X X. kaebus Eesti Taristuehituse Liidu Teedeehituse Inseneeria kutsekomisjoni 17.08.2022 otsuse ja 23.11.22 vaideotsuse tühistamiseks ja kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata
Menetlusosalised
Kaebaja: X X., volitatud esindaja vandeadvokaat Mariann Veiermann Vastustaja: MTÜ Eesti Taristuehituse Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Asja läbivaatamise vorm
Istung 26.04.2023, kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Ehitusseadustiku § 24 lg 4, kutsestandard Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ja kutse andmise kord Teedeinseneride kutsetele.
2.Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Taristuehituse Liidu Teedeehituse Inseneeria kutsekomisjoni 17.08.2022 otsus ja 23.11.22 vaideotsus ja kohustada vastustajat kaebaja kutsetaotlust uuesti läbi vaatama.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2820 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1(16)
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ-le Eesti Taristuehituse Liit (vastustaja) andis X X.le (kaebaja) 24.04.2019 kutse Teedeinsener, tase 6, Teeehituse ja - korrashoiu allerialal, omanikujärelevalve (OJV) ametialal.
2.Kaebaja esitas vastustajale 15.02.2022 taotluse kutse Diplomeeritud teedeinsener tase 7 Teeehituse ja -korrashoiu allerialal omanikujärelevalve ametialal saamiseks. Taotluse lisaks 7 oli kaebaja töökogemuse tabel (tabel).
3.Vastustaja hindamiskomisjon (hindamiskomisjon, esimees Peeter Piirsalu, liikmed Richard Viies, Aleksandr Šavljukevitš) koostas 11.04.2022 protokolli, mille kohaselt vastab kaebaja haridus erijuhu alusel. Minimaalse erialase töökogemuse kestuse nõue viimase 7 aasta jooksul on 20 kuud. Hindamiskomisjon leidis kaebaja portfooliot hinnates, et ta ei esitanud: 1) portfooliot vastustaja kehtestatud vormil, mille tõttu ei ole ta esitanud infot isiklikku panust kirjeldavate objektide keerukuse kohta (objekti tase); 2) kutse taotlemise eelduseks vajalikus mahus tase 7 keerukusele vastavaid töid (andmed peavad vastama kutsestandardis, jaotis A1, III osa toodud nõuetele). Hindamiskomisjoni arvamus oli, et kaebaja töökogemus OJV ametialal ei vasta taotlemise eeldustele. Hindamiskomisjoni juhis kaebajale oli: esitada tööandjate poolt digitaalsed kinnituskirjad, mis tõendavad, et kaebaja on töötanud tema poolt esitatud töökohtades ning täitnud esitatud tööülesandeid. Piisab, kui taotleja esitab kinnitused enda viimasest kolmest töökohast: Infragate Eesti AS, P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, OÜ Arterega, viidetega töökogemusena näidatud objektidele.
4.Vastustaja kutsekomisjon koostas 12.04.2022 protokolli istungi kohta, millel arutati kaebaja taotlust (kohtule on esitatud selle väljavõte). Istungit juhatas Tarvi Kliimask, protokollis Tarmo Trei. Üheks istungist osavõtjaks oli P. Piirsalu, kes tutvustas hindamiskomisjoni arvamust. Hindamiskomisjoni ettepanek oli mitte anda kaebajale tema poolt taotletavat kutset. Protokollis oli copy-paste meetodil esitatud hindamiskomisjoni põhjendused. Kutsekomisjon ei teinud otsust kaebajale kutse andmise või sellest keeldumise kohta. Kutsekomisjon esitas selgitused: 1) kaebaja töökogemus OJV ametialal ei vasta taotlemise eeldustele; 2) tuginedes varasematele taotlustele ning nende juurde lisatud sooviavaldustele on tuvastatud vasturääkivused erialastes töö ja praktikakohtades. 3) kaebaja peab taotlust täiendama vastavalt hindamiskomisjoni 11.04.2022 juhisele. 4) täiendatud taotluse esitamise järgselt viib hindamiskomisjon lõpuni hindamise ja kutsekomisjon saab teha otsuse. Vastustaja esitas protokolli kaebajale 14.04.2022 e-kirjaga (kaebuse lisa 6-2), mille allosas oli järgnev tekst. 2(16)
Kutsekoordinaator | mob +372 5745 0710| [email protected] MTÜ Eesti Taristuehituse Liit | www.taristuehitus.ee | Pärnu mnt 141, Tallinn 11314
5.Kaebaja esitas vastustajale 15.04.2022 täiendatud taotluse koos tabeliga (kaebuse lisa 4). Kaebaja taotleb kutset erijuhu alusel. Tabelis on järgmised objektid OJV kohta:
1.Riigitee nr 31 Haapsalu-Laiküla km 2,5-13,9 teekatte taastusremondi tööd (Haapsalu-Laiküla), tase 6, 4 kuud, vastustav spetsialist kaebaja;
2.Riia-Vaksali tn ristmiku rekonstrueerimise ja kergliiklustunnelite ning kergliiklussilla rajamise projekteerimine ja ehitamine (Riia-Vaksali), tase 7, 7 kuud, vastustav spetsialist kaebaja;
2.Riigitee nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi km 2,1-3,9 rekonstrueerimine, tase 6, 3 kuud (NehatuLoo-Lagedi), vastustav spetsialist kaebaja.
1.Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29, 6 Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehitus (Juuliku), tase 7, 3 kuud, vastustav spetsialist Peeter Piirsalu. Kaebaja leidis, et kokku on tal töökogemust 36 kuud. Tööülesande lühikirjeldustena esitas kaebaja järgmised tegevused:
1.Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires
11.Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetaseme ja spetsialiseerumisega etteantud pädevuse piires Kõikidel objektidel teostas kaebaja vähemalt tegevusi 1-8.
6.Kaebaja esitas vastustajale OÜ Arterega 18.04.2022 ja Infragate Eesti AS 18.04.2022 (kaebuse lisa 5-2) kinnituskirja. OÜ Arterega kinnituskiri puudutas kaebaja töökogemust 2013 - 2015. Infragate Eesti AS kinnituskirja kohaselt töötas kaebaja 10.09.2019 – 28.02.2021 teedevaldkonna 3(16)
projektijuht/ehitusjärelevalveinsener ametikohal. Kinnituskiri ei sisaldanud objekte, mis tõendaksid kaebaja töökogemust.
7.Hindamiskomisjon selgitas 06.05.2022 e-kirjas kaebajale (kaebuse lisa 6-2), et ei saa lugeda tema töökogemust omanikujärelevalve ametialal vastavaks 7. kutsetaseme taotlemise eeldustele ning esitas põhjendused. E-kirja allosas oli järgnev tekst. Lugupidamisega Kutsekoordinaator | mob +372 5745 0710| [email protected] MTÜ Eesti Taristuehituse Liit | www.taristuehitus.ee | Pärnu mnt 141, Tallinn 11314
Kaebaja vastas sellele 06.05.2022 e-kirjaga, milles ei nõustunud kutsekomisjoni seisukohaga. Kaebaja esitas tõendeid. Hindamiskomisjon jäi 20.05.2022 e-kirjas oma seisukoha juurde ja küsis kaebajalt selgitusi. Kaebaja esitas selgitused ja täiendavad tõendid 22.05.2022 e-kirjaga
8.Vastustaja teavitas 27.05.2022 kaebajat, et on dokumendid kätte saanud ning hindamiskomisjon analüüsib need läbi. Vastustaja teavitas 11.07.2022, et hindamiskomisjon on oma seisukoha kujundanud, kutsekomisjon arutab taotlust 17.08.2022 ja teeb otsuse.
