Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-1807 23. veebruar 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam X kaebus Saue valla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes Kaebaja X Vastustaja Saue vald, esindaja Anni Lehtmaa Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2024. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2024. a otsus.
3.Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2023. a otsus, täiendades selle põhjendusi käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
4.Mõista Saue vallalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 50 eurot.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
X esitas 25. juulil 2020 haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO vahendusel Saue vallale taotluse, et saada 1. septembrist 2023 lasteaiakoht lapsele, kes sündis 27. mail 2020. Kaebaja pöördus 5. juulil 2022 Saue valla poole taotlusega hüvitada lapse erahoius käimisega tekkinud toiduraha vahe (lastehoius olid toidukulud suuremad, kui need oleksid olnud munitsipaallasteaias) ajavahemiku november 2021 kuni juuni 2022 eest, kokku 150 eurot 15 senti. Saue Vallavalitsus jättis 22. juulil 2022 selle taotluse rahuldamata, kuna kaebaja oli taotlenud lapsele kohta munitsipaallasteaias alates 1. septembrist 2023.
2.Kaebaja esitas 25. augustil 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse eespool toodud toiduraha maksumuse vahe hüvitamiseks. 17. mail 2023 esitas ta täiendava nõude hüvitada toiduraha vahe 259 eurot 52 senti ajavahemiku juuli 2022 kuni märts 2023 eest. Hiljem parandas/täpsustas kaebaja kahjunõude summat ja palus hüvitada 248 eurot 12 senti ajavahemiku juuli 2022 kuni märts 2023 eest. Kaebuse kohaselt käib kaebaja laps Saue valla erahoius, mis asub kodust 4 km kaugusel. Saue valla sõimerühmad asuvad kaebaja kodust ebamõistlikul kaugusel Kernus ja Riisiperes (35 km ja 44 km). Lähim munitsipaallasteaed (Laagri lasteaed) asub 11 km kaugusel, kuid seal polnud sõimerühma. Kaebaja ei taotlenud munitsipaallasteaia kohta lapsele kuni kolmeaastaseks saamiseni, sest nii ARNO keskkonnas kui ka mõistlikul kaugusel asuvate lasteaedade kodulehtedel oli selgelt kirjas, et sinna oodatakse lapsi alates kolmandast eluaastast. Lapse lasteaiajärjekorda paneku ajal 2020. a-l puudus
3-22-1807 ARNO keskkonnas info munitsipaalsõime koha taotlemise võimaluse kohta. Samas oli info, et vald toetab erahoius käimist. ARNO võimaldas taotleda munitsipaalsõime kohta alates 2021. a suvest.
3.Kohtumenetluse ajal pöördus kaebaja vastustaja poole ettepanekuga lahendada vaidlus kompromissiga ja soovis, et vastustaja maksaks kinni erahoiu ja munitsipaalsõime toiduraha vahe. Vastustaja leidis, et kaebaja pakutud kompromissi sõlmimine eeldaks sisuliselt kaebuse õigeks võtmist. Vallavalitsus pidas aga esitatud kahjunõuet põhjendamatuks, kuna kaebaja taotles lapsele kohta munitsipaallasteaias alates 2023. a septembrist ning kaebaja kasutas lastehoiuteenust enda valikul.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 16. juuni 2023. a otsusega kaebuse toiduraha vahe hüvitamise nõudes ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 398 eurot 87 senti. Halduskohus leidis, et Saue vald on olnud õigusvastaselt ja süsteemselt tegevusetu riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 mõttes pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele lasteaiakohtade pakkumisel.
4.1.Saue vald on lapsevanemaid süsteemselt eksitanud selles, milline on valla kohustus sõimeealiste laste lasteaiakoha tagamisel koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 järgi. Lapsevanematele on edastatud teave lapse erahoidu paneku võimaluste kohta ning vastustaja on väljendanud valmisolekut toetada lapse erahoius käimist. See tõendab, et vastustaja on püüdnud oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele lasteaias koha tagamise kohustust teadlikult vältida. Kohtusse pöördunute arv ning kaebustes toodud sarnased põhjendused (ARNO-s ei olnud võimalik taotleda kohta alla kolmeaastastele; munitsipaalsõim asub kaebaja elukohast märkimisväärsel kaugusel; sõimerühma ei ole kohta pakutud; pooleteise- kuni kolmeaastaste laste lasteaedade teeninduspiirkonnaks on kogu Saue valla territoorium) muudab ebausutavaks vastustaja väite, et paljud lapsevanemad eelistavad pooleteise- kuni kolmeaastase lapse panekut erahoidu. See on lapsevanematele olnud pigem sunnitud lahendus alternatiivide puudumise ja munitsipaalsõime asukoha ebamõistliku kauguse tõttu.
