X kaebus Tallinna Vangla 13. jaanuari 2023. a käskkirja ja 23. veebruari 2023. a vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Tallinna Vangla kodukord.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juulil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla karistas 13. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 5-2/23/11 vahistatu Xt ebaviisaka käitumise eest noomitusega. Käskkirja põhjenduste järgi teatas valvur V. Saar 14. detsembril 2022 õhtuse loenduse ajal kinnipeetavatele, et peale keskööd peab igaüks ise televiisori välja lülitama. Sama sektsiooni teises kambris viibiv kinnipeetav vajab öösel hingamisaparaati, mistõttu ei lülitata voolu välja. V. Saare 14. detsembril 2022 koostatud ettekande järgi hakkas kaebaja seejärel tema peale karjuma, küsides, miks ta peab ise teleri välja lülitama ja miks käis valvur eelmisel öösel tema kambris ilma koputamata. Kaebaja nimetas kambris käinud valvurit hulluks. Kaebajat teavitati 16. detsembril 2022 distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 rikkumise kahtlusega. Sündmuse tunnistajaks olnud teine valvur K. Kontkar kinnitas ettekande teinud valvuri sõnu. Vastustaja tunnistas kaebaja süüdi vangla kodukorra punkti 1.13.1 rikkumises. Kaebaja käitus ametnikega ebaviisakalt, kasutades kõrgendatud hääletooni ja nimetades ametnikku hulluks. Kaebaja ei ohustanud oma käitumisega küll vangla julgeolekut, kuid näitas üles lugupidamatust ja halba eeskuju teistele kinnipeetavatele. Karistamine on vajalik selleks, et anda kinnipeetavale selge sõnum, et üldtunnustatud viisakusreeglite järgimata jätmist ei aktsepteerita. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Noomitust pidas vangla toime pandud rikkumist arvestades proportsionaalseks ja preventiivse mõjuga karistuseks.
2.Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, mille vastustaja jättis 23. veebruaril 2023 allkirjastatud vaideotsusega nr 5-15/23/25-2 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirja ja vaideotsuse tühistada. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 41 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates. 14. detsembrist 2022 kulgema hakanud 30päevane tähtaeg lõppes 13. jaanuaril 2023. Karistuse määramise käskkiri anti kaebajale 16. jaanuaril 2023. Käskkiri on seetõttu õigustühine. Vastustaja rikkus ka vaide lahendamise tähtaega (VangS § 11 lg 7). Kaebaja esitas vaide 26. jaanuaril 2023. Vaideotsuse sai ta
1.märtsil. Seega on ka vaideotsus õigustühine. Nii käskkirjale kui ka vaideotsusele on märgitud varasemad kuupäevad (vastavalt 13. jaanuar ja 23. veebruar 2023). Haldusmenetluse seaduse (HMS) järgi kehtib haldusakt selle adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 98 järgi tuleb distsiplinaarmenetluse protokollile lisada tunnistajate seletused. Vastustaja ei ole ütlusi kaebajale senini edastanud. K. Kontkari ütlused ei kinnita seda, et kaebaja oleks kedagi hulluks nimetanud. K. Kontkar märgib, et ei mäleta täpselt toimunut, kuna sellest on palju aega möödas. Kõrvaldamata kahtlusi tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Sündmusi nägi pealt ka kaebaja toonane kambrikaaslane Y. Vastustaja oleks pidanud küsima ka tema seletust. Vastustaja on lubamatult eelistanud tõenditena vanglaametnike ütlusi.
