Otsuse avalikult teatavaks 15. juuni 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-123
Haldusasi
Xe kaebus tühistada Eesti Töötukassa 11.11.2022 otsus nr TVH/22/045414 ja 20.12.2022 vaideotsus nr VO/22/3041
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X, esindaja v.adv Martin Traat Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 02.11.2022 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse (dtl 18-24).
2.ETK 11.11.2022 otsusega nr TVH/22/045414 tuvastati, et Xe töövõime ei ole vähenenud (dtl 33-34).
3.X esitas 16.11.2022 vaide ETK 11.11.2022 otsusele nr TVH/22/045414, millega ta taotles otsuse kehtetuks tunnistamist ja esitatud töövõime hindamise taotluse uuesti läbi vaatamist. ETK 20.12.2022 vaideotsusega nr VO/22/3041 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (dtl 35-39).
4.19.01.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Xe kaebus tühistada ETK 11.11.2022 otsus nr TVH/22/045414 ja 20.12.2022 vaideotsus nr VO/22/3041. 20.01.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 02.05.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Vaidlustatud ETK otsus(ed) on mõistlikult motiveerimata. Arvestamata on jäetud olulised selgitused, mis kaebaja on menetluses esitanud ning varasemad kaebaja tervist puudutavad tõendid. Tehtud otsused on vastuolus varasemalt kaebaja tervisliku seisundi osas tehtud otsusega ilma, et kaebaja tervis oleks vahepealse aja jooksul paranenud. Vastupidi, kaebaja tervis on ajas muutunud halvemaks, millest tulenevalt varem piiratult töövõimeliseks tunnistatud kaebaja ei saa pärast tervise halvenemist möödunud viieaastase perioodi jooksul muutuda mitte kuidagi täielikult töövõimeliseks. Vaatamata vaideotsuse lõpuosas deklareeritule, et ETK otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele ning vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada, ei saa kaebaja selle väitega nõustuda. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus puudulik, kuna selles ei sisaldu ühtegi motiveeritud argumenti selle kohta, miks ja kuidas on varasemalt osalise töövõimega kaebaja muutunud ühtäkki täiesti töövõimeliseks, mistõttu ka toetuse andmisest kaebajale keeldutakse. Vaide p-s
2.5.on kaebaja märkinud, et: „Kui 2017 aastal suutsin veel varasemat tööd teha, siis aastal 2021 vabastas tööandja mind töölt, kuna ma ei olnud enam suuteline tegema vajalikus mahus tööd, mistõttu saan väita, et minu tervislik seisund on võrreldes 2017 aastaga pigem halvenenud.“ Kui kaebajaga lõpetatakse tööleping tema tervisest tuleneval põhjusel, so ta ei suuda füüsiliselt tervislikust seisundist tulenevalt tööd teha, ei saa olla tegemist olukorraga, kus kaebajal võtmetegevuste piirang puudub (vt allpool).
5.2.Kaebaja ei saa endiselt sügavalt sisse hingata. Kui kaebaja korra sügavalt sisse hingab, tekib tugev hingeldus ja õhupuudus, mis omakorda tekitab paanikat, mille tagajärjel hakkab kaebaja hingeldama ning pulss tõuseb. Mõnikord kaasneb sellega valu rinnas. Selline nähtus ei teki füüsilisest koormusest vaid suvalisel ajahetkel sõltumata kaebaja füüsilisest koormusest.
5.3.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 3 alusel töövõime hindamiseks kasutatavate valdkondade ja võtmetegevuste piirangute raskusastmete tuvastamise aluseks on järgmine skaala: 0 – puudub (0-4%); 1– kerge (5-24%); 2 – mõõdukas (25-49%); 3 – raske (50-95%); 4 – täielik (96-100%). *9 – kui taotleja on töövõime hindamise taotlusvormi täites vastanud, et tema võimekus on muutlik või esineb muid valdkonna piiranguid, märgistatakse taotleja piirang väärtusega 9. Ekspertarst hindab piirangute raskusastmeid skaalal 0-4.
5.4.Kui varasemas ekspertiisiaktis (2017) tuvastati kaebaja töövõime puudumine skaalal numbriga 2 (mõõdukas), siis käesoleval juhul ja olukorras, kus tervis on halvenenud ning töövõime vähenenud, hinnatakse kaebaja töövõimet välistava tingimuse skaalal 0 (puudub).