4.2.Ajal, mil kaebaja taotles lapsele kohta, kehtis Saue Vallavalitsuse 28. veebruari 2018. a määrus nr 3 „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ (määrus nr 3). Selle § 7 lg 1 p 1 sätestas, et lasteaeda võetakse vastu laps, kes on pooleteise- kuni seitsmeaastane, kuid sama määruse § 3 lg-st 3 nähtus, et koha kasutamise õigus tekib alles lapse kolmeaastaseks saamisest. ARNO-s oli vanemal kohustus soovitud ajana märkida aeg, mis jääb pärast lapse kolmeaastaseks saamist (määruse § 3 lg 2). See on vastuolus KELS § 10 lg-ga 1, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.
4.3.Keskmine mõistlik lapsevanem ei pidanud mõistma, et ta peaks avaldama eraldi sõimekoha soovi taotluse märkuste lahtris, helistama või kirjutama valda, kuivõrd valla kodulehel ja ARNO-s oli kirjas, et laps peab olema saanud kolmeaastaseks. Kuigi ARNO-s loodi tehniline võimalus sõimekoha soovi avaldamiseks 2021. a suvel, muudeti määruse nr 3 § 3 alles 2. novembril 2022 (jõustus
5.novembril 2022). Lapsevanemaid muudatustest ei teavitatud. Kaebaja eelistatud Saue valla territooriumil paiknevate munitsipaallasteaedade kodulehtede kohaselt olid need mõeldud lastele vanuses kolm kuni seitse aastat. Saue linna lasteaiad paiknevad kaebaja elukohast umbes 16 km kaugusel.
4.4.Vastustaja muutis oma tegevusega kogumis (nii õigusaktidega kui ka tehnilise lahendusega) sõimeealisele lapsele koha taotlemise sisuliselt võimatuks, seda vähemalt keskmise lapsevanema jaoks. Lapsevanematele teatavaks tehtud infost ARNO-s ei pidanud keskmine mõistlik lapsevanem aru saama, et tal on õigus taotleda kohta munitsipaalsõimes alternatiivseid kanaleid pidi.
2(10)
3-22-1807
4.5.Arved on väljastatud kaebaja nimele ja ta on need tähtaegselt tasunud. Pole põhjust asuda seisukohale, et arved oleks tasutud keegi kolmas.
4.6.Kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajale adekvaatse teabe ja sõimekoha taotluse esitamise võimaluse ajal, mil kaebaja esitas ARNO-s taotluse koha saamiseks teeninduspiirkonna lasteasutuses, või kui vastustaja oleks taganud munitsipaalsõime kohtade info ja olemasolu lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kahjunõude vähendamiseks alused puuduvad.
4.7.Kahju tekkimine pidi olema vastustajale nii ettenähtav kui ka objektiivselt ära hoitav. Vastustaja on ise selgitanud, et enamik vanemaid eelistab alla kolmeaastaste laste puhul olla kodus või kasutada eralasteaeda või -hoidu. Valla veebilehel, ARNO-s ja ka taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktis puudusid viited, kuidas taotleda kohta sõimeealisele lapsele, kuigi Saue vallal on seadusest tulenevalt selline kohustus. Kui vastustaja jätab seadusest tuleneva kohustuse täitmata ning suunab vanemaid selle asemel erahoidu kasutama või lapsega koju jääma – sealhulgas kinnitamata, et sõimekohad oleksid tegelikult olnud lapse kodust mõistlikul kaugusel –, peab vastustaja ette nägema, et vanem võib erahoiu kasutamise või koju jäämisega seotud kuludelt nõuda hüvitist. KELS § 10 lg 1 täitmise kohustus ja see, et Saue ei või seda ise õigusaktidega muuta, pidi olema Saue vallale teada Riigikohtu 2014. a kohtuasjades nr 3-4-1-66-13 ja 3-4-1-63-13 tehtud lahenditest.
5.Saue vald esitas apellatsioonkaebuse, milles palus teha uus otsus ja jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. oktoobri 2024. a otsusega Saue valla apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.1.Vastustaja regulatsioon, mis puudutas sõimeealistele lastele lasteasutuses käimiseks koha taotlemist, oli segane ning eksitav. Taotluse esitamata jätmise põhjusi tuleb aga hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. Lapsevanematele on üldjuhul teada, et lastesõimed ja sõimerühmad on olemas ning sinna pannakse alla kolmeaastaseid lapsi. On mõistlik eeldada, et vanem, kes soovib panna last sõime, kuid avastab, et ARNO ei võimalda sellist taotlust esitada, leiab muu viisi, kuidas kohaliku omavalitsuse poole pöörduda ning oma soovist teada anda. Kaebaja selgitustest nähtub, et kuigi ta oli lastesõimede olemasolust teadlik, asusid need tema hinnangul ebamõistlikult kaugel. Seetõttu osutus sobivamaks kodu lähedal asuv erahoid. Kui kaebaja oleks lapsele tegelikult soovinud kohta munitsipaalsõimes, oleks ta hiljemalt 2021. a lõpus, kui ta ARNO-sse sisenes, teinud registris oma varasemas taotluses vastava muudatuse.