Vastustaja leiab kaebusele esitatud vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. HMS § 33 lg 2 järgi algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel järgneval tööpäeval (HMS § 33 lg 3). Tähtaja kulgemine algas 15. detsembril 2022 ja lõppes laupäeval 14. jaanuaril 2023. Esmaspäeval 16. jaanuaril 2023 kaebajale üle antud käskkiri on seega tähtaegne. Ühestki õigusaktist ei tulene, et VangS §
2(6)
3-23-529 64 lg 41 tähtaja sisse peab mahtuma ka käskkirja kinnipeetavale teatavaks tegemine. Samuti ei pea vaideotsust kinnipeetavale teatavaks tegema VangS § 11 lg 7 tähtaja jooksul. Haldusakti teatavaks tegemise ajast sõltub selle kehtima hakkamine ja kaebetähtaja kulgemine. Kaebaja on saanud distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvuda. Kaebaja ei esitanud distsiplinaarmenetluses oma vastuväiteid tähtaegselt. Kaebaja edastas talle seisukoha esitamiseks antud tähtaja jooksul vanglale üksnes pöördumise (12. jaanuaril 2023), milles vaidles vastu talle vastamiseks antud tähtajale. Distsiplinaarmenetluse ajal kaebaja Ylt ütluste võtmist ei palunud. Tallinna Vangla praktika näitab, et kinnipeetavad ei tunnista üldjuhul üksteise vastu, kuna ei soovi olla seotud kaaskinnipeetava karistamisega. K. Kontkar kinnitas V. Saare ettekandes märgitut: et kaebaja kasutas kõrgendatud hääletooni ja ütles mitu korda, et öösel tema kambrisse ei tulda. Kaebaja on märkinud, et teda oleks tulnud teleri väljalülitamise kohustusest varem teavitada. Kaebaja teadis, et elektriseadmed peavad olema öösel välja lülitatud.
Kaebaja esitas seisukoha, milles selgitas, et taotles distsiplinaarmenetluses, et vastustaja võtaks seletuse Ylt (13. jaanuaril 2023 esitatud seisukoha lk 4). Vastustajal pole õigust sellest keelduda. Vangla praktika, mille järgi vaatamata süüdistatava taotlusele teiselt kinnipeetavalt ütlusi ei võeta, pole seaduslik. Kinnipeetava ütlusi pole põhjust pidada ebausaldusväärseks juba enne nende ärakuulamist.
5.1.Kaebaja on saanud tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolli, aga mitte K. Kontkari seletusega. Protokoll sisaldab üht lauset K. Kontkari ütlustest. K. Kontkari seletusega sai kaebaja tutvuda alles kohtumenetluses. K. Kontkari ütlusi kajastavast protokollist saab järeldada, et vastustaja tutvustas talle esmalt V. Saare ettekannet ja küsis talt, kas seal kajastatu vastab tõele. Tunnistaja sellisel viisil ülekuulamine pole lubatud. Tunnistajal oleks tulnud paluda sündmusi oma sõnadega kirjeldada. Seejuures jääb arusaamatuks, mille tõele vastavust K. Kontkar kinnitas. Vastustaja on tunnistajat suunanud ja mõjutanud, mistõttu K. Kontkari ütlused on tõendina lubamatud. K. Kontkar pole väitnud, et kaebaja käitus ebaviisakalt või agressiivselt. Tema sõnul kasutas kaebaja üksnes kõrgendatud hääletooni. Samas pole ta kirjeldanud V. Saare hääletooni. Kui hääletoonid olid sama kõrged, ei ole põhjust pidada kaebaja hääletooni kõrgendatuks. Ka on K. Kontkar öelnud, et ei mäleta täpselt, mis tol õhtul toimus. Ebakindlad ja kahtlevad ütlused ei ole kohtukõlbulikud tõendid.
5.2.V. Saare 14. detsembri 2022. a ettekande järgi oli sündmuste tunnistajaks ka Tartu Vangla praktikant A. Kuusalu. Kuna kaebaja seda enne kohtumenetlust ei teadnud, polnud tal võimalust taotleda temalt ütluste võtmist. Jääb arusaamatuks, miks praktikandilt ütlusi ei võetud. Tegu on vangla käsitluse järgi usaldusväärse tunnistajaga.
5.3.Distsiplinaarmenetluses tuleb süüdistatavale tagada karistusõigusele omane kõrgendatud kaitse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-76-12), sh tõendite kogumisel ja asjaolude väljaselgitamisel. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, miks eelistas vastustaja ühtesid ütlusi teistele. Kõrvaldamata jäetud kahtlusi tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
5.4.Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse korra ulatusliku rikkumise tõttu, tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada.
3(6)
3-23-529
KOHTU PÕHJENDUSED
VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorra eeskirju. Selliste eeskirjade alla kuulub ka Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukord, mille kohus võtab praeguse asja toimiku juurde (kodukord on kättesaadav ka veebilehel https://www.vangla.ee/node/485). Kodukorra punkti 1.13.1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning järgima suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.
