Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1213
Haldusasi
X kaebus Kohila Gümnaasiumis toimunud matemaatika kirjaliku riigieksami protokolli tühistamiseks osas, millega kõrvaldati kaebaja eksamilt, ning Haridus- ja Noorteameti 31.05.2022 otsuse nr 4.1-8/22/1841-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Haridus- ja Noorteamet, volitatud esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Haridus- ja Noorteameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Haridus- ja Noorteameti apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kohila Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika riigieksamil eemaldati pärast esimese osa lõppu X (kaebaja). X esitas 21.05.2022 vaide enda kõrvaldamisele 20.05.2022 toimunud matemaatika riigieksamilt ning esitas samas ka avalduse lisaeksamil osalemiseks.
2.Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno) jättis 31.05.2022 otsusega nr 4.1-8/22/1841-2 vaide ja matemaatika riigieksami lisaeksamile lubamise taotluse rahuldamata (dtl 5–7). Otsuse põhjenduste kohaselt eemaldati kaebaja eksamilt pärast eksami esimese osa lõppu, sest eksamikomisjon oli märganud, et kaebaja käel on nutikell ning selle automaatselt vahetuvate taustapiltide seas olid fotod matemaatika valemitest. Haridus- ja teadusminister on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 31 lg 2 alusel kehtestanud 15.12.2015 määruse nr 54 “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” (määrus nr 54). Määruse nr 54 § 33 lg 10 p 1 (redaktsioon, mis kehtis kuni 14.05.2023) sätestas, et riigieksamilt kõrvaldatakse eksaminand sh siis, kui ta on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendi. Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga (§ 33 lg 11). PGS § 31 lg 21 alusel korraldab riigieksamite läbiviimist Harno. Harno koostatud juhendis “Riigieksamite läbiviimine. Juhised riigieksamite läbiviimiseks eksamikomisjonile” (lk 4) rõhutatakse, et eksamil mittevajalikud esemed (üleriided, kotid, sülearvutid, (nuti)kellad, mobiiltelefonid, kõrvaklapid jm tehnilised vahendid ning õppematerjalid) hoiustatakse väljaspool eksamiruumi või eksamiruumis selleks ettenähtud kohas. Keelatud on mittevajalike esemete hoidmine eksaminandi laual, laua all, toolil või eksaminandi vahetus läheduses. Kohila Gümnaasiumi matemaatika riigieksami komisjon on 25.05.2022 seletuskirjas välja toonud, et rõhutas nutikella eksamile kaasa võtmise keeldu mitmel korral.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse eksamilt kõrvaldamise otsuse, vaideotsuse ning lisaeksamile mittelubamise otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus lubada tal sooritada lisaeksam 03.06.2022. Kaebaja hinnangul ei selgu määruse nr 54 § 33 lg 10 punktist 1, mida tähendab mittelubatud abivahend. Kaebajal ei olnud nutikell eksamil käe peal teadlikult eesmärgiga kasutada seda mittelubatud abivahendina. Kaebaja ei kasutanud nutikella ja ta näitas välisvaatlejale ajalugu, mis kinnitas, et kaebaja ei kasutanud keelatud infot galerii ega rakenduste kaudu. Kaebaja hilines ja jõudis eksamiruumi siis, kui ta nimi öeldi. Kaebaja ei kuulnud, kas ja mida eksamikomisjon selgitas (nuti)kellade kohta enne eksami algust. Kaebaja ID-kaarti ei küsitud ning kaebajat ei kontrollitud ega palutud kaebajal nutikell ära võtta. Enne eksamit käidi kaebaja laua juures ja kontrolliti, ega pole spikrit kalkulaatoril. Kaebajal paluti kell ära võtta ja jätta aulasse vaheajal. Eksamilt eemaldamisest teatati kaebajale umbes kümme minutit enne vaheaja lõppu. Põhjenduseks toodi, et tema kellast leiti fotod valemitega lehest. Nutikella galeriis oli kaks pilti valemitest – üks tehtud 05.10.2021 ning teine 16.03.2022. Need kaks fotot olid 317 pildi hulgas, mis on kaebaja lemmikute kaustas ja automaatselt kella sünkroonitud. Valemite pildid olid kaebajal telefonis sellepärast, et ta kasutas neid õppimiseks. Fotode lemmikuks märkimise mõte on, et lemmikute kaustast leiab kiiremini kindla foto üles. Lemmikud pildid vahelduvad nutitelefonil suvalises järjekorras. Eksamikomisjon oleks märganud, kui kaebaja oleks püüdnud kellast taustapilte taga ajada ja neid detailselt uurida. Kui kell oli pikkade varrukate all, siis poleks saanud sealt midagi näha. Kaebaja ei saanud viibida nutikella läbivaatuse juures. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas pääses komisjon kaebaja eemaloleku ajal ligi mainitud kahele pildile. Kui kell on käelt võetud, 2(11)
3-22-1213 siis läheb see lukku paari sekundiga nii, et taustapilti enam ei näe (tulevad ette numbrid PINkoodi sisestamiseks) ja umbes seitsme sekundiga täiesti tumedaks. Lemmikud pildid vahelduvad suvalises korras. Kaebaja on kõrgel tasemel treeniv Eesti koondislane ning kannab seda nutikella kogu aeg. Kell on aktiivse ekraaniga. Komisjon oleks pidanud veenduma, et kõik eksaminandid nutikella kandmise keelust aru said. Kaebaja klassiõde kandis samuti nutikella. Harno otsuses viidatud eksamikomisjonile antud juhendis1 leitakse, et nutikellad on mittevajalikud. Sellest, et ese on mittevajalik, ei tulene, et tegemist on mittelubatud abivahendiga, mis annab aluse eksamilt kõrvaldamiseks. Juhend on koostatud eksamikomisjonile ning kaebaja ei olnud kursis, milliste esemete kohta eksamikomisjonile suunised on antud. Komisjon on see, kes peab tagama, et keelatud asju laudadel ja eksaminandide juures ei oleks. Kaebajas tekitab segadust see, et talle anti esmalt kinnitus, et kõik on korras, kuid siis uuriti kella sisu uuesti, kui teda ennast enam polnud aulas ning seejärel eemaldati kaebaja eksamilt. Ilmselt loeti enne eksamit ette 2022. a matemaatika eksami läbiviimise juhend. Seal on punktis 9.7 nutikella kasutamise keeld ja info, et seda ei või olla läheduses. Punktis 9.13 hoiatatakse, et keelatud abi kasutamisel kõrvaldatakse eksaminand eksamilt. Kaebaja hinnangul ei toimunud hoiatamist, et kõrvaldatakse ka nutikella olemasolu eest.
