Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.05.2022 otsuse nr 15.3-3.4/281-1 tühistamiseks Kaebaja – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud yy.yy.yyyy), volitatud esindajad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap Kaasatud haldusorgan esindaja B Asja läbivaatamise vorm
–
Kaitsepolitseiamet,
volitatud
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde veebiväljaande C artikkel „C“ ning veebiväljaande D artikkel „D“.
2.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.11.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.X on sündinud Venemaa Föderatsioonis (edaspidi Venemaa) ning on Venemaa kodanik. Eesti Vabariigis (edaspidi Eestis) viibis X pikaajalise elaniku elamisloa nr 2020113630/EL (edaspidi elamisluba) alusel, mille Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA) tunnistas Kaitsepolitseiameti (edaspidi ka KAPO) 27.04.2022 teatise nr 3431 alusel 04.05.2022 otsusega nr 15.3-3.4/281-1 (edaspidi otsus) kehtetuks (resolutsiooni punkt 1). Ühes elamisloa kehtetuks tunnistamisega otsustati Xile teha ka koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks (resolutsiooni punkt 2) ning tema suhtes kohaldati viieks aastaks sissesõidukeeld Schengeni alale (resolutsiooni punkt 3). Otsuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised:
1.1.Elamisluba tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et isik kujutab endas piisavalt tõsist ja vahetut ohtu Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule. X kajastab aktiivselt oma tegevust sotsiaalmeedia kontodel ning ta on süstemaatiliselt õhutanud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist. On põhjendatud alus arvata, et isik on olnud seotud Venemaa julgeolekuasutuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega. KAPO teate kohaselt on X pika ajal vältel koostöös teiste Venemaa mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega avalikult levitanud ja toetanud Venemaa vaenulikku propagandat, mille eesmärgiks on luua Balti riikidest ja Ukrainast väärkujutelma, et tegemist on natslike ja militaarsete riikidega, kelle valitsuste tegevust asukohariikide rahvas ei toeta. Ukrainas toimuva agressiooni näitel on ilmne, et sarnane pikaajaline ja süsteemne tegevus Eestis on otseseks ja vahetuks ohuks Eesti julgeolekule. Xi tegevus Eestis aitab kaasa Venemaa inforuumis Balti riikide kohta väärkujutelmade süvenemisele, millele tuginedes saavad Venemaa riigiametnikud luua näilise legitiimsuse otsustele, mis võivad kujuneda Eesti julgeolekule eksistentsiaalseks ohuks, st otseselt ohustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust.
1.2.X on Ukraina ja Balti riikide julgeolekut ohustava tegevuse tõkestamiseks lisatud Ukraina rahvusliku julgeoleku, rahu, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse vastu suunatud kuritegude tunnuste uurimiskeskuse „Myrotvorets“ avalikku nimekirja. Myrotvoretsi hinnangul aitas X koos oma tolleaegse abikaasaga organiseerida Venemaaga seotud isikutel Ukraina riigipiiri ebaseaduslikku ületamist ning ta on osalenud Venemaa propagandaüritustel ja salakaubaveos. Läti Vabariik (edaspidi Läti) on isikule kehtestanud julgeolekut ohustava tegevuse tõttu sissesõidukeelu. Eestis on teda korduvalt mainitud KAPO aastaraamatutes.
1.3.X on seotud organisatsiooniga „G“, kes tegutsevad Venemaa eriteenistuste ning sõjaväelaste huvides ning kes on osalenud alates 2014. aastast Ukraina vastastes sõjalistes (sh hübriidsõjalistes) operatsioonides. 2016. aastal asutas X MTÜ F, mille nimel on isik teinud Venemaa julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja eesmärkidega kooskõlas olevaid aktsioone ning avaldusi. Samuti on ta osaletud väljaande H propaganda kampaaniates. Euroopa Liidu nõukogu määrusega 2022/350 peatati H edastamine, kuna selle tegevus kujutab märkimisväärset ja otsest ohtu Euroopa Liidu avalikule korrale ja julgeolekule. X on ka rahvuslikku vihkamist õhutava rongkäigu „E“ peamistest organisaatoritest. Kreml on nimetanud „E“ viimaste aastate kõige edukamaks mõjutustegevuse projektiks välisriikides.
