Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (Moldova Vabariigi kodanik, sündinud cc.cc.cccc) Lihtmenetluses, 26.06.2023 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.07.2023.
3.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada puudutatud isiku ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
4.Politsei- ja Piirivalveametil korraldada määruse resolutsiooni, edasikaebamise korra ning kohtumääruse põhjenduste tõlkimine suuliselt vene keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X peeti 48-tunniks kinni 24.06.2023 kell 22:53 Saue külas Saku vallas Harjumaal, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. PPA toimetas isiku PPA kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks, koostas PPA 25.05.2023 isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052269378 Eestist lahkumiseks koos 5 aastase sissesõidukeeluga.
2.X saabus Schengeni alale tema enda sõnade kohaselt Poola Vabariigi D-liiki viisaga ja suundus Saksamaale tööotsingu eesmärgil. Saksamaal X töötas ebaseaduslikult kuni 22.06.2023. Sai trahvi
toidupoest varastamise eest ega ole seda tasunud. 2023. aasta mais kaotas väidetavalt passi ning taotles tagasipöördumistunnistuse. Moldovasse tagasipöördumise asemel suundus koos oma kaasmaalastest tuttavatega Eestisse, kuhu jõudis 23.06.2023. (25.06.2023 küsitluse protokoll) X on alates 22.10.2018 Interpoli poolt tagaotsitav. (dtl 19-22)
3.PPA taotleb 26.06.2023 taotluses isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni 1 kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused ja VSS § 68 p 6 nimetatud põhimõte. Isiku kinnipidamist põhjendab PPA järgmiselt: X selgitas et saabus Eestisse koos oma tuttavatega Saksamaalt, kus töötas umbes aasta ebaseaduslikult. Eestisse saabumise eesmärki ei suutnud X veenvalt selgitada, esialgu eesmärgiks oli meres ujumine ja maiustuste ostmine, seejärel isik ütles, et soovis laenata raha. Miks ei saanud raha laenata selliselt, et seda kantakse üle pangakontole, et mitte sõita koduriigist ligi tuhat kilomeetrit eemale ei suutnud X selgitada. Seejärel isik tunnistas, et plaanis ka Eestis "mustalt" tööd teha. Sundtäidetava lahkumisettekirjutusega X nõus ei olnud, soovis lahkuda vabatahtlikult. X kinnitustel tuli ta viimati Schengenisse 02.07.2022 Poola Vabariigi D-viisa alusel. PPA tegi päringu Poola Vabariiki. Poola Vabariik 25.06.2023 vastas, et Xl puudub Poola Vabariigis väljastatud viisa. Saksamaa on PPA päringule vastanud, et isik on Saksamaal karistatud rahalise karistusega. PPA on seisukohal, et isik ei ole usaldusväärne, on juba rikkunud Eesti seadusi ebaseadusliku viibimise näol ning pole alust eeldada, et isik vabaduses viibides aitaks väljasaatmise menetlusele kaasa. Pigem on põhjust eeldada, et ta võib hakata end varjama väljasaatmise vältimiseks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on vajalik, kuna esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X töötas ja viibis peaaegu aasta Saksamaal ebaseaduslikult. Isik väitis, et viibis Saksamaal Poola Vabariigi D-liiki viisa alusel, mis ei vasta tõele. X kaotas Saksamaal väidetavalt reisidokumendi ning taotles tagasipöördumise tunnistust, kuid selle asemel, et naasta koduriiki, suundus ta vastupidises suunas. Eestis plaanis isik töötada ebaseaduslikult, seega PPA on seisukohal, et isikul on soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna PPA-l puudub isiku suhtes usaldus. Kinnipidamine on proportsionaalne. VSS § 23 lg 11 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida X on oma käitumisega tõendanud. PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. Isik viibis ja töötas Schengenis ebaseaduslikult; saabus Eestisse ebaseaduslikult ning plaanis siin ebaseaduslikult töötada; tema ütlused Schengenis viibimise ja Eestisse saabumise kohta on vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed, millega X jättis täitmata välismaalase kaasaaitamiskohustuse (VMS § 18 ja 19). PPA on seisukohalt X hakkab vabaduses viibides väljasaatmisest kõrvale hoidma. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. X on varemgi Schengenis viibinud, seega viisavabade päevade arvutamine ei ole isikule võõras, tal oli võimalus lahkuda Schengenist õigeaegselt, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimise ja töötamise.
Vastavalt VSS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Moldova Vabariiki. Tiheda lennuühenduse Eesti ja Moldova vahel puudumise tõttu ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul.
