Avaldaja SW Sorting OÜ (registrikood 12393306), volitatud esindaja adv Kristjan Kers Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Merle Liivrand-Sieger
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SW Sorting OÜ-le on Keskkonnaamet andnud 27.06.2022 korraldusega nr DM-114310-31 tähtajatu keskkonnaloa nr L.JÄ/329366 (edaspidi keskkonnaluba nr L.JÄ/329366). Nimetatud keskkonnaluba on antud jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 2 p-le 2. Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub aadressil Puidu, Ojaküla, Paide linn, Järva maakond. Ettevõttele on keskkonnaloaga esitatud nõue (tabelis J6): jäätmete ladustamine peab olema tagatud finantsasutuse garantiiga (finantsgarantii), millega kaetakse ladustatud jäätmete veo, laadimise ja käitlemise kulud ning mis peab kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul; ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid; juhul, kui ettevõte ei esita hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut tagatist tõendavat dokumenti, lõppeb ettevõttel keskkonnaloa alusel finantsgarantii kohustusega jäätmete ladustamise õigus ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.
2.SW Sorting OÜ-le on Keskkonnaamet andnud 13.05.2022 korraldusega nr DM-111484-31 tähtajatu keskkonnaloa nr KL-514080 (edaspidi keskkonnaluba nr KL-514080). Nimetatud keskkonnaluba on antud jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmete taaskasutamiseks
3-23-1252
vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 2. Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub aadressil Kiltri tee 12, Maardu linn, Harju maakond. Ettevõttele on keskkonnaloaga esitatud nõue (tabelis J6): jäätmete ladustamine peab olema tagatud finantsasutuse garantiiga (finantsgarantii), millega kaetakse ladustatud jäätmete veo, laadimise ja käitlemise kulud ning mis peab kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul; ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid; juhul, kui ettevõte ei esita hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut tagatist tõendavat dokumenti, lõppeb ettevõttel keskkonnaloa alusel finantsgarantii kohustusega jäätmete ladustamise õigus ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.
3.Keskkonnaameti 02.06.2023 korraldusega nr DM-124757-2 tunnistati SW Sorting OÜ-le väljastatud keskkonnaluba nr L.JÄ/329366 kehtetuks, kuivõrd ettevõte ei esitanud hiljemalt 1 kuu jooksul enne eelmise finantstagatise kehtivuse lõppu uut finantsgarantiid. JäätS § 983 lg 3 kohaselt on jäätmete ladustamine finantstagatise puudumisel keelatud.
4.Keskkonnaameti 02.06.2023 korraldusega nr DM-124811-2 tunnistati SW Sorting OÜ-le väljastatud keskkonnaluba nr KL-514080 kehtetuks, kuivõrd ettevõte ei esitanud hiljemalt 1 kuu jooksul enne eelmise finantstagatise kehtivuse lõppu uut finantsgarantiid. JäätS § 983 lg 3 kohaselt on jäätmete ladustamine finantstagatise puudumisel keelatud.
5.SW Sorting OÜ esitas 07.06.2023 Keskkonnaametile vaide Keskkonnaameti 02.06.2023 korralduste nr DM-124757-2 ja nr DM-124811-2 peale.
