Kaebaja – D.K (isikukood XXX) Vastustaja – Saue vald , volitatud esindaja Anni Lehtmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebuse muudatuse vastuvõtmisest ja mitte lubada kaebajal täiendada kaebust tulumaksu tagastusnõudega.
2.Rahuldada kaebus toiduraha vahe hüvitamise nõudes ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 398,87 eurot.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.K (kaebaja) esitas 25.07.2020 Saue vallale taotluse lasteaiakoha saamiseks oma 27.05.2020 sündinud lapsele alates 01.09.2023 (dtl 46). Ta kasutas lapse järjekorda lisamiseks Saue valla haridusteenuste haldamise süsteemi (ARNO).
2.Kaebaja pöördus 05.07.2022 Saue valla poole taotlusega (dtl 48) hüvitada tema lapse erahoius käimisega tekkinud toiduraha vahe ajavahemikul november 2021-juuni 2022 võrreldes munitsipaallasteasutusega summas 150.15 eurot.
3.Saue Vallavalitsus jättis 22.07.2022 vastuskirjaga (dtl 58) taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks, et lapsevanem on esitanud vallavalitsusele kirjaliku sooviavalduse enda pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele munitsipaallasteaias koha saamiseks ja vallavalitsus on sellest keeldunud. Kaebaja ei ole sellist sooviavaldusi esitanud. Ta esitas munitsipaallasteaia koha taotluse, milles taotles kohta alates 01.09.2023.
4.Kaebaja esitas 25.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vastustajalt munitsipaalhoiu ja erahoiu toiduraha maksumuse vahe hüvitamist 150,15 eurot november 2021 juuni 2022 eest. Kaebaja esitas 17.05.2023 täiendava toiduraha nõude 259,52 eurot juuli 2022-märts 1(11)
2023 eest. Kaebaja parandas 05.06.2023 seisukohas selle nõude arvutust lähtudes vastustaja esitatud vastuväidetest ning täiendas oma nõuet saamata jäänud tulumaksutagastuse nõudega november 2021-detsember 2022 eest summas 346,776 eurot. Kaebaja nõude põhjendused:
1.Kaebaja laps käib Saue vallas erahoius (Triibu ja Liine päevahoid, Triibu rühm). Saue valla sõimerühmad asuvad kaebaja kodust (XXX-i ) ebamõistlikul kaugusel Kernus (35 km kaugusel) ja Riisiperes (44 km kaugusel). Lähim munitsipaallasteaed (Laagri lasteaed) asub kaebaja kodust 11 km kaugusel, kuid seal ei ole sõimerühma. Laagri lasteaia kodulehel on kirjas, et lasteaias on rühmad 3-7a lastele. Lisaks oli ARNO keskkonnas taotluse esitamise ajal näha, et lasteaia koha saamiseks peab laps olema seisuga 30.09 vähemalt 3-aastane. Kaebaja laps sai 3aastaseks alles 27.05.2023, mistõttu ei saanud esitada taotlust lapsele munitsipaallasteaia koha saamiseks varem. Kaebaja ei taotlenud munitsipaallasteaia kohta lapsele kuni 3a saamiseni põhjusel, et nii ARNO keskkonnas kui ka lasteaedade kodulehtedele (mis asuvad kodust mõistlikul kaugusel), on selgelt kirjas, et sinna oodatakse lapsi alates kolmandast eluaastast. Arvestades kaebajale teada olnud infot munitsipaalsõimede asukoha kohta, sh kaugusele tema kodust ning tuginedes infole, et vald toetab erahoius käimist, esitas kaebaja taotluse lapse kodulähedasse erahoidu panekuks. Triibu ja Liine päevahoid asub kaebaja elukohast 4km kaugusel.
2.Kaebaja hinnangul on Saue vald põhjendamatult keeldunud talle toiduraha vahe hüvitamisest viidates asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud Saue vallalt oma lapsele munitsipaalsõime rühma. Kaebaja selgitab, et lapse lasteaia järjekorda paneku ajal 2020. a puudus ARNO keskkonnas info munitsipaalsõime koha taotlemise võimaluse kohta. Samas oli olemas info, et vald toetab erahoius käimist. ARNO keskkonna tehniliste võimaluste muudatus, st võimalusega märkida munitsipaallasteaia koha taotlemisel ka taotlus munitsipaalsõime koha saamiseks, tehti 2021. a suvel. Kaebajat sellisest muudatusest ei informeeritud ning vahepealsel perioodil kaebaja ARNOs ei käinud.
3.Kaebaja toob välja, et erahoius pakutav toit on tavaline lasteaiatoit: E, K, R on lõunaks praad ning T, N on lõunaks supp. Igal hommikul on lastele puder ja õhtul õhtuoode.
4.Kohatasu maksumus on nii erahoiul kui munitsipaallasteaial sama, osalustasu suurus on ühe lapse kohta summa, mis moodustab 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus. Saue valda sisse kirjutatuna saaks kohatasult soodustust 50% munitsipaallasteaia kohatasult. Juuli 2022-detsember 2022 oleks kaebaja tasunud kuus kohatasu 130,8€ asemel 65,4€ ja alatest jaanuarist 2023 oleks kaebaja tasunud kohatasu 72,5€ kuus. Kaebaja lapse kohatasu on väiksem alates 2023 veebruarist seoses asjaoluga, et laps hakkas käima hoius 5 päeva asemel 4l päeval.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.