Esmalt vaidlevad pooled selle üle, mis 14. detsembril 2022 täpselt toimus. Vaidlust pole selle üle, et valvur V. Saar selgitas kinnipeetavatele, sh kaebajale uut korraldust, mille järgi kinnipeetavad peavad õhtuti ise teleri välja lülitama. Varem lülitati osakonna kambrites ööseks vool välja ja kinnipeetavad ei pidanud seetõttu ise telerit välja lülitama. Poolte vahel pole vaidlust ka selle üle, et kaebaja võttis seepeale sõna (vt kaebaja 1. jaanuari 2023. avaldus, distsiplinaarmenetluse materjalid, vastustaja 15. mai 2023. a vastuse lisa 1). Kaebaja ei olnud rahul, et valvur eelmisel öösel teleri väljalülitamiseks tema kambrisse sisenes. Kaebaja heitis valvuritele ette seda, et teda teleri väljalülitamise kohustusest juba eelmisel õhtul ei teavitatud. Sellisel juhul poleks valvuril olnud tarvis öösel tema kambrisse tulla.
Poolte vahel on vaidlus selle üle, millist hääletooni ja sõnu kasutades kaebaja oma etteheited tegi.
8.Vastustaja lähtus V. Saare 14. detsembril 2022 koostatud ettekandest nr 1-22-11086 (esitatud kohtule distsiplinaarmenetluse materjalidega), mille järgi kaebaja tegi oma etteheited karjudes ja nimetas kambrisse sisenenud valvurit hulluks.
Distsiplinaarmenetluses võttis vastustaja telefoni teel ütlused teiselt sündmuse juures viibinud ametnikult K. Kontkarilt (vt distsiplinaarmenetluse materjalid: 10. jaanuari 2023. a menetlustoimingu protokoll). Protokolli järgi kinnitas K. Kontkar V. Saare ettekandes märgitut. K. Kontkari sõnul kasutas kaebaja ametnikega rääkimisel kõrgendatud hääletooni ning ütles mitu korda, et öösel tema kambrisse ei tulda. Täpset sõnakasutust K. Kontkar enam ei mäletanud, põhjendades seda sellega, et sündmusest oli möödas pea kuu aega.
10.Kaebaja selgitas distsiplinaarmenetluses vanglale oma arusaama toimunust. Kaebaja sõnul ei vasta V. Saare kirjeldus tõele. Kaebaja väidab, et ta ei karjunud V. Saare peale ega nimetanud kedagi hulluks. Kaebaja teab, et eelmisel õhtul tema kambris käinud S. Deede on valvur ja võib tõsises olukorras igal ajal kinnipeetava kambrisse siseneda.
11.Kaebaja leidis vaides, et vastustaja pidanuks distsiplinaarmenetluses ütlused võtma ka olukorda pealt näinud kinnipeetavalt Ylt. Kohtumenetluses leidis kaebaja, et ütlused tulnuks võtta ka sündmuse juures olnud vangla praktikandilt. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et ei pidanud ütluste võtmist vajalikuks, kuna leidis, et kaebaja süü on olemasolevate tõenditega tõendatud. Kaebusele esitatud vastuses selgitas vastustaja Ylt ütluste võtmata jätmist lisaks sellega, et kinnipeetavad ei tunnista üldjuhul üksteise vastu, soovimata olla seotud kaaskinnipeetava karistamisega.
4(6)
3-23-529
12.HMS § 6 järgi on haldusorganil kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulised asjaolud. Haldusorganil on kaalutlusõigus menetluse üksikasjade kindlaksmääramisel ning kohustus viia menetlus läbi võimalikult kiirelt, lihtsalt ja efektiivselt (HMS § 5 lg-d 1 ja 2).
13.Kohus leiab, et vangla tuvastas vaidlustatud käskkirjas 14. detsembri 2022. a õhtu sündmuse asjaolud menetlusreegleid järgides. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et sõnavahetus kaebaja ja ametniku vahel toimus. Kaks juuresolnud valvurit kinnitavad, et kaebaja kasutas seejuures kõrgendatud hääletooni. Seda, kas kaebaja kasutas sõna „hull“ K. Kontkari ütlused ei kinnita, kuid ei lükka ka ümber. K. Kontkar pole öelnud, et ei mäleta toimunut. Ta on üksnes tõdenud, et ei mäleta kaebaja täpset sõnakasutust.
