Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla 1. juuni 2023. a käskkirja nr 1-1/58 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-1436.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks ka Tartu Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 1. juuni 2023. a käskkirjaga nr 1-1/58 muudeti Tartu Vangla direktori
veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 11.9 ning kehtestati uued kinnipeetavatele koopiate tegemise teenuse hinnad (nt formaadis A4 ühepoolne – 0,19 eurot).
2.Tartu Halduskohtusse saabus 27. juunil 2023 Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla direktori 1. juuni 2023. a käskkirja nr 1-1/58 tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et vaidlusaluse käskkirjaga muudeti koopiate tegemise tasu. Kaebaja märgib, et varasemalt maksis vanglas koopia tegemine 0,06 eurot lehekülg ja nüüd 0,19 eurot lehekülg. Kaebaja palub lisaks käskkirja tühistamisele võimalike koopiate eest võetud tasu tagastamist, kui vangla on võtnud koopiate eest 0,19 eurot. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
3.Kohus palus 28. juuni 2023. a kohtunõudes Tartu Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud Tartu Vangla 1. juuni 2023. a käskkirja nr 1-1/58 peale vaide, milles ta vaidlustab koopiate tegemise tasu, ja esitada võimalik vaie ning vangla vastus sellele ühes Tartu Vangla 1. juuni 2023. a käskkirjaga nr 1-1/58. Lisaks palus kohus vanglal teatada, kas kaebaja on kasutanud koopiate tegemise teenust uue kehtiva hinnakirja alusel ning taotlenud võimalike koopiate väljastamise eest võetud tasu (0,19 eurot lehekülg) tagastamist.
3-23-1436
4.Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla 29. juunil 2023, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaideid Tartu Vangla 1. juuni 2023. a käskkirja nr 1-1/58 kehtetuks tunnistamiseks ega raha tagastamiseks. Vangla osutas, et kaebaja ei ole saanud teenust uue käskkirja 1-1/58 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Esmalt märgib kohus, et J. Kolesnikovi 25. juuni 2023. a kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-23-1436 ning see on menetlemiseks jagatud kohtunik Maria Lõbusale. Kuna asja menetlev kohtunik viibib käesoleval hetkel puhkusel, asendab vastavalt Tartu Halduskohtu 2023. aasta tööjaotusplaanile kohtunik M. Lõbusat kohtunik Kadri Palm.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse Tartu Vangla 1. juuni 2023. a käskkirja nr 1-1/58 tühistamiseks (HKMS § 37 lõike 2 punkt 1). Kuivõrd Tartu Vangla 29. juuni 2023. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole taotlenud vanglas koopiate tegemist Tartu Vangla 1. juuni 2023. a käskkirja kehtivuse ajal, seega pole pidanud tasuma koopia tegemisel 0,19 eurot A4 ühepoolse lehekülje eest, siis ei käsita kohus kaebaja taotlust tagastada võimalike koopiate tegemisel võetud 0,19 eurot kaebuse nõudena. Kohtu hinnangul on tegemist tingimusliku nõudega, mille menetlemist on kaebaja soovinud üksnes juhul, kui vangla on võtnud koopiate tegemise eest 0,19 eurot. Praegusel juhul see nii ei ole.
8.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lõikes 5. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule tühistamiskaebuse esitamist pöördunud kaebuse asjaoludega seoses vaidega vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla teatas 29. juunil 2023 vastusena kohtunõudele, et kaebaja ei ole vanglale esitanud Tartu Vangla 1. juuni 2023. a käskkirja nr 1-1/58 peale vaiet. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt vaidega vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal täitmata VangS § 11 lõikest 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
3-23-1436
10.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni VangS § 11 lõikes 5 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus ei ole tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav.
11.Eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebaja on palunud advokaati, kuna antud olukord vajab lisaandmeid, mida kaebajal ei ole. Kaebaja on seisukohal, et advokaat saab vajalikud lisaandmed ise kohtule esitada. Arvestades, et kohus tagastab tühistamiskaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebajal enne halduskohtule uue tühistamiskaebuse esitamist pöörduda esmalt vangla poole, mistõttu on praegusel juhul asjakohane otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Ehkki kohus tagastab kaebuse, on kaebajal võimalik esitada praeguse määruse peale määruskaebus, mis tähendab, et asjakohane on otsustada ka riigi õigusabi andmise üle esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 10 lõike 1 ja lõike 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
13.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
14.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Samuti puudub kohtul põhjus kahelda kaebaja võimes esitada soovi korral iseseisvalt määruskaebus. Halduskohtumenetluses osalemine (sh võimaliku määruskaebuse esitamine) ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kohus osutab, et kaebajal on õigus esitada menetluse käigus tõendite kogumise taotlus. Kohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikke asjaolusid ja kogub tõendeid. Kaebaja ei vaja tõendite kogumiseks riigi õigusabi korras esindaja määramist.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.