1.Saue Vallavalitsuse 28.08.2018 määruse nr 3 „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 1 sätestab, et lapsele lasteaia koha taotlemiseks esitab vanem taotluse Saue valla haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO. ARNO-s lapse lasteaiajärjekorda panemisel on alati olnud võimalik märkida lisainfot, sh sõimeealisele lapsele koha taotlemise soovi, märkuste lahtrisse. Samuti on sõimeealisele lapsele lasteaiakoha saamise küsimuses alati olnud võimalik võtta otse ühendust Saue Vallavalitsuse haridusosakonna ametnikega. Tehniline võimalus sõimekoha soov ja sõimerühmas alustamise soovitud aeg ARNO-s esitataval taotlusel spetsiaalsetes lahtrites ära märkida (ei pidanud selleks enam kasutama üleüldist märkuste lahtrit) valmis 2021 suvel, mitmeid kuid enne seda kui kaebaja laps alustas eralapsehoius käimist. Saue Vallavalitsus on käsitanud pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele munitsipaallasteaias koha saamiseks esitatud avaldustena lisaks ka vastavasisulisi vallavalitsusele saadetud pöördumisi, kuid kaebaja ei ole selles osas vallavalitsusega ühendust võtnud. Vastustaja ei leia, et peaks juba lapse 2(11)
eralapsehoius käimist käsitama lapsevanema sooviavaldusena lapsele munitsipaallasteaias koha saamiseks. Kui lapsevanem ei ole veel lasteaiakohta taotlenud või on esitanud taotluse lasteaiakoha saamiseks mõne aja pärast, ei ole vallavalitsusel KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust juba varem lapsele lasteaiakohta pakkuda.
2.Kaebaja ei ole oma lapsele sõimeealisena lasteaiakohta taotlenud, vaid on esitanud taotluse lasteaia koha saamiseks alates 01.09.2023. Kaebaja on taotluse esitanud 25.07.2020 ja on taotlust muutnud 09.12.2021 (selleks ajaks oli kaebaja laps käinud eralapsehoius alles 1 kuu). Vastustaja selgitab, et pärast taotluse esitamist saab lapsevanem ARNO süsteemis igal ajal taotlust muuta, ilma, et sellest muutuks lapse koht lasteaiajärjekorras. Kaebaja poolt taotluse muutmise ajal oli ARNO süsteemis olemas võimalus sõimekoha soov ja sõimerühmas alustamise soovitud aeg juba eraldi lahtrites ära märkida, kuid ka siis ei kasutanud kaebaja võimalust oma lapsele sõimeealisena munitsipaallasteaias kohta taotleda. Kaebusest ilmneb kaebaja soov mitte panna oma last enne 01.09.2023 munitsipaallasteaeda, vaid on era lapsehoiuteenuse valinud teadlikult, eelistades seda lasteasutuse mugava asukoha tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav kaebaja väide, justkui oleks ta arvanud, et tema kolmeaastasele lapsele ei ole võimalik munitsipaallasteaias kohta taotleda.
3.Kaebaja väide, et Saue valla ainsad munitsipaallasteaia sõimerühmad asuvad Kernus ja Riisiperes ei vasta tõele. Kaebaja kodule lähim munitsipaallasteaed on 11km kaugusel ja paikneb Laagri piirkonnas. Vastustajale jääb seega arusaamatuks, miks on kaebaja toonud välja oma kaebuses vaid Kernu ja Riisipere lasteaiad.
4.Vastustaja rõhutab, et KELS § 10 lõikest 1 tulenevalt on vastustajal kohustus tagada lapsele lasteaiakoht juhul, kui lapsevanem on seda taotlenud. Kui lapsevanem ei ole veel lasteaia kohta taotlenud või on esitanud taotluse lasteaia koha saamiseks mõne aja pärast, ei ole vastustajal kohustust juba varem lapsele lasteaiakohta pakkuda. Seega ei saa lasteaiakoha pakkumata jätmise näol olla tegemist vallavalitsuse õigusvastase tegevusetusega RVastS mõttest ja selle tulemusena tekkinud väidetav kahju hüvitamisele ei kuulu. Kaebaja ei ole vastustajale mingil viisil teada andnud, et ei soovi eralapsehoiuteenust kasutada ning soovib lapsele kohta munitsipaallasteaias juba enne taotlusele märgitud aega. Vastustajal on olemas ülevaade, milliste laste eest vald eralapsehoidudele toetust maksab, kuid vastustaja ei leia, et vastustaja peaks juba lapse eralapsehoius käimist käsitama lapsevanema sooviavaldusena lapsele munitsipaallasteaias koha saamiseks. Selleks tuleb esitada taotlus.