6.2.KELS § 10 lg 1 kohustab kohalikku omavalitsust kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele nende vanemate soovil looma võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Määruse nr 3 § 3 lg 1 kohaselt tuli lapsele lasteaiakoha taotlemiseks esitada registris taotlus. Kohtupraktikas on leitud, et peale taotluse saamist peab kohalik omavalitsus lasteasutuses käimise tagama mõistliku aja ehk umbes kahe kuu jooksul. Ei vaielda selle üle, et kaebaja esitas 25. juulil 2020 taotluse 27. mail 2020 sündinud lapsele lasteaiakoha saamiseks alates 1 septembrist 2023. See oli kooskõlas sel ajal kehtinud määruse nr 3 § 3 lg-ga 2, mille järgi tuli taotlusse märkida lasteaiakoha saamise soovitud aeg (õppeaasta) alates sügisest peale lapse kolmeaastaseks saamist. Määruse nr 3 § 3 lg 3 muudatus, mille järgi märgib vanem taotlusele vajaduse korral sõimekoha soovi ja soovitud alustamise kuupäeva, jõustus
5.novembril 2022. Samas ei vaielda ka selle üle, et ARNO võimaldas sõimekoha saamise kohta oma soovi avaldada juba alates 2021. a suvest. On tõendatud, et kaebaja sisenes 2021. a detsembris ARNO-sse, et muuta 25. juuli 2020. a taotlust, kuid sõimekoha soovi ei esitanud. Ta ei teinud seda ka peale määruse nr 3 § 3 lg 3 muutmist 5. novembril 2022. Kahju hüvitamist taotleb kaebaja samas perioodi november 2021 kuni märts 2023 eest. 3(10)
3-22-1807
6.3.Kuna kaebaja taotlust ei esitanud, ei saanud vastustajal tekkida kohustust tagada kaebaja lapsele koht lasteasutuses. Olukorras, kus vanem ei asugi oma õigusi teostama, puudub selline kohaliku omavalitsuse tegevuse/tegevusetuse õigusvastasus, mis saaks kaasa tuua riigivastutuse RVastS § 7 lg 1 tähenduses. Praegusel juhul puudus vastustaja sõnaselge keelduv otsus, ka ei olnud tegemist olukorraga, kus kaebaja pidi vastustaja tegevusest üheselt järeldama, et vald keeldub kaebaja lapsele lasteaiakohast. Isegi kui tõdeda, et kaebaja võis kõiki talle teada olevaid asjaolusid (ARNO ülesehitus, üldine info valla tegevuse kohta lasteaiakohtade võimaldamisel jms) arvestades pidada lapsele lasteaiakoha saamist või valla muud õiguspärast reaktsiooni ebatõenäoliseks, ei pidanud ta loobuma oma õiguse teostamiseks vallale asjassepuutuva taotluse esitamisest, nõudes vajaduse korral vastustajalt selgitusi, kuidas oleks võimalik avaldust esitada. Üksnes juhul, kui vastustaja oleks näiteks selliste selgituste raames andnud selgelt mõista, et kaebaja ei saa oma lapsele lasteaiakohta taotleda, võiks tegemist olla olukorraga, kus vastustaja on kaudselt, aga kindlalt kaebaja taotluse rahuldamata jätnud. Siinsel juhul see nõnda ei olnud. Kuna kaebaja pole vallalt sõimekohta taotlenud ning vastustaja pole seetõttu saanud teha taotluse kohta otsust, ei saa anda hinnangut küsimusele, kas vastustaja oleks KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitnud kaebaja vastu nõuetekohaselt. Muu hulgas ei välista see säte kokkuleppel sõimekoha tagamist ka eralastehoius.
