lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1427/2

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1427/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1704
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

MÄÄRUS

Haldusasja number

3-23-1427

Määruse kuupäev ja koht

26.06.2023, Tartu

Kohtunik

Roby Koik

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja E.T. ́i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse

Istungil osalenud isikud

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari Sepp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – E.T. Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlk – Alla Lašmanova

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, kohtuistungil 26. juunil 2023

Resolutsioon

1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba E.T. ́i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse alates 26. juunist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tartu Halduskohtule 26.06.2023 taotluse E.T. ́i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.1.25.06.2023 kell 18:25 andis Saatse muuseumi lähistel kohalik elanik piirivalve patrullile peatumiseks märku. Tema kõrval oli kaks noormeest mustas riietuses. Kaks noormeest olid tulnud tema juurde ning teatanud, et saabusid Venemaa Föderatsioonist salaja üle piiri ning soovivad ennast üles anda. Kell 18:27 pidasid PPA ametnikud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isiku näol on tegemist E.T. ́iga, kes tuvastati Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi nr X alusel.
1.2.E.T. esitas Värska teenistuses kell 20:40 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse.
1.3.Isiku enda sõnade kohaselt soovib ta rahvusvahelist kaitset Eestis, kuna ta on sõja vastane ning kardab sõtta minna. Isik peeti 25.06.2023 kell 20:40 kuni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega.
1.4.E.T. saabus grupis koos V. M.`iga Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riiki saabumiseks ega riigis viibimiseks. Isik on ise selgitanud, et planeeris teadlikult ebaseaduslikku piiriületust ning tegutses järjepidevalt koostatud plaani ellu viimise nimel. E.T. alustas teekonda koos V. M. ́iga Orenburgi linnast, kust lendasid lennukiga Moskvasse. Orenburgist osteti valmis ka jätkulennu piletid Moskvast Pihkvasse lendamiseks. Pihkvast liiguti edasi piiri suunas alguses taksoga, siis jalgratastega. Stupino külast veidi maad eemal, jäeti jalgrattad metsa ning metsaalust mööda piiri suunas liikumist jätkati jalgsi. Piirile jõudes ületati kahte liivariba, nii Venemaa Föderatsiooni poolset, kui ka Eesti poolset. Samuti nägi E.T. Eesti poolset musta ja valge kirjut piiriposti ning on ise selgitanud, et sellest saadi kinnitust, et Venemaa Föderatsiooni ja Eesti vaheline piir on ületatud. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. E.T.i enda sõnade kohaselt ei ole temale sõjaväe kutset esitatud. Ametivõimud on võtnud telefoni teel ühendust tema emaga ning palunud taotlusalusel isikul ilmuda sõjaväe komissariaati andmete täpsustamiseks. Sellest ei saa veel järeldada, et talle sõjaväe komissariaati ilmudes, oleks sõjaväe kutse üle antud. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
1.5.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik ei oma Eestis lähedasi ega tuttavaid. Küll aga omab isik sugulasi Saksamaal. Isiku enda seletuse kohaselt elab Saksamaal tema vanaema vend, kellega taotlusalune väidetavalt ei ole ühendust võtnud. PPA-l puudub teadmine, et isik oleks isegi üritanud leida mõnda muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda mõnda teise riiki. Võimalik, et isik on rikkunud seadusi või muud moodi ametivõimude huviorbiiti sattunud, mille käigus üles näidanud suhtumist ametivõimudesse, on hoidnud ametivõimude eest kõrvale ja põgenenud. Saabudes Eestisse ei andnud ta koheselt teada oma soovidest taotleda kaitset. Põhjendatud on arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi mujale Euroopasse, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
1.6.PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
2.Käesolevas haldusasjas toimus 26.06.2023 kohtuistung, kus isik kinnitas, et nõustub kõigega, mis tema vend V. M. kohtuistungil rääkis.
3.Kohus otsustas 26.06.2023. a määrusega PPA taotluse rahuldada ja anda loa E.T. ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 26.06.2023. a määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus määrust kirjeldava ja põhjendava osaga vastavalt HKMS § 169 lg-le 2.

Kohtu seisukoht

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
7.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st isiku kinnipidamine on ainus tõhus vahend neid eesmärke saavutada. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12).
8.Praeguses asjas on PPA 26.06.2023. a taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alusele. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav.
9.Kohus nõustub praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Isikuandmete ankeedis (p 2) rahvusvahelise kaitse menetluses antud selgituste kohaselt oli reisi eesmärk jõuda Eesti Vabariiki ja rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjus on, et ta on sõjategevuse vastu.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eelduseks on ka põgenemise ohu olemasolu. VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s 68, kus on esitatud nende asjaolude ammendav loetelu. Taotluses viidatud VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtule esitatud materjalide kohaselt saabus puudutatud isik koos V.M.`iga Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riiki saabumiseks ega riigis viibimiseks. Isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise

asjaolud. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et praegusel juhul esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna Eestis tal lähisugulasi ja tuttavaid ole, kuid Saksamaal elab üks tema sugulane. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse mitte vahetult pärast kinnipidamist, mis tekitab kahtlust, kas isiku tegelik soov oli Eestisse saabuda ja siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Isiku käitumist kogumis hinnates, nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas.

10.Kohus leiab, et PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav, on põhjendatud. Kinnipidamiseta võib isik liikuda edasi või asuda ennast PPA eest varjama (vt nt Riigikohtu 30.01.2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18–18.4). Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2013. a otsus asjas nr 3-13-2162).
11.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, nt elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva, isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine. Põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ning isiku kättesaadavus. Isikul puudub Eesti Vabariigis koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ning kust ta võiks ennast registreerimas käia. Sel põhjusel pole kohaldatav ka oma eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Ka pelgalt dokumendi (passi) hoiule andmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isik on tunnistanud, et teadlikult ületas riigipiiri ebaseaduslikult. Isikul ei ole Eestis lähedasi ega tuttavaid. Küll aga omab isik sugulasi Saksamaal. Isiku enda seletuse kohaselt elab Saksamaal tema vanaema vend, kellega taotlusalune väidetavalt ei ole ühendust võtnud. Põhjendatud on kahtlus, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi mujale Euroopasse.
12.Eeltoodust tulenevalt on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab puudutatud isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt isik kiirabi kontrolli ei soovinud ja tema tervislik seisund on rahuldav.
13.Kohus rahuldab PPA 26.06.2023. a taotluse ja annab loa paigutada E.T. ́i kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja