3-22-2419 Tehnika Koolitused OÜ kaebus Eesti Töötukassa 1. novembri 2022. a otsuse nr TKT/22/0918 tühistamiseks ja toetuse määramiseks kohustamiseks. Kaebaja – Tehnika Koolitused OÜ Vastustaja – Eesti Töötukassa Kirjalikus menetluses
Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta tasutud riigilõiv 20 eurot kaebaja kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.07.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tehnika Praktikum OÜ esitas 1. novembril 2022 Eesti Töötukassale koolitustoetuse taotluse.
2.Eesti Töötukassa jättis 1. novembri 2022 otsusega nr TKT/22/0918 Tehnika Praktikum OÜle koolitustoetuse määramata.
3.Kaebaja esitas 13. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 1. novembri 2022 otsuse nr TKT/22/0918 tühistamiseks ja toetuse määramiseks kohustamiseks.
4.Tartu Halduskohus andis 14.11.2022 kohtumäärusega haldusasja vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule.
5.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 27.12.2022 tehtud määrusega käiguta paludes kaebust täpsustada ja tasuda riigilõiv. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse alust ja nõudeid ning esitada täiendavad tõendid.
6.Kaebaja esitas kaebuse kohta selgituse 10.01.2023 ja tasus riigilõivu 23.01.2023.
7.E- äriregistri andmetel registreeriti 31.01.2023 uus kaebajat puudutav põhikiri, mille kohaselt on kaebaja uueks ärinimeks Tehnika Koolitused OÜ.
8.Tallinna Halduskohus võttis 16.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse, kuid tõi uuesti välja, et täiendavaid tõendeid või selgitusi, mis lükkaks ümber vastustaja väite, et vastustaja on vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtunud kehtivatest ja asjakohastest normidest ning teistsugust otsust ei olnud vastustajal eelduslikult võimalik teha, kaebaja esitanud ei ole.
9.Vastustaja vastas kaebusele 16.03.2023 ja vaidles kaebusele täies ulatuses vastu.
10.Kaebaja saatis kohtule 02.04.2023 küsimuse, kus tõi välja, et tal puuduvad finantsvahendid, et oma õigusi kaitsta ja küsis, millised võimalused tal on. Kohus vastas küsimusele kirjalikult, tuues välja, millised on võimalused ning millistel tingimustel on kaebajal võimalik menetlusabi taotleda. Kaebaja ei ole tänaseni kohtu poole antud küsimuses uuesti pöördunud ega menetlusabi taotlust esitanud.
11.Tallinna Halduskohus määras 09.05.2023 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtades, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Määruses juhtis kohus uuesti tähelepanu, et kaebaja ei ole jätkuvalt esitanud tõendeid ega veenvalt põhistanud, kas kaebajal on toetuse määramise aluseks olev nõue täidetud. Menetlusosalised määrusega antud tähtajaks täiendavaid seisukohti, tõendeid, taotlusi ega vastuväiteid ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt 01.11.2022 tehtud otsusega nr. TKT/22/0918, millega vastustaja jättis kaebajale koolitustoetuse määramata. Kaebaja hinnangul rikub vastustaja otsus
muu hulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 9, 37, 39, 41, 45 ning kaebaja soovib temale toetuse määramist.