6.4.Vastustaja on enamikes sarnastes kohtuvaidlustes sõlminud kompromissi. Kaebaja nõustus kompromissi sõlmima tingimusel, et Saue vald maksab talle 1000 eurot. Saue vald selgitas vastuses, et halduskohtu otsusega on Saue vallalt kaebaja kasuks välja mõistetud üksnes kahjuhüvitis 398 eurot 87 senti ja menetluskulu 20 eurot ning nimetatud summadest rohkem Saue vald kompromissi sõlmimisel kindlasti ei maksa. Kaebaja lükkas sisuliselt vastustaja 200 euro suuruse kompromissettepaneku tagasi. Vaatamata ringkonnakohtu otsusele on selle otsuse kohaselt pooltel kuni lahendi jõustumiseni jätkuvalt võimalik sõlmida kompromiss. Sellisel juhul tühistab ringkonnakohus mõlemad kohtuotsused ning teeb määruse menetluse lõpetamise kohta. Olukorras, kus vaidluse all on u 400 euro kaebajale hüvitamine, ei saa kompromissi sisuks olla kaebaja soovitud 1000 euro hüvitamine. Kuna kaebaja ei pidanud vastustaja pakutud 200 eurot piisavaks, tegi ringkonnakohus ettepaneku sõlmida kompromiss 300 euro hüvitamiseks. Kohtumenetluse kompromissiga lõpetamine aitab kaasa õigusrahu kiiremale saabumisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, millega taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Mitmed pered on sarnaselt temaga pöördunud kohtusse, kuna vallavanema vastus otsesele küsimusele seaduse rikkumise ja selle mõju kohta lastele oli, et juhul kui olukord ei rahulda, on võimalik pöörduda kohtusse. Seega on vald ka ise teadlik enda rikkumisest, kuid on rikkumist jätkanud. Kõik teised kohtuasjad, kus vald halduskohtus kaotas, lõppesid kaebaja andmetel kompromissiga. Ilmselt oli valla eesmärk kompromissi sõlmimisel jätkata oma käitumist, kuivõrd pole ühtegi kohtuotsust, mis oleks tunnistanud valla käitumise õigusvastaseks. Lisaks, enne 2024/2025. õppeaasta algust ei olnud Vatsla/Laagri pool Saue vallas piisaval arvul munitsipaalsõime kohti, sest kaebajale pakuti esmalt kohta Ääsmäe munitsipaalsõimes. See asub kaebaja kodust 26 km ehk ebamõistlikul kaugusel. Saue vallas toetutigi erahoidudele. Osaliselt vald toetas ka kohatasu maksmisel, kuid söögirahaga mitte. Kaebaja oleks valinud munitsipaalsõime, kui mõni neist oleks asunud mõistlikul kaugusel. Kaebaja lisas, et Saue vald lükkas tagasi ringkonnakohtu soovitatud kompromissi. Vastustaja heitis kaebajale ette, et viimane ei võtnud 2024. a vastu tema nooremale lapsele sõimeealisena pakutud kohta Veskitammi lasteaias, mistõttu noorem laps käis kahel õppeaastal samas eralastehoius, kus käis ka kaebaja vanem laps. Kaebaja selgitas, et keeldus noorema lapse puhul kõigepealt Ääsmäe lasteaias (26 km kodust) pakutud kohast selle ebamõistliku kauguse tõttu. Lähemal asuvat Veskitammi lasteaeda pakuti kaebajale aga alles siis, kui tema noorem laps oli aasta erahoius 4(10)
3-22-1807 käinud ning suurema lapse lasteaiast (Laagri lasteaed) oli mitu korda kinnitatud, et ka noorem laps saab sinna lasteaeda 2025/2026. õppeaasta alguses. Kaebaja keeldus Veskitammi lasteaia kohast nooremale lapsele ka seetõttu, et laps ei peaks kolm aastat järjest uues kohas alustama, kuni lõpuks vennaga ühte lasteaeda oleks saanud. Väikesele lapsele on oluline stabiilsus ja turvatunne, mitte iga aasta keskkonda vahetada.
8.Riigikohus esitas 21. märtsil 2025 menetlusosalistele kohtunõude, kas on võimalik saavutada kompromiss menetlusosaliste vahel. Seetõttu paluti menetlusosalistel esitada seisukoht, kas ringkonnakohtu otsuses tehtud ettepanek sõlmida kompromiss 300 euro hüvitamiseks on vastuvõetav ja millised võiksid olla muud kompromissi tingimused.
8.1.Kaebaja selgitas vastuseks Riigikohtu nõudele, et ei soovinud omal ajal, 12. septembril 2023 Saue vallaga kompromissi sõlmida, sest tal on ka noorem laps, kelle puhul esinevad samad asjaolud (munitsipaalsõim on kodust ebamõistlikul kaugusel ja erahoid kodu lähedal). Sel hetkel ei olnud vallal endiselt veel mõistliku asukohaga (kuni 14 km kodust) munitsipaalsõime kohta pakkuda. Kui ta oleks sel hetkel kompromissiga nõustunud, oleks vald jätkanud senist teadlikku seaduserikkumist. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes oleks Saue vald võinud enda kohustusi täita. Kohtumenetluse tulemusel saavutatud kompromissi eelis vallale on see, et ta ei ole kohtus kaotanud. Kaebaja oleks nõus ringkonnakohtu esitatud tingimustel sõlmima kompromissi, kuid lisaks sooviks ta ka 70 euro suuruse riigilõivu hüvitamist. Saue vald on veidi oma suhtumist nüüdseks muutnud. Munitsipaalsõime kohti on loodud ka kaebajale lähemal. Samas tuleks jätkata ka erahoiu võimalusega, sest hoidjad on kõrgel tasemel ja lastel on seal hea. Perede seisukohast peaks nende kanda jääv igakuine summa olema siiski sama, olenemata, kas laps on era- või munitsipaalsõimes.