5.Kohtupraktikas peetakse lasteaia koha võimaldamise mõistlikuks ajaks üldjuhul kaht kuud alates lapsevanema poolt taotluse esitamisest. Ükski õigusakt ei kohusta lapsevanemaid esitama lasteaia koha taotlusi vahetult pärast lapse sündi, vaid seda tuleb teha mõistliku aja jooksul enne soovitud koha kasutamise algust. Asjaolu, et kaebaja enne eralapsehoiu kasuks otsustamist ei käinud enda sõnul isegi ARNO süsteemis esitatud taotlust vaatamas, et näha, mitmendal kohal tema laps järjekorras on, ei jäta kahtlust, et tal ei olnud tol hetkel munitsipaallasteaia koha vastu vähimatki huvi. Kuna kaebaja on käinud 2021. aasta detsembris ARNO süsteemis taotlust muutmas (seda kinnitab taotlusel nähtav märge), ei saa kuidagi väita, et kaebaja ei olnud sõimekoha taotlemise võimalusest teadlik.
6.Kas enammakstud toiduraha näol on tegemist kahjuga või mitte, on keeruline hinnata, kuna puuduvad võimalused kindlaks teha, millest toidukord täpsemalt koosnes ja kas see on võrreldav munitsipaallasteaias pakutava toiduga. KELS § 27 lg-st 2 tulenevalt ei saa olla eeldust, et ka erinevates munitsipaallasteaedades oleks alati rakendatud sama toidupäeva maksumust, vaid see võib nt sõltuvalt pakutavast toiduvalikust erineda ning lapsevanemal tuleb see tasuda. Isegi kui toidukulu vahe hüvitamise nõue oleks põhjendatud seeläbi, et kaebaja oleks oma lapsele munitsipaallasteaias juba sõimeealisena kohta taotlenud, ei oleks nõude põhjendatud ulatust siiski võimalik üheselt hinnata.
7.Vastavalt RVastS § 7 lõikele 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise 3(11)
tagajärjel, eelkõige tema pool säästetud kulud. Vastustaja leiab, et koha kasutamisega kaasnevaid kulusid tuleb vaadelda tervikuna ja kogumis. Lubatav ei ole olukord, kus kahjunõude esitaja võtab nõude esitamisel arvesse üksnes need kululiigid, kus ta on pidanud rohkem panustama võrreldes kohaga munitsipaallasteaias ja jätab kõrvale need kululiigid, mille puhul ta lapsehoiuteenust kasutades tegelikult säästis võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Kaebaja esitatud arvetelt nähtub, et eralapsehoiu kohatasu on 2021. aasta detsembris ja 2022. a jaanuaris olnud soodsam kui kohatasu, mida oleks kaebajal tulnud maksta juhul, kui laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Samuti on 2022. aasta jaanuaris arvel toodud tagasiarvestuse rida summas 20,75 eurot 24-31.01 eest. Selgusetuks jääb, kas tagasiarvestus on seotud kohatasuga või toidurahaga.
8.Saue vald jääb seisukohale, et juhul, kui kaebaja oleks pöördunud Saue valla poole sooviga saada oma sõimeealisele lapsele koht munitsipaallasteaias, oleks vastustaja isegi juhul, kui kaebaja eelistatud lasteaias poleks veel kohta pakkuda olnud, saanud probleemile koos kaebajaga lahendusi otsida, näiteks pakkuda lapsele ajutiselt kohta mõnes teises kaebajale sobivas lasteaias. Riigivastutuse seaduse §-s 13 toodud vastutuse piiramise aluste esinemise hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta kaebaja enda tegevusetust: ta ei andnud mingil viisil märku, et oleks oma lapsele sõimeealisena munitsipaallasteaias kohta soovinud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud väidetav kahju Saue valla jaoks ettenähtav ja vastustaja ei oleks objektiivselt saanud selle tekkimist ära hoida, kaebaja aga ei püüdnudki kahju tekkimist ära hoida.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus lahendab esmalt kaebaja 05.06.2023 esitatud taotlused kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks (I), seejärel võtab seisukoha kahju õigusvastase tekitamise osas (II) ning lõpuks lahendab kaebaja poolt esitatud toiduraha hüvitamise nõude ning menetluskulude jaotuse (III). I
7.Kohtu 16.05.2023 määruse resolutsiooni punktiga 1 kohustas kohus kaebajat esitama lõplik kahjunõue, selle arvutuskäik ja tõendid hiljemalt 26.05.2023. Nimetatud kuupäevaks täiendas kaebaja oma nõuet juuli 2022-märts 2023 tasutud toiduraha vahe hüvitamise nõudega summas 259,20 eurot. 05.06.2023 parandas kaebaja oma nõude arvutust lähtuvalt vastustaja 02.06.2023 menetlusdokumendi märkusest, et kaebaja on jätnud arvestamata Saue Vallavolikogu 30.08.2018 määruse nr 40 „Lapse toidukulu päevamaksumuse kompenseerimise kord“ § 4 lõikes 7 sätestatu. Viidatud sättest tulenevalt ei maksa Saue vald lapse toidukulu päevamaksumuse osaliseks katmiseks mõeldud toitlustustoetust juulikuu eest, mistõttu juulis tuleb tasuda lapse lasteaiatoidu eest rohkem kui teistel kuudel (2022. aasta juulis 2,20€). Kaebaja poolt 05.06.2023 esitatud toiduraha hüvitise nõude parandus on esitatud küll tähtaega rikkudes ning arvutusveaga, kuid samas ei mõjuta see kohtu hinnangul menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4). Tegemist ei olnud uuel alusel esitatud nõudega, vaid olemasoleva nõude parandusega, mistõttu peab kohus võimalikuks lähtuda parandatud nõudest (HKMS § 49 lg 3 p-d 1 ja 2).