2 (11)
1.4.X ei austa Eestis kehtivat õiguskorda ning tema elamisloa kehtetuks tunnistamine ei riiva tema pereelu ülemääraselt. Xi lähisuhete võrgustiku moodustavad Eestis elav ema ning täisealised tütar ja poeg. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 29 lg 4 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole täisealiste laste ja vanemate suhted käsitatavad perekonnana, v.a erakorralise sõltuvussuhte korral. Ehkki Xi ema vanust arvestades ei ole välistatud abivajadus tulevikus, siis saavad seda pakkuda Xi lapsed. Seega pereriivet ei esine. Lisaks ei ole ka eraelu riive selline, et õigustada elamisloa kehtetuks tunnistamata jätmist. Isik on küll elanud enamuse aja Eestis, kuid ta ei ole teinud erilisi püüdlusi siinsesse ühiskonda integreerumisel. Samuti ei ole ta avaldanud soovi taotleda Eesti kodakondsust, ehkki tal oli selleks õigus. Sellises olukorras on EIK leidnud, et selline asjaolu õigustab isiku väljasaatmist. Isiku emakeel on vene keel, mis võimaldab tal Venemaal hakkama saada ja seal tööd leida. Samuti elab isiku õde Venemaal. Elamisloa kehtetuks tunnistamisel on Xi lähedastel võimalik teda Venemaal külastada ning samuti suhelda temaga telekommunikatsioonivahendeid kasutades.
1.5.Ärakuulamisõigus tuleb jätta tagamata kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1 punktiga 3, kuna vajalik on viivitamatu tegutsemine. Samuti ei ole Xil võimalik tutvuda otsuse aluseks oleva riigisaladust sisaldava dokumendiga.
1.6.Xile on põhjendatud teha koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, kuna elamisloa kehtetuks tunnistamise järgselt puudub isikul seaduslik alus Eestis viibimiseks. Arvestades poliitilist olukorda Venemaa ja Ukraina vahel kujutab X endast ohtu teiste inimeste õigustele ja vabadustele. Arvestades isiku süstemaatilist tegevust pika aja vältel ning tekkinud julgeolekuolukorda, samuti isikut lähtuva ohu reaalsust, on põhjendatud kohaldada Schengeni sissesõidukeeld 5 aastaks.
2.X esitas PPA otsusele vaide, mis 27.05.2022 vaideotsusega nr 15.3-3.6/24 (edaspidi vaideotsus) jäeti rahuldamata.
3.X esitas 09.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.05.2022 otsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA ei tuvastanud kaebajast lähtuvat tegelikku ohtu avalikule korrale või julgeolekule, mistõttu on otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Rikutud on hea halduse põhimõtet ning põhjendamiskohustust. Kaebaja ei nõustu otsuses toodud hinnanguga tema ohust julgeolekule ning otsuse tegemisel antud hinnang kaebaja vaadete või tegevuse kohta ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole õhutanud vihkamist, vaid avaldas demokraatlikus riigis lubatult seisukohti ja arvamust. Otsusest ei selgu, kuidas vastustaja sisustab mõistet „vaenu õhutamine“ ning millistel põhjendustel saab kaebaja tegevust pidada vaenukõneks. Ürituste loetelu ja üldine kirjeldus ei ole piisav.
4.2.Etteheide, et kaebaja kujutab endas tõsist ohtu julgeolekule, on ülepaisutatud. Ka ei ole usutav, et vähetuntud isik, kes ei ole poliitik ega ühiskonnategelane ning kellel puudub võim või vajalikud suhted, saaks mõjutada Venemaa võimude otsuseid. Piir vaenukõne ja tavalise kõne vahel on õrn ning mitte igasugune arvamuse avaldamine ei pruugi üles kutsuda vaenule või vägivallale. Vaenukõne kindlakstegemiseks ei piisa ainult väljenduse sisu analüüsimisest, vaid
3 (11)
tuleb välja selgitada, mis on vaenu õhutaja positsioon ühiskonnas, kui kaugele vaenu õhutavad sõnumid levisid, mis kontekstis inimesed neid tajuda võisid ning milline on üldine sotsiaalne ja poliitiline kontekst, milles vaenukõne toimus. PPA otsus tugineb riigipoolsel käitumise hinnangul, ent vastustaja ei ole otsuses tõendanud, et tegemist on avalikku korda ja julgeolekut ohustava vaenukõnega. Riigikohus on leidnud, et oht avalikule korrale on käsitatav olukorrana, kus asjaoludele antava hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et isik võib lähitulevikus toime panna õigusrikkumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-17-1545; vrd KorS § 5 lg 2). Euroopa Kohtu senises praktikas on oluliseks peetud seda, et ohtu avalikule julgeolekule oleks hinnatud juhtumipõhiselt ja lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest ning silmas pidades proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebaja suhtes ei ole algatatud ühtegi kriminaal- või väärteomenetlust ning puuduvad ka karistused minevikus. PPA otsuses kajastatud avalikud üritused olid kooskõlastatud PPA-ga.
