Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme, Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-432
Haldusasi
Rahapesu Andmebüroo taotlus anda luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK Puudutatud isik – X, esindaja Aivari Olli
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2023. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-23-432 läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist.
Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusele lisatud lepingulise esindaja 28.02.2023 selgitus koos lisadega (dtl 114–168). Tagastada X-le lepingulise esindaja 28.02.2023 e-kiri (dtl 113).
Tagastada Rahapesu Andmebüroole 26. aprilli 2023. a krüpteeritud vastus (dtl 186– 195) ja eemaldada see toimikust. Jätta läbi vaatamata Rahapesu Andmebüroo taotlus piirata juurdepääsu 26. aprilli 2023. a krüpteeritud vastusele.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2023. a määruse resolutsiooni p 2 toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas ning saata Rahapesu Andmebüroo 28. veebruari 2023. a taotlus toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks.
Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.
Jätta rahuldamata Rahapesu Andmebüroo taotlus piirata ringkonnakohtu määruse avaldamist. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku ja Y nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav
3-23-432 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2, § 175 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-13 Maksu- ja Tolliametit (MTA) kehtestama X-lt tollikontrolli käigus hoiule võetud 350 000 Ukraina grivnale käsutuspiirang 30 päevaks, et kontrollida rahapesu kahtlusega seotud infot. Ettekirjutuse õigusliku alusena on märgitud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57 lg 1. Ettekirjutuses ei märgitud RahaPTS § 55 lg 2 alusel selle faktilisi asjaolusid, vaid need kajastati RAB-i 05.12.2022 dokumendis nr 3-1/916-1. Ettekirjutuse kohaselt on X-l õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu tõendatakse, tühistatakse piirang viivitamatult.
2.RAB pikendas 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-14 RahaPTS § 57 lg 3 alusel X 350 000 Ukraina grivna käsutuspiirangut 60 päevaks, kuna isik pole tõendanud vara legaalset päritolu. Ettekirjutuse faktilised asjaolud kajastati RAB-i 03.01.2023 dokumendis nr 3-1/2-1.
3.RAB esitas 27.02.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse anda RahaPTS § 57 lg 6 alusel luba X (puudutatud isik) valduses olnud vara, mille MTA oli seni hoiule võtnud, käsutamise piiramiseks alates 05.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos 350 000 Ukraina grivnaga. MTA võttis raha tolliseaduse § 661 ja määruse (EL) 2018/1672 art 7 lg 1 alusel hoiule kuni 05.12.2022. RAB kehtestas seejärel 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutustega kõnealuse raha käsutuspiirangu kuni 04.03.2023. Seni haldusmenetluses tuvastatud asjaolud osutavad, et vara on saadud kuritegelikul teel ega kuulu puudutatud isikule. RAB on teinud täiendavaid toiminguid, et tuvastada vara tegelikke omanikke. Täpsemalt on seda kajastatud ettekirjutuste faktilistes asjaoludes. Samuti edastas RAB 17.02.2023 puudutatud isikule e-kirja teel meeldetuletuse, et tal on õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist, tühistatakse seatud käsutuspiirang viivitamatult. Puudutatud isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud. Ka RAB-i toimingud ja analüüs ei ole hajutanud kahtlust, et vara on kuritegelikku päritolu. Vara tegelikke omanikke pole õnnestunud seni tuvastada. RAB esitas 28.02.2023 ühtlasi taotluse piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 1 p-de 1–3 alusel varaga seotud isiku ja kolmandate isikute juurdepääsu 28.02.2023 taotlusele nr 1.21/24-2 ja selle lisadele (05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavad dokumendid nr 3-1/916-1 ja 3-1/2-1). Esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused üheaegselt. RAB-il ei ole võimalik rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestada ning neid kuritegusid ei ole hiljem võimalik kriminaalmenetluses tuvastada, kui RAB-i andmed ei ole kaitstud teabe avaldamise laialdaste piirangutega, mis on ette nähtud RahaPTS-s ja HKMS-s. Faktilisi asjaolusid kajastav dokument ja selle juurde lisatud tõendid sisaldavad tervikuna infot, mida RAB on oma analüüsi käigus kogunud ja mille alusel on jõudnud järeldusele, et tegemist võib olla kuritegelikul teel saadud rahaga.