9.Kutsekomisjon koostas 17.08.2022 istungi kohta protokolli. Hindamiskomisjon analüüsis ja täpsustas taotleja poolt täiendavalt esitatud informatsiooni ja tegi ka järelpäringuid Hankijatele. Hindamiskomisjon kujundas taotleja taotluse osas järgmise ettepaneku: X X. poolt koostatud vastustest tulenenud täiendava kontrolli alusel hinnati, et taotleja on esitanud valeandmeid, sh erinevad portfoolio inseneri isiklikku panust kirjeldavad andmed taotleja poolt erinevatel aegadel esitatud avaldustes ning on vastuolus taotleja enda poolt esitatud kirjalike selgitustega, mistõttu on taotleja koostatud portfoolio käsitletav ebausaldusväärsena, millest tulenevalt taotlejale taotletavat kutset anda ei saa. Transpordiamet’i esindajalt Urmas Robam’ilt „Keila-Haapsalu km 54,89-62,82 Keedika Linnamäe lõigu rekonstrueerimine“ kohta saadud vastus, annab kinnitust taotleja selgitustele, et tegelikkuses erineb tema panus tööde portfoolios esitatud andmetega. Täpsemalt hr Robam kirjeldas: „... X X. osales antud objekti töödega seonduvalt ühel päeval (05.06.2020, 1:15 tundi) proovide võtmisel a/b tehasest...“. Taotleja on samas tööde portfooliosse märkinud isiklikuks panuseks 3 kuud. Kutsekomisjoni küsimusele, millistel alustel on X X. muutnud kutse taotluses objekti nimetust, selgitas taotleja, et on 2019 isikliku panusena tööde portfoolios esitanud: „Pärnu linnas Tallinna mnt-Rääma-J.V.Jannseni tn ristmiku rekonstrueerimine (sh ÜVK kommunikatsioonide rekonstrueerimine)“ 8 kuud. Kutse andjale e-kirjaga Mai 22, 2022 10:16 PM esitatud vastuses X X. muuhulgas selgitas: “Taotluses on sisse jäänud objekti nimetuse osas eksitus, kuna olen selle erialase CV tööde loendist ümber kopeerinud. ... Taotluses tuginen tööle: Omanikujärelevalve leping nr 3-13.1/326 (oktoober 2019) „Pärnus, Tallinna mnt-Rääma-J. V. Jannseni tn ristmiku rekonstrueerimisel omanikujärelevalve teostamine“. Hanke viitenumbrit RHR-is ei ole, sest tegu oli alla lihthanke piirmäära jääva hankega. ...“.
4(16)
X X. poolt nimetatud leping on sõlmitud oktoobris 2019, seega 2019 aasta inseneri isiklikku panust ei saa leping nr 3-13.1/326 kohaselt tekkida 8 kuud, sest oktoobrist (k.a.) aasta lõpuni on 3 kuud, seega taotleja vastusest saab järeldada, et tööde portfoolios 2019 aasta andmed on taotleja poolt teadlikult moonutatud. Ebausaldusväärsete andmete põhjal puudub võimalus positiivse hinnangu andmiseks taotleja 2019 isikliku panuse kohta. Tuginedes varasematele taotlustele ja nende juurde lisatud sooviavaldustele on tuvastatud intensiivsed vasturääkivused taotleja poolt erialase töö kirjeldamisel. Näiteks on taotleja oma varasemalt esitatud kutsetaotluses (taotleja poolt allkirjastatud 25.03.2019) töökogemuse tabelis näidanud isikliku panusena 2017. aastasse 11 kuud OJV töökogemust ning „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehitus“ objekti ei ole antud (2019 aasta) taotluses nende 11 kuu hulgas kajastatud.
10.2019. aastal esitatud taotluses on „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehitus“ objekt kajastatud taotleja poolt hoopis 2016. aastal saadud referentsina 3 kuu ulatuses. Viimati hinnatud taotluses (taotleja poolt allkirjastatud 15.04.2022) on aga taotleja näidanud antud objekti 2017. aastasse, seega on moonutanud taotluses esitatud andmeid meelevaldselt endale kasulikus suunas.
Kutsekomisjon põhjendas oma seisukohta sellega, et kaebaja on esitanud töökogemuse tabelis valeandmeid. Valeandmetena käsitles kutsekomisjon: 1) objekti Juuliku osas töökogemust (2017, 3 kuud); 2) Keedika-Linnamäe töökogemust (2020, 3 kuud) 3) Rääma-Jannseni esitatud töökogemust (2019, 8 kuud). Juuliku objekti oli kaebaja 2019.a sooviavalduses märkinud 11 kuu osas 2016. aastal tehtud tööks, Keedika-Linnamäe objektil kaebaja faktiliselt ei osalenud ning Rääma-Jannseni objektil ei saanud kaebaja töökogemuse kestus olla 2019.a 8 kuud, sest hankeleping sõlmiti alles 2019.a oktoobris ehk vähem kui 3 kuud enne aasta lõppemist.
11.Kaebaja esitas 25.08.2022 vaide, 05.09.2022 seisukohad, 25.09.2022 täiendatud tabeli (tabel 4, kinnituskirjad Pärnu Linnavalitsuselt ning Riia-Vaksali objektil koos temaga töövõtja meeskonna koosseisus töötanud Hannes Freibergilt ja Robert Sinikaselt ning 11.11.2022 lõplikud seisukohad. Tabelis on järgmised objektid OJV kohta:
1.Haapsalu-Laiküla, tase 6, 4 kuud;
2.Riia-Vaksali tase 7, 1 kuu;
1.Tartu, Riia-Vaksali, tase 6, 2 kuud;
2.Kiisa-Kohila, tase 7, 3 kuud.
3.Keedika-Linnamäe, tase 7, 1 kuu.
4.Rääma-Jannseni, tase 7, 3 kuud 5(16)
1.Rääma-Jannseni tase 7, 3 kuud
2.Nehatu-Loo-Lagedi, tase 6, 3 kuud.
1.Juuliku, tase 7, 3 kuud. Kaebaja leidis, et kokku on tal töökogemust 25 kuud.
12.Kutsekomisjon jättis 23.11.2022 vaideotsusega vaide rahuldamata. Kaebajal puuduvad enda töökogemuse kinnitamiseks objektiivsed tõendid, mis on kutse andmise vältimatuks eelduseks. Kaebaja etteheited tellijate pahatahtlikkuse või kutsekomisjoni töötajate erapoolikuse osas on paljasõnalised ja asjakohatud. Kaudsed lepinguliselt mitteseotud isikud ei saa olla teadlikud sisulisest inseneri tegelikust panusest. Kui taotlejal on päevas vaja tegeleda nt 10 objektiga, siis tema ööpäev jaguneb 10 objekti vahel ning ei ole aritmeetiliselt võimalik näidata iga objekti kohta 8 h tööpäevas. Täpselt sama loogika on ka 1 kuu vaates, st kui taotlejal on 10 objekti kuus, jaguneb tema panus 10 objekti vahel, sest ei ole füüsiliselt võimalik olla üheaegselt korraga kümnel objektil ja täita seal samaaegselt tööülesandeid.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
13.Kohtu menetluses on kaebaja nõue kutsekomisjoni otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning taotlus ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg 4, kutsestandardi ja kutse andmise korra (KAK) Põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks.