8.2.Saue vald selgitas vastuseks Riigikohtu nõudele, et pöördus kompromissi sõlmimise ettepanekuga kaebaja poole e-kirjaga, pakkudes kaebajale tema põhinõude summast poole ehk 200 euro maksmist. Kaebaja vastas, et ei nõustu Saue valla ettepaneku tingimustega. Saue vald palus e-kirjas, et kaebaja esitaks kompromissitingimuste kohta enda ettepaneku. Kaebaja vastas, et nõustub kompromissi sõlmima tingimusel, et Saue vald maksab talle 1000 eurot. Saue vald selgitas oma vastuses, et halduskohus mõistis 16. juuni 2023. a otsusega temalt kaebaja kasuks välja üksnes kahjuhüvitise 398 eurot 98 senti ning menetluskulu 20 eurot ning nimetatud summadest rohkem Saue vald kompromissi sõlmimisel kindlasti maksta ei taha. Saue vald palus kaebajal vastata, kas ta nõustub kompromissiga tingimusel, et Saue vald maksab talle halduskohtu otsusega välja mõistetud summad (kokku 418 eurot 87 senti). Kaebaja vastas, et ei soovi kompromissi sõlmida. Saue valla arvates nähtub eeltoodust, et kaebaja tegelik eesmärk Saue valla vastu kaebuse esitamisel ei olnud kaebajale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamine, vaid miski muu ja selle saavutamise eelduseks oli kaebaja soov lahendada asi kohtuotsusega. Tuleb silmas pidada ka seda, et kaebaja oli ise halduskohtumenetluse kestel möönnud, et tegelikult jättis ta oma sõimeealisele lapsele lasteaiakoha taotlemata teadlikult, eelistades eralastehoidu, mis asub pere elukohale palju lähemal kui lähimad munitsipaallasteaiad, säästes sellega aega ja kütusele kuluvat raha. Alles siis, kui ringkonnakohus oli kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätnud, nõustus kaebaja Saue vallaga kompromissi sõlmima, soovides hüvitisena 300 eurot. Saue vald selgitas kaebajale, et oli 2023. a augustis teinud kompromissiettepaneku üksnes menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Arvestades möödunud aega ja asjaolu, et ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata, ei pidanud Saue vald toona enam kompromissi sõlmimist põhjendatuks. Saue vald on jätkuvalt sellel seisukohal. Saue vald palub kassatsioonkaebust mitte rahuldada ja jätta jõusse ringkonnakohtu otsus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5(10)
3-22-1807
9.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normi (KELS § 10 lg 1) ebaõige kohaldamise tõttu. Jõusse jääb halduskohtu otsus praeguses otsuses täiendatud põhjendustega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ning lg 5 p-d 4 ja 6).
10.Kolleegium selgitab vastustaja kohustusi (I), seejärel kaebaja käitumist, teeb asjas kokkuvõtte (II) ning lahendab viimaks menetluslikud taotlused (III). I
11.Praeguse vaidluse lahendamiseks tuleb alustuseks vastata küsimusele, kas Saue vald täitis kaebaja
27.mail 2020 sündinud lapse osas KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse tagada pooleteiseaastasele lapsele tema vanemate soovil võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kui vastustaja seda kohustust ei täitnud, tuleb leida järgmisena vastus küsimusele, kas vald on kohustatud hüvitama lapse erahoius käimisega tekkinud suurema toidukulu (hüvitis õigusvastase tegevusetuse eest).
12.25. juulil 2020, mil kaebaja esitas ARNO-s taotluse saada oma lapsele lasteasutuse koht, sätestas KELS § 10 lg 1, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lastehoiuteenusega. KELS § 15 lg 4 sätestas, et laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Kehtiv seadus selgitab oluliselt täpsemini kohaliku omavalitsuse kohustust tagada lastehoiu- ja lasteaiakoht ning kohalikult omavalitsuselt sellise koha taotlemise korda (vt 1. septembril 2025 jõustunud alusharidusseaduse §-d 5 ja 6).
13.Kohaliku omavalitsuse kohustus vastav kord luua tuleneb õigusest alusharidusele ja on seotud tihedalt töö- ja pereelu ühildamisega (vt RKPJKo 5-22-10/17, p 58; töö- ja pereelu olulisusest vt ka RKÜKo 3-22-246/31, p 29). Võtmata seisukohta kaebaja muude põhiõiguste võimalike rikkumiste suhtes, leiab kolleegium, et kohaliku omavalitsuse kohustus vastav kord luua tuleneb ka põhiseaduse (PS) §-st 14, mis sätestab mh igaühe õiguse korraldusele ja menetlusele: õiguste ja vabaduste tagamine on mh kohalike omavalitsuste kohustus. See eeldab aga, et seadusele vastav korraldus oleks ka tegelikkuses tagatud – seda nii taotluse esitamise menetlemise korra kui ka selle rakendamiseks vajaliku praktilise teostuse, sh vajaduse korral infosüsteemi näol (infosüsteemi kooskõlast seadusega vt RKHKo 3-23-462/20, p 20; vt ka RKHKo 3-4-1-66-13, 3-4-1-63-13 ja RKPJKo 5-22-10/17).