8.Kohus peab HKMS § 51 lg 4 alusel võimalikuks võtta asja juurde kaebaja poolt 05.06.2023 esitatud maksekorraldused tõendamaks lastehoiu poolt esitatud arvete tasumist.
9.Kohus ei luba halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 alusel kaebajal täiendada kaebust 05.06.2023 esitatud kahju hüvitamise nõudega tulumaksu tagastuse osas. Kaebaja 05.06.2023 esitatud tulumaksu tagastusenõue on esitatud tähtaega rikkudes ning kohus ei pea kaebuse muutmist 4(11)
uue nõudega käesoleval menetlusetapil enam otstarbekaks. Kaebuse muutmine tulumaksutagastuse nõude osas pikendaks menetlust ning ei võimaldaks kohtul kinni pidada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks määratud tähtajast. II
10.Tallinna Halduskohus on haldusajas nr 3-22-1777 18.05.2023 tehtud kohtuotsuse punktides 8-18 põhjalikult analüüsinud vastustaja õigusvastast tegevusetust ning seisukohti 1,5-3 aastastele lastele lasteaia kohtade pakkumisega Saue vallas kuni kohtuotsuse tegemise ajani. Lähtudes menetlusökonoomikast ei pea kohus vajalikuks eelviidatud kohtuotsuses välja toodut täies mahus kopeerida käesolevasse otsusesse, kuivõrd viidatud kohtuasjas on sama vastustaja. Kohus nõustub haldusajas nr 3-22-1777 18.05.2023 tehtud kohtuotsuse punktides 8-18 kohtu poolt tuvastatud ja väljatoodud asjaoludega ning märgib kokkuvõtvalt alljärgnevat.
11.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat.
12.Sisulise kohustusega peab kaasas käima ka selle kohustuse tagamise menetluslik ja korralduslik külg, sh tehnilise võimaluse loomise võimalus. KELS § 15 lg 4 sätestab, et laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Tegemist ei ole üksnes vallavalitsuse õiguse või valikuvõimalusega, vaid kohustusega selline kord kehtestada. Veelgi enam – PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on mh kohalike omavalitsuste kohustus ehk selle normiga on tagatud iga isiku õigus korraldusele ja menetlusele. Õiguse korraldusele ja menetlusele osaks on lisaks KOVi määrusandlusele ka määruses ettenähtud korra tagamine, olgu selleks siis avalduse vastuvõtmine, piisavate ametnike olemasolu ja/või määrusele ja veelgi enam – seadusele vastav infosüsteem, kui vastuvõtu kord sellise infosüsteemi ette näeb.
13.Ajal, mil kaebaja oma lapsele kohta taotles (25.07.2020. a) kehtis Saue Vallavalitsuse 28.02.2018 vastuvõetud määrus nr 3 „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ (edaspidi määrus nr 3) redaktsioon, mis määras: - lapsele lasteaiakoha taotlemiseks esitab vanem taotluse registris (§ 3 lg 1); - register - Saue valla haridusteenuste haldamise infosüsteem ARNO (§ 2 p 3); - taotlusesse märgib vanem /.../ lasteaiakoha saamise soovitud aja (õppeaasta) alates sügisest peale lapse kolmeaastaseks saamist (§ 3 lg 2); - Lasteaiakoha kasutamise õigus tekib alates 1. septembrist, kui laps saab hiljemalt vastava aasta
1.oktoobriks kolmeaastaseks (§ 3 lg 3).
14.Määruse § 7 lg 1 p 1 sätestab, et lasteaeda võetakse vastu laps, kes on pooleteise- kuni seitsmeaastane. Siiski tulenes eelnevatest normidest, et koha kasutamise õigus (sõltumata vastuvõtmisest või selle vormistamisest) tekib alles lapse 3-aastaseks saamisest (§ 3 lg 3) ning registris, kus on koha taotlemise võimalus oli vanema kohustus soovitud ajana märkida aeg, mis jääb pärast lapse 3-aastaseks saamist (§ 3 lg 2). Nii piiras vastustaja oma õigusaktidega ning registris ARNO sõimeealistele koha taotlemist Vald ei ole ette näinud, et kohta munitsipaallasteaias võiks taotleda mõnel muul viisil, s.o väljaspool ARNOt.
