Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (Gruusia Vabariigi kodanik, sündinud aa.aa.aaaa) Lihtmenetluses, 30.06.2023 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.07.2023.
3.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada puudutatud isiku ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
4.Politsei- ja Piirivalveametil korraldada määruse resolutsiooni, edasikaebamise korra ning kohtumääruse põhjenduste tõlkimine suuliselt gruusia keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X peeti kinni 29.06.2023 kell 12:00 Tallinnas, Nõmme, Bbbbb bb bb-bb 48-tunniks, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks, koostas PPA 29.06.2023 isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052269514 Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1), mis kuulub täitmisele alates 29.06.2023. Isikule määrati 5 aastane sissesõidukeeld.
2.PPA 30.06.2023 taotluses taotletakse isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni 1 kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused ja VSS § 68 p 6 nimetatud põhimõte. Tegemist on välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 mõttes seadusliku aluseta Eestis viibijaga. Isiku kinnipidamist põhjendab PPA taotluses järgmiselt: 1) Kontrollkäigu raames kontrolliti korterit aadressil Bbbbb bb bb-bb, Nõmme linnaosa, Tallinnas. Korteris viibis X üksinda. Isik esitas PPA ametnikele kontrollimiseks oma nutitelefoni ekraanilt Gruusia Vabariigi passi isikuandmete lehe. PPA ametnikud küsisid isikul reisidokumenti, kuid X teavitas, et see on kadunud. 29.06.2023 viisid PPA ametnikud isikuga vestluse tema Eestis viibimise asjaolude kohta. X teatas, et viibib Schengenis ja Eestis Poola elamisloa alusel. X väitis, et saabus Schengeni alale 10.02.2023. Tuginedes isiku nutitelefoni kuvatõmmisele muutis X oma vastust ja ütles, et saabus Schengeni alale 11.12.2022 Gruusiast Kutaisi-Poola lennuga. Samuti küsitluse raames X teatas, et 11.12.2022 saabus Poolasee töötamise eesmärgil, töötas ettevõttes "Alexpol," tööülesandeks oli jäätise valmistamine. Isik väitis, et Poolas oli tal nii elamisluba (kuni 2024) kui ka töötamise luba, kuid need jäid Poola. Töösuhe lõppes isiku väitel Poolas umbes kuu aega tagasi ja 15 päeva tagasi saabus X Eestisse, eesmärgiga leida endale tööd (saabus üksinda). Saabus Eestisse bussiga marsruudil Poola-Leedu-Läti-Eesti. Tööd väidetavalt ei leidnud, kuid plaanis Eestis viibida ca 1 kuu. Rahalised vahendid puuduvad. 2) 29.06.2023 PPA tegi NCC kaudu päring Poola Vabariiki, X elamisloa ja piiriületamiste kohta. Poola Vabariigi ametivõimud vastasid, et Xle ei ole Poolas elamisluba väljastatud. Tema saabumine Poola Vabariigi territooriumile on andmebaasis registreeritud 11.12.2022 kell 14:53. Sisenemisel kasutas X Gruusia Vabariigi kodaniku passi nr bbbbbbbbb. Gruusia Vabariigi kodanikel on õigus siseneda Schengeni alale biomeetrilise passi alusel ja viibida Schengeni alal 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. X saabus viimati Schengenisse 11.12.2022, seega 29.06.2023 seisuga viibib ta Schengeni alal kokku 201 kalendripäeva millest ebaseaduslikult 111 kalendripäeva. 3) Vastavalt VSS § 72 lg 2 p 1 alusel võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita juhul kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA asus seisukohale, et X puhul esineb põgenemisoht, isik ei ole usaldusväärne, eirab kaasaaitamiskohustust. Tema puhul on alust arvata, et ta üritab kõrvale hoiduda vabatahtlikust ettekirjutuse täitmisest ja jätkata oma ebaseadusliku viibimist Schengenis. X on teadlikult sisenenud Eesti Vabariiki ilma seadusliku aluseta. 4) Illegaalimenetluse raames oli tuvastatud, et oma käitumisega näitas isik üles lugupidamatust Eestis kehtivate seaduste suhtes. PPA oli kindlaks teinud, et isikul puuduvad igasugused majanduslikud, perekondlikud või sotsiaalsed sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmesriikidega. X selgitas, et saabus Eestisse üksinda Poolast, Eestisse saabumise eesmärki ei suutnud veenvalt selgitada, esialgu oli eesmärgiks vanalinnaga tutvumine, seejärel isik ütles, et plaanis ka tööd leida. Schengenisse ja Eestisse saabumise kohta olid isiku ütlused segased ja vastuolulised. Selgus, et isik andis ka valeütlusi oma Poolas viibimise ja töötamise kohta. X telefoni kontaktides