14.Vastustaja ei ole otsuses kaebaja esitatud tõendeid hinnanud, veel vähem neist objektiivseid järeldusi teinud.
15.Vastustaja ei ole kaebajale kutse andmata jätmise põhjendusi tõendanud ega tõendeid kaebajale esitanud.
16.Vastustaja poolt koostatud töökogemuse tabelis on võimalik objekte kajastada selliselt, et nende kogumaht aastas ei ületa 11 kuud. See piirab töökogemuse tõendamist, sest ei võimalda tabelis kajastada vältavaid ja samaaegseid projekte.
17.Otsuses ja vaideotsuses puudub viide õiguslikule alusele, mistõttu on haldusaktid puuduliku põhjendusega.
18.Kutsekomisjoni otsuse põhjendused tuginevad väidetavalt hindamiskomisjoni otsusele. Hindamiskomisjoni protokolli ei ole olemas ja seega ei ole olemas otsust, et kaebaja töökogemus ei vasta nõuetele. Kutsekomisjon ei saa teha hindamiskomisjoni tööd.
19.Hindamiskomisjoni liige P. Piirsalu on õigusvastaselt osalenud kutsekomisjoni tegevuses. Lisaks on hindamiskomisjoni liikmed kaebaja endised töökaaslased ehk täna tema konkurendid, mis seab kahtluse alla nende erapooletuse.
20.Töökogemusega seotud nõuete kehtestamist ei saa delegeerida täidesaatvale võimule, liiatigi avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale eraõiguslikule mittetulundusühingule ehk antud juhul vastustajale. Ning seda hoolimata asjaolust, et Riigikohtu Üldkogu otsuses haldusasjas 3-18-1432 p. 33 leidis Üldkogu, et põhiõigusi võib piirata seadusest alamalseisva aktiga ehk ministri määrusega ja et selle otsuse p. 35 järgi võib kutsestandardeid ja kutse andmise kordasid kehtestada 6(16)
staatilise viitenormi kasutamise teel (sama Riigikohtu lahendis 3-17-1994 p.-d 20, 22). Viidatud lahendite tulemusena muudeti Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrust nr 61 nii, et faktiliselt ei ole ka ministri poolt formaalõiguslikult määrusandlusõigust teostatud, vaid õigusloome eest vastutavad faktiliselt jätkuvalt kutseandjad koos kutsenõukogudega nagu enne määruse nr 61 muutmist, mille muudatused jõustusid 02.07.2021. Kutsenõukogudel on üksnes standardeid ja kutse andmise kordasid kinnitav roll, sisuliselt koostavad ehk õigusloomet teostavad kutseandjad ja nendega seotud kolmandad isikud sh osaliselt nende hindamis- ja kutsekomisjoni liikmed, kelledel mistahes teadmised kehtivast õigusest, Põhiseadusest ja sellest tulenevast üldpõhimõtetest puuduvad.
21.Vastustaja on kohtumenetluses asunud sisustatama vaidlustatud haldusakte uute asjaolude, põhjenduste ja standardi ja kutse andmise korra sätetega, mis otsuses ja vaideotsuses puudusid. Riigikohus on lahendites nr 3-18-1740/36 p.18.4 ja nr 3-19-2069/19 p.12 sedastanud, et haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, sest see oleks muuhulgas vastuolus ka isiku õigusega tõhusale õiguskaitsele (seda eriti õiguse andmisest keelduva haldusakti osas). Kuna vastustaja 31.01.2023 vastus aga just seda sisaldab, siis tuleb kohtuliku kontrolli teostamisel jätta need uued põhjendused tähelepanuta ja haldusaktid tühistada.
22.ESTEL kutsekoordinaatori Tarmo Trei poolt kaebajale saadetud e-kirju ei saa lugeda hindamiskomisjoni poolt saadetuks, sest ta ei kuulu hindamiskomisjoni koosseisu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
23.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.KAK punkt 3.1.4.1 alapunkt e) sätestab, et kutse esmakordsel taotlemisel erijuhu järgi on kõrgendatud töökogemuse nõuded kirjeldatud KAK lisas 1. KAK Lisa 1 punktis 3.4. olevas tabelis on märgitud, et kutse taotlemisel peab olema tõendatud vähemalt üks tegevustest, kui tabeli välja peas on kirje "töökogemus ühel tegevusalal järgmistest". Omanikujärelevalve lahtris on töökogemuse nõueteks: (i) töökogemus kutsetasemele vastava keerukusega rajatise allerialase omanikujärelevalve tegemine ja/või (ii) töökogemus kutsetasemele vastava keerukusega rajatise ehitusprojekti ekspertiisi tegemisel ja/või (iii) töökogemus kutsetasemele vastava keerukusega rajatise auditi tegemisel. KAK Lisa 2, mis sätestab töökogemuse ajalised nõuded punkt 1.1. kohaselt peab teedeinsener kutse taotlemisel ja selle pikendamisel tõendama oma töökogemuse vastavust taotletavale kutsetasemele, erialale, allerialale ja ametialale. Lisa 2 punkt 2.5. järgi on kutsetaseme 7 taotlemisel omanikujärelevalve ametialal minimaalseks töökogemuseks kutse taotlemisel erijuhu alusel viimase 7 aasta jooksul 20 kuud. Seega 7. kutsetaseme saamiseks peab kaebajal olema töökogemus allerialal teeehitus- ja korrashoid viimase 7 aasta jooksul kokku 20 kuud 7. kutsetasemele vastavatel objektidel omanikujärelevalve teostamisel.
25.Kaebaja esitas 25.09.2022 muudetud töökogemuse tabeli, mida vastustaja hindas vaidemenetluse käigus ja millest nähtub, et kaebajal on töökogemus 7. kutsetasemele vastavate tööde teostamisel viimase 6 aasta jooksul kokku 18 kuud ehk 2 kuud vähem kui KAK Lisa 2 punktis 2.5. olevas tabelis nõutud 20 kuud, mis on erijuhu alusel kutse taotlemisel minimaalne nõue. Enamgi, ka kaebaja poolt esitatud 18-kuuline töökogemus 7. kutsetasemele vastavatel objektil ei leidnud vastustaja kogutud tõendite alusel tõendamist.