4.Harno vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et eksaminandid lubati aulasse nimekirja alusel ning õppealajuhataja palus korduvalt käelt võtta ära nutikellad. Eksamit alustati kell 10.00. Eksamikomisjoni esimees KS tutvustas eksamitöödega kaasas olnud matemaatika riigieksami läbiviimise juhendit (dtl 92– 94), mille punkt 9.7 kohaselt on eksaminandidel keelatud eksamiruumis viibides kasutada süleja tahvelarvuteid, mobiiltelefone, nutikelli, kõrvaklappe jm tehnilisi vahendeid. Need esemed ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses. Tööd vastu võttes märkas välisvaatleja kaebaja käel aktiivse ekraaniga Apple ́i nutikella. Kaebajal paluti kahe eksamiosa vahelisel ajal eksami ruumi tagasi tulla ja nutikella käe pealt ära võtta ning näidata selles sisalduvat infot. Kaebaja kutsus eksamiruumi tagasi eksamikomisjoni liige S. Luuk. Kaebaja võttis kella käelt ja väitis, et kellas ei ole messengeri ega muud keelatud infot. Kaebaja korraldatud näitamise käigus välisvaatleja lubamatut infot ei tuvastanud, kuid avaldas arvamust, et ta nägi, kui kella displei läks aktiivseks ja seal peal oli mingi pikk kiri, nagu link. Kaebajal paluti kell jätta klaveri peale. Üks eksamikomisjoni liikmetest märkas, et kaebaja kella taustapildid vahelduvad ja osaliselt on nendeks ka valemite lehed. Seadet sai aktiveerida vaid põgusa puudutusega/raputusega, valemilehtede pildid vaheldusid muude piltidega. Komisjoni liikmed märkas vähemalt kahte valemite lehte, millest ühest on lisatud foto, teine oli seotud sirge võrrandi teemaga. Eksamikomisjoni esimees KS võttis kell 12.40 telefoni teel ühendust Harno esindajaga. Pärast konsulteerimist võttis eksamikomisjon vastu otsuse, et kaebaja tuleb eksamilt kõrvaldada. Eksamikomisjoni seletuskirja kohaselt kandis kaebaja nutikella kogu I osa eksamitöö tegemise ajal pikkade varrukatega riietuse all. Määruse nr 54 § 33 lõike 10 p 1 kohaselt kõrvaldab riigieksami komisjoni liige või riigieksami välisvaatleja eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid.