4.3.Rikutud on ärakuulamisõigust ning otsusest ei nähtu, milles seisnes ärakuulamisõiguse teostamisel ühiskonnale tekitatav kahju. Kaebaja kinnipidamise järgselt ei võimaldatud tal helistada Venemaa saatkonda ega ka perele.
4.4.Elamisloa kehtetuks tunnistamise automaatne tagajärg ei ole isiku väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki. Isegi kui möönda kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale, siis ei ole see oht reaalne ja piisavalt tõsine, et lisaks elamisloata jätmisele õigustada ka sissesõidukeeldu. Riigikohus on selgitanud, et kui isikust lähtuv oht ei ole piisavalt tõsine, siis tuleks anda isikule võimalus taotleda tähtajalist elamisluba. Sissesõidukeelu kehtestamine välistab tähtajalise elamisloa taotluse rahuldamise.
4.5.PPA otsus ettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel ei ole põhjendatud. Otsusest ei ole selge, kuidas tundmatu isik saab mõjutada rahvusvahelist olukorda. Kui PPA leiab, et oht julgeolekule seisneb selles, et kaebaja avaldab valeütlusi, mis võiks olla Eesti vastase agressiooni suunamise põhjuseks, siis on arusaamatu, kuidas lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld vähendab sellist ohtu julgeolekule.
4.6.Kaebaja on Venemaa kodanik, mistõttu tuleb VSS-i sätete tõlgendamisel pidada silmas direktiivi 2008/115/EÜ1 (edaspidi direktiiv 2008/115). Direktiivi 2008/115 artiklist 11 tuleneb, et VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (vt Riigikohtu 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, punktid 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika) Sissesõidukeeld ei ole riigi julgeoleku kaitse eesmärki saavutamiseks tõhus vahend, mistõttu ei ole see mõõdukas abinõu. Seetõttu on sissesõidukeeld vastuolus Põhiseaduse §-dega 41 ja 45. Sissesõidukeeld ei pruugi suunata kaebajat muutma oma veendumusi või loobuda nendest. Ühiskonna kaitsmine teiste isikute vaadete/väljendite negatiivsete mõjude eest on ebamäärane eesmärk ega ole seetõttu piisavalt kaalukas põhjus intensiivse riive õigustamiseks.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Otsus on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otsuses on välja toodud nii kaebaja tegevus kui ka tema meelsust näitavad asjaolud. Kaebaja tegevus Eestis aitab kaasa Venemaa inforuumis Balti riikide kohta väärkujutelmade süvenemisele, millele tuginedes saavad Venemaa riigiametnikud luua näilise legitiimsuse selliste otsuste vastuvõtmisele, mis võivad kujuneda Eesti julgeolekule eksistentsiaalseks ohuks, st otseselt ohustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel
4 (11)
territoriaalset terviklikkust. Kremli poliitikat imetlevad või toetavad inimesed on nii otseselt kui ka kaudselt ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale. Ehkki tihti pole selline oht käega katsutav või vahetu, siis loovad sellised inimesed Venemaale ettekäände sekkumiseks. Kaebaja Venemaa valikuid õigustav ja kiitev tegevus ning Eestit ja eestlasi halvustavad kommentaarid ja avaldused kujutavad otsest ohtu nii Eestile kui ka teistele Venemaaga piirnevatele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Ukraina agressiooni valguses on üheselt selge, et kaebaja süsteemne ja pikaajaline tegevus väärkujutelmade loomisel kujutab eksistentsiaalset ohtu Eesti julgeolekule. Ukraina näitel õigustab Venemaa oma agressiooni justnimelt vajadusega „kaasmaalasi päästa“ ja „riike puhastada“.
5.2.Otsuse punktis 14 on kirjeldatud kaebaja propagandistlikku tegevust alates 2016. aastast ning sellest nähtub kaebaja vaenu õhutav käitumine. Oma tegevusega on kaebaja süvendanud Venemaa propaganda narratiivi, et Eestis tegutsevad militariseeritud natsistid, kes ründavad vene rahva nõrgemaid esindajaid ja on russofoobid. Sellise tegevusega on kaebaja otseselt õhutanud rahvuslikku vihkamist.