7(16)
26.Omanikujärelevalve kompetentsid ehk töö sisu on loeteluna välja toodud Standardi alapunktis B.2.8. ning see loetelu sisaldab märkimisväärselt rohkem ülesandeid kui Tartu Linnavalitsuse poolt objektil Riia-Vaksali tn ristmik kinnitatud koosolekutel osalemine, objekti ülevaatus koosoleku päevadel ja dokumentatsiooni allkirjastamine. Vastustaja hinnangul osales kaebaja selle objekti töös, kuid esitas ebaõigeid andmeid selle kohta, millises mahus ta objekti töödes osales ning milliseid ülesandeid ta täitis. Objekti riigitee nr 17 osas ei ole tellija Transpordiamet kinnitanud kaebaja osalemist objektil. Pärnu objekti kogukestuseks oli dokumentide kohaselt 8 kuud, kuid kaebaja jätab läbivalt tähelepanuta, et tegemist oli ÜVK töödega, mille raames teostati teekatendite taastamine. Seega ei saanud X X. isiklik tööpanus antud objektil moodustada 8 kuud, sest ÜVK tööde teostamise ajal ei toimunud kindlasti teekatendite taastamist. Teekatendite taastamine sai toimuda vaid enne ÜVK töid ja pärast ÜVK tööde valmimist. Kuivõrd hankedokumentide kohaselt oli torustiku ehitustöödeks ette nähtud 120 päeva ehk 4 kuud, siis sai teekatendite taastamine ja sellega seonduvate dokumentide koostamine kesta ajaliselt maksimaalselt 4 kuud. Arvestades kaebaja 25.09.2022 esitatud töökogemuse tabelit ei täida kaebaja 7. kutsetaseme eelduseks olevat 20 kuist töökogemuse miinimumnõuet ning lisaks sellele on esitatud tabelis ebaõigesti kajastatud Pärnu objekti keerukusaste (tegemist on 6. taseme objektiga) ning jätkuvalt on tabelis sees Keedika-Linnamäe objekt, kus kaebaja töödes ei osalenud. Seega on kaebaja töökogemus 7. taseme objektidel mahuliselt mitte suurem kui 9 kuud.
27.Kutsekomisjon tuvastas 17.08.2022 otsuses taotleja poolt valeandmete esitamise. Valeandmete esitamise eesmärgiks kaebaja poolt oli näidata, et tema töökogemus vastab KAK Lisa 2 punktis 2.5. toodud kutse taotlemise eelduste miinimumnõudele. Seega kohtu arusaam on õige, et kaebajale jäi kutse andmata seetõttu, et tema poolt esitatud andmed ei olnud usaldusväärsed ja tõesed ning need ei võimaldanud kutsekomisjonil tuvastada, et kaebaja eelnev töökogemus vastab erijuhu alusel 7. kutsetaseme saamise miinimumnõuetele. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise materiaalõiguslik alus oli KAK Lisa 2 punkt 2.1. Vaidemenetluses selgus kaebaja 25.09.2022 töökogemuse tabelit analüüsides, et isegi kui eeldada kaebaja poolt esitatud andmete õigsust, siis ei vasta kaebaja poolt avaldatud töökogemus KAK Lisa 2 punktis 2.5 sätestatud miinimumnõuetele. Vastustaja möönab, et selguse huvides oleks olnud mõistlik märkida õiguslik alus ka 17.08.2022 otsusesse, kuid arvestades märkimisväärses mahus kirjavahetust kaebajaga ja asjaolu, et kaebaja oli kirjavahetuses varasemalt viidanud kutse andmise korrale ning ei olnud vastustajalt küsinud, millises normis sisalduvat nõuet ta ei täida, eeldas vastustaja, et kaebaja on täielikult kursis nõuete õigusliku alusega. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise materiaalõiguslikuks aluseks on KAK Lisa 2 punkt 2.1. ning vaidemenetluses selgus, et taotluse rahuldamata jätmise aluseks on ka KAK Lisa 2 punkt 2.5.
28.Kutsekomisjoni liikmed, kes on osalenud hindamiskomisjoni töös, ei osale vastava taotluse osas otsuse tegemisel (märgitakse protokolli erapooletutena). Selliselt tegutses kutsekomisjon kaebaja taotluse puhul (P. Piirsalu kui hindamiskomisjoni liige ei osalenud otsuse hääletamisel). Teatud valdkonnas tegutsevad isikud on omavahel samaaegselt ka konkurendid ja koostööpartnerid. Eeltoodu ei tähenda, et turumajanduses tavapärane ja edasiviiv konkurents tingiks füüsiliste isikute vahelise negatiivse suhtumise teineteisesse. Seni on kõik ESTEL ́i poolt moodustatud komisjonide liikmed olnud erapooletud.
29.Aastas on 12 kalendrikuud ning kehtiv materiaalõigus (s.o töölepingu seadus ja avaliku teenistuse seadus) näeb igale töötajale/teenistujale ette vähemalt 4 nädala pikkuse aastase põhipuhkuse. Tegemist on õigusega, mida tööandja ei saa ära võtta või selle kasutamist takistada. Seega on ühes kalendriaastas reeglina 11 kuud, mille kestel saab kutse taotleja töökogemust 8(16)
omandada. KAK punkt 2.7. kohaselt mõõdetakse töökogemust konkreetsele ametialasele tööle kulunud ajaga, mille ühikuks on kalendrikuu. Seega tuleb igal kutse taotlejal esitada andmed (ja vajadusel tõendid), et ta omab taotletud ametialal ettenähtud töökogemust kalendrikuudes. Mitme objekti korral jaotab insener (ja iga teine töötaja/ametnik) enda tööaja mitme objekti peale aga tema aastane töökogemus kokku ei saa reeglina ületada 11 kalendrikuud. Kutse andmisel on oluline inseneri tööpanus konkreetsel objektil, mitte objekti kestus kalendrikuudes. Kui tööd objektil kestavad 8 kuud, kuid teedeehituse tööd kestavad sellest 4 kuud, siis ei ole võimalik kaebajal näidata 8 kuu pikkust töökogemust.