3-22-1213 Puudub alus eeldada, et matemaatika riigieksamikomisjon oleks jätnud eksamilt kõrvaldamise alused tutvustamata. Eksamikomisjoni hinnangul istusid õpilased rahulikult oma kohal ja kuulasid (v.a üks õpilane, kes hilines). Kaebaja selgitus tunnistab, et nutikella osas korraldus anti. Riigieksamikomisjon on rakendanud kaebaja suhtes määruse nr 54 § 33 lõike 10 punkti 1 osas, mis näeb ette eksaminandi kõrvaldamise, kui eksaminand on kaasa võtnud mittelubatud abivahendi. Vastutus eksamil eksaminandile kuuluvate keelatud esemete hoidmisel või jätmisel enda vahetusse lähedusse langeb komisjonilt eksaminandile alates sellest, kui komisjon on enne eksami sooritamise alustamist tutvustanud määruse nr 54 § 31 lõikes 4 nimetatut. Keelatud asjadest loobumine on eelkõige eksaminandi enda vastutada. Kaebaja kinnitab, et käelt võetud kella ei saanud kasutada ilma PIN-koodi sisestamata. Eksamikomisjoni liikmed ei uurinud kella viisil, et oleks sisestanud koodi, vaid kella liigutamisel kell aktiviseerus ja pildid hakkasid vahelduma. Järelikult on kella funktsionaalsust võimalik muuta nii, et kellas sisalduva info kasutamine on lihtsustatud. Samale järeldusele viitab ka kaebaja selgitus, et ta kasutas kella õppimise vahendina. Määruse nr 54 § 33 lõike 10 punkt 1 ei eelda, et eksamilt eemaldamise aluseks on mittelubatud abivahendit kasutamine või kavatsus seda teha, mittelubatud abivahendi kaasavõtmisest eksamile piisab eksaminandi kõrvaldamiseks eksamilt. Määruse nr 54 kohaselt puudub riigieksamikomisjonil kaalutlusõigus. Seega ei oma tähtsust, kas kaebaja kasutas nutikella eksamitööks, kas kaebaja varjas abivahendit, või et teda enne eksamilt kõrvaldamist ära ei kuulatud.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.11.2022 otsusega kaebuse, tühistas Kohila Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika kirjaliku riigieksami protokoll osas, millega kõrvaldati kaebaja eksamilt, ning Harno 31.05.2022 otsuse nr 4.1-8/22/1841-2 ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 40 eurot. Halduskohtu põhjenduste kohaselt tuleneb eksami olemusest, et eksami tegemiseks on vajalikud ka töövahendid. Töövahendeid reguleerib mh eksami korra § 33 lg 9 (must või sinine tindi- või pastapliiats). Matemaatika riigieksami läbiviimise juhendi kohaselt on töövahendiks ka harilik või värvipliiats; joonlaud, sirkel, mall ja mitteprogrammeeritav taskuarvuti (p-d 9.8 ja 9.9). Töövahendi kasutamise korra rikkumine, nt hariliku pliiatsiga kirjutamine, korrektuurvahendite kasutamine, ei too määruse ega korra kohaselt kaasa eksamilt kõrvaldamist, küll aga võib tingida vastuse 0 punktiga hindamise (määruse § 33 lg 9). Nutikell ei ole töövahend, kuid mistahes ebavajaliku/ebakohase eseme olemasolu ei too kaasa eksamilt kõrvaldamist. Näiteks ID-kaardi olemasolu eest laual või õppuri taskus riigieksamilt kõrvaldamine on küsitav. Arvestades sama määruse § 5 lg 1 p-s 8 ja § 16 lg 1 p-s 7 sätestatut on abivahendiks õigekeelsussõnaraamat, keele reeglid, abivalemid – eeldusel, et need on eksamil lubatud. Abivahend on seega teave/info ja selle teabe kandja, mis aitab eksaminandil eksamit sooritada. Lubamatuks abivahendiks võivad muutuda eksaminandi lähedal olevad ka muu eesmärgiga esemed, kui sellele on lisatud abistav info. Nii võib eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada abistavat teavet sisaldava passi, hariliku pliiatsi või malli olemasolu eest määruse § 33 lg 10 p 1 alusel, sh kui see ese ilma abiinfota oleks vajalik või lubatud. Nutiseade ei ole abivahend, s.o vaikimisi ei saa eeldada, et see sisaldab abistavat teavet. Vaidlusalused korrad sätestavad, et eksamilt kõrvaldatakse nutiseadme kasutamise, mitte selle olemasolu eest, kui kasutamine ei ole tõendatud. Nutiseadme olemasolu eest eksaminandi läheduses pole võimalik eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada. Määruse nr 54 § 31 lg 4 p 3 alusel hoiatatakse 4(11)
3-22-1213 eksaminande eksamilt kõrvaldamise eest siis, kui eksaminand kasutab mobiiltelefoni või muud sidevahendit. Toodud hoiatust või tagajärge ei ole lubatud eksaminandi kahjuks laiendada. Kaebaja nutikellas mittelubatud abivahendi olemasolu tuvastas komisjon pärast kella hoiustamist, ilma kaebaja juuresolekuta. Nutiseadme läbivaatuseks võib pidada seda, kui selle ekraani korduvalt katsutakse või kella liigutatakse/raputatakse, et ekraan aktiveerida ning saada nii juurdepääs kella võimalikule muutuvale esiekraanile. Riigikohus on 14.11.2019 otsuses nr 3-16-2497 leidnud, et kui tõend on saadud põhiõiguse rikkumisega, peab kohus tõendi vastuvõtmist kaaludes hindama riive intensiivsust ning tõendi vastu võtmata jätmise mõju tõendi esitaja õigustele. Vallasasja läbivaatuse reeglid on sätestatud KorSis, millele PGS ei viita. PGS sätestab, et kui seaduses nimetatud keelatud esemed võivad olla õpilase valduses, võib vaadata õpilase asju läbi. Läbivaatuse eelduseks on