5.3.Kaebuses kohtule toob kaebaja välja, et talle jääb arusaamatuks mõiste „vaenu õhutamine“, kuid vaides kaebaja seda asjaolu välja ei too. Vastupidi, vaides mõistis kaebaja selgelt, mida PPA vaenu õhutamise all silmas on pidanud. PPA on otsuses välja toonud juhtumite analüüsi, kust on selgelt aru saada, miks on kaebaja avalduste puhul tegemist vaenu õhutamisega. Seejuures ei ole PPA otsuses esitanud pelgalt loetelu ja üldist kirjeldust kaebaja tegevusest, vaid otsuses on ka selgitatud, miks konkreetset kaebaja avaldust saab pidada vaenu õhutamiseks ja milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua. Vaenukõne on vaenu ja vägivalla õhutamine, levitamine või õigustamine üksikisikute või gruppide vastu teatud tunnuste alusel. Seda ei kaitse väljendusvabadus (sh sõnavabadus) ning riik saab seaduslikult ära hoida ja karistada vaenukõne väljendusi.
5.4.Kaebaja väide kehtivate karistuste puudumisele on väär. Karistusregistri andmete kohaselt on kaebajal 4 kehtivat ja 16 arhiveeritud väärteokaristust, mida küll otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud.
5.5.Kaebaja ärakuulamata jätmine oli kooskõlas HMS § 40 lg 3 punktiga 1. Ärakuulamata jätmisel arvestas PPA nii kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule kui ka 9. mai lähenemist.
5.6.PPA ei pidanud sissesõidukeelu kehtestamisel arvestama kaebaja õigust taotleda tähtajalist elamisluba, kuna sellist taotlust ei olnud esitatud. Kehtestatud sissesõidukeelu eesmärgiks ei ole soov suunata kaebajat muutma oma veendumusi. Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärgiks on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Kuivõrd kaebaja mõjutustegevus kujutab otsest ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule, on sellises olukorras põhjendatud sekkuda tema tegevusse ennetavalt. Sissesõidukeeld tõkendina on ennetav meede julgeoleku ja avaliku korra kui vaieldamatult ühiskonna ühe põhihuvi kahjustamise ärahoidmiseks.
5.7.Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine tugineb rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus otsustada, kas ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil või mitte. Lisaks on Eestil suveräänse riigina õigus otsustada, kui intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitada ohuna avalikule korrale või riigi julgeolekule.
5 (11)
6.Kaasatud haldusorgani seisukoht
6.1.PPA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebajast tulenevat ohtu selgitas kaasatud haldusorgan vastustajale nii teatises kui ka selles viidatud salajases memos. Kaebaja varasemat tegevust ning temaga seotud organisatsioonide varasemat tegevust on kajastatud korduvalt Kaitsepolitseiameti aastaraamatus, kuid vaatamata sellele on kaebaja oma tegevust jätkanud. Kuna varasemad meetmed ei ole kaebaja käitumist muutnud, siis alates Venemaa alustatud sõjast Ukraina vastu 24.02.2022, tegi kaasatud haldusorgan ettepaneku kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ning tema suhtes sissesõidukeelu kehtestamiseks.
6.2.Venemaa kodanike puhul tuleb alates 24.02.2022 arvestada oluliselt suurema tõenäosusega tekkida võivaid ohte Eesti julgeolekule. Venemaa kodanikest lähtuvate võimalike ohtude ennetamisel tuleb võtta arvesse, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa elanikest V. Putini sõda ja selle laiendamist. Kuivõrd kaebaja on rahvuselt venelane ja Venemaa Föderatsiooni kodanik, siis tuleb tema puhul ohtude hindamisel ja ennetamisel arvestada kohalduvat Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus.
6.3.Venemaa sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa kodanikest lähtuvaid ohte Eesti ja teiste NATO ning Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule. Kaebaja on süstemaatiliselt õhutanud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist. Kasutades ära Eestis kehtivaid õigusriigi põhimõtteid, on kaebaja pika aja vältel koostöös teiste Venemaa mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega avalikult levitanud ja toetanud Venemaa vaenulikku propagandat, mille eesmärgiks on luua Balti riikidest ja Ukrainast väärkujutelma kui natslikest ja militariseeritud riikidest, kelle valitsuste tegevust asukohariikide rahvas ei toeta. Märgime, et Venemaa mõjutustegevuses on desinformatsioon ja propaganda üheks instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on mõjutustegevus muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaad, sealhulgas Eestis. Lisaks on põhjendatud alust arvata, et X on olnud seotud VF julgeolekuasutuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega.