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega RAB-i taotluse ning andis loa X valduses olnud ja MTA hoiule võetud vara käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (resolutsiooni p 1). Halduskohus kuulutas haldusasja menetluse RAB-i 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/24-2 ning RAB-i 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentide nr 3-1/916-1 ja 3-1/2-1 osas kinniseks, piirates X, tema võimalike esindajate ja teiste kolmandate isikute õigust nendega 2(8)
3-23-432 tutvuda (resolutsiooni p 2). Halduskohus määras, et kohtulahendi avalikustamisel avaldatakse üksnes määruse resolutsioon ja isikute nimed (v.a RAB) asendatakse tähemärgiga (resolutsiooni p 3). RAB-i taotlus vastab RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 kehtestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Samuti on kohtule esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Täidetud on eeldus, et esinema peab kahtlus, et piiratav raha on seotud rahapesuga (RahaPTS § 57 lg 1). Varale käsutuspiirangu seadmise ettekirjutustest tuleneb, et käsutuspiirangu seadmine on vajalik vara legaalse päritolu tõendamiseks ja puudutatud isik ei ole seda tõendanud. RAB on 27.02.2023 taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid asjaolusid. RAB-i toimingud ja analüüs ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegeliku päritolu osas. Seega ei saa RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust pidada alusetuks ning soovi raha päritolu täiendavalt välja selgitada põhjendamatuks. Vastavalt RahaPTS § 57 lg-le 10 on RAB-il kohustus vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel varale seatud piirangud viivitamatult lõpetada. RAB taotles materjalidega tutvumise piiramist RahaPTS § 53 lg 4, § 55 lg 1 p-de 1–3, § 60 lg 1 alusel. Selleks, et keelduda dokumentide tutvustamisest RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel, ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ning kriminaalmenetlus ei pea toimuma Eestis. RAB ei otsusta selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud. Saab nõustuda, et RAB-i redigeerimata dokumentidega tutvumise piiramise taotluses nr 1.2-1/24-2 ja selle lisades toodud andmed võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Tegemist on prognoosotsusega. Kohus on juurdepääsupiiranguga teavet hinnanud. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi, tutvudes RAB-i 27.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/24-1 ning sellele lisatud tõenditega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määrus ja teha uus määrus, millega jätta RAB-i taotlus tema valduses olnud vara käsutamise piiramiseks rahuldamata. RAB eksitab kohut, väites, et puudutatud isik pole tõendanud vara legaalset päritolu. Puudutatud isiku esindaja esitas vara legaalset päritolu tõendavad dokumendid RAB-ile 28.02.2023, s.t enne 03.01.2023 ettekirjutuse tähtaja lõppemist, ning need tõendid on lisatud ka määruskaebusele. Seega ei olnud RAB-il alust esitada halduskohtule taotlust vara käsutamise piiramiseks. Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa viitest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on kaebaja õigustest kaalukam. RAB ei ole taotluses märgitud tutvumisõiguse piiramise õiguslikke aluseid seostanud faktiliste asjaoludega. Ka halduskohus on piirdunud vaid üldise viitega RahaPTS sätetele, jättes faktilised asjaolud normidega seostamata. Nendest põhjendustest ei ole võimalik järeldada, kas tegelikult esinevad alused tutvumisõiguse piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust.