30.EhS § 24 lg 4, kutsestandard ja KAK ei ole põhiseadusega vastuolus olevad. Kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud kutsestandardis (EhS § 24 lg 4). Seega saab minister oma määrusega üksnes kinnitada kutsestandardites sisalduvate nõuete olemasolu. Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 SE II teise lugemise 10.11.2021 seletuskirjas on seadusandja märkinud, et sel viisil kinnitamine ei anna täiendavat lisandväärtust ning kasvatab kvalifikatsiooninõuete ministri määruses kehtestamisel halduskoormust, sest pärast mis tahes kutsestandardi või kutse andmise korra muutmist tuleb koheselt muuta ka ministri määrust. Samuti märkis seadusandja eelviidatud eelnõu teisel lugemisel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsestandardeid välja ei tööta ega anna ka hinnanguid nende sisule. Sel põhjusel otsustas seadusandja alates 01.04.2022 jätta EhS § 24 lg-st 4 välja ministrile pandud kohustuse kehtestada ehituse tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Kutse andmise tingimused on sätestatud kutseseadusega (KutS). KutS § 5 lg 3 näeb ette, et kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Haridus- ja teadusministri 28.11.2008 määrusega nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ on defineeritud kutsestandardi mõiste ning kehtestatud selle koostamise, kinnitamise ja muutmise regulatsioon. Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 SE II teise lugemise 10.11.2021 seletuskirjas on seadusandja märkinud, et sellise keerukuseastmega tegevusvaldkonnas, nagu seda on ehitusvaldkond, toetub kvaliteetne lõpptulemus eelkõige oskuste ja teadmistega pädeva isiku tehtud otsustele. Kutsetunnistuse kasuks räägib ka asjaolu, et isikute pädevust hindavad teised valdkonnas tegutsevad spetsialistid, kes suudavad anda oma kolleegi kohta pädevamaid hinnanguid kui mistahes riiklik institutsioon formaalselt dokumente hinnates. Samuti on kutsestandardid oluliselt paindlikumad ja dünaamilisemad, kui õigusaktid ja võimaldavad tegeleda rohkem sisu kui vormiga, tagamaks kvaliteetsemat ehitatud keskkonda. Riik teostab kutsete andmise üle haldusjärelevalvet ning kutse andmise otsuseid on võimalik halduskohtus vaidlustada. Riigikohtu üldkogu selgitas 26.04.2016 otsuses (punkt 51) asjas nr 3-2-1-40-15, et põhiseaduses nimetamata riigiorgani, sh avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani normiloomepädevust ei saa välistada. Küll peab normiloomefunktsiooni osaliseks delegeerimiseks põhiseaduses nimetamata organile eksisteerima kaalukas põhjus. Riigihalduse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele delegeerimise üldõigustuseks võib pidada detsentraliseerimist. Omavalitsuslikele kutseühendustele kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute alaliigile avaliku võimu teostamise osalise üleandmise eriõigustuseks on arusaam, et just nemad on oma sisulise kompetentsi tõttu asjaomases valdkonnas kõige paremini võimelised vastavat avalik-õiguslikku ülesannet täitma. Niisiis tuleb küsida, kas eeltoodud õigustused on piisavad, et õigustada ka normiloomefunktsiooni (osalist) üleandmist põhiseaduses nimetamata organile. Üldkogu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Ei saa välistada, et mingitel tingimustel võib normiloome osaline, asjaomase valdkonnaga piirduv delegeerimine põhiseaduses nimetamata organile, sh advokatuuri juhatusele, olla põhiseaduse mõttes lubatav. Avalik-õiguslikule juriidilisele isikule üle antud ülesannete täitmisega võib kaasneda õigus otsustada sellesse kompetentsi kuuluvate küsimuste üle seaduste alusel iseseisvalt, mh andes selleks vajalikke üldkohustuslikke käitumiseeskirju. 9(16)
KutS § 8 alusel loodud ja KutS § 5 lg 2 alusel kutsestandardeid kinnitavad kutsenõukogud on parimaid eriteadmisi ning kompetentsi omavad kutseühendusorganid. Konkreetsel juhul on selleks Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu (AGEK KN), mille eesmärgiks on tagada, et potentsiaalselt paljude isikute elu ja tervist, samuti keskkonda ja vara olulisel määral mõjutavas ehitusvaldkonnas täidaksid ülesandeid üksnes kõrge erialase kompetentsitasemega isikud. Tegemist on legitiimse eesmärgiga, mis on kooskõlas PS § 29 lg-s 2 sätestatuga. Kutsenõukogu on selleks kutseühenduseks, kes on asjaomase valdkonna kompetentsi tõttu kõige paremini võimeline vastavat avalik-õiguslikku ülesannet täitma, so kutse kvalifitseerumise tingimusi kehtestama. KutS § 6 lg 1 alusel on ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi arendamist korraldav asutus Haridus- ja Teadusministeerium. KutS § 6 lg 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eeltoodud normis osundatud haldusleping on sõlmitud Sihtasutusega Kutsekoda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
31.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Ehitusseadustiku § 24 lg 4, kutsestandard Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ja kutse andmise kord Teedeinseneride kutsetele (IV). Kohus rahuldab kaebuse, tühistab otsuse ja vaideotsuse ning kohustab vastustajat kaebaja kutsetaotlust uuesti läbi vaatama. Vastustaja ei täitnud haldusmenetluses piisavalt selgituskohustust ning eksis KutseS-st tulenevate nõuete vastu (I, otsuse p-d 37.1 ja 38). Kaebaja esitas põhjendused, miks ta leiab, et hindamiskomisjoni esimees Peeter Piirsalu osales kaebajale kutse andmise otsustamisel. Vastustaja ei kõrvaldanud seda kahtlust veenvalt ei haldusega kohtumenetluses (II, otsuse p 39). Vastustaja rikkus haldusaktide põhjendamiskohustust (III). Põhjendused II ja III on otsuse ja vaideotsuse tühistamise aluseks. I Kutse andmise menetlus
32.Kutse andmise menetluses kohaldub haldusmenetluse seadus (HMS) kutseseaduse erisustega (KutS § 1 lg 3). HMS-st lähtumist kinnitab KAK p 1.7, mille kohaselt menetletakse taotlemise dokumente HMS sätete alusel, arvestades KAK erisusi. HMS-ga isikule antavaid õiguseid ja tagatisi saab kutse andmise korraga üksnes täpsustada, aga mitte täiendavalt piirata või kitsendada. Järgida tuleb haldusmenetluse põhimõtted – uurimine, ärakuulamine ja põhjendamine. Neid põhimõtteid tuleb järgida ka siis, kui haldusorganil puudub õigusteadmistega töötaja või ametnik.
33.Kaebaja taotles 7. taseme kutset OJV ametialal erijuhu alusel (15.04.2022 taotlus, kaebuse lisa 4). Kaebajal on 6. taseme kutse OJV ametialal. Seega taotles ta olemasolevast kutsetasemest kõrgemat kutset, mis on esmakordne taotlemine (KAK p 2.8 d). Kutse esmakordne taotleja peab esitama vormikohase sooviavalduse koos tabelitega (KAK p 3.2.1 a). Kaebaja töökogemust sai hinnata nõutavate dokumentide alusel (KAK p 4.1 b). Neid kahte sätet koosmõjus tõlgendades kuulub tabel nõutavate dokumentide hulka.
10(16)
34.Vastustaja selgitas kohtule (18.05.2023 vastus kohtunõudele), et küsis kaebajalt täiendavalt tööandja kinnitusi tehtud tööde kohta (KAK p 4.5 a). Vastustaja põhjendas seda taotluses oleva vasturääkivusega ühe objekti referentsi ajalise kestuse ja tööandja juures töötamise aja osas. Samuti on võimalik esitada küsimusi (KAK p 4.5. b).
35.Taotlust hindab hindamiskomisjon, kes teeb kutsekomisjonile põhjendatud ettepaneku taotlejale kutse andmise/mitteandmise kohta (KAK p 4.2). Lisaks KAK-le kehtib nõue, et hindamiskomisjon koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli ja esitab selle kutsekomisjonile (KutS § 19 lg 6 p 2).
36.Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmise otsustamisel, kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös (KutS § 18 lg 3 p 1).
37.Vaidluse esemeks on kaks vastustaja haldusakti – otsus ja vaideotsus. Kutsekomisjon ei võtnud 12.04.2022 seisukohta kaebaja taotluse osas ning selgitas kaebajale, et täiendatud taotluse esitamise järgselt viib hindamiskomisjon lõpuni hindamise ja kutsekomisjon saab teha otsuse. Kaebaja esitas täiendatud taotluse 15.04.2022 (tabel) ja 18.04.2022 kinnituskirjad. Taotluse, selle lisade esitamisega algas haldusmenetlus. Ajavahemikul 06.05.2022 kuni 22.05.2022 toimus e-kirjavahetus hindamiskomisjoni ja kaebaja vahel. Kohtu hinnangul lähtus see tegevus KAK p-st 1.7, st toimus taotluse menetlus, mille raames teostas hindamiskomisjon uurimist ja ärakuulamist.