õpilase teavitamine, vabatahtliku ettenäitamise võimaldamine ning ka veendumus, et kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale. Kella läbivaatamisel PGS-i nõudeid ei järgitud. Arvestades PGS-s seatud selgeid piire õpilaste vallasasjade läbivaatamisele, on tegemist tõsise riivega. Tõend on praeguses asjas keskne ja sisuliselt ainus, mis tõendab vastustaja väidetavat asjaolu – lubamatu abivahendi kasutamist. Tõendi vastuvõtmisel on oluline riive kaebaja õigustele (riigieksami tegemine 1 aasta hiljem). Ka siis, kui lähtuda, et valemilehte oli võimalik kasutada ülesande 4 lahendamisel (dtl 90), on tegemist laialdase, üldkasutatud lahenduskäiguga ning kaebaja ei ole täpselt sellisel kujul ruutvõrrandi lahenduskäiku kasutanud (dtl 24). Seega ei ole võimalik järeldada lubamatu abivahendi kasutamist ka eksamitöö enda pinnalt. Eksamite läbiviimise ausus on oluline väärtus, kuid selle väärtuse riivet ei ole ka tagajärjena tõendatud. Seetõttu kaalub kaebaja õiguste riive üles vastustaja kaitstava avaliku huvi. Seetõttu on pilt kaebaja nutikella sisust lubamatu tõend nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses. Teisest valemilehest pilti ei tehtud ja kirjeldus selle sisu kohta puudub. Seetõttu oli kaebaja riigieksamilt kõrvaldamine õigusvastane. Eelneva tõttu oli õigusvastane ka kaebaja lisaeksamile lubamata jätmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Harno esitas Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Vastustaja palub Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul pole halduskohus arvestanud vastustaja esile toodud faktiliste asjaoludega, on jätnud tähelepanuta ameti esitatud selgitused ning sisustanud määruse nr 54 sätteid vääralt. Riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja on kohustatud kõrvaldama eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid (määruse 54 § 33 lg 10 p 1). Eksamile lubatud abivahendid määratletakse määruse 54 § 33 lg 6 kohaselt asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendis. 2022. a matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (edaspidi läbiviimisjuhend) kohaselt võis eksaminand võtta eksamile kaasa isikliku taskuarvuti (p 9.8). Kuigi peale isikliku taskuarvuti on kõik muud abivahendid keelatud, on läbiviimisjuhendis soovitud eraldi välja tuua, et abivahendid – tabelid, õpikud, käsiraamatud, valemite kogumikud jm lisamaterjalid (p 9.6) ning süle- ja tahvelarvutid, mobiiltelefonid, nutikellad, kõrvaklapid jm tehnilisi vahendid (p 9.7) – on mittelubatud. Mittelubatavus on sõnastatud läbi eelpool nimetatud abivahendite kasutamise keelamise. Läbiviimisjuhendi p 9.7 teine lause täpsustab, mida loetakse süle- ja tahvelarvuti, mobiiltelefoni, nutikella, kõrvaklapi jm tehnilise vahendi kasutamiseks – nimetatud esemed ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses. 5(11)
3-22-1213 Ei saa eeldada riigieksamikomisjoni liikme või välisvaatleja pahausksust või asjaolude tõlgendamist eksaminandi kahjuks, kui komisjoni liige või välisvaatleja on kindlaks teinud, et eksaminand on eksamile tulnud mittelubatud abivahendiga. Sõltumata sellest, mitmendat korda eksaminand sooritab eksamit, kohaldub eksami sooritamiseks samased eeskirjad ning eeldus, et riigieksami korraldus ja hindamine on aus ja õiglane. Õpilaselt ei saa võtta vastutust oma tegevuse eest. Kohus on mõiste „abivahend“ sisustamisel lähtunud asjakohatutest sätetest. Ekslik on kohtu viide määruse 54 § 5 lg 1 p-le 8 ja § 16 lg 1 p-le 7, kuna need ei reguleeri riigieksamiga seonduvat. Abivahendiks võib osutuda ka ese, mis ei sisalda teavet/infot, kuid mille kaudu on võimalik seda teavet/infot edastada või võimaldab sellisele teabele/infole ligipääsu. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et nutiseade ei ole oma olemuselt abivahend. Ka ei nõustu vastustaja kohtu arvamusega, et nutikella kasutamine võrdub ainult nutikella funktsioonide fikseeritud kasutamisega, s.o sellega, et kaebaja kasutas kellas sisalduvat teavet/infot matemaatika eksami sooritamiseks. See seisukoht viiks olukorrani, kus iga eksaminandi juures peaks viibima kogu eksami ajal riigieksamikomisjoni liige. Riigieksamikomisjonil ei pea olema riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigust, sest asjade läbivaatus KorS mõttes ei ole eksami sooritamisel nutikella kasutamise tuvastamisel vajalik ega proportsionaalne. Praeguses asjas ei olnud tegemist tõendi saamiseks nutiseadme läbivaatusega. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, mis puudutab lisaeksamile lubamata jätmise õiguspärasust. Määruse 54 § 36 lõige 2 sätestab, et õpilane, kes ei sooritanud riigieksamit haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, saab riigieksami sooritada lisaeksami ajal. Säte reguleerib olukorda, kus eksaminand ei saanud eksamit sooritada. Eksamilt kõrvaldamise puhul loetakse eksam sooritatuks ning sooritus hinnatakse 0 punktiga.