5.5.Järelikult on arstide-ekspertide poolt antud hinnangud kaebaja tervislikule seisundile vastuolulised. Haldusorgan, tuginedes ekspertiisiaktidele, on otsuse teinud olulise kaalutlusveaga. Halduskohus kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Käesoleval juhul on kaalutlusõigust ilmselgelt rikutud juba ainuüksi sellega, et viimase hindamise puhul on tegemist eelmisele ekspertiisile vastukäiva otsustusega, kuid jääb arusaamatuks, kuidas sellisele tulemusele jõuti. Kaebaja on esitanud oma argumendid, kuid miskipärast ei ole peetud vajalikuks neid arvestada.
5.6.HMS § 56 lg 1 sätestab kohustuse, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama §-i lg 2 näeb ette, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Nimetatud §-i lg 3 ütleb, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
5.7.Eeltoodust nähtub, et haldusakti(de) põhjendustes on jäetud arvestamata olulised asjaolud ning kõrvaldamata esinevad vastuolud kaebaja tervislikule seisundile hinnangu andmisel.
5.8.Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud. Kaebuse esitaja menetluskulud seisuga 09.052023 on alljärgnevad: 1) konsultatsioon kaebajaga ja materjaliga tutvumine 1,75 h; 2) kaebuse koostamine 3 h; 3) vastustaja seisukohaga tutvumine 0,25 h; 4) menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h. Kokku: 5,25 h. Töötunni maksumus on advokaadibüroos 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei saa ta sisendkäibemaksu tasaarvestada. Seisuga 09.05.2023 on Kaebajale osutatud tasutud õigusabi kokku 3,68 tunni eest summas 750,72 eurot (tõendab lisa nr 1 – arve, dtl 203). Ülejäänud osa, so 1,57 tundi on veel arveldamata.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
6.1.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast (metoodika), milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 02.11.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed (dtl 68-97). Kaebaja ise on 02.11.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise valdkonnas. Tervishoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS (TTO) ekspertarst dr Meeli Maripuu, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi: taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 10.11.2022 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 11.11.2022 otsusega nr TVH/22/045414 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides
kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaideotsus nr VO/22/3041. Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TISi terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 15.02.2023 oma seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti 15.02.2023 koostatud seisukohas, mille vastustaja lisab allkirjastatud kujul (dtl 66-67), jääb dr Pille Tommingas esialgse seisukoha juurde. Kaebaja on 02.11.2022 töövõime hindamise taotluses märkinud järgmised tegutsemispiirangud: 1. Liikumise valdkond: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Minu võimekus liikuda on muutlik. See oleneb liikumise kiirusest. Kiirema sammuga kõnnil hakkan kergelt hingeldama. Rahuliku kõnnakuga ei ole täheldanud seda. Minu võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Treppidel suudan liikuda ja takistusi ületada, kuid trepid panevad hingeldama. On olnud juhuseid, kus kõrgemale kui 4. korrus jõudes tuleb mõni hetk puhata. Olukorra teeb hullemaks, kui treppidest vaja lisaks midagi käes ka tassida. 1.2. Ohutu ringiliikumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.3. Seismine ja istumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud. Teistes valdkondades kaebaja piiranguid ei esitanud.
6.2.Muutuv piirang 9 – töövõime hindamise taotlusel on võimalik enesehinnanguliselt määrata piirang ka muutlikuks, mis tähendab, et piirangu raskusaste sõltub päevast, teostatud tegevustest, ravimite tarvitamisest ja teistest keskkonnateguritest ning kaasuvate haiguste kulust. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. TTO ekspertarst hindas 10.11.2022 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgnevalt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, kaebaja koormustaluvus on tavapärasest madalam ning kaebaja väsib kiiremal kõnnil ning treppidel liikudes. Kaebajale on tehtud kopsu-uuringud seoses kroonilise kopsuhaigusega. Kompuutertomograafialeid on püsinud muutumatuna, spirogramm on normis. Hiljutise kopsuarsti epikriisi alusel on kaebaja kopsumuutused käesolevalt kompenseeritud ning kaebaja ravi ei vaja. Kaebuses on välja toodud, et kaebaja ei saa sügavalt sisse hingata ning kui kaebaja hingabki sügavalt sisse, tekib tugev hingeldus ja õhupuudus. Viimane tekitab kaebajale omakorda
