1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 6. veebruar kuni 5. juuni 2023. a kohta.
2.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas määruse peale määruskaebust esitada ei saa.
Muud selgitused
Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte taotlejale.
Viru Vangla kinnipeetav X esitas 6. juunil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Viru Vangla kohustamist viia üle programmi „Õige hetk“ alguse kuupäev juunikuusse. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja põhjendas, et käesoleval ajal on programm „Õige hetk“ vajalik, et üle minna avavanglasse. Programm „Õige hetk“ on määratud 2026. aastaks, mis on vastuvõetamatu ja õigusvastane, samuti ei vasta tänapäeva tegelikkusele. Avavanglasse minek on taotlejale vajalik kiiremas korras, kuna see võimaldab taotlejal näha ja aidata oma haiget ema, kes põeb II staadiumi vähki ja oma haiguse tõttu ei saa taotleja juurde sõita. Programmis õigeaegse osalemise mittevõimaldamine venitab taotleja võimalust minna üle avavanglasse, mis omakorda võtab taotlejalt ainukese võimaluse näha oma ema.
2.Vastusena kohtumäärusele edastas Viru Vangla 14. juunil 2023 esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad kohtueelse menetluse dokumendid ja seisukoha X esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla leidis, et X esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata.
Viru Vangla selgitas, et avavanglasse paigutamist reguleerib täpsemalt justiitsministri määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17, mille lõike 2 punkti 1 kohaselt on üks avavanglasse paigutamise tingimusi kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Xl on kehtiv distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest (toidujagamine), mis on määratud 30. novembril 2022. Seega isegi juhul, kui ta hüpoteetiliselt läbiks programmi varasemalt, siis ei muudaks see asjaolu, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 mõttes ei vastaks ta avavanglasse paigutamise tingimustele. Praeguse seisuga on talle planeeritud sotsiaalprogrammi läbimine 2026. aastal ning kõige varem avaneb tal võimalus avavanglasse pääsemiseks 27. mail 2028. Selles osas, mis puudutab X ema tervist, siis nimetatud asjaolu on kohus juba varasemalt käsitlenud ning leidnud, et ema kodus külastamise võimatus ei too endaga kaasa pöördumatuid tagajärgi ning üksnes taotleja ema haiguse ja sellest tulenevalt võimalik abistamise vajadus ei saa olla taotleja avavanglasse ümberpaigutamise otsustamisel määrav. Arvestades kõike eeltoodut ei teki Xle programmi „Õige hetk“ algusaega muutmata jättes ühtegi pöördumatut tagajärge ning see ei mõjuta tema avavanglasse pääsemise aega.
3.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus võtab X menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku 6. veebruar – 5. juuni 2023. a kohta.
4.Kuna X vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 6. veebruar – 5. juuni 2023) nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
6.Võttes arvesse, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud pärast 5. mai 2023. a taotlusele nr 6-10/10305-1 vastamiseks ettenähtud tähtaja möödumist Viru Vanglale vaide (registreeritud 6. juunil 2023 nr 6-10/12645-1 all), milles taotleja nõudis sarnaselt taotluses toodule programmi „Õige hetk“ lükkamist juunikuu peale, siis on olemas vaidemenetlus, mille raames saab esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
7.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
8.Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
9.Taotleja põhjenduste kohaselt on talle vajalik programmi „Õige hetk“ alguskuupäeva muutmine juunikuusse selleks, et pääseda avavanglasse, mille tulemusena saaks taotleja külastada oma haiget ema. Kohus nõustub Viru Vangla 14. juuni 2023. a vastuses tooduga, mille kohaselt ei mõjuta praegusel hetkel programmi „Õige hetk“ algusaja muutmine taotleja avavanglasse pääsemise aega. Kuivõrd justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 kohaselt ei tohi ümber paigutataval kinnipeetaval olla kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest, ning Viru Vangla kinnitusel on taotlejale määratud distsiplinaarkaristus eelnimetatud sättes toodud rikkumise eest ning selline distsiplinaarkaristus kehtib, oleks kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu taotleja jaoks kasutu, sest sõltumata programmi algusaja muutmisest juunikuusse ei vasta taotleja avavanglasse paigutamise tingimustele. Lisaks toob kohus esile, et ka kinnises vanglas on kinnipeetaval õigus lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele (vangistusseadus (VangS) §-d 24 ja 25) ning samuti on võimalik esitada taotlus lühiajaliseks väljasõiduks (VangS § 32) või väljaviimiseks (VangS § 33).
10.Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne taotlejale pöördumatuid tagajärgi, mistõttu jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.