Xi esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt S-4 eluosakonnas akende avamisega kuni 31. augustini 2023
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde taotleja vanglasisese isikuarve väljavõte ajavahemiku 19. veebruar 2023 kuni 18. juuni 2023 kohta.
2.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5.Rahuldada Xi menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks ning tõlkida käesolev määrus vene keelde ja vabastada taotleja selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest.
6.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga X.
Määruse resolutsiooni p-de 2-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 119 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 19. juunil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotleja palub esialgse õiguskaitse raames kohustada Viru Vanglat viivitamatult võimaldama talle eriarsti-dermatoloogi vastuvõtt. Samuti palub taotleja esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat võtma sektoris S-4 suveperioodiks (kuni 31. augustini 2023) ära kaks akent või need avama, et sektorisse tuleks pidevalt värsket õhku ja sektor oleks hästi tuulutatud. Taotluse kohaselt esitas X vanglale vaide 16. juunil 2023, milles nõudis alates
19.juunist 2023 kuni 31. augustini 2023 sektoris S-4 kahe akna eest võtmist. Taotleja väitel ei ole vangla soovitud toimingut teinud.
2.Viru Vangla teatas 29. juunil 2023 vastusena kohtunõudele, et kinnipeetav ei ole esitanud ühtegi pöördumist ega vaiet seoses akende avamise või eemaldamisega.
KOHTU SEISUKOHT
3-23-1440
3.Kohus selgitab, et Xi taotlus, milles ta palub esialgse õiguskaitse raames kohustada Viru Vanglat viivitamatult võimaldama talle eriarsti-dermatoloogi vastuvõtt, registreeris kohus haldusasja nr 3-23-1067 (Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks korraldada kaebajale eriarsti (dermatoloogi) vastuvõtt) juurde ja see taotlus lahendatakse nimetatud haldusasja raames. Kohus registreeris Xi taotluse, milles ta palub esialgse õiguskaitse raames kohustada Viru Vanglat sektoris S-4 kuni 31. augustini 2023 eest ära võtma (või avama) kaks akent, uue haldusasjana (3-23-1440).
4.Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et taotleja soovib kohustada Viru Vanglat sektoris S-4 kuni 31. augustini 2023 eest ära võtma (või avama) kaks akent (HKMS § 251 lg 1 p 3) seoses sektoris parema õhuvahetuse tagamise vajadusega.
5.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal.
6.Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Taotleja ei ole kohtule esitanud dokumente, millest nähtuks esialgse õiguskaitse meetmena soovitud toimingut (osade akende eemaldamine või avamine) puudutava vaide esitamine vanglale. Kohus palus vanglal teatada, kas taotleja on vanglale esitanud taotluse sh vaide esialgse õiguskaitse taotluses märgitud asjaoludega seonduvalt ja kas vangla on taotluse ja vaide lahendanud. Ühtlasi palus kohus esitada taotleja väidetavalt 16. juunil 2023 esitatud vaide/pöördumise. Viru Vangla 29. juunil 2023 edastatud vastusest nähtub, et X ei ole esitanud vanglale ühtegi pöördumist seoses akna avamise või eemaldamisega. Kuna vangla vastusest selgub, et taotleja ei ole veel Viru Vanglale seoses sektoris S-4 kuni 31. augustini 2023 kahe akna avamise või eemaldamise tahtega esitanud ühtegi pöördumist (sh vaiet) ning ka kohtumenetluses ei ole esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvat kaebust, siis ei toimu taotlusega seoses vaide- ega kohtumenetlust, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, siis jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
7.Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi juhul, kui taotleja on vanglale vastavasisulise vaide siiski esitanud, siis puudub Xil esialgse õiguskaitse vajadus, sest vanglas on piisav õhuvahetus tagatud sundventilatsiooni kaudu ning asja materjalidest ei nähtu, et taotlejat ähvardaks sellised pöördumatud tagajärjed, mis õigustaksid praegusel juhul soovitud meetme kasutusele võtmist. Samuti kaasneks akende avamise ja/või eemaldamisega taotleja soovitud viisil selgelt julgeolekuoht, mis samuti ei võimaldaks soovitud meetme tegemiseks vanglat kohustada. Samuti tuleb silmas pidada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine taotleja soovitud viisil tähendaks sisuliselt põhivaidluse ette ära otsustamist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb põhivaidluse ära otsustamist üldjuhul vältida ja see on põhjendatud üksnes erandjuhul ülekaaluka vajaduse korral (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14 (p 19), Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a määrus asjas nr 3-23-187 (p 11)). Ilmselgelt ei ole taotluses esitatud asjaoludel sellise erandliku olukorraga tegemist.
8.Seonduvalt kohtule esitatud menetlusabi taotlusega mõistab kohus, et taotleja on esitanud menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise
3-23-1440 kohustusest vabastamiseks, käesoleva määruse tõlkimiseks vene keelde ja määruse tõlkimisega kaasnevate kulude vabastamiseks ning riigi õigusabi taotluse taotleja esindamiseks halduskohtumenetluses. Muud menetlusabi liigid ei ole asjaolusid arvestades kohtu hinnangul asjakohased.
9.Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vabakasutuskontost ajavahemiku 19. veebruar 2023 kuni 18. juuni 2023 kohta.
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja puhul on tegemist isikuga, kellel on väga ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Ainuüksi käesoleval aastal on ta esitanud halduskohtule 8 kaebust ning 2022. aastal kokku 35 kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust. Taotleja on halduskohtus varasemalt vaidlustanud põhiliselt vangla tegevust, millise taotlusega on tegemist ka praegusel juhul. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et taotleja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Viru Vanglaga iseseisvalt hakkama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
11.Kohus mõistab, et taotleja soovib, et kohus tõlgiks selles asjas tehtava lõpplahendi, s.t käesoleva kohtumääruse taotlejale vene keelde ja vabastaks ta tõlkekulude kandmise kohustusest. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul (HKMS § 81 lg 6). HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Taotleja vabakasutuskontolt nähtuvalt ei võimalda tema majanduslik seisund tal tõlketeenuse eest tasuda ning taotleja väitel ei valda ta piisaval määral eesti keelt. Kohtul ei ole alust viimases väites kahelda, sest varasemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ei ole alust kahelda taotleja väites, et tema eesti keele oskus on A1 tasemel (vt Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2023. a määrus asjas nr 3-21-2374 (p 11)). Kuna keeletase A1 ei võimalda alati keerulisemaid eestikeelseid õigustekste mõista, siis peab kohus tõlkeabi taotlust selles asjas põhjendatuks. Kohus korraldab käesoleva määruse tõlkimise vene keelde ja vabastab taotleja selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest.
12.Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotleja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning kohus jätab ka selle taotluse
3-23-1440 läbi vaatamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis HKMS § 175 lg 3 alusel taotleja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.