. Sellest, et kaebajal pole õigust tutvuda salajase tasemega dokumentidega, ei saa järeldada, et ärakuulamine ei võimaldaks saavutada haldusaktiga taotletavat eesmärki. Halduskohus on õigesti märkinud, et ära kuulamata jätmine ei too siiski kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna kaebaja pole esitanud kohtule selliseid asjaolusid, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
17.Lahkumisettekirjutuse tegemise eeldused on praegusel juhul täidetud. Pärast pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist puudub kaebajal õiguslik alus Eestis viibida (VSS § 2 lg 1 ja § 7 lg 1). Kuna praegusel juhul on kaebaja tegevusest võimalik järeldada vahetut ja tõsist ohtu riigi julgeolekule (vt käesolev otsus, p 15), oli põhjendatud lahkumisettekirjutuse tegemine selliselt, et see täidetakse koheselt (VSS § 72 lg 2 p 4). Samadel kaalutlustel oli põhjendatud kaebaja suhtes ka sissesõidukeelu kohaldamine viieks aastaks, kuna lühema ajalise sissesõidukeelu kehtestamise kasuks ei rääkinud ükski argument (VSS § 74 lg 2 ja lg 3; kaalutluste kohta vt ka käesolev otsus, p 15). Selle meetme kaudu on võimalik tõrjuda isikust lähtuvat vahetut ja tõsist ohtu riigi julgeolekule.
18.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ja et halduskohtu otsuse põhjendused pole selged. Halduskohus on analüüsinud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, sh vaidlustatud otsust ning tutvunud salajaste dokumentidega. Halduskohus on nõustunud vaidlustatud otsuses asjaoludele antud hinnangutega, sh viidanud HKMS § 165 lg-le 2. Samuti on halduskohus pidanud vaidlusalust meedet proportsionaalseks. Kaebaja väide, mis seondub vaenu- ja vihakõnega, ei ole praeguse vaidluse kontekstis asjakohane, sest normi koosseisu eelduseks oli oht riigi julgeolekule, mida analüüsiti. Samuti on PPA vaidlustatud otsuses selgitanud, miks ohuhinnang kaebaja tegevusele pärast 24. veebruari 2022 sai uue tähenduse. Olulised asjaolud olid PPA vaidlustatud otsuses esitatud ja kaebaja sai nendega tutvuda.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.