paanikat. Samuti kaasneb mõnikord eelmainituga kaebuse kohaselt kaebajal valu rinnus. Eeltoodu leiab aset suvalisel ajahetkel ning olenemata kaebaja füüsilisest koormusest. Töötukassa ekspertarst selgitab, et on põhjendatud hinnata mõõdukas piirang liikumisel eri tasapindadel. Kaebajal tegevuse sooritamine on ilmselgelt raskem kui tervetel samaealistel, samas on kaebaja oma liikumises iseseisev ja ei vaja abivahendeid ega teiste inimeste abi. Lisaks selgitab töötukassa ekspertarst, et terviseandmete alusel on kaebaja saanud kopsukahjustuse 2006. aastal, mistõttu oli kaebaja raskes seisundis statsionaarsel ravil. Käesolevalt on jäänud kopsukahjustuse jääknähud, mis püsivad dünaamikata. Mõlemas kopsus esinevad alad, kus normaalne kopsukude on asendunud fibroosiga ning kogu kopsuväli ei võta hingamisest osa. Koormusel tekib kaebajal hingeldus ja esineb teatud koormustaluvuse langus. Kopsufunktsioon spirograafilisel ja difusiooniuuringul on olnud hea. Kokkuvõtlikult esineb kaebajal kopsukahjustus, mis on stabiliseerunud. Piirang jõudluses esineb raskemal füüsilisel pingutusel. Samas tavapärane koormus ei ole vastunäidustatud ning ei esine kaasuvaid haigusi (vt TIS andmed, kopsuarsti dr Poola 08.11.2022 epikriis). Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.2. Ohutu ringiliikumine“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.3. Seismine ja istumine“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. Eeltoodu alusel hinnati kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad eelmainitud piirangud, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde.
6.3.Kaebuses on toodud välja, et 2017. aastal on hinnatud kaebaja töövõime osaliseks, seejuures on 2017. aasta töövõime hindamise otsuses välja toodud, et kaebaja töövõime on viie aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv. Seega on kaebuses leitud, et vaidlustatud töövõime hindamise otsus on vastuolus 2017. aasta töövõime hindamise otsusega, mh kuna kaebaja tervis ei ole paranenud, on vaid halvenenud. Kaebajal on Eesti Töötukassa 27.12.2017 otsusega nr TVH/17/060832 tuvastatud osaline töövõime, kestusega viis aastat. Vastustaja selgitab, et asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka 02.11.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning
seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. 20.12.2022 koostatud vaideotsuses on seletused, miks TTO ekspertarst ja vaidemenetlusse kaasatud töötukassa ekspertarst jäid esialgse otsuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Töötukassa ekspertarst tuvastas käesolevalt, et 26.12.2017 koostatud eksperthinnangus, mis oli aluseks 27.12.2017 otsusele nr TVH/17/060832, on liikumise valdkonna hindamisel tehtud viga. Samasisuline piirang on hinnatud dubleerituna võtmetegevustes „1.2. Ohutu ringiliikumine“ ja „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“. See on vastuolus töövõime hindamise metoodikaga. Samade piirangute topelt-hindamisel on saadud piirangute summaks arvväärtus 4, mille tõttu tekkis alus, et hinnata kaebaja töövõime osaliseks. Töövõime hindamise metoodikasse on 31.03.2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel.. Antud juhul ei ole õigustatud piirangu hindamine võtmetegevuse „1.4. Liikumisega seotud muude piirangute“ juures. Töövõime hindamise metoodika (lk 16) sätestab, et taotleja töövõime on osaline, kui mistahes võtmetegevuste summa eri valdkondade peale kokku on ≥ 4. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise juhend (dtl 98-196 vt juhendi lk 18) annab selgituse. Juhendis on selgitatud, et iga valdkonna juures on lisaväli „Muu täpsustatud piirang“, mis sisaldab infot selle valdkonna tegutsemispiirangute kohta. Väli täidetakse ainult juhtudel, kui taotleja piirangut vastava valdkonna võtmetegevustes ei ole võimalik hinnata, kuid see avaldab olulist mõju taotleja tegutsemisvõimele. Sellisel juhul kirjutatakse põhjendus ja selgitus selle kohta, miks arst on vastava raskusastme määranud ja miks ei ole piirangut võimalik hinnata valdkonna võtmetegevuste all.
