Haldusasi X. X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2022 otsuse nr P26O-2022-89473 ja 09.01.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/52839-3 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata tema 21.11.2022 taotlus uuesti läbi. Kaebaja – X. X.
Menetlusosalised
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.07.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. (kaebaja) esitas 21.11.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA/vastustaja) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste toetuste saamiseks.
SKA tegi 08.12.2022 otsuse nr P26O-2022-89473, millega tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme kestvusega 21.11.2022 kuni 20.11.2007 ja määras puudega tööealise inimese toetuse 41,17 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on puude raskusastme tuvastamisel aluseks võetud tervise infosüsteemis sisalduvad andmed, eriarst Ain Pajos poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed ja SKA ekspertarst Asta Pärli arvamus. Kaebajal esineb mõõdukas liikumispiirang, mis on tingitud 1(8)
epilepsiast ja pöidade deformatsioonist. Kaebajal on piiratud pikemate vahemaade käimine, liikumine treppidel ja tänavatel tasakaalu ebakindluse ja pöiavalu tõttu. Ohutu ringiliikumine on piiratud sagedaste epileptiliste hoogude tõttu. Ravimite kõrvaltoimena on uimasust ja tasakaaluhäireid. Käte täppisliigutused on raskendatud ravimite kõrvaltoimetest tingitud koordinatsioonihäire tõttu. Kaebajal esinevad sagedased, periooditi igapäevased epileptilised hood, mille tõttu on piiratud enesehooldustoimingud.
3.Kaebaja esitas SKA 08.12.2022 otsuse peale vaide.
4.SKA tegi 09.01.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/52839-3, millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuses on selgitatud, et SKA pidas vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Aune Tamm, kes tutvus kaebaja vaidega ning vaatas veel kord üle kaebaja taotluse ja esitatud terviseandmed ning leidis, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumitele tööealistel inimestel, et tehtud otsus puude raskusastme tuvastamisel on korrektne ja muutmist ei vaja.
5.Kaebaja esitas 07.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis lähtuvalt kaebaja 28.02.2023 kinnitusest menetlusse nõuetes Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2022 otsuse nr P26O2022-89473 ja 09.01.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/52839-3 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata tema 21.11.2022 taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et SKA 08.12.2022 otsus ja 09.01.2023 vaideotsus on õigusvastased kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 6.1 Puude raskusastme hindamine punktide kaupa ei peegelda terviklikku pilti. Kaebaja kirjeldas taotluses oma puudusi. Pole ka selge, kuidas on võimalik tervislikku seisundit distantsilt hinnata. Selline hindamissüsteem ei ole universaalne, arvesse tuleb võtta taotleja individuaalseid iseärasusi, st tema haigust. 6.2 Kaebajal on olulised igapäevased raskused ja piirangud. Kaebajal on täielik töövõimetus. Linnas ja kodus on liikumispiirangud. Kaebajal on oht liikumisel maanteedel, raudteedel, sildadel, treppidel ja veekogudel. Kuuma toidu valmistamise võimatus, mõnede elektriseadmete kasutamise võimatus. Vahetu hoo ajal ja mõnda aega pärast seda vaja abi liikumisel, ruumis orienteerumisel ja söömisel. Mälu on väga halb. Probleem on ka motoorsete oskustega. Kui kaebaja lööb hoo ajal vastu pead, vajab ta kedagi, kes kutsuks kiirabi. 6.3 Kaebaja vajab teenuseid, mis on saadaval vaid siis, kui isikul on raske puue. Vannituba vajab muutmist. Kaebaja abikaasa on tema eest alates 2014 hoolitsenud. Kuni 2016. aastani oli kaebajal raske puue, kuid peale seda kaebaja ei märganud, et see oli muutunud, kuna töövõimetoetus jäi samaks ja sotsiaaltoetus vähenes ebaoluliselt. Kaebajal on epilepsia sünnist alates ja tervis halveneb ning see mõjutab esmalt mälu. Kaebaja abikaasa küll hooldab kaebajat, kuid kuna kaebajal on keskmine puue, siis ta ravikindlustust ei saa. 6.4 Kõik kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused, mida kaebaja vajab, on võimalikud vaid raske või sügava puude kaardiga.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 7.1 Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude 2(8)