5(11)
15.Kohus ei pea asjakohaseks vastustaja selgitusi selles osas, et kaebaja oleks saanud märkida munitsipaalsõimekoha saamise soovi taotluse märkuste lahtrisse või pöörduda otse vastustaja poole telefoni või kirja teel. Kohtu hinnangul ei saa pidada keskmisele lapsevanemale arusaadavaks lahendust, et soov sõimekoha saamiseks oleks tulnud märkida enne 2021. a juulikuud märkuste lahtrisse ja seda olukorras, kus nii valla kodulehel (dtl 73) kui ka ARNO-s lapse Saue valla lasteaia järjekorda panekul (dtl 72) oli kirjas, et laps peab lasteaeda mineku õppeaasta 30.09 seisuga olema saanud 3-aastaseks.
16.Nii kaebaja kui ka vastustaja on oma seisukohtades välja toonud, et ARNO-sse loodi tehniline võimalus sõimekoha soovi avaldamiseks 2021. a suvel. Samas peab kohus vajalikuks välja tuua, et määruse nr 3 § 3 sõnastust on muudetud alles 02.11.2022 (jõust 05.11.2022). Kehtiva määruse nr 3 redaktsiooni § 3 lg 3 sätestab, et vajadusel märgib vanem taotlusele sõimekoha soovi ja soovitud alustamise kuupäeva. Muudatuse tegemisest ARNO süsteemis ning võimalusest oma laps munitsipaalsõime järjekorda panna lapsevanemaid ei teavitatud (dtl 101).
17.Vaatamata määruse nr 3 § 3 lg 3 ning ARNO-s tehtud muudatusele, peab kohus usutavaks kaebaja väidet, et kaebaja ei ole esitanud taotlust munitsipaalsõime koha saamiseks muuhulgas põhjusel, et talle lähedal asuvates munitsipaallasteaedades puuduvad sõimerühmad ning vald on samas ise kommunikeerinud infot, et vald toetab erahoius käimist samadel alustel kui lapse käimisel munitsipaalhoius. Seega on käesoleva asja lahendamise seisukohalt oluline, kas lisaks taotluse esitamise võimalusele, oleks kaebajal olnud reaalselt võimalik saada oma lapsele soovitud ajal koht kodulähedases munitsipaalsõimes.
18.Saue Vallavolikogu 27.05.2021 määruse nr 9 „Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkondade määramine“ § 1 lg-s 1 on määratud Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkonnad külade kaupa lastele, kes saavad jooksva õppeaasta 1. oktoobriks 3-aastaseks kuni koolikohustuse täitma asumiseni. Määruse nr 9 § 1 lg 1 p-de 6-9 kohaselt on XXX teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutusteks määratud Laagri Lasteaed, Tuleviku Lasteaed, Veskitammi Lasteaed ja Nõlvaku Lasteaed. Määruse nr 9 § 1 lg 2 kohaselt on määratud Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkonnas 1,5 kuni jooksva aasta 1. oktoobriks 3-aastaseks saavatele lastele kogu Saue valla territoorium.
19.Saue valla kodulehel oli seisuga 20.01.2022 välja toodud, et Saue vald tagab teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias üldjuhul lasteaia koha 1. septembrist lastele, kes on 30 septembri seisuga vähemalt 3-aastased. Kui teeninduspiirkonna lasteaias on avatud rühm alla 3-aastastele lastele, pakutakse sinna kohti teeninduspiirkonnas elavatele selles vanuses lastele järjekorra alusel, olenemata taotlusel kohakasutamise alguseks märgitud õppeaastast (dtl 73).
20.Kaebaja poolt on ARNO keskkonnas märgitud eelistatud munitsipaallasteaedadeks: eelistus nr 1 Laagri Lasteaed; eelistus nr 2 Veskitamme Lasteaia Möldri maja ning eelistus nr 3 Veskitamme Lasteaed (dtl 46). Vastavalt Laagri Lasteaia kodulehel olevale infole (dtl 63) on Laagri Lasteaias kümme rühma lastele vanuses 3-7 aastast. Veskitamme Lasteaia Möldri maja kohta on samuti välja toodud, et majas avatakse rühmad 3-aastastele või vanematele lastele (dtl 86). Esitatud dokumentidest ei nähtu kohtule, et vastustaja poolt viidatud Laagri piirkonnas olevatel munitsipaallasteaedades oleks avatud mõni sõimerühm lastele vanuses 1,5-3 aastat. Pigem just vastupidi, kaebaja poolt taotluses märgitud ning teeninduspiirkonda jäävate munitsipaallasteaedade kodulehel on toodud üheselt mõistetavalt välja info, et viidatud lasteaedades on avatud rühmad lastele vanuses 3-7 aastat.
21.Vastustaja on vastuses kaebusele viidanud, et kaebajale lähim munitsipaallasteaed asub Laagri piirkonnas ning on kaebaja kodust 11 km kaugusel. Vastustaja hinnangul on kaebaja vabatahtlikult 6(11)
eelistanud kodust vaid 4 km kaugusel asuvat eralastehoidu. Vastustaja hinnangul pidi kaebajale lapse hoidu mineku ajal ning hiljemalt ARNO-s taotluse muutmise ajal olema nähtav, et kaebajal on võimalik taotleda oma lapsele kohta ka munitsipaalsõimes. Kohtu hinnangul on vastustaja selgitused omavahel kohati vasturääkivad. Ühelt poolt viitab vastustaja, et kaebajale lähim lasteaed on Laagris, mitte aga Riisiperes või Kernus, samas toob vastustaja välja, et tuginedes määruse KELS § 10 lg-le 1 (dtl 102 vastustaja selgituste p 11) ei ole kaebajal õigust nõuda lapsele lastehoiu kohta kodu lähedal. Vastustaja on jätnud sisuliselt vastamata kohtu selgituste küsimusele võimaliku hoiukoha olemasolust Laagri Lasteaias kaebaja lapsele enne kaebaja lapse 3-aastseks saamist. Kohus järeldab sellest, et vastustajal ei oleks olnud võimalik pakkuda kaebaja lapsele kohta lähimas Laagri lasteaias.