37.1.Hindamiskomisjon tõdes 06.05.2022 e-kirjas, et kaebaja esitatud AS Infragate Eesti poolt väljastatud kinnituskirjas ei ole toodud viiteid töökogemusena näidatud objektidele. Seega ei ole täidetud hindamiskomisjoni juhis. Järgmisena selgitas hindamiskomisjon, et teostas täiendavaid päringuid tabelis märgitud vastutavatele spetsialistidele. Selle tulemusel ei nõustu hindamiskomisjon kaebaja tabelis oleva järgneva teabega: 1) Keedika – Linnamäe objektil piirdus tema tegevus OJV teenuse aktide koostamisega. Ta ei tegelenud ühegi tööülesandega, mille ta esitas töökogemuse tabelis tööülesannete lühikirjelduse all. 2) Riia-Vaksalil objektil ei osalenud ta vastutava spetsialistina. Ta ei täitnud kõiki ülesandeid, mis on tema poolt esitatud töökogemuse tabelis tööülesannete lühikirjelduse all. Lisaks selgitas hindamiskomisjon, et: 1) Juuliku objekti kajastamisel on vasturääkivus võrreldes varasema taotlusega; 2) kaebaja ei saanud olla 7. taseme objektidel vastutav spetsialist, kuna omas 6. taseme kutset OJV ametialal; 3) Haapsalu-Laiküla objekt ei ületa 6. taset. Päringuid tehes teostas hindamiskomisjon uurimispõhimõtet. Hindamiskomisjon tõi välja puudused tabelis esitatud teave osas ning märkus, et jääb oma seisukoha juurde, et kaebaja töökogemuse ei vasta 7. kutsetaseme eeldusele ega keerukusele. Kohus eeldab, et hindamiskomisjoni hinnangul ei ole täidetud nõutav 20 kuu töökogemuse nõue viimase 7 aasta jooksul ning nõue, et töökogemuse objektidest vähemalt 50% peavad vastama 7. taseme keerukusele. Vastavat viidet KAK-le ning põhjendust, mis oleks jälgitav, hindamiskomisjon ei esitanud. 11(16)
Hindamiskomisjon ei esitanud 06.05.2022 e-kirjast lähtuvalt kutsekomisjonile põhjendatud ettepanekut kaebajale kutset mitte anda (KAK p 4.2.). Kutsekomisjoni 17.08.2022 otsuse protokollis ei ole 06.05.2022 e-kirjas toodut kajastatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et 06.05.2022 e-kiri on menetlustoiming ega moodusta osa haldusaktist. Hindamiskomisjon ei selgitanud kaebajale, kuidas jätkub haldusmenetlus. Sellega rikkus vastustaja selgitamiskohustust.
37.2.Kaebaja vastas 06.05.2022 sellele e-kirjale, et Infragate Eesti AS (sh ka P.P.Ehitusjärelevalve OÜ) on tema ettevõtte Viastark OÜ konkurendid teedeehituslikul omanikujärelevalve turul. Seetõttu ei ole tal võimalik esitada hindamiskomisjoni poolt nõutud kinnituskirju objektide ja nende keerukuse kohta. Kaebaja selgitas, et ei nõustu hindamiskomisjoniga: 1) ta oli Riia-Vaksalil objekti vastutav spetsialist ja teostas tabelis märgitud töid; 2) Juuliku objekti osas ei ole sisulist vasturääkivust 3) Objektid vastavad selle keerukusele, nagu on tabelis näidatud. Kaebaja näitas tabelis ennast vastutava spetsialistina, kuna lepinguliselt nõuti Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, täpsustamata spetsialiseerumist ja ametiala. Seetõttu kvalifitseerus antud töö juures tema varasem kutsetunnistus nr 139303. Kaebaja esitas Riia-Vaksali ja Rääma-Jansseni objektil OJV teostamise kohta tellijate (Tartu Linnavalitsus ja Transpordiamet) kinnituskirjad. Samuti esitas ta Rääma-Jansseni objekti kohta liiklussageduse teabe ja OJV lepingu ning Keedika – Linnamäe objekti kohta tõendid, mis näitavad tema poolt OJV teostamist.
37.3.Hindamiskomisjon märkis 20.05.2022 e-kirjas kaebajale, et esinevad vastuolud tellijate kirjade vahel, mille esitas kaebaja ja mille on tellijad edastanud vastustajale. Hindamiskomisjon palus kaebajal selgitada vastuolusid. Hindamiskomisjon leidis, et: 1) Kiisa-Kohila objekti ei saa arvestada, sest lepingu täitjale määrati leppetrahv seoses inseneri kohustuste mittevastava täitmisega; 2) Keedika - Linnamäe objektil ei ole kaebaja Transpordiameti kinnituskirja kohaselt objekti töödes osalenud; 3) Riia-Vaksali objektil on Tartu Linnavalitsuse kinnituskirjas toodud välja inseneri meeskond, kelle hulgas kaebajat ei ole; OJV hankes (viite nr 211013) on nõutud teedeosa vastutava spetsialistina 6. kutsetaseme teedeinsener. Kinnituskirjade erinevuse tõttu küsis hindamiskomisjon täiendavat teavet. Kaebaja osales objektil väga lühikest aega projektijuhina ja asendati, kuna ei viibinud tööajal objektil ning ei täitnud talle antud OJV inseneri ülesandeid. Tartu Linnavalitsus on lepingu täitjale määranud leppetrahvi seoses projektijuhi poolsete kohustuste mittevastava täitmisega sel perioodil. 4) Juuliku objekti osas esineb endiselt vastuolu; 5) Rääma-Jannseni objekti puhul on tegemist on ÜVK projektiga, mis kestis kokku 8 kuud, oktoober 2019 – mai 2020. Teedeehituse osa oli ÜVK järgsete katete taastamine, mitte ristmiku 12(16)
ehitustööd. Kaebaja poolt esitatud andmete põhjal ei ole tõendatud objekti keerukust kirjeldav info (liiklussageduse osas). Hindamiskomisjon palus kaebajal täpsustada Rääma-Jannseni objekti hanke asjaolusid (nimetus, nr). Hindamiskomisjon ei esitanud 20.05.2022 e-kirjast lähtuvalt kutsekomisjonile põhjendatud ettepanekut kaebajale kutset mitte enda (KAK p 4.2.). Kutsekomisjoni 17.08.2022 otsuse protokollis ei ole 20.05.2022 e-kirjas toodut kajastatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et 20.05.2022 e-kiri on menetlustoiming ega moodusta osa haldusaktist.