14.Ajal, mil kaebaja oma lapsele kohta taotles, kehtis Saue Vallavalitsuse määrus nr 3, mis nägi ette, et lapsele lasteaiakoha taotlemiseks esitab vanem taotluse registris (§ 3 lg 1), milleks on Saue valla haridusteenuste haldamise infosüsteem ARNO (§ 2 p 3), ja et taotlusesse märgib vanem lasteaiakoha saamise soovitud aja (õppeaasta) alates sügisest peale lapse kolmeaastaseks saamist (§ 3 lg 2) ning et lasteaiakoha kasutamise õigus tekib alates 1. septembrist, kui laps saab hiljemalt vastava aasta
1.oktoobriks kolmeaastaseks (§ 3 lg 3). Määruse § 7 lg 1 p 1 sätestas siiski, et lasteaeda võetakse vastu laps, kes on pooleteise- kuni seitsmeaastane. Niisiis tulenes KELS § 10 lg-st 1 ja ka Saue valla määruse § 7 lg 1 p-st 1 lastesõime koha kasutamise õigus alates lapse pooleteiseaastasteks saamisest. Määruse § 3 lg-te 2 ja 3 sõnastus aga eksitas lapsevanemaid, raskendades seadusest tuleneva õiguse kasutamist.
6(10)
3-22-1807
15.Saue vald on näinud lasteaiakoha taotlemisele ette kohustusliku vormi ja suhtluskanali ARNO-s (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 teine lause, määruse nr 3 § 2 p 3 ja § 3 lg 1). Samas on halduskohus kindlaks teinud, et ARNO-s ei olnud võimalik taotluse esitamise ajal alla kolmeaastasele lapsele sõimekohta taotleda, kuna puudus vastav tehniline võimalus (lahtri „koha kasutamise algus“ juurde oli tärniga märgitud, et see saab olla ainult siis, kui laps on õppeaasta 30. septembri seisuga vähemalt kolm aastat vana, sõimekoha jaoks lahter puudus). Samuti polnud vald ette näinud, et kohta munitsipaallasteaias võiks taotleda mõnel muul viisil, s.o väljaspool infosüsteemi. Asjakohatu on valla selgitus, et kaebaja oleks saanud märkida munitsipaalsõime koha saamise soovi ARNO-s esitatud taotluse märkuste lahtrisse või pöörduda hiljem selles küsimuses otse vastustaja poole telefoni või (e-) kirja teel. See ei saanud olla kaebajale arusaadav lahendus, võttes lisaks määruse nr 3 § 2 p-le 3 ja § 3 lg-le 1 arvesse valla avalikku suhtlust lasteaiakohtade tagamisel. Halduskohus tegi kindlaks, et Saue valla kodulehel oli veel seisuga 20. jaanuar 2022 välja toodud, et Saue vald tagab teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias üldjuhul lasteaiakoha 1. septembrist lastele, kes on 30. septembri seisuga vähemalt kolmeaastased.
16.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vastutaja regulatsioon, mis puudutas sõimeealistele lastele lasteasutuses koha taotlemist, oli segane ja eksitav. Arvestades ulatuslikke probleeme sõimekohtade tagamisel, ei pidanud vald tõenäoliselt üldse vajalikuks reguleerida määruse nr 3 §-s 3 sõimekoha taotlemist.
17.Õiguskantsler on oma 15. aprilli 2021. a kirjas leidnud, et määruse nr 3 § 3 lg 2 on vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 ja § 15 lg-ga 4 ning seega PS §-ga 3 ja § 154 lg-ga 1, kuna määruses ei ole sätestatud, kuidas taotleda lasteaiakohta lapsele, kes ei ole saanud lasteaiakoha kasutamise aasta
1.oktoobriks kolmeaastaseks. Määruse nr 3 sisemine vastuolu oli siiski võimalik ületada põhiseaduskonformse tõlgenduse abil - õigus säilis sõltumata määruse nr 3 vastuolulisest sõnastusest, kuivõrd määrus nr 3 iseenesest ei välistanud pooleteiseaastasele lapsele lasteaiakoha andmist.
18.Kuigi ARNO-s loodi tehniline võimalus sõimekoha soovi avaldamiseks 2021. a suvel, muudeti määruse nr 3 § 3 sõnastust alles 2. novembril 2022. Muudatus jõustus 5. novembril 2022. Uue redaktsiooni kohaselt märgib lapsevanem vajaduse korral taotlusele sõimekoha soovi ja soovitud alustamise kuupäeva. Halduskohus on kindlaks teinud, et lapsevanemaid ei teavitatud muudatuse tegemisest ARNO-s ning võimalusest panna oma laps munitsipaalsõime järjekorda. Seega isegi pärast õigusvastase olukorra kõrvaldamist ei teavitanud vastustaja lapsevanemaid tehniliste tõkete ja määruse ebaselguste eemaldamisest.