7.Kaebaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Määruse 54 § 33 lõikes 5 nimetatakse mittevajalikke asju ja lõikes 6 lubatud abivahendeid. Matemaatika eksami läbiviimise juhendi punktist 9.8 võib tuletada, et seal mõeldakse lubatud abivahendina taskuarvutit. Eelnev ei tähenda, et kõik muud esemed peale taskuarvuti on mittelubatud abivahendid, mis annavad aluse kõrvaldamiseks. Vastustaja väide, mille kohaselt juhendi p 9.7 täpsustab tehnilise vahendi kasutamise mõistet, on uudne. Põhjenduste muutmine näitab, et mõisted pole vastustajale selged. Kasutamine eeldab aktiivset tegevust ja eksami kontekstis seda, et kaebaja oleks kasutanud nutikella kui abivahendit eksami sooritamiseks, kuid seda pole olnud ning keegi ei väida seda. Keelud ja hoiatused on määruses nr 54 ja riigieksami läbiviimise juhendis vastuolulised. Seega ei saanud eksamilt kõrvaldamise tagajärg olla selge olukorras, kus hoiatati kõrvaldamise eest keelatud vahendite kasutamisel. Juhendis hoiatati vahendi kasutamise eest ja puudus selge hoiatus, mis vastaks määruse 54 § 33 lõige 1 punktile 10. Näiteks KK ei tundnud end reegleid rikkununa ning teda ei kõrvaldatud põhjusel, et ta kasutas kella kellaaja vaatamiseks. Vastustaja käsitus, nagu nutikella ei vaadatud läbi, vaid tegemist oli olukorra kirjeldusega, on väär ega tugine tuvastatud asjaoludele. Kuigi vastustaja sõnul puudus komisjonil läbivaatamise õigus ja vajadus, siis ometi seda ebaseaduslikult tehti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebus alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi. 6(11)
3-22-1213
9.PGS § 31 lg 2 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama gümnaasiumi lõpueksamite (sh riigieksamite) ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra. Muu hulgas selle volitusnormi alusel on kehtestatud haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määrus nr 54. Riigieksamite läbiviimist reguleerib määruse nr 54 4. peatükk (§-d 26–40). PGS ja määruse alusel on Harno koostanud riigieksamite üldise läbiviimise juhised eksamikomisjonile2 ning matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (dtl 92–94). Asjas on keskseks küsimuseks, kuidas tõlgendada määruse nr 54 § 33 lg 10 p-i 1 ja kas praegusel juhul olid täidetud eeldused selleks, et kõrvaldada kaebaja matemaatika riigieksamilt. Määruse § 33 lg 10 p 1 eksami ajal kehtinud redaktsioon nägi ette, et riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid. Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga (määruse nr 54 § 33 lg 11).
10.Kaebaja arvates ei selgu määrusest, mis on mittelubatud abivahend. Halduskohtu hinnangul sätestavad vaidlusalused korrad, et eksamilt kõrvaldatakse vaid nutiseadme kasutamise, mitte selle olemasolu eest, kui kasutamine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus halduskohtu sellise järeldusega ei nõustu. Määruse § 33 kehtestab riigieksamite läbiviimise üldise korra. Määruse seletuskirja3 kohaselt näevad määrus ja selle alusel kehtestatud korrad ette kindlad esemed ja vahendid, mis on lubatud riigieksamile kaasa võtta. Määruse § 33 lg 10 eesmärk on näha ette tagajärg (eksamilt kõrvaldamine) ning komisjoni pädevus olukorras, kus eksaminand on võtnud eksamile kaasa mittelubatavaid esemeid või vahendeid. Seletuskirja kohaselt ei eelda eksaminandi kõrvaldamine mittelubatud esemete või vahendite kasutamist või kasutamise tõendamist. Piisab asjaolust, et eksaminand on mittelubatud esemed või vahendid kaasa võtnud. Sellist sisu toetab ka § 33 lg 10 p 1 sõnastus. Säte ei näe ette komisjonile kaalutlusõigust. Määruse § 31 näeb ette riigieksamikomisjoni mõiste, moodustamise korra ja ülesanded. Muu hulgas on riigieksamikomisjoni ülesanne jälgida, et eksaminand kasutaks ainult määruses ja asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendis lubatud töövahendeid (määruse § 31 lg 6 p 2). See säte toetab seletuskirjas märgitut, et määrusega nähakse ette, millised esemed ja vahendid võib eksaminand eksamile kaasa võtta. Määruse nr 54 § 33 lg 5 sätestab, et eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed, eksamile põhjendatult kohane söök ja jook. Määruse §-dest 31 ja 33 tuleneb seega, et määruse tõlgendamisel tuleb lugeda keelatud esemeteks kõik need esemed või vahendid, mis ei ole eksami sooritamiseks vahetult vajalikud või selgesõnaliselt lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka põhjus, miks peaks eksaminand võtma eksamile kaasa esemed, mis ei ole eksami sooritamiseks mõistlikult vajalikud (määruse nr 54 § 33 lg 5). Õige on apellandi seisukoht, et halduskohtu viide määruse § 5 lg 1 p-le 8 ja § 16 lg 1 p-le 7 ei ole asjakohane, kuna need ei reguleeri riigieksamiga seonduvat. On ootuspärane, et nt eesti keele riigieksamil võib lubatud abivahendite loetelu olla teistsugune kui matemaatika riigieksamil. Määruse § 33 lg 5 ja § 33 lg 10 p-i 1 mõtet see ei mõjuta.