37.4.Kaebaja vastas 22.05.2022 sellele e-kirjale, et tema poolt esitatud Tartu Linnavalitsuse kinnituskiri on objektiivne. Priit Hainoja liitus Infragate Eesti AS meeskonnaga 2020. aasta detsembris ning Riia-Vaksali objekti tööülesanded võttis ta kaebajalt üle vahetult enne seda, kui kaebaja lahkus Infragate Eesti AS-st. 1) Kiisa-Kohila objekti leppetrahv on määratud inseneri meeskonnale, mitte üksnes kaebajale. 2) Keedika – Linnamäe objektil osas ei kajastanud Transpordiamet teda kinnituskirjas kui abiinseneri, kuid ta osales OJV töös. 3) Tuginedes kutsestandardile, siis lähtuvalt konkreetselt diplomeeritud teedeinsener, tase 7 standardist A.1 Töö kirjeldus osa III b) Tänav, mille eeldatav AKÖL on kuni 70 000 autot ööpäevas ning e) Tugimüürid kõrgusega kuni 3 m, on Riia-Vaksali objekt keerukuselt vastav 7. kutsetasemele teedeehitusliku OJV osas. Hanketingimuste koostamisel on hankijatel ulatuslik kaalutlusruum, mistõttu ei saa ainuüksi sellest teha järeldust objekti keerukuse kohta. Leppetrahvi ei määratud projektijuhi poolsete kohustuste mittevastava täitmisega. 4) Juuliku objekti töökogemus 3 kuud on tabelis õigesti kajastatud; 5) Rääma-Jannseni objekti puhul oli ÜVK hankijaks AS Pärnu Vesi, tellitavaks tööks vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimise omanikujärelevalve teenus (viitenumber 214698). Täitmisel oli kaks omanikujärelevalve lepingut: teede- ning ÜVK osa. Kaebaja esitas tabelis teabe töö kohta Omanikujärelevalve leping nr 3-13.1/326 (oktoober 2019) „Pärnus, Tallinna mntRääma-J. V. Jannseni tn ristmiku rekonstrueerimisel omanikujärelevalve teostamine”. Hanke viitenumbrit RHR-is ei ole, sest tegu oli alla lihthanke piirmäära jääva hankega. Liiklussagedusest lähtuvalt on tegu tase 6 ületava keerukusastmega tööga. Projektdokumentatsioonis on välja toodud katendi konstruktsioon 1A - Sõidutee asfaltkate projekteeritud AKÖL20 6000-12000. Foorijuhtimise seletuskirjas on hommikuse tipptunni aasta 2018 liiklussagedus ajavahemikus 07:30-08:30 mõõdetud enimkoormatud sõidurajal 808 autot (õhtusel tipptunnil peaaegu 1200 autot). Antud nelja aasta tagune kriteerium näitab ristmiku koormatust ning töö on vastav kutsetasemele 7.
37.5.Kohtu järeldust, et vastustaja 06.05.2022 ja 20.05.2022 e-kirjad ei ole osa 17.08.2022 haldusaktist, kinnitab hindamiskomisjoni 27.05.2022 e-kiri kaebajale. Hindamiskomisjon selgitas, et on kaebaja esitatud dokumendid kätte saanud ning hindamiskomisjon analüüsib neid.
37.6.Seega saab kohus haldusakti õiguspärasust hinnata üksnes nende põhjenduste alusel, mille hindamiskomisjon esitas kutsekomisjonile koos oma ettepanekuga kutsekomisjoni 17.08.2022 istungil. Need põhjendused on toodud kutsekomisjoni 17.08.2022 istungi protokollis. 13(16)
38.Kohus nõustub kaebajaga, et hindamiskomisjon oleks pidanud oma põhjendatud ettepaneku vormistama protokollina (KutS § 19 lg 6 p 2). Tegemist on menetlusnõuete rikkumisega, mis aga ei ole iseseisvalt otsuse tühistamise alus. Sest hindamiskomisjoni ettepanek on nähtuv kutsekomisjoni 17.08.2022 istungi protokollist. Küll aga võis ettepaneku protokollina vormistamise asemel selle esitamine kutsekomisjoni istungil mõjutada kutsekomisjoni otsuse kujunemist. Selle kohta otsuse p-s 39.2. II Aus ja erapooletu haldusmenetlus
39.Aus ja erapooletu kutse andmise menetlus on väärtus, mida tuleb nii hindamis- kui ka kutsekomisjonil austada ja järgida.
39.1.Vastustaja esitas 05.05.2023 menetlusdokumendiga 17.08.2022 protokolli täisversiooni (lisa 1). See sisaldab järgmist osa: 3. Hindamiskomisjonide esimeeste staatuse hääletamisel protokollimine. Hääletamise protsessist ja arutelust taandavad ennast need Kutsekomisjoni liikmed, kes on mingil moel taotleja suhtes positsioonil, mis ei võimalda tagada nende hääletamisel sõltumatust/erapooletust. Taotluste hindamise tabelis on need liikmed märgitud erapooletutena. Vastustaja selgitas, et protokolli täisversioonist eemaldanud üksnes punktis 4 sisalduvad taotlejate nimed ja märkuste lahtris sisalduvad märkused. Mis tahes muid muudatusi ei ole vastustaja lisana 1 esitatavas dokumendis teinud. X X.i puudutav otsus on täisversiooni punktis 4.1. Vastustaja tõendab P. Piirsalu erapooletust käesolevale vastusele lisatud 17.08.2022 kutsekomisjoni protokolli punkti 3 alusel. Kohus nõustub kaebaja 18.05.2023 menetlusdokumendis esitatuga, et lisas 1 olevas tabelis on omanikujärelevalve osas kõik otsused positiivsed – taotlused on rahuldatud. Vastustaja jättis kaebaja taotluse aga rahuldamata. Seega ei kajasta tabel, et P. Piirsalu jäi kaebaja suhtes tehtava otsuse puhul erapooletuks. Vastustaja ei lükanud seda kahtlust ümber 05.06.2023 täiendavas seisukohas, kuigi tal oli selleks võimalus.