4.Kohtuistungil 26.06.2023 jäi PPA esitatud taotluse juurde. PPA esindaja selgitas, et sõidukid, millega isikute grupp saabus, jäävad Eestisse ning nende omanik Poolas on kindlaks tehtud. Isikud deporteeritakse läbi Türgi umbes kahe nädala jooksul. Kuna Türgi nõuab 5 tööpäeva etteteavitamist, siis tuleb vastus ära oodata ja vastusega samal päeval saab broneerida lennu Türki, kuhu lennuühendus on praegu piisavalt tihe. Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine seisneb selles, et isik ei öelnud koheselt saabumise eesmärki ning lõpuks oli selleks soov tööd leida. Vestlus isikuga oli pikk ja vaevarikas, kuna ta polnud koostööaldis. Autodega seonduva osas valetas. Seda, et kaks Moldovast pärit isikutega Poola numbrimärgiga autot sattusid juhulikult Eestis koos ühes kohas metsa, ei saa pidada eluliselt usutavaks. X avaldas istungil, et ta ei soovi kinnipidamiskeskusesse paigutamist ning ta soovib lahkuda Moldovasse omal käel. Eestisse oli vaja tulla ühe paki järele ja raha laenama. Tahtis ka isiklikult tutvuda siin töötingimustega. Oleks jäänud tööle umbes kaheks nädalaks. Kohtu küsimise peale ütles, et terviseprobleemiks on suurenenud maks, mille raviks väljakirjutatud retseptiravimit pole välja ostnud ja on ravinud ravimteega.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.PPA taotlus tuleb rahuldada.
6.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Ei ole vaidlust, et isikul puudub Eestis viibimisalus ning talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestis lahkumiseks (VSS § 7 lg 1), mis on talle teatavaks tehtud ja kehtiv.
7.Isiku kohene väljasaatmine Moldovasse ei ole võimalik 48 tunni jooksul. PPA täiendas kohtuistungil taotlust selgitustega, miks Türgi kaudu isiku päritoluriiki toimetamine võtab aega enam kui 48 tundi.
8.VSS § 23 lg 1 p-st 1 ja 2 ning 11; § 15 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et viibimisaluseta välismaalase võib tõhusa väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, mh kui esineb tema põgenemise oht ja isik ei täida kaasaaitamiskohustust ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Samuti peab kinnipidamine olema proportsionaalne ja arvestama üksikjuhtumi oluliste asjaoludega (VSS § 23 lg 11). Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb VSS-is sätestatud põgenemisohu alus ning see on tema puhul esinevate asjaolude põhjal ilmne. VSS § 68 p-st 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ehkki kohtuistungil väljendas puudutatud isik, et soovib kohe täna lahkuda vabatahtlikult Moldovasse, ei pea kohus seda isiku varasemat käitumist arvestades usutavaks. Kohtule on pigem usutav, et isik soovib pääseda kinnipidamisest ja jääda Schengeni alale ebaseaduslikult tööle või tegelema millegi muu ebaseaduslikuga. Schengeni alas viibis ta ebaseaduslikult ning pidi olema sellest teadlik. Isik valetas PPA-le Poolas väljastatud D-viisa kohta. Saksamaal töötas isik ebaseaduslikult ega lahkunud sealt tagasipöördumistunnistuse
saamisel otse koju, vaid suundus vastassuunda. Eestis viibimiseks seaduslikku alust isikul pole ning tema selgitused siia paki ja raha järele tulemise kohta on eluliselt ebausutavad. Isik andis enda saabumise eesmärgi ja saabumiseks kasutatud sõiduki kohta ebamääraseid ütlusi. Sõiduki omanikuna on PPA tuvastanud Poolas elava isiku. Tegemist on 2018.aastast Interpoli poolt tagaotsitava isikuga (dtl 19-22). Samuti on isikut Saksamaal varguse eest karistatud ning ta on trahvi jätnud tasumata. Kohtul pole põhjust uskuda isiku lubadust koheselt ja vabatahtlikult lahkumise soovi kohta, vaid vastupidi on eluliselt usutav, et ta ei soovi oma päritoluriiki naasta ehk tõenäoliselt põgeneks. Isiku vastuolulised selgitused PPA poolse küsitlemise käigus ning saabumisel kasutatud sõiduki kohta valetamine on käsitletav kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisena VSS § 23 lg 1 p 2 mõttes. Isiku põgenemisoht on reaalne, mistõttu aitab lahkumiskohustust tagada üksnes isiku lühiajaline (PPA esindaja väitel võtab väljasaatmise korraldamine eelduslikult ligi kaks nädalat) kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ning VSS § 10 sätestatud järelevalvemeetmed poleks piisavad sama eesmärgi täitmiseks. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Isiku väidetav probleem maksaga ei ole selline, mis vajaks tema selgitusi arvestades hospitaliseerimist ehk ei võimaldaks isikut paigutada kinnipidamiskeskusesse. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. Kinnipidamine on asjaolusid arvestades proportsionaalne.
9.VSS § 23 lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.