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse nr 59 “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” eelnõu juurde.
7(11)
3-22-1213 Kaebaja etteheide, et määrusest nr 54 ei selgu, millised esemed on keelatud, ei ole põhjendatud. Õigustloov akt peab paratamatult olema teatava üldistusastmega ega saa praegusel juhul loetleda kõiki võimalikke esemeid või vahendeid, mis on keelatud. Määruse nr 54 § 33 lg 9 sätestab, et eksaminandil tuleb eksamitöö sooritamisel lisaks lähtuda asjaomase riigieksami läbiviimisjuhendist. Matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (dtl 9294) p 9.7 kohaselt on eksaminandidel keelatud eksamiruumis viibides kasutada süle- ja tahvelarvuteid, mobiiltelefone, nutikelli, kõrvaklappe jm tehnilisi vahendeid. See kinnitab, et nutikell ei ole matemaatika riigieksami sooritamiseks vajalik vahend. Seega on tegemist mittelubatud esemega määruse nr 54 § 33 lg 5 mõttes, mille eksamile kaasa võtmisel esineb õiguslik alus eksaminandi eksamilt kõrvaldamiseks. Halduskohtu ja kaebaja arutlus sellest, et mitte iga mittelubatud eseme kaasa võtmine ei loo alust eksamilt kõrvaldamiseks, ei ole kooskõlas eespool analüüsitud sätetega.
11.Tuleb ka arvestada, et nutikell on oma funktsionaalsuse poolest pigem samastatav arvuti või nutitelefoniga kui lihtsa kellaga, millel programmeeritavad vm nutifunktsioonid ja sideühendus puuduvad. Selline (nuti)ese, mis ei näita vaid kellaaega ning millesse on võimalik laadida eksami sooritamiseks abistavat infot, loob paratamatult eeldused kõrvalise abi kasutamise võimaluse olemasoluks. Määruses toodud mittevajalike esemete kaasavõtmise keeld täidab muu hulgas eesmärki elimineerida nii kõrvalise abi kasutamise võimalus ka kui minimeerida sellise abi kasutamise näivust. Halduskohus ei ole seda oma seisukoha kujundamisel arvesse võtnud. Halduskohtu arutlus sellest, et tegemist võib olla eksaminandi jaoks esmakordse olukorraga, ei mõjuta määruses sätestatud keeldu ega anna komisjonile § 33 lg 10 p 1 kohaldamisel kaalutlusõigust. On ilmne, et nutiese, mis asub eksaminandi vahetus läheduses ning mille ekraanil vahelduvad fotod, sh valemifotod, tekitab teatud eeldused kõrvalise abi kasutamiseks. Seejuures pole määruse § 33 lg 10 p 1 kohaldamisel oluline, kas eksaminand seda abi kasutas või mitte või kas nutiseadmes sisalduvad valemid olid konkreetse riigieksami sooritamiseks asjakohased.
12.Nutikella eksamile kaasa võtmine on seega alus kõrvaldada eksaminand eksamilt määruse nr 54 § 33 lg 10 p 1 alusel. Sellist tõlgendust ei mõjuta ka §-s 31 sätestatu, mille lg 4 p 3 kohaselt hoiatab komisjon eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi, sealhulgas mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitöö hinnatakse 0 punktiga. Halduskohus on sätte tõlgendamisel jätnud arvesse võtmata, et määruse § 31 lg 4 näeb ette riigieksamikomisjoni ülesanded enne riigieksami algust. Komisjonil on kohustus juhtida eksaminandide tähelepanu nii sellele, et sidevahendi kasutamisel eksaminand kõrvaldatakse (lg 4 p 3) kui ka määruse § 33 lõigetes 9 ja 10 ning asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis esitatud nõuetele (lg 4 p 2). Määruse § 31 lg 4 ei ole kõrvaldamise alusnorm. Kõrvaldamise alusnormid paiknevad §-s 33. Määruse § 31 lg 4 p-st 2 nähtub, et kõrvalise abi kasutamise mõistet on täpsustatud (kõrvalise abi kasutamine, sh mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamine). Eksamilt kõrvaldamise alus lisaks kõrvalise abi kasutamisele on aga lisaks ka mittelubatud esemete eksamile kaasa võtmine (§ 33 lg 10 p 1).
13.Mittelubatud eseme või vahendi eksamile kaasa võtmiseks võib ringkonnakohtu hinnangul mh pidada mittelubatud esemete või vahendite hoiustamist selleks mitteettenähtud kohas, nt nutikella või nutitelefoni hoidmist eksaminandi laual või eksaminandi vahetus läheduses (sh käe peal). Selline tõlgendus on kooskõlas nii määruse nr 54 seletuskirjas toodud § 33 lg 10 p 1 mõttega kui ka matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi p 9.7 teise lausega ning eksamikomisjonile antud riigieksamite läbiviimise juhistega (lk-d 4 ja 5). Mõlemad juhendid selgitavad, et süle- ja tahvelarvutid, mobiiltelefonid, nutikellad, kõrvaklapid jm tehnilised vahendid ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses.