39.2.Kaebaja ei esitanud erapooletuse nõude rikkumise kahtlust alles kohtumenetluses. Kaebaja kirjutas 06.05.2022 e-kirjas hindamiskomisjonile: Lisaks juhin tähelepanu, et lähtuvalt "Kutse andmise kord teedeinseneride kutsetele" punkt 9 "Nõuded kutsekomisjoni liikmetele" punkt 9.3. kutsekomisjoni liige peab tegutsema erapooletult. Kas antud juhul on korrektne ja puudub huvide konflikt, kus minu kui endise P.P. Ehitusjärelevalve OÜ töötaja taotluse hindamist viib läbi komisjoni koosseisu kuuluv järelevalve osa hindav P.P. Ehitusjärelevalve OÜ juhatuse liige Hr. Peeter Piirsalu? Sellele erapooletu menetluse võimalikule rikkumisele vastas hindamiskomisjon 20.05.2022 ekirja üksnes üldsõnaliselt, et Peeter Piirsalu on kutsekomisjoni liikmena alati ennast taandanud OJV kutsete osas otsuste tegemisel ning tema hääl on loetud erapooletuks, täpselt samal põhimõttel toimus Kutsekomisjonis X X.i kutse andmise/ mitteandmise otsuse tegemine. Seega oli vastustajal võimalik korduvalt kahtlust ümber lükata. Haldusmenetluses ei esitanud ta muud kui üksnes üldsõnalise selgituse erapooletuse kohta. Kohtumenetluses esitatud tõend aga ei kinnitada vastustaja väidet, et P. Piirsalu, olles samaaegselt nii hindamis- kui ka kutsekomisjoni liige, järgis erapooletuse nõuet. Kui selline kahtlus oli haldusmenetluse kestel tekkinud, oleksid nii hindamis- kui ka kutsekomisjon pidanud tegema endast oleneva, et kaebaja kahtlusi objektiivselt hajutada. Selleks
14(16)
oli piisavalt aega. Selle asemel aga rikkus hindamiskomisjon nõuet, mis on seadusandja poolne meede erapooletuse tagamiseks. KutseS § 19 lg 2 p 6 sõnastusest koostab protokolli ja esitab selle kutsekomisjonile nähtub seadusandja tahe, et hindamiskomisjon tegutseb kutsekomisjonist ajaliselt ja ruumiliselt sõltumatult. Järeldusele, et hindamiskomisjoni ettepanek ei ole kutsekomisjonile siduv, on halduskohus jõudnud ka varasemas kohtupraktikas (Tallinna Halduskohtu 05.10.2020 otsus asjas nr 3-20-231, p 12). P. Piirsalu ei järginud seda põhimõtet, kui ta ei koostanud hindamiskomisjoni nimelt protokolli, vaid osales kutsekomisjoni istungil. Arvestades, et ta on hindamiskomisjoni esimees ja tundis tööalaselt teisi kutsekomisjoni liikmeid, võis pelgalt tema seisukoht ja põhjendused kutsekomisjonis olla sellise kaaluga, et kutsekomisjon järgis neid. Seda enam, et korra (11.04.2022 ettepanek) oli hindamiskomisjon juba teinud kutsekomisjonile ettepaneku kaebajale kutse mitte anda.
39.5.Kokkuvõtvalt on P. Piirsalu poolt erapooletuse nõude rikkumine kõrvaldamata kahtlus, mida tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Kohus ei ole veendunud, et KutseS § 19 lg 2 p 6 rikkumine koos konkreetse olukorra eripäraga (P. Piirsalu kui kaebaja endine kolleeg ning praegune konkurent, kes osales istungil, millel kaebaja ei osalenud), ei võinud mõjutada kutsekomisjoni otsust kaebajale kutset mitte anda. III Põhjendamiskohustuse rikkumine
40.Otsus ega vaideotsus ei sisalda viidet kutse andmisest keeldumise materiaalõiguslikele alustele. Vastustaja on seda puudust möönnud. Seejuures tuleb aga arvestada, et üksnes õigusliku aluse nimetamata jätmine haldusaktis ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui õiguslik alus haldusakti andmiseks on iseenesest olemas ning haldusakt on sellega kooskõlas (Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 otsus asjas nr 3-19-1841, p 14).
41.Haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Haldusakti faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei tohi kanduda üle ulatuslikus mahus kohtumenetlusse (nt Riigikohtu 10.09.2021 otsus asjas nr 3-19-2069, p 12). Käesolevas asjas on see aga juhtunud. Kohtul tuleks kaebaja kompetentsust hinnates lahendada vähemalt järgmised küsimused: 1) millisel õiguslikul alusel on millised omanikujärelevalve tööd arvestatavad kaebaja töökogemuse hulka; 2) miks tuleb arvesse võtta üksnes töid objektil, mitte aga projekti ettevalmistus- ja kontrollitöid, st töid dokumentidega; 3) millise tasemega objektid millise põhjenduse alusel on kaebaja puhul arvestatavad (töökogemuse tabel). Need küsimused on üles kerkinud kaebaja ja hindamiskomisjoni e-kirja vahetuses 06.05.2022 kuni 22.05.2022. Kuid ei leidnud põhjendatud ja jälgitavat lahendust hindamiskomisjoni ettepanekus (17.08.2022 protokoll). Nagu öeldud, et ei ole hindamiskomisjoni poolt 06.05.2022 ja 20.05.2022 kutsekomisjoni protokolli osaks. Kutsekomisjon on hindamiskomisjoni ettepanekut toetanud hääletuse teel ilma põhjendusi esitamata. Seetõttu ei ole objektiivsele kõrvaltvaatajale 15(16)
selge, mis osas kaebaja töökogemus vastab minimaalse erialase töökogemuse kestuse nõudele viimase 7 aasta jooksul on 20 kuud, vajalikus mahus tase 7 keerukusele vastavaid töid (andmed peavad vastama kutsestandardis, jaotis A1, III osa toodud nõuetele). Vastustaja ei kõrvaldanud seda puudust vaidemenetluses.
42.Seega on kutsekomisjoni otsus ja vaideotsus põhjendamispuudustega. Kohus ei saa haldusorgani asemele asuda ning parandada olulisi põhjendamisvigu (Riigikohtu järjepidev praktika nii et kui ka pärast 10.09.2021 otsust). Kohtu ülesanne ei ole läbi viia uut haldusmenetlust. Vastustajal tuleb otsuse p-s 41 nimetatud teemad kaebaja taotluse uuel hindamisel lahendada. IV Põhiseaduslikkuse (PS) järelevalve algatamise taotlus
43.Kohus ei hakkaks eraldi hindama põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust, kui ta rahuldab kaebuse. Kuna aga taotluse esitamine moodustab osa menetluskuludest, siis tuleb seda lühidalt teha.
44.Taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja advokaadist esindaja oli pool (kaebaja esindaja) asjas nr 3-21-2204. Tallinna Halduskohus lahendas selle asja 29.04.2022 otsusega, mille p-s 32 leidis, et kehtiv kutsesüsteem on PS-ga kooskõlas. Täpsemalt, et erinevad kutseorganisatsioonid (erasektor) on õiguslikult pädevad kutsete saamise eelduste kinnitamiseks ja nende täidetuse üle otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga (23.02.2023 otsuse p 10) ning Riigikohus ei võtnud kaebaja esindaja kassatsioonkaebust menetlusse. Sellises olukorras ei hakka kohus ennast kordama. See, et advokaat on ühe korra Riigikohtus kutsesüsteemiga seotud vaidluses (kuid erinevat õiguslikku probleemi tõstatades) saavutanud edu, ei anna põhjust igas järgnevas vaidluses uuesti katsetada PS järelevalve algatamist. Loomulikult ei saa kohus seda advokaadile, kes järgib kliendi tahet, keelata, kuid tulemuseks on menetluskulude vähendamine taotluse perspektiivituse kaalutlusel (taotluse osakaal kaebusest). V Menetluskulud
45.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kui jätta kõrvale PS järelevalve algatamise taotlus, siis on advokaat teinud vajalikke ja põhjendatud toiminguid. Kaebaja esindaja märgib 05.06.2023 menetlusdokumendis, et kokku on õigusteenuse kulud 3080 (1280+1368+432) eurot. Sellest kaebuse koostamisele kulus 6,5 h, 780 eurot pluss 20% käibemaks, st 936 eurot (arve 02.01.23 nr 230101). Kohus hindab, et taotluse osakaal kaebusest (lk 13-17) on ca 25%. Seetõttu vähendab kohus väljamõistetavat õigusteenuse kulu ja leiab, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 2800 eurot. Lisaks tuleb välja mõista riigilõiv 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.