raskusaste tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud. 7.2 Ekspertarst Asta Pärl hinnangu kohaselt on kaebajal liikumise valdkonnas võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtus 2,33; käelise tegevuse valdkonnas 0,67; teadvusel püsimise ja enesehoolduse võtmetegevuste raskusaste 1,25, mistõttu puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), õppimine ja tegevuste elluviimine, muudatustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Eksperdiarvamusest tulenevalt puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt on alus tuvastada kaebajal liikumise valdkonnas keskmine puue, kuna tal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2,33. 7.3 Vastustaja on teinud dokumendipõhise hindamise. Vastustaja ekspertarst on tutvunud kõigi viimase viie aasta jooksul kaebaja kohta tervise infosüsteemi kantud terviseandmetega ning andnud kõigile esinenud piirangutele arvväärtused, mille vastustaja on puude raskusastme otsuse tegemisel aluseks võtnud ning arvväärtused on olnud piisavad keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. 7.4 Kuna kaebaja esitas vastustajale vaide koos lisadega, pidas vastustaja vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarst Aune Tammelt, kes andis arvamuse 09.01.2023. Aune Tamm jõudis järeldusele, et tehtud otsus puude raskusastme tuvastamiseks on korrektne ja muutmist ei vaja. Seega on ekspertarst Aune Tamm nõustunud ekspertarst Asta Pärli ekspertarvamusega ning selgitanud lisaks juurde, et tuvastatud keskmine puude raskusaste on korrektne ning kõrgema puude raskusastme tuvastamiseks objektiivsed terviseandmed alust ei anna. 7.5 Kaebaja esitas ennetähtaegse puude raskusastme tuvastamise taotluse. Kaebajal oli varasema otsusega tuvastatud keskmine puude raskusaste 01.11.2021-15.09.2026. Nimetatud otsus põhineb Eesti Töötukassa otsusel ja ekspertiisil. Ka toona oli maksimaalseks puude raskusastmeks keskmine puue. Ekspertarst Aune Tamm on seega välja toonud, et võrreldes eelmise hindamisega ei ole olemuslikult kaebaja seisundis selliseid püsiva iseloomuga negatiivseid muutusi toimunud, mis tingiks keskmisest puude raskusastmest raskema puude raskusastme tuvastamise. 7.6 Kaebaja heidab ette, et ekspertarst ei tule koju puude raskusastet hindama. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme hindamine on dokumendipõhine menetlus ning vastustaja ei tee selles menetluses koduvisiite ega võta füüsiliselt isikut kusagil vastu. Vastustaja tugineb otsuse tegemisel peamiselt tervise infosüsteemis olevatele andmetele, taotlusele ning muudele dokumentaalsetele tõenditele. Vastustaja lähtub eeldusest, et raviarstid täidavad neile pandud dokumenteerimiskohustust. Ekspertarstid on ka arvestanud kaebaja poolt koos kaebusega esitatud traumapunkti tõendiga. 7.7 Kaebaja väide, et tal on alati olnud raske puue ei vasta tõele. Ka 2016. ja 2021. aastal tuvastati kaebajal keskmine puude raskusaste. Vastustaja on ka praegusel juhul teinud ennetähtaegse ekspertiisi ja leidnud endiselt, et kaebaja seisund vastab keskmise puude raskusastmele. Seega seisundi paranemist ei ole olnud. Et piirangud tuvastatud ulatuses esinevad, on ühel meelel olnud nii Eesti Töötukassa ekspertarst kui ka vastustaja ekspertarstid. 3(8)
7.8 Tööealiste puude raskusastme mõiste sisaldab endas määratlemata õigusmõisteid, mis vajavad täpsemat sisustamist. Täpsem sisustamine toimub sotsiaalkaitseministri 01.07.2016 jõustunud määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) alusel. Vastustaja selgitab, et kaebajal on tuvastatud puuduv töövõime, kuid see ei tähenda, et isiku seisund vastaks raske puude raskusastmele. Puuduv töövõime ei võrdu ühegi puude raskusastmega. 7.9 Puude raskusastet ei tuvastata ka selle järgi, milliseid teenuseid isik vajab. Seda ei tuvastata ka kaebaja korteris ja vannitoas paranduste tegemise vajaduse järgi ega selle järgi, et kaebajat hooldav isik vajab ravikindlustust. Kui kaebajal on abivajadus, tuleb tal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas SKA tuvastas 08.12.2022 otsusega nr P26O-2022-89473 õiguspäraselt, et kaebajal on keskmine puude raskusaste ja kas 09.01.2023 vaideotsusega nr 5.23/52839-3 jättis SKA õiguspäraselt vaide rahuldamata ja esialgse otsuse muutmata. Kaebaja ei ole keskmise puude raskusastmega nõus ja leiab, et SKA ei saanud üksnes dokumentide alusel puude raskusastet tuvastada ning et puude raskusastme hindamine punktide kaupa ei peegelda terviklikku pilti. Kaebajal on olulised igapäevased raskused ja piirangud. Kaebaja vajab teenuseid, mis on kättesaadavad vaid raske puude raskusastmega isikutele.