19.Järgnevalt tuleb analüüsida, kas kaebaja oleks pidanud oma käitumisega ise sellise õigusvastase olukorra tagajärjel kahju tekkimise ära hoidma. II
20.Vastustaja rõhutab, et KELS § 10 lg-st 1 tulenevalt oli vastustajal kohustus tagada alla kolmeaastasele lapsele lasteaiakoht juhul, kui lapsevanem on seda taotlenud. Kuna kaebaja seda ei teinud, polnud vallal ka kohustust alla kolmeaastasele lapsele lasteaiakohta pakkuda. Sellise lähenemisega nõustus ringkonnakohus, märkides et kaebaja enda käitumine välistas vallal kohustuse tekkimise. Kolleegium leiab, et kaebajale ei saa ette heita, et ta ei esitanud alla kolmeaastasele lapsele lasteaiakoha taotlust, ja põhjendab seda järgmiselt. 7(10)
3-22-1807
21.Ringkonnakohus märkis õigesti, et taotluse esitamata jätmise põhjusi tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. Üldjuhul peab keskmine mõistlik lapsevanem olema teadlik kohaliku omavalitsuse kohustusest tagada pooleteiseaastasele lapsele lasteaiakoht. Kui kohalik omavalitsus seda kohustust eirab, tuleb puudutatud lapsevanemal oma seadusest tuleneva õiguse realiseerimiseks enamasti pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning vajaduse korral ka kohtu poole esmaste õiguskaitsevahenditega (tühistamis- ja kohustamiskaebused). Taotluse esitaja peab üles näitama elementaarset hoolsust ning kahtluse või ebaselguse korral küsima kohaliku omavalitsuse vastavalt ametnikult nõu näiteks abi saamiseks infosüsteemis taotluse täitmisel. Kaebaja esitas lasteaiakoha taotluse mõni kuu pärast lapse sündi, arvestades üleüldist lasteaiakohtade nappust. Sel ajal ei võimaldanud ARNO-s ette nähtud kohustuslik vorm esitada taotlust pooleteiseaastasele lapsele lasteaiakoha saamiseks. Samuti võis määruse nr 3 § 3 sõnastusest jääda mulje, et koha taotlemine pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele on välistatud, kuigi kokkuvõttes tõlgendab kolleegium määrust teisiti (p 17). Lapsevanematele ei pidanud selline tõlgendus aga olema äratuntav. Vähetähtis pole see, et nagu kohtud on kindlaks teinud, siis Saue vald ise teadlikult suunas sõimekohtade nappuse tõttu lapsevanemaid pooleteise- kuni kolmeaastaseid lapsi eralastehoidu panema või koju jätma. Lisaks vastuvõtmise korrale ja ARNO-le polnud ka valla veebilehel mingisugust teavet selle kohta, kuidas taotleda munitsipaallasteaia kohta sõimeealisele lapsele, kuigi Saue vallal see kohustus seadusest ja määrusest tulenevalt oli. Eeltoodut arvesse võttes ei saa kaebajale ette heita ka seda, et ta ei pöördunud valla poole muul viisil (nt telefoni või (e-)kirja teel). Kolleegiumi arvates tekitas vald oma õigusaktidega, selle rakendamiseks loodud süsteemiga ja sisuliselt seadusest tuleneva kohustuse õigusvastase täitmata jätmisega sellise olukorra, kus ei saa kaebajale ette heita, et ta ei esitanud taotlust oma pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele sõimekoha saamiseks.
22.Lapsevanemal on õigus eeldada, et lasteasutuse koha tagaja ehk vastustaja veebilehel on avaldatud ammendav teave oma ülesannete täitmise, teenuste kättesaadavuse ja tingimuste sh sõimeealisele lapsele koha taotlemise kohta ning millistes teeninduspiirkonna lasteaedades on olemas sõimerühmad (vt HMS § 7 lg 2, avaliku teabe seaduse §-d 28 ja 32). Kaebaja avaldas soovi panna oma laps munitsipaallasteaeda ja kõik need kolm eelistust, mida kaebaja esitas ARNO-s, olid elukohale lähemad lasteaiad. Halduskohus on lisaks kindlaks teinud, et kaebajal ei olnud võimalik saada oma lapsele soovitud ajal kohta kodulähedases munitsipaalsõimes, sest lähedal asuvates munitsipaallasteaedades puudusid tol ajal sõimerühmad. Lisaks segasele õiguslikule regulatsioonile, valla eksitavale informatsioonile ning lünklikule süsteemile ARNO-s on kaebaja taotluse esitamata jätmine praegusel juhul vabandatav ka sõimekohtade nappusega vallas. Vastustaja ei ole vastu vaielnud sellele, et tal poleks olnud võimalik pakkuda alla kolmeaastasele lapsele lastesõime või -aia kohta kaebaja elukoha läheduses. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et lasteaed peaks vanema soovil jääma sellisesse lähedusse, mis ei muudaks lapse lasteaeda viimist ebamõistlikult aja- ning rahakulukaks (nt transpordikulud).