22.Kahjunõude hüvitamise seisukohalt ei ole antud juhul oluline asjaolu, kas ju kui palju on lasteaia kohast loobujaid 2023/2024 õppeaastal. Kahju hüvitamise nõue on esitatud november 2021märts 2023 kohta. Samuti ei ole kohtu hinnangul asjakohane vastustaja selgitus, et juhul kui vastustaja oleks teadnud kaebaja soovist laps munitsipaalsõime panna, siis oleks saanud vastustaja pakkuda kaebaja lapsele kohta munitsipaalsõimes juba 2022/2023 õppeaastaks Saue linnas. Kohus märgib, et Saue linna lasteaiad paiknevad kaebaja elukohast ca 16 km kaugusel (Google Maps andmetel). Tallinna Ringkonnakohus on oma 17.06.2022 otsuses analüüsinud lasteaiakoha kättesaadavust ning selle mõistlikku kaugust lapse kodust. Viidatud otsuses on pidanud ringkonnakohus ülemääraseks ca 14 km kaugusel paiknevat lasteaiakohta. Vastustaja poolt välja pakutud Saue lasteaiad paiknevad aga kaebaja kodust veelgi kaugemal kui viidatud ringkonnakohtu otsuses märgitud vahemaa.
23.Eeltoodu tõttu peab kohus usutavaks kaebaja põhjendusi munitsipaalsõime koha taotlemisest loobumise põhjenduste osas, sh põhjendust, et taotluse esitamise ajal paiknes lähim kaebajale teadaolev munitsipaal sõimerühm kaebaja kodust rohkem kui 40 km kaugusel ning kaebaja elukohast mõistlikul kaugusel asuvates munitsipaallasteasutuses puudusid sõimerühmad 1,5-3 aastastele lastele. Olukorras, kus vastustaja ei võimaldanud sõime-ealiste laste osas enda menetluskorra kohaselt taotlust esitada ning ei ole taganud ka mõistlikul kaugusel asuvate munitsipaalsõime kohtade olemasolu, siis ei ole asjakohane heita kaebajale ette munitsipaalsõime koha mitte taotlemist. Kohus jääb seisukohale, et lasteaed peaks jääma sellisesse lähedusse, mis ei muudaks lapse lasteaeda viimist ebamõistlikult aja- ning rahakulukaks (nt kulutused transpordile).
24.Kokkuvõtvalt jääb kohus seisukohale, et vastustaja on kaebaja poolt lapsele lasteaia kohta taotlemise ajal olnud sõimeealistele lastele koha pakkumisel süsteemselt tegevusetu või isegi süsteemselt lapsevanemaid eksitanud selles osas, milline on Saue valla kohustus sõimeealistele koha tagamisel vastavalt KELS § 10 lg-le 1. Lapsevanematele vahendatud info lapse erahoidu paneku võimalikkuse osas ja vastustaja poolt erahoius käimise toetamine (kohatasu munitsipaalsõimes käivatele lastele erahoius, kes on Saue vallaga sõlminud vastava lepingu, sama) tõendab, et vastustaja on püüdnu oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud 1,5 -3 aastaste lastele lasteaias koha tagamise kohustust teadlikult vältida. Kohtusse pöördunute arv ning kaebustes toodud sarnased põhjendused (ARNO-s ei olnud võimalik taotleda kohta alla 3-aastastele; munitsipaalsõim asub kaebaja elukohast märkimisväärsel kaugusel; sõimerühma ei ole kohta pakutud; 1,5-3 aastaste laste lasteaedade teeninduspiirkonnaks on kogu Saue valla territoorium) muudab ebausutavaks vastustaja väite, et paljud lapsevanemad eelistavad 1,5-3 aastase lapse panekut erahoidu. Tegemist on olnud lapsevanemate poolt pigem sunnitud lahendusega alternatiivide puudumise ja/või munitsipaalsõime asukoha ebamõistlikku kauguse tõttu.
25.Kohus ei välista täielikult, et on vanemaid, kes võivad eelistada erahoide, kui laps käib seal väga vähe (ega pea seetõttu maksma kuutasu, vaid on võimalik maksta päeva kaupa); kui seal on märgatavalt väiksemad rühmad, mõni meelepärasem õppemetoodika või kasvatusfilosoofia vms. 7(11)
Samas tuleb antud asjas arvestada asjaoluga, et kaebaja poolt lapse erahoidu panek oli kaebaja selgituste kohaselt tingitud teeninduspiirkonnas ning kodust mõistlikul kaugusel asuvate sõimekohtade puudumisest, sh puudus teeninduspiirkonnas olevatel lasteaedade kodulehtedel info, et lasteaias oleks olemas ka sõimerühm.