6.4.Kaebuses on leitud, et kuna kaebajaga on lõpetatud tööleping tema tervisest tuleneval põhjusel, st kuna kaebaja ei suuda füüsilise tervisliku seisundi tõttu tööd teha, ei saa tegemist olla olukorraga, mil kaebajal võtmetegevuste piirang puudub. Vastustaja selgitab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Vastavalt kehtivale metoodikale saab hinnata, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske piirang või/ja mitmetes võtmetegevustes esinevad kerged piirangud. Arvestatakse asjaoluga, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele. Töötukassa ekspertarst selgitab, et antud juhul on kaebajal krooniline kopsukahjustus. Töövõime hindamisel ei anta hinnangut kõiki võimalikke töökohti ega ka olemasolevat või soovitud tööd silmas pidades. Kaebajal ei ole võimalik teha rasket füüsilist tööd või töötada tolmuses keskkonnas, kuid enamikes töökohtades töötamine on siiski võimalik ning ei kahjusta kaebaja tervist.
6.5.Kaebuses on leitud ka, et kaebaja on esitanud oma argumendid, kuid neid ei ole vastustaja poolt peetud vajalikuks arvestada. Kaebuses on leitud veel, et vaideotsuses on jäetud arvestamata olulised asjaolud ning kõrvaldamata on jäänud vastuolud kaebaja tervislikule seisundile hinnangu andmisel.
Vastustaja selgitab, et vaidemenetluses on arvestatud nii kaebaja poolt taotlusel kirjeldatud piirangutega, kaebaja poolt vaides esitatud seisukohtadega kui ka TIS andmetega. 20.12.2022 koostatud vaideotsuses on seletused, miks TTO ekspertarst ja vaidemenetlusse kaasatud töötukassa ekspertarst jäid esialgse otsuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Püsiva töövõime hindamisel on dokumendipõhine hindamine tavapärane menetluskäik nii algsel töövõime hindamisel kui ka vaidemenetluses. Visiidile kutsutakse isik, kui ekspertiisides esinevad vastuolud või kui objektiivsed hinnangud puuduvad. Sealjuures tuleb märkida, et töövõime hindamisel ei suunata taotlejat täiendavatele uuringutele ja konsultatsioonidele, ei diagnoosita uusi haigusseisundeid ega määrata ravi. See on ravimeditsiini ülesanne. Töövõime hindamise visiidil, kui see peaks vajalik olema, täpsustakse vaid ebaselgeid tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud haigusseisunditest. Käesolevalt puudus alus kasutada visiidipõhist hindamist, sest TIS andmetes oli kaebaja terviseseisundit piisavalt kirjeldatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata tulenevalt järgnevalt toodud põhjendustest.
8.Vastavalt HKMS § 158 lõikele 2 teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist otsuse tegemise eel, s.o enne 11.11.2022.
9.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
10.Eesti Töötukassa (ETK) 11.11.2022 otsuse nr TVH/22/045414 õiguslike alustena on märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).
11.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2)
Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).
osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK 11.11.2022 otsuses nr TVH/22/045414 on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
12.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3). Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired. Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.
Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lgs 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2). Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel. Ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi. Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks arvestatud ning otsus on olulise põhjendamispuudusega ning otsuses on tehtud kaalutlusviga. Nimelt ei nähtu, miks kaebaja suhtes tehti varasemaga võrreldes ebasoodsam otsus, kui kaebaja ise oma tervise paranemist ei taju. Vastupidi, kaebaja leiab, et tema tervis on halvenenud sh on kaebaja vabastatud töölt, kuna kaebaja ei olnud võimeline samas mahus tööd tegema.
13.Kohus märgib esmalt, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust. Samuti ei nähtu aluseks võetud eksperthinnangust ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega. Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Vaidemenetluses ja kohtumenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud vastavalt 28.11.2022 ekspertarst dr Meeli Maripuu (dtl 57-64) ja ETK ekspertarst dr Pille Tommingas poolt (dtl 65-67), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud. Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja seejärel põhjendamiskohustuse täitmist ning kaalutlusõiguse kasutamist.
14.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kopsuhaigused ja hingamiselundite haigused. Taotlejal on piiratud madalama koormustaluvuse ja kiire väsimise tõttu pikkade vahemaade kõndimine ja treppidel liikumine. Kuigi taotlejal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“ Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva eksperthinnangu (Medicum Perearstikeskus AS dr Meeli Maripuu 10.11.2022 dtl 25-32) ja vaidemenetluses antud dr Meeli Maripuu (dtl 57-64) ja kohtumenetluses esitatud ETK ekspertarst dr Pille Tommingase seisukohtadega (dtl 65-67) ning kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangutele antud seisukohtade põhijäreldustega. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud sätete alusel kinnitama ka terviseandmed. Kohus rõhutab, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Seega kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.