8(10)
3-22-1807
23.Lisaks märgib kolleegium, et Saue vald on olnud varasemates kohtumenetlustes samal seisukohal nagu praeguses asjas ja ka nt haldusasjas nr 3-21-1096 märkinud, et Saue valla strateegiline valik pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele lasteaia- ja lastehoiuteenuse tagamisel on toetuda esmajärjekorras eralasteaedadele ja -hoidudele. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud (vt ka praeguses asjas halduskohtu otsuse p 38), et Saue vallas olid praegust vaidlust puudutaval ajal vanemate valikud alla kolmeaastaste laste puhul enamasti kas koha kasutamine eralasteaias või -hoius või lapsega üldse kodus olemine. Kohtud on varasemates menetlustes leidnud, et vallal puudus tõenäoliselt ülevaade, kui palju sõimekohti on vaja. Halduskohus on õigesti järeldanud, et kui vastustaja oma seadusest tuleneva kohustuse asemel sunnib vanemaid kasutama erahoide või jääma koju, ega kinnita, et lapse kodust mõistlikul kaugusel sõimekohad oleksid tegelikult olemas olnud, peab olema vastustajale ettenähtav ka see, et vanem võib erahoiu või koju jäämise kulud vastustajalt sisse nõuda. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et vastustaja kujundas oma tegevuse kogumiga – luues segase õigusliku raamistikku, rakendades puudulikku taotluskeskkonda ning jättes tagamata piisava hulga sõimekohti – olukorra, kus sõimeealisele lapsele koha taotlemine oli keskmise lapsevanema jaoks perspektiivitu. Vallal puudus arvestus sõimekohtade üle. Oli üldteada, et vald ei suutnud kõigile soovijatele sõimekohti tagada, ja võis eeldada, et vallaga suhtlemine ei oleks andunud paremat tulemust. Seega, kaebajale ei olnud kahju ärahoidmise võimalus reaalne ega arusaadav (vrd avaliku võimu tegevusetus võib olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks siis, kui see ei võimaldanud kaebajal aru saada enesele kahju tekkimisest, RKHKm 3‐19‐1340/25, p 20; vt ka kohtupraktikat esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kohta, kus kolleegium on leidnud, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud, RKHKo 3-3-1-16-16, p 14, RHKHo 3-3-1-21-16, p 10.2 ja 3-3-1-42-15, p 24; esmasete õiguskaitsevahendite kasutamise kohustuse kohta vt 3-21-884, p 15).
24.Ringkonnakohtu põhiline argument kaebaja kahjuks toetub faktilisele asjaolule, et kaebaja sisenes ARNO-sse 2021. a lõpus (detsembris), et teha varasemas taotluses muudatust lasetasutuse kohta, kuid ei teinud muudatust lapse lasteasutusse võtmise vanuse kohta. Kolleegiumi arvates ei saanud kaebajalt eeldada, et ta omal algatusel oleks pidanud märkama ARNO-s tehtud vahepealseid (2021. a juulis) muudatusi selle kohta, et nüüdseks oli võimalik taotleda sõimekohta alla kolmeaastasele lapsele alates vanusest poolteist aastat. Olukorras, kus vald oli muutnud oma tegevusetusega taotluse esitamise sisuliselt võimatuks, pidanuks ta muutustest taotluse esitanud lapsevanemaid aktiivselt teavitama. Isikult ei saa eeldada, et ta külastaks pidevalt avaliku võimu infosüsteemi, kui sellist nõuet pole sätestatud, ega ka seda, et ta peaks omal algatusel infosüsteemist muudatused üles leidma. Järelikult ei muutnud ka hiljem taotluse esitamata jätmine valla tegevust õiguspäraseks. Veel enam, õiguslik ebaselgus polnud veel kõrvaldatud, kuivõrd määruse nr 3 § 3 sõnastust muudeti alles 2. novembril 2022 ja see jõustus 5. novembril 2022. See toimus aga kaebaja lapse jaoks nii hilja, et laps oli selleks ajaks juba enam kui kaks ja pool aastat vana ning kasu õigusliku olukorra muutumise järel oleks lastesõime koha tegeliku olemasolu korral olnud vaid uus lasteaiakoht juba harjunud lastehoius käinud lapsele umbes kuueks kuuks.
9(10)
3-22-1807
25.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuivõrd vald on rikkunud oma KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust ja kaebajale ei saa ette heita, et ta oma käitumisega oleks sellest kohustuse täitmise soovist keeldunud, on olemas olulised riigivastutuse eeldused – avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, mis rikub isiku õigusi RVastS § 7 lg 1 tähenduses. Kolleegium ei korda siinkohal halduskohtu otsuse punktides 26-39 sedastatut isikule tekkinud kahjust ja põhjuslikust seosest ning nõustub halduskohtu järeldustega hüvitamisele kuuluva summa kohta (398 eurot 27 senti) (HKMS § 231 lg 6). III
26.Kaebaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses esitanud. Kaebaja kasuks tuleb vastustajalt välja mõista riigilõiv 50 eurot.
27.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.