III
26.RVastS § 7 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks õigusvastane tegevus, kahju tekkimine, põhjuslik seos ja vastutust vähendavate asjaolude puudumine. Kohus käsitles olulises osas vastustaja õigusvastast tegevust juba varem ja järeldas, et vastustaja muutis oma tegevusega kogumis nii õigusaktidega kui ka tehnilise lahendusega sõime-ealisele koha taotlemise ligikaudu võimatuks, seda vähemalt keskmise lapsevanema vaates. Lapsevanematele teatavaks tehtud infost ARNO-s ei saanud keskmine mõistlik lapsevanem aru saada, et lapsevanemal on õigus taotleda kohta munitsipaalsõimes alternatiivseid kanaleid pidi.
27.Kohus lähtub kahjuarvestuses kaebaja poolt kohtule esitatud hoiu arvetest, pangatehingute väljavõttest ning vaidlusalusel ajavahemikel kaebaja elukohajärgse teeninduspiirkonna lasteasutuste toidukulu päevamaksumuse vanemate poolt kaetava osa suurusest, mille andmed on avaldanud kaebaja, v.a. 2022 juuli kohta, mille toidupäeva maksumuse on vastustaja oma 02.06.2023 seisukohas välja toonud. Ülejäänud osas ei ole vastustaja kaebaja väidetele munitsipaalsõime toiduraha suuruse osas vastu vaielnud, vaid osundanud üldiselt, et toiduraha suurus võib olla lasteaedades erinev (dtl 44, vastustaja kaebuse vastuse punkt 2.6.).
28.Kaebaja esitas taotluse enamtasutud toiduraha hüvitamiseks november 2021-juuni 2022 eest kokku 150,15 eurot. Samuti on esitanud kaebaja taotluse mõista välja tasutud toiduraha vahe perioodi juuli 2022-märts 2023 eest. Kaebaja 05.06.2023 arvutuste kohaselt tasus ta eralastehoius juuli 2022-märts 2023 eest toiduraha 503,60€. Munitsipaallasteaias oleks ta samal ajal tasunud juuli kuu eest (2,2€ päev) 16 päeva eest kokku 35,20 €; augusti eest (1,55€ päevas) 16 päeva eest kokku 24,80€; september 2022märts 2023 (1,87€ päevas) 104 päeva eest kokku 194,48 € (kaebajal ekslikult 195,48€). Munitsipaallasteaias oleks kaebajal tulnud seega tasuda juuli 2022-märts 2023 eest kokku 254,48 €. Lõplikuks kahjunõudeks juuli 2022-märts 2023 eest on (503,50€-254,48€) 248,12€.
29.Kohtule esitatud arvete alusel koostas kohus alljärgneva tabeli: Toiduraha päevatasu Toiduraha Arvestatud munitsipaal- päevatasu toidupäevade Tasutud Toidurah Kuu lasteasutuses erahoius arv toiduraha Tõend (dtl) a vahe November 2021 1,55 € 3,10 €
Kaebaja on lapse eest 217 toidupäeva eest tasunud toiduraha kohtu arvutuste kohaselt võrreldes munitsipaallasteaiaga 405,98 eurot rohkem.
30.Ilmseselged arvutusvead saab kohus omaalgatuslikult parandada, kuid kohus saab välja mõista vaid selle, mis on kaebaja nõude ulatusest lähtuv (HKMS § 41 lg 1). Kaebaja on taotlenud vastustajalt mõista välja enam tasutud toiduraha võrreldes munitsipaallasteaiaga november 2021juuni 2022 eest 150,15 eurot ning juuli 2022-märts 2023 eest 248,12 eurot – kokku 398,27 eurot.
31.Vastustaja hinnangul on kahju tekkimine tõendamata, kuivõrd kaebaja ei ole esitanud arvete tasumist tõendavaid maksekorraldusi. Kaebaja esitas 05.06.2023 kohtule maksekorraldused juuli 2022-märts 2023 lastehoiu poolt esitatud arvete tasumise osas. November 2021-juuni 2022 perioodi osas kohtule maksekorraldusi esitatud ei ole, kuid kohtu hinnangul on esitatud arvetega tõendatud kulude kandmine. Lastehoid on edastanud arved igakuiselt ning arvetelt ei nähtu eelmiste perioodide võlgnevust. Seega tuleb asuda seisukohale, et arved on kaebaja poolt tähtaegselt tasutud.
32.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Vastustaja ei ole tõendanud oma väidet, et arved ei ole tasutud kaebaja poolt. Arved on väljastatud kaebaja nimele ning kohtul ei ole põhjust asuda seisukohale, et arved oleks tasutud kellegi kolmanda poolt.