6.RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isikul oli õigus esitada vara legaalset päritolu tõendavaid tõendeid juba alates 05.12.2022 ettekirjutuse tegemisest, seega on arusaamatu, miks ta esitas need alles 28.02.2023. Kuna puudutatud isik esitas tõendid pärast seda, kui RAB oli esitanud halduskohtule taotluse, ei ole RAB esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Esitatud selgitus ja kontode väljavõtted ei tõenda ka vara legaalset päritolu. Puudutatud isiku esitatud konto väljavõtted tõendavad küll isiku kontol raha olemasolu, kuid ei tõenda Ukraina grivnade päritolu. Seejuures tekitavad kontode väljavõtetelt nähtuvad 3(8)
3-23-432 ülekanded täiendavaid kahtlusi. Ülekandeid on teinud mitmed kolmandad isikud, kuid aastate lõikes korduvad samad nimed. Sageli on ülekantavad summad väga väikesed (nt 0,22 eurot, 0,40 eurot, 0,30 eurot), reeglina jäävad need alla 10 euro. Seejuures on samad isikud teinud mõnikord sama päeva jooksul mitu ülekannet väikestes summades. Ka ülekannete selgitused tekitavad küsitavusi, nt on märgitud selgitustesse äärmiselt negatiivse värvinguga ebatsensuurseid väljendeid. Sageli on kolmandate isikute poolt selgitustesse märgitud „dolg“ (võlgnevus). Kõige sagedamini on raha üle kandnud Y, kes 28.02.203 selgituse kohaselt on puudutatud isiku ema ja kes samuti kannab reeglina puudutatud isiku kontole väikseid summasid ja vahel isegi mitu korda päevas. Puudutatud isik on ka ise teinud sissemakseid ühe päeva jooksul väikestes summades. Puudutatud isik on seejuures esitanud kontode väljavõtted sorteeritult, st ainult sissetulekud ja ainult sularaha väljavõtmise kohta. Puudutatud isiku väide, et ta vahetas Ukraina grivnadeks olemasolevad säästud, ei ole eluliselt usutav. Puudutatud isiku töötasu on alla 1000 euro. Sissetulekute väljavõttest nähtub, et isik on võtnud Coop Finants ASist laenu 2940 eurot (28.05.2021). Kontodelt nähtub ka hasartmängude võitude ülekandeid (OB Holding 1 OÜ, Brite AB Olybet), mis viitab sellele, et isik mängib hasartmänge ja teda ei iseloomusta säästlikud eluviisid. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et täiskasvanud ja töötava mehe ema kannab peaaegu iga päev tema kontole raha. Kõik eelnev osutab pigem sellele, et isiku sissetulekud ja väljaminekud ei ole tasakaalus ning tõenäoliselt toetab ema teda rahaliselt. Seda eeldust kinnitaks suurema tõenäosusega kontode väljavõte väljaminekute kohta. Samuti ei ole usutav, et isik on kahe aasta jooksul võtnud kontodelt sularaha välja ja hoidnud seda puutumatuna kodus. Usutav ei ole ka puudutatud isiku selgitus, et ta soovis aidata oma tuttavat Jelenat, kes on Ukraina põgenik. Puudutatud isikule tehtud alla 1 euro suurused rahaülekanded ja tema senine finantskäitumine ei jäta muljet, et ta on valmis tegema tehinguid, mis võivad olla tema jaoks kahjulikud. Arvestades, et Ukraina grivna väärtus on pärast Venemaa sõjalise tegevuse algust langenud ning grivnasid ei soovita vahetuspunktides vahetada, ei ole usutav, et isik on valmis vahetama tugevama kattega valuuta järjest kahaneva väärtusega valuuta vastu. RAB-il on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud vara ei kuulu talle, ning jätkuvalt on vajalik tuvastada selle tegelikud omanikud. Avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on selle teabe iseloomu ning RahaPTS §-st 521, § 55 lg 3 p-dest 1–3, § 53 lg-st 4 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades kaalukam kui puudutatud isiku huvi tutvuda faktiliste asjaoludega. Dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes. Puudutatud isiku õigused on piisavalt tagatud selle kaudu, et kohtul on võimalik faktiliste asjaoludega tutvuda ja neid asja sisulisel lahendamisel hinnata. RAB-i täpsemad põhjendused on esitatud kohtule eraldi krüpteeritud dokumendina ja RAB palub selle sisu puudutatud isikule, tema esindajale ja kolmandatele isikutele mitte avaldada. Samuti palub RAB, et määrusest avaldataks üksnes resolutsioon, asendades avaldamisel isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebust ei ole HKMS-i järgi võimalik esitada osas, millega halduskohus kuulutas menetluse kinniseks. Kuigi juurdepääsupiirangu kohaldamine eeldab ka selles osas menetluse kinniseks kuulutamist, annab HKMS § 88 lg 5 õiguse esitada määruskaebus vaid määruse peale, millega piiratakse menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga. Seetõttu jääb määruskaebus menetluse kinniseks tunnistamist puudutavas osas HKMS § 207 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata.