on Y (Z) sünd.bb.bb.bbbb telefoninumber ja X juhiluba leiti korteris, kus Y (Z) elas. PPA selgitas isikule, et Y (Z) sisenes Schengenisse sissesõidukeelu kehtivuse ajal muudetud nimele väljastatud passiga; oli kriminaalpolitsei poolt kinni peetud, kuid põgenes. X vestluse käigus kinnitas, et on isikuga tuttav, kuid kirjalikult fikseeritud küsitlusel 29.06.2023 väitis, et isikut ei tunne ja puutus kokku vaid korra peol. X vahetab elukohti, tal puudub püsiv elukoht Eestis, puuduvad ka rahalised vahendid, et korraldada oma lahkumist Eestist. X telefonis oli foto tema nimega lennupiletist Poola, kuid piletitele märgitud passi number erines X telefoni fotol olevast passi numbrist. PPA tegi päringu Gruusia saatkonda, kuna esineb
vajadus isikusamasuse kinnitamiseks ja selgitused Xle väljastatud passide kohta. Vastus ei ole veel laekunud. 5) PPA on seisukohal, et X ei ole usaldusväärne isik, ta juba rikkus Eesti õigust ebaseadusliku viibimise näol, seega võib eeldada, et isik ei aitaks vabaduses viibides oma väljasaatmise menetlusele kaasa ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida. 6) Põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X viibis Poolas ebaseaduslikult, saabus Eestisse omamata seadusliku alust viibida Schengenis ja plaanis töötada Eestis ebaseaduslikult. Tal puuduvad võimalused Eestis viibimise seadustamiseks, isikul tulenevalt VMS § 911 lg-st 1 ei ole võimalik saada Eestis viisat, ega tulenevalt VMS § 216 lg 1 p-st 1 elamisluba taotleda. Seega PPA on seisukohal, et X soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmise tagamiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, mida on oma varasema käitumisega kinnitanud. 7) X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega seda tekitanud. Isik viibis Schengenis ebaseaduslikult, saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning plaanis ebaseaduslikult Eestis töötada, tema ütlused Schengenis viibimise ja Eestisse saabumise kohta on vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed, millega X jättis välismaalase kaasaaitamiskohustust VMS § 18 ja 19 tähenduses täitmata. PPA on seisukohalt X vabaduses viibides hakkab väljasaatmisest kõrvale hoidma, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). X on varemgi Schengenis viibinud, seega viisavaba päevade arvutamine ei ole isikule võõras, tal oli võimalus lahkuda Schengenist õigeaegselt, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale on suurem, kui kodumaale naasta. 8) Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Gruusia Vabariiki. Reisidokumendi puudumise tõttu ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. Lennud Gruusiasse toimuvad kolmapäeviti, seega kui Gruusia saatkond väljastab 3-4.07.2023 Xle tagasipöördumistunnistuse, on lähim võimalus isikut tagasi saata on 05.07.2023.
3.Kohtuistungil 30.06.2023 täpsustas PPA esitatud taotlust, pärast seda, kui puudutatud isik oli avaldanud, et tal on võimalik oma Gruusia pass politseisse toimetada. PPA pidas sellisel juhul põhjendatuks isiku kinnipidamist kuni 13.07.2023. X avaldas istungi alguses, et ta ei vaidle taotlusele vastu ja kohtu poolt istungil tutvustatud taotluses toodud asjaoludega on nõus. Istungi lõpus märkis puudutatud isik, et tema pass siiski pole kadunud ja ta võib selle politseisse toimetada. Samuti märkis, et tal on raha 500-600 eurot, et tagada endale majutus ja lennupiletid, mis võimaldaks tal naasta ise esimesel võimalusel Gruusiasse.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.PPA taotlus tuleb rahuldada.
5.VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Ei ole vaidlust, et isikul puudub Eestis viibimisalus ning talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus (VSS § 7 lg 1) Eestis lahkumiseks, mis on talle teatavaks tehtud ja kehtiv.
6.Isiku kohene väljasaatmine Gruusia Vabariiki ei ole PPA kinnitusel võimalik 48 tunni jooksul, kuna lennuühendus toimub Gruusiaga kolmapäeviti, samuti on hetkel turismihooaeg, mis lennupiletite saamist võib pikendada. PPA taotluses märgiti lisaks, et isikule on vaja saada tagasipöördumistunnistus Gruusia saatkonnast ning varasem praktika puudub protseduuri osas, kuna varem pole passita isikuid Gruusiast menetluse all olnud. Kohtuistungil puudutatud isik selgitas, et pass on olemas ja ta võib selle politseisse toimetada.