6.4.Kaebaja suhtes ennetavate meetmete rakendamine oli proportsionaalne. Kaebaja on üks
9.mail toimuva rahvuslikku vihkamist õhutava ringkäigu „E“ peamistest organisaatoritest ning vaatamata sellele, et PPA tegi 22.04.2022 avaliku teavituse, et provokatsioonide vältimiseks keelatakse 9. mai tähistamisega seotud avalikud koosolekud, jätkas kaebaja koos oma MTÜ F mõttekaaslastega „E“ aktsiooni ettevalmistamist ka 2022. aastal. „E“ on 2012. aastal Venemaal tekkinud rahvaalgatuslik ning tänaseks riigistatud liikumine. Kreml on nimetanud „E“ viimaste aastate kõige edukamaks mõjutustegevuse projektiks välisriikides. Samal ajal on Kremli poolt kommunismi kuritegusid õigustava punasümboolikaga „E“ laiendamine väljaspool Venemaad tekitanud rahvuste vahel konflikte ja põhjustanud vastusaktsioone. Seda eriti neis riikides, mis on kannatanud Nõukogude okupatsiooni või Venemaa otsese agressiooni. Kaebaja suhtes oli ohte ennetavate meetmete rakendamine asjakohane ja proportsionaalne, sest arvestades kaebaja varasemat käitumist ja üleüldist ohuolukorda, oli suur tõenäosus, et kaebaja tegevuse tõttu võib
9.mail 2022 tekkida kõrgendatud või vahetu oht korrakaitse seaduse (edaspidi KorS) § 5 lg-te 4 ja 5 tähenduses. Seetõttu tuli ohtude ennetamisel tegutseda võimalikult laiapindselt ja kiiresti ning rakendada kaebaja suhtes ohte ennetavaid meetmeid. Ohte ennetavate meetmete rakendamisel ei saa lähtuda tõsikindla teadmisega ähvardavast ohust, tegemist on prognoosil põhineva haldusorgani otsustusega. Ohu ennetamisel tuleb eeldada, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud. Samad põhimõtted on sätestatud ka välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 14 lõikes 2 ja § 15 lõikes 1.
6 (11)
6.5.Välismaalase Eestis viibimine on hüve, mitte õigus. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt on igal riigil suveräänne õigus otsustada nende isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. Selle põhimõtte rakendamisel ei oma tähtsust ka asjaolu, kas välismaalane omab Eesti elamisluba või mitte.
6.6.Kaebaja on nõustunud pikaajalise tegevusega, mis temale omistatakse, st ta ei vaidle vastu, et otsuses kirjeldatud tegevustes ja üritustes osales, ühinguid esindas, väljaütlemisi ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias tegi. Kaebaja ei nõustu pelgalt Kaitsepolitseiameti ja PPA järeldustega, et selline tegevus on ohuks riigi julgeolekule. Kuivõrd riigi julgeolekuohtude hindamiseks ongi pädevad vastavad riigiasutused, mitte eraisikud, siis kaebaja sellega mittenõustumine ei muuda PPA otsust põhjendamatuks ega ebaseaduslikuks.
6.7.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ta on vähe tuntud isik, kes ei ole poliitik ega ühiskonnategelane, kellel puudub võim või vajalikud suhted, saaks mõjutada Venemaa Föderatsiooni võimude otsuseid. Kaebaja tegevuse analüüsimisel on selgelt näha, et kaebajal on järgijaid, temaga tehtud või temaga seotud ühingute üleskutsetele reageerib ja avaldab toetust teatav hulk isikuid. Kaebaja ei ole nö üksiküritaja, kelle väljaütlemised kuskil kandepinda ei leia. Vastupidi, kaebaja on aastatepikkuse eesmärgistatud tegevusega jõudnud Venemaa Föderatsiooni riigiduuma istungile Eestis elavaid Venemaa kaasmaalasi esindama ja olema nende nö hääletoruks. Samuti esines kaebaja korduvalt „E“ aktsiooni kui ka MTÜ F juhtfiguurina nii Eestis kui välismaal. Võimatu on kaebaja rolli selles marginaalseks pidada.