8.Määruskaebusele on lisatud puudutatud isiku esindaja 28.02.2023 e-kiri RAB-ile, esindaja selgitus vara legaalse päritolu tõendamiseks ja selle lisad (kontode väljavõtted). Puudutatud isik 4(8)
3-23-432 soovib nende tõenditega ümber lükata RAB-i hinnangut, et ta pole RAB-ile esitanud vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente, ning ühtlasi tõendada vaidlusaluse vara legaalset päritolu. Lisaks soovib ta näidata, et on nimetatud tõendid RAB-ile esitanud. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et puudutatud isik on tõendid ja selgitused 28.03.2023 RAB-ile esitanud. Seega ei ole 28.02.2023 e-kirjal määruskaebuse lahendamisel tähtsust ning see tuleb tagastada. Esindaja selgitus ja sellele lisatud kontode väljavõtted sisaldavad teavet vara väidetava päritolu kohta, mis on määruskaebuse menetluses vaidluse all, ja seetõttu tuleb need võtta asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
9.RAB taotles vara käsutamise piiramist RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 10 alusel. RahaPTS § 57 lg 6 järgi võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, sh kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. RahaPTS § 57 lg 10 sätestab, et kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.
10.Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ja vara ei ole (enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud ka RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et ka RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.
11.Asja materjalidest nähtub, et RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-13 puudutatud isiku varale (350 000 Ukraina grivnat) käsutuspiirangu 30 päevaks ja seda pikendati 03.01.2023 ettekirjutusega 3-1/2-14 veel 60 päevaks. RAB-i 05.12.2022 ettekirjutuse kohaselt on käsutuspiirangu seadmine vajalik vara legaalse päritolu tõendamiseks ning 03.01.2023 ettekirjutuse kohaselt ei ole puudutatud isik endiselt tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna puudutatud isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud, kestab haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks.
12.RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-76-13, p 13).
13.Ringkonnakohtu hinnangul on RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused jätkuvalt täidetud. RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, 5(8)
3-23-432 toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. RAB on 27.02.2023 taotluses esile toonud ning selle juurde lisatud dokumentides selgitanud, et tegemist võib olla ebaseaduslikult omandatud varaga ehk kuritegeliku päritoluga rahaga ja halduskohus on nõustunud selle hinnanguga. Esitatud materjalid sisaldavad asjaolusid ja väiteid, mis on sellise kahtluse tekitamiseks piisavad. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, võib kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta. Puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber RAB-i 27.02.2023 taotluses märgitut, et ta polnud esitanud RAB-ile vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente. Krüpteeritud taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvad toimingud, mida RAB on teinud vara tegeliku omaniku tuvastamiseks. Vara tegeliku omaniku kindlakstegemine pole püüdlustele vaatamata õnnestunud.
14.RAB on 26.04.2023 vastuse kohaselt hinnanud ka pärast taotluse esitamist edastatud tõendeid ja leidnud, et need ei tõenda veenvalt vara legaalset päritolu. Puudutatud isiku selgituse kohaselt tutvus ta Narvas Ukraina pagulasest tütarlapsega, kes palus vahetada oma perekonna säästetud grivnad eurode vastu, kuna Narvas ükski valuutavahetuspunkt seda ei tee. Puudutatud isik tuli talle vastu ja vahetas grivnad enda aastate vältel kogunenud säästude vastu. Puudutatud isik arvas, et saab saadud grivnad vahetada Venemaal Ameerika Ühendriikide dollarite vastu, kuid Venemaal selgus, et see pole võimalik ja ta pöördus tagasi Eestisse. Ringkonnakohus nõustub RAB-i 26.04.2023 vastuses esitatud hinnanguga, et puudutatud isiku selgitus ja sellele lisatud pangakontode väljavõtted ei tõenda vara legaalset päritolu. RAB on põhjendatult järeldanud, et puudutatud isiku väited, mille kohaselt ta vahetas Ukraina grivnadeks olemasolevad säästud selleks, et aidata oma Ukraina pagulasest tuttavat, ei ole usutavad. Puudutatud isiku töötasu on alla 1000 euro kuus, lisaks on ta nt 2021. a mais võtnud Coop Finants AS-ist 2940 eurot laenu ja talle on regulaarselt ja kohati iga päev teinud rahaülekandeid tema ema. See annab alust järelduseks, et pigem ei suuda puudutatud isik oma töötasu arvelt kõiki vajalikke kulutusi katta, vaid vajab selleks lisasissetulekuid. Seejuures on puudutatud isik esitanud kontode väljavõtted sorteeritult, nii