7.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. VSS § 23 lg 1 p-st 1 ja 2 ning 11; § 15 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et viibimisaluseta välismaalase võib tõhusa väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, mh kui esineb tema põgenemise oht ja isik ei täida kaasaaitamiskohustust ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Samuti peab kinnipidamine olema proportsionaalne ja arvestama üksikjuhtumi oluliste asjaoludega (VSS § 23 lg 11). Kohus peab usutavaks, et puudutatud isiku pass ei ole tegelikult kadunud ning ta saab selle toimetada PPA-le, mistõttu langeb ära vajadus taotleda tagasipöördumistunnistust Gruusia saatkonnast. Seega praegusel juhul ei pea kohus põhjendatuks kohaldada VSS § 23 lg 1 p-i 3. Muud taotluses toodud alused kohalduvad. Kohus nõustub PPA-ga, et X (puudutatud isik) suhtes esineb VSS-is sätestatud põgenemisohu alus. VSS § 68 p-st 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ehkki kohtuistungil väljendas puudutatud isik, et soovib naasta ise Gruusiasse, siis ei ole see kohtule veenev, arvestades kui pikalt isik viibis Schengeni alas ilma õigusliku aluseta ning tema eelnevat käitumist ja koostöö puudumist PPA-ga. Kohtul pole veendumust, et isik vabadusse pääsedes tegelikult Schengeni alast lahkub, arvestades, et ta soovis siin tööle asuda ning pidi olema teadlik, et tal puudub seaduslik alus siin viibida. Pigem soovib puudutatud isik vältida kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohtu hinnang, et puudutatud isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma põhineb kohtu hinnangul järgmistel asjaoludel: − puudutatud isik esitas esialgselt ebaõigeid andmeid enda Schengeni alale saabumise aja kohta (väitis, et saabus 10.02.2023 aga tegeliku saabumise aeg on 11.12.2022) ning põhjuse kohta (väitis esialgu, et tuli vanalinnaga tutvuma, kuid seejärel, et tuli tööd otsima, seejuures oleks isik töötanud illegaalselt; illegaali ankeedis on märgitud, et ei tea, miks saabus (dtl 5); kohtuistungil jäi lõplikuks vastuseks soov tööd leida. − puudutatud isik valetas PPA-le, et tal on Poolas kehtiv elamis- ja tööluba; kohtuistungil öeldut, et ta seda ei teadnud, ei pea kohus eluliselt usutavaks. − puudutatud isik pole lahkunud Schengeni alalt pärast viisavaba viibimisaja lõppemist, kuigi peab varasema kogemuse tõttu olema teadlik, kuidas seda aega arvestatakse ning on ületanud seda 111 päeva. − puudutatud isik esitas ebaõigeid andmeid, et saabus Eestisse üksi, kuigi tema juhiluba leiti korterist, kus elas teine Gruusia kodanik (Y), kelle telefoninumber oli tema telefonis.
− puudutatud isik vahetas elukohti Eestis ja ta väitis PPA-le, et tal puuduvad rahalised vahendid, et korraldada enda lahkumine Eestist; kohtuistungil väitis isik, et tal on reisi korraldamiseks raha olemas, mida kohtul istungil kontrollida võimalik polnud, kuid raha olemasolul tuleks asuda seisukohale, et isik valetas selle asjaolu kohta PPA-le. − puudutatud isiku telefonis oleval tema nimega lennupiletil on erinev passi number kui tema telefonis oleval passil. − kohtuistungil väitis puudutatud isik, et tegelikult pole tema pass kadunud, mida kohus peab usutavaks, kuid sellisel juhul oli tegemist jällegi valetamisega PPA-le, mis annab kokkuvõttes alust pidada isikut üldiselt ebausaldusväärseks ja mitte uskuda tema soovi tegelikult Schengeni alast lahkuda, kui kohus peaks ta vabastama. Kohus nõustub seega kokkuvõtvalt PPA hinnanguga, et isikut pole alust pidada usaldusväärseks, mis võimaldaks jätta tema suhtes kinnipidamise kohaldamata. PPA on esitanud kohtule Poola tehtud päringu vastuse (dtl 25-26), millest nähtub, et isikul pole Poolas kehtivat elamis- ega tööluba, samuti andmed piiriületuse kohta (dtl 24) ning lennupileti 11.12.2022 Wizzair lennule (dtl 22). Isik on 29.06.2023 küsitlusel (dtl 10-14) muutnud ütlusi saabumise aja kohta pärast tema telefonist leitud piletile viitamist. Isiku ütlused PPA-le enda reisidokumendi kadumisest olid ebamäärased ja põiklevad ja nagu kohtuistungil selgus väidab ta nüüd, et tema pass on alles. Isiku vastuolulised selgitused, nende muutmine vastuoludele osundamise järgselt ja valetamine PPA-le on käsitletav ka kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisena VSS § 23 lg 1 p 2 mõttes.
8.Isikul puuduvad lisaks eelnevale ka Eestiga majanduslikud ja/või perekondlikud sidemed. Kohus peab usutavaks, et puudutatud isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning otsida ebaseadusliku töötamise võimalusi pigem Eestist väljaspool, kuid Schengeni viisaruumis, kust tal on kohustus lahkuda. Ehk teisisõnu, ei lahku oma kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku põgenemisoht on reaalne, mistõttu aitab lahkumiskohustust tagada üksnes isiku lühiajaline kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ning VSS § 10 sätestatud järelevalvemeetmed poleks piisavad sama eesmärgi täitmiseks.
9.Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. Kinnipidamine on eeltoodud asjaolusid arvestades proportsionaalne.
10.VSS § 23 lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohus rahuldab taotluse vastavalt PPA poolt kohtuistungil täpsustatud ajaraamile. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.