6.8.Kaebaja ärakuulamata jätmine oli HMS § 40 lg 1 punkti 3 alusel lubatav. Kuna 9. mai oli kaebajale ja paljudele kaebajaga samu vaateid omavatele isikutele oluline tähtpäev, mil oma vaateid (VF mõjutustegevuse vaateid) avalikkusega jagada, tuli PPA-l tegutseda avalike huvide kaitseks viivitamata. PPA otsuse ja sellega seotud toimingute edasilükkamine oleks oluliselt suurendanud võimalike ohtude realiseerumist ja konfliktide teket 9. mail või sellele eelneval või järgneval ajal.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et PPA otsus 2 on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kohus nõustub PPA otsuses ning vaideotsuses 3 toodud põhjendustega, ega pea vajalikuks neid koguulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist.
8.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vaidlustatud otsus on kaalutlusõiguse alusel antud. Kohtu hinnangul on julgeolekukaalutlustel elamisloa kehtetuks tunnistamisel ulatuslik kaalutlusruum ning kohtulik kontroll sellise kaalutlusruumi üle piirdub seega sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (nt on jäetud olulised asjaolud arvesse võtmata või arvesse on võetud lubamatuid asjaolusid või väärtustatud asjakohaseid huve meelevaldselt). Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani asemel (HKMS § 158 lg 3, vt ka Riigikohtu 01.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, punkt 20). Seega peab halduskohus kontrollima, ega vastustaja ei ole eksinud otsuse aluseks olnud oluliste faktiliste
Kaebuse lisa 4. Kaebuse lisa 5.
7 (11)
asjaolude tuvastamisel ja teinud nendel faktidel põhinevate hinnangute ja prognooside alusel ilmselgeid vigu ning kas haldusorgan on järginud menetlus- ja vorminõudeid, sh oma otsust vajalikus ulatuses põhjendanud.
9.VMS § 241 lg 1 punkti 2 kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa tunnistada kehtetuks, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel põhjusel, et /.../ välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule /.../, kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.
10.PPA otsus põhineb mh kaasatud haldusorgani taotlusel ja hinnangul 4 , et kaebajast lähtub Eestile julgeolekuoht. Julgeolekuasutuste seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine KAPO pädevuses, mistõttu ei nõustu kohus kaebaja enese hinnanguga, et temast ei tulene ohtu Eesti julgeolekule. Kas isikut pidada julgeolekuohuks, kelle suhtes on põhjendatud tunnistada elamisluba kehtetuks ja kohaldada sissesõidukeeldu, on julgeolekuasutuse hinnata ning vastustaja otsustada. Lisaks ei eelda VMS § 241 lg 1 punkti 2 kohaldamine, et välismaalast oleks karistatud juba toime pandud Eesti julgeoleku vastase süüteo eest. VMS § 241 lg 3 kohaselt piisab ohu olemasolust.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA on jätnud tuvastamata kaebajast lähtuva tegeliku ohu ning et PPA hinnang kaebaja vaadetele või tegevusele ei vasta tegelikkusele. PPA on otsuses üksikasjalikult kirjeldanud kaebaja tegevust Eestis ning sidunud selle kaebajast lähtuva ohuhinnanguga (vt ennekõike vaidlustatud otsuse punkt 14). Kaebaja ei ole otsusest nähtuvat ohuhinnangut ümber lükanud ega toonud välja ka seda, et PPA oleks kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid ning tegevust valesti mõistnud. Asjaolu, et PPA otsusest ei nähtu vihakõne ja vaenutegevuse definitsiooni, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane. PPA ei ole otsuse tegemisel tuginenud vanu- või vihakõnele. PPA tugines otsuses kaebaja senisele tegevusele Eestis. Otsuses on üksikasjalikult kirjeldanud kaebaja tegevust pikema aja vältel ning toodud välja, mis põhjustel on selline tegevus käsitatav julgeolekuohuna ning Eestis vastase ja Eestis vaenu õhutava tegevusena. Seega asjaolu, et kaebaja enda tegevust julgeolekuohuna ei taju, ei muuda otsust õigusvastaseks ega too kaasa selle tühistamist.