10.Puudub vaidlus selles, et kaebaja põeb ravile halvasti alluvat epilepsiat. Epilepsia hood avaldusid esmaselt 1983. aastal. Kaebaja esitas ennetähtaegse puude raskusastme tuvastamise taotluse ajal, mil tema suhtes oli tehtud 26.10.2021 otsus nr P26O-2021-82858, millega kaebajal tuvastati keskmine puude raskusaste 01.11.2021-15.09.2026 (dtl 114-115). Ka 26.10.2016 otsusega nr 1399909 tuvastati kaebajal keskmine puude raskusaste (dtl 109-112). Nähtuvalt ekspertarst Aune Tamm poolt käesolevas asjas esitatud allkirjastamata ekspertarvamusest (dtl 77) nähtub, et kaebajal on alates 31.10.2016 olnud keskmine puude raskusaste, vaid lühikesel perioodil 10.02.201431.10.2016 on olnud raske puude raskusaste, enne seda ei olnud üldse puude raskusastet tuvastatud (dtl 77). 11. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
12.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 sätestab, et PISTS alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ja keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi (PISTS § 2 lg 21 p 1-3).
13.PISTS § 23 lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. 14. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 4(8)
2 ja 4–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktides 1-3 ja 5-7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt (§ 6 lõige 6 punktid 1-3): 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et puude raskusastme tuvastamine määruse nr 18 alusel leitud arvväärtuste põhjal ei peegelda tegelikku pilti. Kaebaja ei ole oma väiteid sisuliselt põhjendanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu määruse nr 18 alusel arvutatud puude raskusastmega ja et tema enda hinnang oma igapäevase hakkamasaamisele läheb lahku eksperdi omast ei tähenda, et määruses toodud metoodika alusel leitud tulemus ei peegelda tegelikku pilti. Määruses nr 18 toodud metoodika võimaldab hinnata selles välja toodud valdkondades inimesel esinevaid piiranguid ning määrata nende alusel piirangute arvväärtuste keskmine ning saadud tulemuse alusel tuvastada puude raskusaste. Kohtu hinnangul on määruses nr 18 toodud printsiipide rakendamine asjakohane, kuivõrd tugineb isiku terviseandmetele ja muudele asjaomastele tõenditele.
16.Kaebaja juhtumi kohta on eksperdiarvamuse andnud kaks ekspertarsti. 16.1 Esmalt andis arvamuse ekspertarst Asta Pärl (dtl 99-108). Ekspertarst Asta Pärl hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2,33. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarsti hinnangule on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 2,33, millest järelduvalt esineb kaebajal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning põhjendatud oli keskmise puude raskusastme tuvastamine nimetatud valdkonnas. Ekspertarst Asta Pärl hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste 5(8)
sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarsti hinnangule on kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, mistõttu puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. Ekspertarst hindas kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust „teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ arvväärtusega 3 (raske piirang), võtmetegevust „soole ja põie kontrollimine arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „söömine ja joomine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on teadvusel püsimine ja enesehooldus valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,25. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 7 punktile 1, peab teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2,76-3,49). Tuginedes ekspertarsti hinnangule on kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,25, mis on alla aritmeetilise arvväärtuse. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Kokkuvõtvalt on kaebajal Asta Pärl eksperdiarvamuse kohaselt liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2,33, mistõttu on määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1, lg 7 p 1 ja lg 8 kohaselt kaebajal tuvastatud keskmine puue õigesti. 16.2 Kuna kaebaja esitas vaide, siis küsis vastustaja täiendava selgituse ekspertarst Aune Tammelt. Aune Tamm andis selgituse (dtl 77), milles selgitas, et kaebaja seisundis ei ole muutusi võrrelduna 01.11.2021 toimunud puude raskusastme hindamise tulemusega. Kaebaja vajab liikumisel väljaspool kodu saatjat ootamatute epilepsiahoogude tõttu. Arvestades, et kaebaja tunnetab hoogu ette, saab ta kodustes tingimustes hakkama. Samuti puudub tal hooldusvajadus, sest ta on igapäevategevustes valdavalt iseseisev. Ekspertarst leidis, et tehtud otsus puude raskusastme tuvastamisel on korrektne ja muutmist ei vaja.