et nendelt ei nähtu muid väljaminekuid peale väljavõetud sularaha. Ringkonnakohus jagab RAB-i seisukohta, et ka sularaha väljavõtmine ei tõenda veenvalt puudutatud isiku säästude olemasolu. Kuna sularaha on välja võetud regulaarselt ja üldjuhul väikeste summade kaupa, on pigem usutav, et puudutatud isik on seda teinud igapäevaste kulutuste katmiseks. Lisaks võib mõistlikult eeldada, et turvalisem oleks hoida sääste pangakontol, mitte sularahas väljavõetuna. Põhjendatud on ka RAB-i järeldus, et puudutatud isiku soov teha kellegi aitamiseks rahaliselt ebatulusaid tehinguid ei ole usutav. Kontode väljavõtetelt nähtuvad mitmete isikute ka tühistes summades tehtud ülekanded osutavad pigem sellele, et puudutatud isik ei soovi ka kõige väiksematest rahasummadest ilma jääda. Seega ei ole tõenäoline, et ta on valmis vahetama tugevama kattega valuuta järjest kahaneva väärtusega valuuta vastu. Puudutatud isiku väidete usaldusväärsust kahandab täiendavalt tõendite esitamise aeg. Kuigi puudutatud isikul oli võimalik raha päritolu tõendavad dokumendid esitada kohe pärast 05.12.2022 ettekirjutuse tegemist, esitas ta need RAB-ile alles 28.02.2023.
15.Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused. Ehkki vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt.
16.Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, 6(8)
3-23-432 sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset (HKMS § 79 lg 1 p 1). Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24). Seejuures ei õigusta juurdepääsu piiramist kohtumenetluses ainuüksi eriseadustes sätestatud alused haldusakti põhjenduste avaldamisele haldusmenetluses. Kuigi asjaomased alused peegeldavad avalikku huvi saladuse hoidmise vastu, tuleb kohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus nr 3-212779, p 14 ja sealsed viited).
17.RahaPTS § 55 lg 3 sissejuhatavas lauses sätestatakse üldine reegel, mille järgi võib isik, kelle õigusi RAB-i ettekirjutus riivab, tutvuda ettekirjutuse põhjendustega. Ka RahaPTS § 60 lg-s 3 sätestatud piirangu eesmärk ei ole varjata isiku eest ettekirjutuse põhjendusi, vaid kaitsta vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust (vt RahaPTS §-d 49, 51 ja 521 ; RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirja lk 53–54). RAB-i haldusakti põhjendusi kajastatakse eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid isiku eest varjata, vaid teise isiku õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile (nt krediidiasutusele). RAB-il on põhjenduste avaldamisest keeldumiseks küll üsna laialdased võimalused, kuid keeldumist õigustavad vaid RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud asjaolud. Seejuures ei piisa dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks viitest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega.
18.RAB on toonud halduskohtule esitatud taotluses välja hulgaliselt õiguslikke aluseid tutvumisõiguse piiramiseks (AvTS § 35 lg 1 p-d 3 ja 19, RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1–3 ja § 60 lg 1, krediidiasutuste seaduse § 88 lg 1), mis kõik võiksid põhjendada puudutatud isiku juurdepääsu piiramist teabele, kuid ei ole põhjendanud, kuidas need normiviited seostuvad viidatud taotluses ja selle lisades kajastatud faktiliste asjaoludega. Olukorras, kus tutvumisõiguse andmine võib kahjustada RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärkide täitmist, tuleks selgitada, missuguse konkreetse teabe isikule avaldamine ja kuidas võib kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (RahaPTS § 55 lg 3 p 1). RAB on viidanud taotluses ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2015/849 ja seda täpsustavale direktiivile 2018/843 ning RahaPTS § 63 lg-le 8, kuid ei ole viidet millegagi sisustanud. RahaPTS § 55 lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabele juurdepääsu piiramiseks tuleks RAB-il põhistada, et välisriigi rahapesu andmebüroo ei ole selleks luba andnud. Selliseid andmeid ei ole kohtule esitatud. RAB-i põhjendused on jäänud üldistavateks ja teoreetilisteks ning kuna halduskohus üksnes nõustus RAB-i puudulike argumentidega, siis ei vasta vaidlustatud halduskohtu määrus toimikuga tutvumise piiramist puudutavas osas kohtulahendi põhjendamise nõuetele. Menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramise taotlust lahendades peab halduskohus igal üksikjuhtumil kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ülekaalukas, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud tutvumisõiguse piiramise vajalikkust ja kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve. Esitatud põhjendustest ei ole võimalik järeldada, kas tegelikult esinevad alused tutvumisõiguse piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust.