12.Kohus tutvus 06.09.2022 otsuse aluseks oleva kaasatud haldusorgani taotluse aluseks oleva salajase tasemega memoga ning seal on kaebaja tegevust kirjeldatud üksikasjalikult ning toodud üheselt välja, miks kaebaja üks või teine tegevus ja väljaütlemine on alates 24.02.2022 muutunud julgeoleku olukorras ohuks Eesti ning NATO ja Euroopa Liigu liikmesriikide julgeolekule. Kohtu hinnangul ei ole KAPO hinnang kaebajast lähtuvale ohule meelevaldne ega muul viisil põhjendamatu. Seejuures nähtub nii otsusest kui ka selle aluseks olevast memost ja teabest, et kaebajast lähtuv oht Eesti julgeolekule on seotud eeskätt kaebaja pikaajalise tegevusega Eestis ning ajenditega, mida Venemaa kasutas Ukrainavastase agressioonisõja õigustamiseks. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on põhjendatult välja toonud kaebaja tegevuse, kust nähtub kaebaja narratiiv, et Eesti on russofoobne ja natsistlik riik ning kutsunud Venemaa ametnikke üles toetama Venemaa kaasmaalasi aktiivsemalt, mitte lihtsalt piirduma eelarvevahendite eraldamisega fondidele. Samuti on kaebaja kutsunud Kaasatud haldusorgani kaebuse vastuse lisa 1, mis on tunnistatud juurdepääsupiiranguga teabeks halduskohtu 10.08.2022 määrusega, ning salajase tasemega memo.
8 (11)
üles saama Venemaa väekontingenti Lätti. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et Eestis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhimõtete ärakasutamine Venemaa lõhestuspoliitika toetuseks on selge julgeolekuoht.
13.Kaebaja viidatud kohtupraktika, mille kohaselt oleks tulnud elamisloa kehtetuks tunnistamise järgselt võimaldada tal tähtajalise elamisloa taotlemist, ei ole praegusel juhul asjakohane. Kaebaja elamisluba ei tunnistatud kehtetuks põhjusel, et temast lähtub oht avalikule korrale (ehkki PPA otsuses on ka see alus läbivalt kasutusel), vaid põhjusel, et kaebajast lähtub oht riigi julgeolekule. Kohtu hinnangul peaks PPA tulevikus sarnastes otsustes olema täpsem ning viitama konkreetsele alusele. Kohtu hinnangul ei ole julgeolekukaalutlustel pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel vajalik jätta kaebajale võimalust taotleda tähtajalist elamisluba pikaajalise elamisloa asemel. Seda kinnitab ka asjaolu, et isikust lähtuv julgeolekuoht on imperatiivne alus elamisloa andmisest keeldumiseks (vrdl VMS § 124 lg 2 punkt 3 ning VMS § 124 lg 1 punkt 1).
14.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema näol on tegemist vähetuntud isikuga, kellel puudub võim või vajalikud suhted, et mõjutada Venemaa võimude otsuseid. PPA on kooskõlas kaasatud haldusorganilt saadud teabega hinnanud otsuses kaebaja tegevust (vt vaidlustatud otsuse punkt 14) ning leidnud põhjendatult, et kaebaja isikuline profiil ning kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse on piisav selleks, et mõjujõudu omada ning et temast lähtuv oht on reaalne ja piisavalt tõsine. Nt toob PPA otsuses välja kaebaja tegevuse MTÜ F juhatuse liikmena, samuti propagandarongkäigu „E” korraldajana. Samuti on otsuses põhjalikult selgitatud kaebaja tegevust Venemaa abistamisel Ukraina sõjas ning koostööd propagandakanaliga H. Viimase tegevus on Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 2022/350 alates 02.03.2022 peatatud. Määruse preambuli punktides 6–9 on mööndud, et Venemaa kasutab mh H süstemaatilises rahvusvahelises meediaga manipuleerimise ja faktide moonutamise kampaanias, et tõhustada oma naaberriikide, liidu ja selle liikmesriikide destabiliseerimise strateegiat ning selline tegevus kujutab endast märkimisväärset ja otsest ohtu liidu avalikule korrale ja julgeolekule. Kaebaja on osalenud H vahendusel Kremli propaganda levitamises ning Eesti julgeoleku õõnestamises (vt nt kirjeldatud 24.11.2017 intervjuu). PPA on vastavalt võimalustele kirjeldanud ka kaebaja suhtlusvõrgustikku Venemaal, mistõttu kaebaja väide, et tal puudub võime ja vajalikud suhted Venemaa otsuste mõjutamiseks, on eluliselt ebausutav.
15.Kohus leiab, et kaebajale sissesõidukeelu kehtestamine Schengeni alale on põhjendatud ning proportsionaalne. PPA kaalus sissesõidukeelu kehtestamisel erinevaid aspekte (sh võimalikku perekonnaelu riivet) ning kaebaja ei väida, et PPA oleks mõne asjaolu jätnud arvestamata või oleks kaalutlusõigust vääralt teostanud. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohaga, et sissesõidukeelu kehtestamise eesmärgiks ei ole soov muuta kaebaja veendumusi või sundida teda loobuma nendest. Sissesõidukeelu eesmärgiks on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist (VSS § 6 lg 1), mistõttu jääb kohtule arusaamatuks kaebaja väide, et sissesõidukeeld ei ole riigi julgeoleku kaitse eesmärgi saavutamiseks tõhus vahend.