17.PISTS § 2 lg 21 punktide 2 ja 3 kohaselt seisneb keskmise ja raske puude raskusastme erinevus selles, et keskmine puude raskusaste tähendab raskuste esinemist igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises, samas kui raske puue tähendab, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Mõlemad ekspertarstid on leidnud, et kaebajal esineb raskusi liikumisel. Ekspertarst Asta Pärl on selgitanud (dtl 101), et kaebajal esineb mõõdukas liikumispiirang, mis on tingitud epilepsiast ja pöidade deformatsioonist. Kaebajal on piiratud pikemate vahemaade käimine, liikumine treppidel ja tänavatel tasakaalu ebakindluse ja pöiavalu tõttu. Ohutu ringiliikumine on piiratud sagedaste epileptiliste hoogude tõttu. Ravimite kõrvaltoimena on uimasust ja tasakaaluhäireid. Käte täppisliigutused on raskendatud ravimite 6(8)
kõrvaltoimetest tingitud koordinatsioonihäire tõttu. Kaebajal esinevad sagedased, periooditi igapäevased epileptilised hood, mille tõttu on piiratud enesehooldustoimingud. Ekspertarst Aune Tamm nõustus nimetatuga. Eeltoodust järelduvalt ei ole kohtu hinnangul ekspertarstid jätnud hinnangute koostamisel olulisi asjaolusid tähelepanuta ning on arvamuste andmisel arvestanud kaebaja igapäevaelu mõjutavate piirangutega. Asjaolu, et ekspertarvamuses toodud järeldused ei ühti kaebaja enda hinnangutega oma tervisele ei tähenda, et eksperdid ei oleks kõiki asjaolusid arvesse võtnud. Nagu kohus eelpool leidis, siis võimaldasid leitud piirangute aritmeetilised keskmised tuvastada keskmise puude.
18.Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajal oli kuni 2016. aastani tuvastatud raske puue. Kaebaja esitas ennetähtaegse puude raskusastme tuvastamise taotluse ajal, mil tema suhtes oli tehtud 26.10.2021 otsus nr P26O-2021-82858, millega kaebajal tuvastati keskmine puude raskusaste 01.11.2021-15.09.2026 (dtl 114-115). Otsuse aluseks oli Töötukassa ekspertarst Riina Urbanik 22.10.2021 eksperdiarvamus (dtl 80-98), kes leidis kokkuvõtvalt, et kaebajal esineb raske piirang liikumisel, millest tulenevalt on tal puuduv töövõime. Ka 26.10.2016 otsusega nr 1399909 tuvastati kaebajal keskmine puude raskusaste (dtl 109-112). Nähtuvalt ekspertarst Aune Tamm poolt käesolevas asjas esitatud allkirjastamata ekspertarvamusest (dtl 77) nähtub, et kaebajal on alates 31.10.2016 olnud keskmine puude raskusaste, vaid lühikesel perioodil 10.02.2014-31.10.2016 on olnud raske puude raskusaste, enne seda ei olnud üldse puude raskusastet tuvastatud (dtl 77). Seega on ekspertarstid varasemates menetlustes korduvalt hinnanud kaebajal esinevaid piiranguid ning olnud valdavalt samal järeldusel kaebaja puude raskusastme osas. Kohtule ei ole küll esitatud dokumente, mille alusel tuvastati kaebajal perioodil 10.02.2014-31.10.2016 raske puue, kuid ekspertarst Aune Tamm on vaidemenetluses esitatud arvamuses toonud välja, et 2014. aastal on puude raskusaste tuvastatud vaimsete funktsioonide piirangute alusel, mida terviseandmed ei kinnitanud. Kohus leiab, et kuivõrd alates 2016. aastast on erinevad ekspertarstid korduvalt vaadanud üle kaebaja terviseandmed ja on leidnud, et põhjendatud on tuvastada keskmine puude raskusaste, ei anna ainuüksi asjaolu, et kaebajal tuvastati perioodil 10.02.2014-31.10.2016 raske puue alust kahelda hilisemate otsuste õigsuses. Aune Tamm on oma selgituses välja toonud, et pigem oli raske puude raskusastme tuvastamine 2014. aastal ebaõige, kuivõrd terviseandmed ei kajastanud puude raskusastme aluseks olnud diagnoosi. Kuna eksperdiarvamus antakse arstiõppe läbinud isiku poolt, ei saa kohus ilma vastavate eriteadmisteta eksperdiarvamust sisuliselt ümber hinnata. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et halduskohus ei saa asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kohus ei saa ekspertarsti arvamuse põhjendatuses kahelda üksnes sellepärast, et 2014. aastal on ekspertarst olnud teistsugusel seisukohal.
19.Kaebaja heidab vastustajale ette, et ekspertarst ei ole tulnud kaebaja koju puude raskusastet hindama. Kohus saab kaebaja väitest aru, et kaebaja arvates oleks vastustaja pidanud viima läbi visiidipõhise hindamise ning ta ei nõustu dokumendipõhise hindamisega. Visiidipõhine hindamine on ette nähtud võimalusena Eesti Töötukassal tulenevalt määrusest nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 2 punktist 10, aga SKA-l puude raskusastme tuvastamise menetluses vastav võimalus ja ka tingimused isikliku läbivaatuse läbiviimiseks puuduvad. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud, kuidas visiidipõhine hindamine oleks võimaldanud tema terviseseisundit teisiti hinnata, kuivõrd vaidlus pole mitte selles, kas ekspertarstidel oli täielik ülevaade kaebaja terviseseisundist, vaid selles, kuidas nad terviseseisundi kohta olemasolevat infot hindasid. 7(8)
20.Kaebaja on välja toonud, et tal on liikumispiirangud ning täielik töövõimetus. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et tööealiste puude raskusastme mõiste sisaldab määratlemata õigusmõisteid, mis vajavad täpsemat sisustamist. Täpsem sisustamine toimub määruse nr 18 alusel. Kohus leidis juba eelnevalt, et ekspertarstid on menetluses kaebajal esineva liikumispiiranguga arvestanud ning piirangust tulenevalt on kaebajal tuvastatud keskmine puude raskusaste. Ekspertarstid ei ole eitanud, et kaebajal esinevad mitmetes valdkondades piirangud, kuid need piirangud ei vasta raskele puude raskusastmele. Kohus selgitab, et asjaolu, et kaebajal on tuvastatud puuduv töövõime ei tähenda, et isiku seisund vastaks raskele puude raskusastmele. Tegemist on erinevate menetlustega ning puuduv töövõime ei võrdu ühegi puude raskusastmega.
21.Kaebaja toob ka välja, et soovib vaidlustatud otsuse muutmist, kuivõrd vajab teenuseid, mis on kättesaadavad vaid isikutele, kellel on tuvastatud raske puue. Kohus selgitab, et ehkki raske puudega isikutele võib olla ette nähtud enam toetusi ja teenuseid, kui seda on ette nähtud keskmise puude raskusastmega inimestele, on oluline tähele panna, et puude raskusastet ei tuvastata selle järgi, milliseid teenuseid isik võib vajada, vaid isiku terviseandmete alusel. Kui kaebaja leiab, et tal on abivajadus, on tal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole vastavate teenuste saamiseks.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 08.12.2022 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd kaebaja ei väida, et vaidemenetluses on rikutud tema õigusi vaide esemest sõltumata, jääb jõusse ka 09.01.2023 vaideotsus. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud tühistamisnõuded jäävad rahuldamata, jääb rahuldamata ka tühistamisnõuetega olemuslikult seotud kohustamisnõue.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 24. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.