33.Vastavalt RVastS § 7 lõikele 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse § 127 lõige 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Vastustaja on asunud seisukohale, et koha kasutamisega kaasnevaid kulusid tuleb vaadelda tervikuna ja kogumis. Lubatav ei ole olukord, kus kahjunõude esitaja võtab nõude esitamisel arvesse üksnes need kululiigid, kus ta on pidanud rohkem panustama võrreldes kohaga munitsipaallasteaias ja jätab kõrvale need kululiigid, mille puhul ta lapsehoiuteenust kasutades tegelikult säästis võrreldes olukorraga, kui laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja esitatud arvetelt nähtub, et eralapsehoiu kohatasu on 2021. aasta detsembris ja 2022. aasta jaanuaris olnud soodsam kui kohatasu, mida oleks kaebajal tulnud maksta juhul, kui laps oleks kasutanud kohta munitsipaallasteaias.
34.19.04.2023 kohtunõudes palus kohus vastustaja seisukohta, kas vastustaja nõustub, et kohatasu erinevused teatud kuude lõikes kaebaja kasuks ei saa omada tähendust, kui tervikuna tasus kaebaja november 2021 kuni juuni 2022 lastehoius kohatasu rohkem kui munitsipaallasteaias. Vastustaja kohtu 19.04.2023. määruses tooduga ei nõustunud ning jäi seisukohale, et kaebaja ei ole tervikuna tasunud rohkem kui munitsipaallasteaias. Vastustaja oli seisukohal, et kuivõrd esitatud ei ole kahjuarvestust, siis ei ole võimalik vastustajal aru saada, millel niisugune väide põhineb (dtl 103). 9(11)
Kohus on juba eelnevalt välja toonud, et vastavalt HKSM § 59 lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Vastustajale pidi olema teada, milline oli/on kohatasu suurus munitsipaallastehoius 2021, 2022 ja 2023 aastal. Samuti on vastustajale edastatud kaebajale erahoiu poolt väljastatud arved, milledelt nähtub tasutud kohatasu lapsehoiu eest. Seega oli võimalik vastustajal ka endal välja arvutada summa, mida vastustaja väidab olevat kaebaja säästnud ning esitada konkreetne summa oma väite tõendamiseks.
35.Kohtu poolt tehtud arvutuste kohaselt on kaebaja tasunud 17 kuu (november 2021-märts 2023) eest kohatasu erahoius kokku 2310,88 eurot (10x130,80+312,80+83+96,28+115,80+145+125+125). Munitsipaallastehoius oleks kaebajal tulnud tasuda 2021 aastal kohatasu (2 kuud) 116,80€ kuus, 2022 aastal (12 kuud) 130,80€ kuus ning 2023 aastal (3 kuud) 145€ kuus. Kokku oleks kaebaja tasunud lapse munitsipaalhoius käimisel vaidlusaluse perioodi eest kokku 2 238,20 eurot ((2x116,80)+(12x130,80)+(3x145)). Summade võrdlemisel on üheselt selge, et vastustaja väited võimaliku säästmise osas kohatasu summalt ei ole tõesed. Kaebaja on tasunud erahoius kohatasu rohkem, kui ta oleks tasunud lapse munitsipaalhoius käimise ajal.
36.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajale adekvaatse teabe ja sõimekoha taotluse esitamise võimaluse ajal, mil kaebaja esitas ARNOs taotluse koha saamiseks teeninduspiirkonna lasteasutuses. Samuti ei oleks kahju tekkinud, kui vastustaja oleks taganud munitsipaalsõime kohtade info ja olemasolu lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse (kohtuotsuse osa II põhjendused) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kahjunõude vähendamiseks alused puuduvad.
37.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
38.Kahju tekkimine pidi olema vastustajale nii ettenähtav kui ka objektiivselt ära hoitav. Vastustaja on ise selgitanud, et Saue vallas on vanemate reaalsed valikud alla 3-aastaste laste puhul domineerivas enamuses koha kasutamine eralasteaias- või hoius või lapsega üldse kodus olemine. Valla veebilehel, ARNOs ja ka sel ajal kehtinud õigusaktis puudusid viited, kuidas taotleda kohta sõime-ealisele lapsele, kuigi Saue vallal see kohustus seadusest tulenevalt on. Kui vastustaja oma seadusest tuleneva kohustuse asemel suunab vanemaid kasutama erahoide või jääma koju, sh ka kinnitamata, et sõimekohad oleksid tegelikult olemas olnud lapse kodust mõistlikul kaugusel, peab olema vastustajale ettenähtav ka, et vanem võib erahoiu või kojujäämise kulud vastustajalt sisse nõuda. KELS § 10 lg 1 täitmise kohustus ja selle kohustuse valla õigusaktiga piiramise keeld pidi olema Saue vallale Riigikohtu 2014. aasta lahenditest nr 3-4-1-66-13 ja 3-4-1-63-13 teada. Lapsevanemal on õigus eeldada, et lasteasutuse koha tagaja ehk vastustaja veebilehel on ammendav info, sh sõime-ealisele lapsele koha taotlemise kohta. Samuti info, millistes teeninduspiirkonna lasteaedades on olemas sõimerühmad.
39.Kohus mõistab seega vastustajalt kaebaja kasuks välja 398,27 eurot. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11).
10(11)
40.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kohus mõistab HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 23. VEEBRUARI 2026 KOHTUOTSUSEGA.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.