16.Kaebaja väide, et sissesõidukeelu kehtestamine on vastuolus PS §-dega 41 ja 45 jääb kohtule arusaamatuks. PS § 41 kaitseb õigust arvamusele ja veendumusele ning § 45 sätestab sõnavabaduse. Nimetatud sätteid tuleb siiski vaadata põhiseaduse kontekstis ning kooskõlas põhiseaduse §-ga 12. PS § 12 keelab rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamise, sh sellise tegevuse ühiskonnakihtide vahel. Seega ei ole PS §-d 41 ja 45 oma olemuselt absoluutsed. Lisaks märgib kohus, et sissesõidukeeluga ei ole kaebajal keelatud õigust oma arvamusele ja veendumusele ning piiratud sõnavabadust. 9 (11)
Sissesõidukeeluga on piiratud kaebaja õigust siseneda Schengeni viisaruumi, sh Eestisse.
17.Vaidlust ei ole, et kaebajale ärakuulamisõigust ei tagatud, ehkki teataval määral kaebajale tema väljasaatmisega seotud asjaolusid siiski selgitati. Nimelt nähtub veebiväljaandes C ilmunud artiklis 5 järgmine lõik: „X rääkis vahetult pärast väljasaatmist Vene väljaandele antud intervjuus, et ta pidi lahkuma oma venemeelse eluvaate tõttu. Ta väitis, et Eestis toimub „vene genotsiid“, et Kapo töötajad andsid talle lugeda 16-leheküljelist toimikut tema väidetavalt Eesti-vastasest tegevusest.“. Sellest lõigust nähtub, et enne kaebaja Eestist välja saatmist talle siiski kaasatud haldusorgani taotluse põhimotiive tutvustati. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajale oleks antud enne otsuse tegemist võimalus esitada otsuse kohta vastuväiteid. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmisel tugineb vastustaja HMS § 40 lg 3 punktile 1. Nimetatud sätte kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Kohtu hinnangul on riigi julgeolekukaalutlustel ärakuulamisõiguse realiseerimata jätmine praegusel juhul põhjendatud, kuivõrd arvestades kaebaja varasemat käitumist kogumis, siis ei saanud välistada, et kaebaja oleks võinud ärakuulamisõiguse realiseerimise ajal korraldada mõne protestiaktsiooni või muul viisil rahvuslikku vihkamist ja vaenu õhutada. Samuti oleks PPA otsuse ja sellega seotud toimingute edasilükkamine oluliselt suurendanud võimalike ohtude realiseerumist ja konfliktide teket 9. mail või sellele eelneval või järgneval ajal.
18.Ent isegi kui möönda ärakuulamisõiguse rikkumist, siis ei too menetluslikud minetused alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Nimelt sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 punkti 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praeguses vaidluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, millele tuginedes oleks põhjust järeldada, et vastustaja oleks pidanud andma teistsuguse sisuga haldusakti. Kohtule ei ole äratuntav, et ärakuulamisõiguse rikkumine oleks mõjutanud vastustaja järeldusi.
19.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA 04.05.2022 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine ning sellega kaasnev sissesõidukeeld on oma olemuselt prognoosotsus, mille tegemisel lähtus PPA VMS § 241 lgst 3, arvestas kaebajaga seotud olulisi asjaolusid ning asetas need alates 24.02.2022 muutunud julgeolekuolukorra konteksti. Julgeolekuohu tõttu oli põhjendatud ka koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemine (VSS § 72 lg 2 punkt 4). Otsuse tühistamist ei tingi ka kaebaja väited, et väljasaatmisel ei võimaldatud tal helistada saatkonda või lähedastele. Seoses lähedastele helistamise mittevõimaldamisega soovib kohus välja tuua veebiväljaandes D ilmunud artikli 6 , kust nähtub, et väljasaatmisel kaebaja lähedastele helistada ei soovinud. Kuna aga helistamise võimaldamine või võimaldamata jätmine ei muuda otsuse õiguspärasust, siis ei oma see konkreetne asjaolud praegusel juhul tähendust.
20.Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
Kättesaadav C Kättesaadav D
10 (11)
Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad nende menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.