13.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: Vastustaja ei saa kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas määrata toetus või mitte, kui kaebaja ei ole vähemalt 24 kuul taotlusele esitamisele eelneva 36 kuu jooksul maksnud tööandja töötuskindlustusmakset ja töötajaga, kelle koolitamiseks toetust taotletakse, ei ole sõlmitud tähtajatut töölepingut või töölepingut, mis kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. Kaebaja ettevõte registreeriti äriregistris 25.02.2022 ning vastavalt töötamise registri andmetele on Ervin Ševtšuk kaebaja juures töölepinguga töötanud 26.02.- 28.02.2022. Koolitustoetuse taotlemise ajaks 01.11.2022 oli kaebaja tegutsenud vaid 9 kuud. Töötuskindlustusstaaži perioodis 01.11.2019 kuni 01.11.2022 on null (0) kuud ning töötajal, kellel koolitamiseks toetuse taotlus esitati, ei ole kehtivat töölepingut tööandjaga. Töötamise registri andmetel on Ervin Ševtšuk töölepingu alusel kaebaja juures töötanud koormusega 0,5 ajavahemikul 26.02.28.02.2022, so 3 päeva ning tööleping on lõpetatud töölepingu seaduse (TLS) § 80 lg 1 alusel, st tähtaja möödumisel. Töötamise registri 01.11.2022 andmetel ei ole tööandja koolitustoetuse avaldusel märgitud töötajaga Ervin Ševtšuk sõlminud tähtajatut töölepingut või tähtajalist töölepingut, mis kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud, mistõttu puudub tööandjal õigus koolitustoetusele
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kõigepealt selgitab kohus, milliseid nõudeid kohus lahendama hakkab. Nii kaebuses kui ka kaebaja poolt hiljem esitatud kaebuse selgituses ei ole kaebaja selgelt väljendanud, millised nõuded ta soovib esitada. Vastustaja jättis oma otsusega kaebajale toetuse määramata, mistõttu on kohtule arusaadavalt kaebuse esitamise eesmärgiks vastav toetus saada. Toetuse saamiseks tuleb vastustaja otsus tühistada ja vastustajat toetuse määramiseks kohustada. Tuginedes HKMS § 2 lg 4 tõlgendab kohus kaebuses esitatud nõudeid ja lahendab kaebuse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 1. novembri 2022. otsus nr TKT/22/0918 ja kohustada Eesti Töötukassat kaebajale toetus määrata.
15.Vaidlustatud otsusest nähtub, et vastustaja on otsuse tegemisel juhindunud Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määrusest nr. 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi määrus), mis on kehtestatud tööturuteenuste ja- toetuste seaduse (TTTS) § 41 lg 1 sätestatud volitusnormi alusel. Määruse § 5 lg 7 sätestab, et programmiga kehtestatakse ning programmi alusel osutatakse peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud teenuste ka teenust, mille kohaselt on võimalik saada koolitustoetust. Määruse § 16 lg 3 p 2 kohaselt makstakse koolitustoetust töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Äriregistri andmetele toimus kaebaja (endise nimega Tehnika Praktikum OÜ) esmane registreerimine äriregistris 25.02.2022 ja taotluse koolitustoetuse saamiseks esitas kaebaja vastustajale 01.11.2022. Esmakande ja taotluse vahele jääb vähem kui 9 kuud. Vastavalt määruse § 16 lg 5 sätestatule makstakse toetust töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või
kvalifikatsiooninõuete uuenemisel tingimusel, et tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Määruse seletuskirja leheküljel 13 on selgitatud , et määruse § 16 lg 5 sätestatud nõue täidab eelkõige juba toimivate ettevõtete toetamise eesmärki ehk eeldatakse, et tegemist on toimiva ettevõttega, kellel on töötajad ja kes on töötuskindlustussüsteemi panustanud. Kaebaja taotles toetust vähem kui 9 kuud pärast esmakande tegemist. Kuna määruse § 16 lg 5 sätestab ajaliseks nõudeks tööandja töötuskindlustusmaksete tegemiseks vähemalt 24 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, ei kvalifitseerinud kaebaja toetust saama ja vastustajal ei olnud teist võimalust kui jätta toetus määramata. Täiendavalt on vastustaja välja toonud, et töötamise registri andmetel on Ervin Ševtšuk töölepingu alusel kaebaja juures töötanud koormusega 0,5 ajavahemikul 26.02.28.02.2022, so 3 päeva ning tööleping on lõpetatud TLS § 80 lg 1 alusel, st tähtaja möödumisel. Töötamise registri 01.11.2022 andmetel ei ole tööandja koolitustoetuse avaldusel märgitud töötajaga Ervin Ševtšuk sõlminud tähtajatut töölepingut või tähtajalist töölepingut, mis kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud, mistõttu puudub tööandjal õigus koolitustoetusele. Kohus on mitmel korral (käiguta jätmise määruses, kaebuse menetlusse võtmise määruses ja asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse määramise määruses) juhtinud tähelepanu kaebaja poolsele vajadusele tõendada, et ta vastab määruse § 16 lg 3 p 2 ja lg 5 toodud nõuetele, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja on toonud välja ajaloo, millistel töökohtadel on juhatuse liikmeks olev Ervin Ševtšuk töötanud, toonud välja pilte tehtud töödest, kuid ei ole näidanud, kas Ervin Ševtšuk on töölepinguga kaebaja juures töötanud või jätkuvalt seal töötab. Kuna määruses toodud normide puhul on tegemist imperatiivsete normidega, millest kõrvale kalduda ei tohi, saab järeldada, et vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud kehtivatest ja asjakohastest normidest ning teistsugust otsust ei olnud vastustajal võimalik teha.