8(11)
3-22-1213 Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et mittelubatud eseme kasutamise all tuleb mõista eseme eksamil hoiustamist selleks mitteettenähtud kohas. Määruse § 33 lg 10 p-s 1 sätestatud tagajärje kohaldamisel ei oma küll kokkuvõttes tähtsust, kas eksaminand kasutas kõrvalist abi, sh nutiseadet, või oli tal mittelubatud vahend või ese eksamile kaasa võetud, kuid määrus eristab terminoloogiliselt neid mõisteid.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka lubatud ese või abivahend võib muutuda mittelubatud esemeks või abivahendiks ning sellisel juhul tuleb eksaminand eksamilt määruse § 33 lg 10 p 1 alusel kõrvaldada. Nutikell pole siiski oma olemuse tõttu võrreldav ei pastapliiatsiga, mida eksaminandil tuleb määruse nr 54 kohaselt eksami sooritamisel kasutada, isikut tõendava dokumendiga, mis tuleb samuti määruse nr 54 kohaselt eksaminandil eksamile kaasa võtta või korrektuurvedelikuga, mille kasutamise puhuks näeb määruse § 37 lg 16 ette tagajärjena vastuse veaks lugemise.
15.Määruse nr 54 § 33 lg 10 p 1 ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastuolus põhiseadusega (PS § 3 lg 1, § 37). Eksamitöö kirjutamisel kõrvalise abi välistamine on eksami lahutamatu osa, jääb PGS § 31 lg-s 2 sätestatud volituse piiridesse ega ole eksaminandi jaoks ebamõistlikult koormav. Nagu eelnevalt märgitud, puudub nutikella kaasavõtmiseks matemaatika riigieksamile reeglina ka mõistlik vajadus. Sellise vajaduse olemasolu pole väitnud ka kaebaja.
16.Kaebaja on selgitanud, et ta unustas nutikella käe peale ega olnud teadlik nutikella kandmise keelust. Samuti on kaebaja seadnud kahtluse alla selle, mida eksamikomisjoni liikmed selgitasid eksaminandidele eksami alguses. Esmalt peab ringkonnakohus oluliseks märkida järgmist. Kaebaja kinnitusel oli tema nutikell nutitelefoniga ühenduses ning nutitelefonis olid lemmikute fotode hulgas kaks fotot matemaatika valemitest. Kuigi kaebaja selgitab, et nutikellast on fotode suurendamine ja otsimine raske, nähtub kaebaja esitatud seisukohtadest, et tema kella aktiveerimisel ilmusid sinna fotod. See tähendab, et kella aktiveerimisel võisid sinna juhuslikult ilmuda ka valemifotod. Seda asjaolu kinnitavad ka komisjoniliikmete ütlused. Sisuliselt on seega tõendanud (ja vaidlus selles tegelikult puudub), et kaebaja nutikell sisaldas materjale, mille kasutamine matemaatika riigieksamil oli keelatud. Sellises olukorras on väheveenev kaebaja seisukoht, et ta ei olnud teadlik, et tema nutikella ei tohiks matemaatika riigieksamile kaasa võtta ning et sellise eseme kaasa võtmisele võib järgneda tagajärjena eksamilt kõrvaldamine. Kaebaja ei oleks saanud sellist kella kasutada ka vaid kellaaja kontrollimiseks, sest oleks paratamatult iga kord riskinud sellega, et kella tabloole võib juhuslikult ilmuda foto valemitest. Nendest riskidest pidi kaebaja nutikella pideva kasutajana mõistlikult võttes olema teadlik. Kaebaja on ka tunnistanud, et teab, et nutikella kasutamine mahakirjutamiseks on keelatud ning see teadmine käib õpilasega kaasas läbi kooli (dtl 148). Seega pidi kaebaja juba enne eksamit mõistma, et nutikella peetakse vahendiks, mida on võimalik kasutada mh mahakirjutamiseks. Asjaolu, et kaebaja kannab nutikella kogu aeg, ei mõjuta eksaminandi hoolsuskohustust riigieksami sooritamisel.
17.Sellegipoolest viitavad ringkonnakohtu hinnangul praegu asjas kogutud tõendid kogumis sellele, et kaebaja eksamilt kõrvaldamine ei olnud siiski õiguspärane, sest eksamikomisjon ei täitnud hoiatamisnõuet määruse § 31 lg 4 p-s 2 ettenähtud ulatuses.