14.Vastustaja luges sündmuse kohta kogutud tõendid põhjendatult piisavaks. Vastustajal polnud alust sündmust vahetult tunnistanud valvurite ütlustes kahelda olukorras, kus ka kaebaja ei eitanud distsiplinaarmenetluses antud selgitustes, et ta valvuritele etteheiteid tegi. Arvestades ka seda, et rikkumine polnud raske ja karistus piirdus noomitusega, ei rikkunud vastustaja menetlusnorme, kui ei kogunud olukorra kohta kõiki võimalikke tõendeid. Vastustaja tegevus jäi talle HMS § 5 lg-tega 1 ja 2 antud menetlusliku otsustusruumi piiresse. Kuna asjaolud olid muude tõenditega piisavalt tõendatud, võis vangla kasutada võimalust hoiduda panemast teist kinnipeetavat olukorda, kus ta peaks andma ütlusi kaaskinnipeetava võimaliku distsipliinirikkumise kohta.
15.Sõltumata kaebaja täpsest sõnakasutusest pani ta kõrgendatud hääletoonil valvuritele etteheiteid tehes toime vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise. Otsus kaebajat selle eest karistada oli põhjendatud ning määratud karistus (noomitus) rikkumisega proportsionaalne. Määrav pole see, kas kaebaja kasutas valvuri kohta sõna „hull“ või mitte. Tegu on ühe teo (ebaviisakas käitumine), mitte süütegude kogumiga, millest ühe toime panemise osas kahtluse tekkimise korral võiks tekkida küsimus määratud karistuse proportsionaalsuses. Kohus märgib ka, et isegi kui valvur oleks kasutanud kaebaja suhtes kõrgendatud hääletooni, ei õigusta see viisaka suhtlemise kohustuse rikkumist kinnipeetava poolt.
16.Kaebaja leiab, et vastustaja tegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja menetlusnorme rikkudes, ületades karistuse määramiseks ette nähtud aega. VangS § 64 lg 41 järgi võib karistuse määrata ühe kuu jooksul arvates päevast, mil vangla sai teada teo toimepanemisest. Praegusel juhul sai vangla teo toimepanemisest teada 14. detsembril 2022.
17.Tähtaegade arvutamisele haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid (HMS § 33 lg 1). Tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul algas tähtaja kulgemine 15. detsembril 2022 (HMS § 33 lg 2). TsMS § 62 lg-s 1 on menetlustähtaegade arvutamisel omakorda viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätetele. TsÜS § 136 lg 3 järgi saabub kuudes arvutatava tähtaja puhul tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Selleks päevaks oli 15. jaanuar 2023, mis oli pühapäev. Kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval (HMS § 33 lg 3), s.o praegusel juhul esmaspäeval 16. jaanuaril. Pooled ei vaidle selle üle, et käskkiri toimetati sel päeval kaebajale kätte. Seega ei järgis vastustaja menetlustähtaega.
18.Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus VSKE § 98 punkti 1, kuna ei tutvustanud talle koos distsiplinaarmenetluse protokolliga tunnistajate seletusi. Kohus leiab, et vastustaja 5(6)
3-23-529 menetlusnormi ei rikkunud, kuna K. Kontkari distsiplinaarmenetluse protokollis kajastatud.
ütlused
olid
olulises
osas
19.Vaideotsuse puhul heidab kaebaja vastustajale ette vaide lahendamise tähtaja rikkumist (VangS § 11 lg 7). Kaebaja vaie (vastustaja 15. mai 2023. a vastuse lisa 2) on registreeritud
27.jaanuaril 2022. Vaideotsus on allkirjastatud 23. veebruaril 2023. Kaebaja sõnul sai ta vaideotsuse kätte 1. märtsil 2023.
20.Üldjuhul tuleb vaideotsus vaide esitajale kätte toimetada otsuse tegemise tähtaja jooksul, kuna haldusakt hakkab kehtima selle adressaadile kätte toimetamisest alates (HMS § 61 lg 1). Vanglas läbi viidava haldusmenetluse puhul ei tohiks haldusakti samas asutuses viibivale kinnipeetavast adressaadile kätte toimetamine olla keeruline ega võtta märkimisväärselt aega. Vastustaja pole selgitanud, miks ta toimetas vaideotsuse kaebajale kätte alles nädal aega pärast selle tegemist. See menetlusviga ei anna aga alust vaideotsust tühistada (vt HMS § 58).
21.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude kaebajalt välja mõistmise nõuet ei esitanud. Menetluskulud jäävad seega menetlusosaliste endi kanda. Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.