16.Kaebaja on kaebuses välja toonud, et vastustaja otsus toetus määramata jätta rikub PS § 9, § 37, § 39, § 41 ja § 45 toodud õiguseid. Kõigepealt mainib kohus, et kaebajaks on juriidiline isik, kes üldjuhul põhiõiguste kandjaks ei ole. Siiski võib juriidiline isik olla põhiõiguste kandjaks piiratud juhtudel, ehk olukordades, kus põhiõigused ei ole omistatavad konkreetselt inimestele. Õigused haridusele, autori võõrandamata õigus oma loomingule ja õigus riigi sellesisulisele kaitsele ning õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ei ole kaebajale omistatavad, sest kaebajaks on juriidiline isik. Halduskohtusse saab pöörduda üldjuhul vaid oma õiguste kaitseks. Kaebajale võiks olla omistatav vaid õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil, kuid kohtu hinnangul ei riku kaebajale koolitustoetuse määramata jätmine eelnimetatud õigust. Kohus peab vajalikuks selgitada, et koolitustoetuse määramine ja määramiseks vajalikud tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruses nr. 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“. PS § 87 p 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta need rakendatavateks. Vabariigi Valitsuse üldaktide andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm, millega täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus (Maruste, Rait; Turk, Karmen. Põhiseaduse § 45 kommentaar. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020.) Määrus on antud Vabariigi Valitsuse poolt seaduses toodud volitusnormi alusel (TTTS § 41 lg 1), mis sätestab, et TTTS eesmärgi täitmiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, TTTS sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute
tööturumeetmete väljatöötamiseks, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Töötukassa nõukogu poolt heaks kiidetud tähtajalise tööhõiveprogrammi. Töötukassa nõukogu saab tööhõiveprogrammi heaks kiita üksnes siis, kui valdkonna eest vastutav minister Töötukassa nõukogu liikmena on selle poolt. Eelnimetatud volitusnormi alusel sätestatud määruse § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm (edaspidi programm), millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ning tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetus, maksmist programmi kestuse ajal, samuti programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist. Sama määruse § 2 lg 1 sätestab, et programmi üldeesmärk on lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja tegevuse eesmärk on tööturupoliitika ja töötuskindlustuse korraldamine TTTS § 41 alusel, mis pigem annab kaebajale kui tööandjale täiendavaid võimalusi oma töötajate koolitamiseks, kui kitsendab seda. Nimetatud toetust on võimalik taotleda kõikidel ettevõtetel, ainsaks äratuntavaks sisuliseks piiranguks on, et ettevõtjad, kes nimetatut koolitustoetust on õigustatud saama, peavad olema juba toimivad ettevõtted. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et koolitustoetuse võimaldamiseks vajalikud tingimused on sätestatud kehtiva ja õiguspärase õigusaktiga ning toetust saavad sisuliselt taotleda kõik juba toimivad ettevõtted. Kohtu hinnangul ei ole rikutud kaebaja põhiõigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.
17.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on riigilõivuna tasunud 20 eurot, mis jääb kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.