14.Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed: 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;
4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.
15.Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud liikumise valdkonnas (vt kaebaja taotlus dtl 18-24 ja 10.11.2022 eksperthinnang dtl 25-32). Kaebaja märgib seejuures piiranguid üksnes liikumisel eri tasapindadel. Muude võtmetegevuste juures kaebaja piiranguid välja ei too ning ka ekspertarst teiste võtmetegevuste juures piiranguid ei tuvasta. Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt dr Meeli Maripuu 10.11.2022 (dtl 25-32), vaidemenetluses dr Meeli Maripuu (dtl 57-64) ja kohtumenetluses ETK ekspertarst dr Pille Tommingas (dtl 65-67).
16.Kohus leiab, et nii 10.11.2022 ja 28.11.2022 ekspertiisiaktist kui ka kohtumenetluse käigus tehtud eksperthinnangust nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi määruses nr 39 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa. Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid ei oleks arvesse võetud. Kohus leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.
17.Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 § 7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Täievavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst Pille Tommingase 15.02.2023 arvamuse, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete määramise osas varasemate 10.11.2022 ja 28.11.2022 eksperthinnangutega. Kohus selgitab siinkohal täiendavalt kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad nii 10.11.2022 kui ka 28.11.2022 eksperthinnangus märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid.
Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 2. Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud.
18.Samas tuleb nõustuda kaebajaga selles, et otsuses esinevad mõningad põhjendamispuudused. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus isikul oli varasemalt tuvastatud osaline töövõime (kaebajale oli määratud perioodil 12.12.2017 11.12.2022 osaline töövõime ja selle üle vaidlust ei ole – vt dtl 7-8) ning uue hindamise käigus leitakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, peab isikul (ja ka kohtul) olema võimalik aru saada, milliste kaalutluste ning millistele terviseandmetele tuginedes täpselt ETK varasemalt erinevale seisukohale on jõudnud. Selliseid põhjendusi ega andmeid vaidlustatud otsusest ei nähtu. Küll aga on vastavad arusaadavad ja kontrollitavad põhjendused esitatud käesoleval juhul kohtumenetluses. Vastustaja on selgitanud, et ETK ekspertarst tuvastas käesolevalt, et 26.12.2017 koostatud eksperthinnangus, mis oli aluseks 27.12.2017 otsusele nr TVH/17/060832, on liikumise valdkonna hindamisel tehtud viga. Samasisuline piirang on hinnatud dubleerituna võtmetegevustes „1.2. Ohutu ringiliikumine“ ja „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“. See on vastuolus töövõime hindamise metoodikaga. Samade piirangute topelt-hindamisel on saadud piirangute summaks arvväärtus 4, mille tõttu tekkis alus, et hinnata kaebaja töövõime osaliseks. Vastustaja on veel asjakohaselt välja toonud, et töövõime hindamise metoodikasse on 31.03.2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kaebajaga väitega selles, et vastustaja on jätnud otsuse tegemise arvestamata oluliste asjaoludega ning teinud sellest tulenevalt kaalutlusvea. Kohus nõustub vastustaja vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Kohus märgib, et sellises olukorras tuleks isikule juba koheselt otsuses siiski selgitada, kuidas ETK jõudis järeldusele, et isikul on nüüd varem tuvastatust erinev töövõime. Samas on käesoleval juhul selge, et eeltoodud puudus ei saanud mõjutada asja otsustamist, millest tulenevalt ei saa vastav puudus kaasa tuua ka haldusakti tühistamist.
19.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6) ning ekspertiisi käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, puudus ETK-l alus teha teistsuguse sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1). Kohus viitab siinkohal ka HMS § 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab käesolevas asjas, et kohtu poolt tuvastatud vaidlustatud haldusakti menetlusnõuete rikkumised (põhjendamiskohustuse rikkumine) ei ole sedavõrd olulised, et oleksid mõjutanud vaidlustatud haldusakti andjat asja otsustamisel ja viinud lõppastmes ebaõigele järeldusele. Vaidlustatud haldusakt on menetlusvea tõttu küll formaalselt õigusvastane, kuid selle tühistamine ei ole mõistlik, sest asja uuel otsustamisel, järgides kõiki menetlus- ja vorminõudeid, peaks ETK kohtule esitatud andmete põhjal (ekspertarvamused) välja andma samasisulise haldusakti.
20.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ETK 11.11.2022 otsus nr TVH/22/045414 on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka ETK 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/3041 tühistamine.
Menetluskulud
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.