7(8)
3-23-432
19.Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei saa RAB-i halduskohtule esitatud taotluses toodud argumendid põhjendada puudutatud isiku ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist, siis võttes arvesse, et ringkonnakohtu määruse peale ei saaks HKMS § 88 lg 5 teise lause järgi edasi kaevata isegi juhul, kui ringkonnakohus juurdepääsupiirangu tühistaks, ja samas ei ole võimalik välistada, et vähemasti teatud ulatuses peab juurdepääsupiirang säilima, ei pea ringkonnakohus siiski võimalikuks asuda algusest peale ise hindama, kas RAB-i 28.02.2023 taotluses nr 1.2-1/24-2 ning RAB-i 05.12.2022 dokumendis nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokumendis nr 3-1/2-1 kajastatud faktilistest asjaoludest oleks puudutatud isikul võimalik teha mingeid selliseid järeldusi, mis võiksid ohustada rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemi toimimist, rikkuda rahvusvahelise teabevahetuse nõudeid või takistada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. Sellised põhjendused peab esmalt välja tooma RAB ja halduskohtul tuleb neid seejärel sisuliselt hinnata.
20.Ringkonnakohus märgib lisaks, et halduskohus on määruses põhjendamatult piiranud ka kolmandate isikute juurdepääsu kohtutoimikule. RAB-i taotluses on ringkonnakohtu hinnangul peetud kolmandate isikute all silmas menetlusväliseid isikuid, kelle juurdepääsu haldusasja toimikule reguleerib HKMS § 89 ning kelle toimikuga tutvumise õiguse piiramine ei toimu HKMS §-de 79 ja 88 alusel.
21.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p 2. Ringkonnakohus saadab RAB-i taotluse toimikuga tutvumise piiramiseks halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
22.RAB palus piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute õigust tutvuda määruskaebusele vastuseks esitatud 26.04.2023 krüpteeritud dokumendiga, sest see sisaldab avaldamisele mittekuuluvat infot. Kuna RAB-i mittekrüpteeritud 26.04.2023 vastuses on asjaolusid piisava põhjalikkusega käsitletud ja ringkonnakohtul on võimalik tutvuda ka halduskohtule esitatud 28.02.2023 krüpteeritud taotlusega, siis puudub vajadus 26.04.2023 krüpteeritud vastuse asja materjalide juurde võtmiseks ning see tuleb RAB-ile tagastada. Taotlus juurdepääsu piiramiseks 26.04.2023 vastuse krüpteeritud versioonile jääb seetõttu läbi vaatamata.
23.Ringkonnakohus jätab rahuldamata RAB-i taotluse piirata ringkonnakohtu määruse avaldamist selliselt, et avaldatakse üksnes määruse resolutsioon, kus isikute nimed (v.a RAB) on asendatud tähemärkidega. HKMS § 265 lg 4 näeb ette praeguse määruse avaldamise. Avalikkuse juurdepääs RAB loataotluse kohta tehtud kohtumäärusele aitab tagada kohtumenetluse avalikkust ja läbipaistvust, samuti kohtupraktika ühtsust. Kohtulahendi avaldamisel tuleb leida tasakaal juurdepääsupiiranguga kaitstava eesmärgi ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte vahel. Eelistada tuleb lahendusi, kus andmete varjamisega tagatakse ühelt poolt kaitstav huvi ning samas on võimalik kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses (vt ka Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3- 21-2196, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2023 määrus nr 3-22-1771, p-d 21–22). Praegune määrus ei sisalda teavet, mille avalikuks tulek võib kahjustada HKMS § 79 lg 1 p-s 1 ja RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärke. Tasakaal konkureerivate huvide vahel on tagatud, kui määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku ja tema ema Y nimi tähemärgiga. RAB ei ole millegagi põhistanud vajadust asendada volitatud esindaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.