18.Määruse § 31 lg 4 p 2 sätestab, et eksamikomisjon juhib eksaminandide tähelepanu määruse § 33 lõigetes 9 ja 10 ning asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis esitatud nõuetele. Kohila gümnaasiumi riigieksami komisjoni selgituskirjast (dtl 27-30) ja komisjoniliikmete ja välisvaatleja vastustest kohtule (dtl 122-142) nähtub, et nii eksamiruumi saabudes kui ka eksamikorra tutvustamisel teavitati eksaminande kohustusest nutiseadmed (sh nutikellad) ära anda ja nutiseadmete olemasolu keelust. Eksaminandidel oli võimalus nutikellad jätta aula lõpus asuvatele toolidele. Kaebaja möönab, et ta võib olla ta ei kuulnud või ei pannud 9(11)
3-22-1213 tähele, kui need korraldused anti (dtl 32). Kaebaja jõudis eksamile siis, kui tema nimi juba öeldi. Kaebaja väitel ei öeldud talle isiklikult, et nutikell tuleb käe pealt ära võtta. Ringkonnakohtu hinnangul on määruse nr 54 § 31 lg 4 p-des 2 ja 3 toodud nõuete täitmiseks piisav, kui olulisi asjaolusid selgitatakse eksaminandidele üheskoos, s.o §-31 lg 4 p-de 2 ja 3 täitmiseks ei ole iseenesest vajalik iga eksaminandi individuaalselt teavitada. Komisjoni jagavate juhiste kuulamine on ennekõike eksaminandi enda huvides, mistõttu tuleb eksaminandil teha ka omalt poolt mõistlik pingutus juhiste teada saamiseks ja jälgimiseks.
19.Samas peavad komisjoni poolt antavad juhised võimaldama eksaminandidel mõista juhiste järgimata jätmise tagajärgi. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et eksaminandidele selgitati, et nutiseadmete kasutamine ja enda läheduses hoidmine on keelatud ning paluti hoiustada nutiseadmed (sh nutikellad) selleks ettenähtud kohas. See on kooskõlas matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendis märgituga. Samas ei nähtu kogutud materjalidest, et eksaminandidele oleks selgitatud, et nutiseadme (vm keelatud eseme) enda lähedusse jätmisel kõrvaldatakse eksaminand eksamilt (§ 33 lg 10 p-s 1 ettenähtud tagajärg).
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et läbiviimisjuhendi ja määruse nr 54 vahel on sisuline vastuolu. Läbiviimisjuhend täpsustab § 33 lg 6 kohaselt mh riigieksami korraldust ja lubatud abivahendeid. Läbiviimisjuhend koostatakse määruse alusel ning selles ei pea dubleerima määruses sätestatut. Läbiviimisjuhendis on selgitatud, et lisaks nutikellade kasutamise keelule on keelatud ka nende esemete hoidmine eksaminandi vahetus läheduses. Läbiviimisjuhend ja Harno eksamikomisjonile antud juhised on oma olemuselt halduseeskirjad. Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile. Samas ei välista akti halduseeskirjadena kvalifitseerimine, et sätestatu avaldab mõju ka haldusevälistele isikutele nende suhetes avaliku võimuga. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena (RKHKo 16.01.2008, 33-1-81-07, p 13).
21.Küll aga võib ringkonnakohtu hinnangul läbiviimisjuhendis märgitu jätta eksaminandile eksliku mulje, et nutiseadme (vm keelatud eseme) enda lähedale jätmisel (ja selle mitte kasutamisel) tagajärjed puuduvad. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellises olukorras tulnuks eksaminandidele keelu sisu ja tagajärge näiteks suuliselt selgitada. Juhul kui eksamikomisjon oli seisukohal, et nutiseadme kasutamiseks loetakse seadme hoiustamist selleks mitteettenähtud kohas (millega ringkonnakohus p-s 13 märgitud põhjustel ei nõustu), tulnuks seda eksaminandidele selgitada. Seda eksamikomisjon teinud ei ole.
22.Kuigi kaebaja pidi mõistma, et tema nutikella kaasa võtmine eksamile ei ole lubatud, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal oli sellegipoolest õigus määruse § 31 lg 4 p-s 2 ettenähtud meeldetuletusele. Määruse § 33 lg-s 10 ettenähtud tagajärjed ei ole ebamõistlikult koormavad ning on kooskõlas eksami korraldamise eesmärkidega, kui selle eest on eksaminandi määruse § 31 lg 4 p-le 2 informeeritud. Eksami korraldaja menetluslik rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Kaebaja kõrvaldamine riigieksamilt ei olnud seega § 31 lg 4 p-le 2 vastava selgituse puudumise tõttu õiguspärane. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust, kas kaebaja nutikella vaatlemisel olid järgitud haldusmenetluse põhimõtted.
23.Kaebaja kõrvaldati riigieksamilt määruse nr 54 § 33 lg 10 p-i 1 alusel mittelubatud eseme eksamile kaasa võtmise pärast, kuid § 31 lg 4 p-le 2 vastava selgituse puudumise tõttu ei olnud § 33 lg 10 p-s 1 sätestatud tagajärje kohaldamine õiguspärane. Seega ei olnud kaebaja kõrvaldamine 20.05.2022 Kohila Gümnaasiumis toimunud matemaatika riigieksamilt õiguspärane. Järelikult ei olnud õiguspärane ka Harno 31.05.2022 otsus nr 4.1-8/22/1841-2, millega jäeti kaebaja vaie ning matemaatika riigieksami lisaeksamile lubamise taotlus rahuldamata. Halduskohus on seetõttu jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et tühistada 10(11)
3-22-1213 tuleb Kohila Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika kirjaliku riigieksami protokoll osas, millega kaebaja kõrvaldati eksamilt, ning Harno 31.05.2022 otsus nr 4.1-8/22/1841-2.
24.Eespool märgitud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Harno kannab oma menetluskulud seega ise. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.