6.SW Sorting OÜ esitas 07.06.2023 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Keskkonnaameti 02.06.2023 korralduste nr DM-124757-2 ja nr DM-124811-2 kehtivuse peatamiseks kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, sest taotleja on esitanud 07.06.2023 vaide Keskkonnaametile. Taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Äriregistri andmetel on taotleja põhitegevusalaks tavajäätmete kogumine ning sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine. Jäätmete taaskasutamiseks on vältimatult vajalik jäätmeluba (JäätS § 73 lg 2 p 2). Vastasel juhul pole taotleja majandustegevus võimalik. Mõlema keskkonnaloaga oli kehtestatud finantsgarantii kohustus ning taotleja garantiikiri kehtis kuni 02.04.2023. Taotleja majanduslikust seisundist tulenevalt ei olnud võimalik garantiikirja pikendada. Küll aga on ettevõte juhatus otsustanud tegevust saneerimise läbi jätkata. Saneerimise üheks osaks on paluda 6 kuud aega, et viia ettevõtte jäätmeluba vastavusse seadusega. Võimalikud variandid on vähendada üheaegselt ladustatavate jäätmete hulka selliselt, et tagatisraha summa oleks ettevõttele jõukohane või teise variandina võtta ettevõttesse investor, kes tagaks finantsstabiilsuse. Keskkonnalubadel märgitud kinnistutel asub sorteerimata jäätmeid. Taotleja peaks suunama juba kinnistutel olevad jäätmed jäätmeluba omavale isikule, mis pole ettevõtte majanduslikku seisu arvestades võimalik. Küll aga on taotlejal võimekus jäätmeid sorteerida ja seeläbi vabaneda jäätmetest minimaalsete kulutustega, kuna jäätmetest enamus on sorteeritult positiivse väärtusega. Viimast aga ilma jäätmeloata teostada pole võimalik. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi ega kolmandate isikute huve. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oleks avaliku huviga vastuolus. Ilma keskkonnaluba omamata ei ole taotlejal võimalik ladustatud jäätmeid sorteerida ega kõrvaldada, mis võib omakorda kaasa tuua pikaajalise jäätmete seismajäämise. Lisaks langeb taotleja pankroti korral jäätmete utiliseerimise kohustus kolmandale isikule (nt kinnistu omanikule või kohalikule omavalitsusele). Puuduvad ülekaalukad kolmanda isiku huvid. Ka kinnistu omaniku huviks on, et taotleja saaks oma tegevust jätkata.
2(6)
3-23-1252
Vaidel on head eduväljavaated, kuivõrd vaidlusaluste keskkonnalubade kehtetuks tunnistamiseks ei olnud eeldused täidetud. Lisaks on vaidlusalused korraldused kaalutlusvigadega, kuivõrd erinevad huvid on jäetud hindamata. Vaidlusaluste korralduste õiguslikuks aluseks on KeÜS § 62 lg 2 p 2, mille eeldused on formaalselt täidetud. Samas ei ole korraldustes põhjendusi, millest saaks järeldada, et Keskkonnaamet oleks analüüsinud eeldust, et keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi või keskkonnaloa taotleja on sellise rikkumise eest karistatud. Taotlejat ei ole varasemalt finantsgarantii puudumise eest karistatud. Samuti puudub avalik huvi.
7.Tallinna Halduskohtu 08.06.2023 kohtunõudega paluti Keskkonnaametil esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 13.06.2023 (kaasa arvatud).
8.Keskkonnaamet palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata järgmistel põhjustel. Vaidlusalused korraldused on õiguspärased. Taotleja esitas Keskkonnaametile seoses keskkonnaloaga nr L.JÄ/329366 ja nr KL-514080 finantstagatist tõendava dokumendina garantiikirja nr 2022159, mis katab üheaegselt ladustada lubatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud. Garantiikiri kehtis kuni 02.04.2023. Ettevõte ei esitanud Keskkonnaametile tagatiste olemasolu tõendavaid dokumente. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS edastas loa omajale automaatselt teavituse ja meeldetuletuse, et olemasolev finantsgarantii tähtaeg hakkab lähenema ning on aeg esitada uus tagatis (vt vastustaja 13.06.2023 menetlusdokumendi lisad 1-2). Ettevõttel oli finantstagatise esitamiseks olemas täiendav tähtaeg. Enne keskkonnalubade kehtetuks tunnistamist andis Keskkonnaamet välja eelnõu, milles selgitas finantsgarantii esitamata jätmise tagajärgi. Ettevõttel oli õigus esitada kahe nädala jooksul arvamus eelnõus toodule. Samuti oli võimalus esitada uus finantsgarantii. Kuna ettevõte finantstagatise olemasolu tõendavaid dokumente ei esitanud, siis tunnistati vaidlusalused keskkonnaload kehtetuks (JäätS § 983 lg 1, KeÜS § 62 lg 2 p 2, HMS § 68 lg 2, JäätS § 76 lg 1). Taotleja ei ole tõendanud, et kõnesolevate keskkonnalubade kehtetuks tunnistamine seiskab kogu ettevõtte senise majandustegevuse ning kehtivuse peatamise ajal ei ole ettevõte majandustegevus enam mingil viisil võimalik. Ilma finantsgarantiita on jäätmete sorteerimine keelatud, kuid ettevõttel on ka ilma keskkonnaluba omamata õigus kinnistu ära koristada. Selleks ei ole keskkonnaluba vaja. Tõendamata on taotleja väide, et tal on tekkinud finantsraskused, mistõttu ei ole taotlejal võimalik täita koostööpartneritega sõlmitud lepinguid. Kui äriühingul puudub mistahes registervara ning ainus likviidne vara on pangakontol asuv raha, siis üldjuhul ei rahulda kohtud esialgse õiguskaitse taotlust (vt Tallinna Halduskohtu 26.05.2014 määrus nr 3-14-50875; Tartu Ringkonnakohtu 01.08.2013 lahend nr 3-13-1364, p 12). Taotleja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste korraldustega kaasnevad taotlejale pöördumatud tagajärjed. Väide ettevõtte võimaliku pankroti kohta on spekulatiivne ja tõendamata. Ettevõtte viidatud halb majanduslik seis ei ole seotud kõnesolevate keskkonnalubade kehtetuks tunnistamisega. Seega ei kaasne taotlejale ebaproportsionaalselt kahjulikke tagajärgi. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Keskkonnaametil ei ole kaalutlusõigust jäätmete ladustamise lubamiseks, kui ettevõttel ei ole JäätS § 983 lg-s 1 sätestatud finantstagatist, sest JäätS § 983 lg 3 kohaselt on finantstagatise puudumisel jäätmete ladustamine keelatud. Kuna ettevõttel puudub ladustamise õigus, siis ei saa Keskkonnaamet jätta luba kehtima ka muude käitlusviiside (sortimine, ümberpakkimine) osas, sest need eeldavad jäätmete ladustamise võimalust. Kuna ladustamist ei saa ilma tagatiseta lubada, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Taotlejal on süstemaatiliselt raskusi seadusest kinnipidamise ja keskkonnaloas sätestatud tingimuste täitmisega. Ettevõtte suhtes on alustatud väärteomenetlus (väärteoasi 940023000466), keskkonnaloa L.JÄ/329366 tingimuste rikkumisega seoses. Viidatud väärteomenetluse käigus viidi 22.05.2023 kinnistutel aadressidega Järva maakond, Paide linn, 3(6)
3-23-1252
Ojaküla Puidu; Järva maakond, Paide linn, Silohoidla; Järva maakond, Paide linn, Kingu ja Järva maakond, Paide linn, Hoidla menetlustoiminguna läbi sündmuskohavaatlus. Selle käigus kontrolliti keskkonnaloa nr L.JÄ/329366 nõuete ja muude kohalduvate õigusaktide nõuete täitmist JäätS § 119 ning keskkonnajärelevalve seaduse § 4 lg 1 alusel. Kontrolli tulemusel fikseeriti jäätmete ladustamine selleks mitte ette nähtud kohtades (vt vastustaja 13.06.2023 menetlusdokumendi lisad 3-5). Keskkonnaamet alustas 11.04.2023 (nr 8-6/23/7286) ettevõtte suhtes haldusmenetluse keskkonnaloast L.JÄ/329366 ning JäätS-st tulenevate nõuete rikkumisega seoses ning tegi hoiatuse sunniraha määramiseks (vt vastustaja 13.06.2023 menetlusdokumendi lisa 7). Lisaks tuvastas 12.06.2023 Keskkonnaameti järelevalveosakonna Harjumaa büroo, et taotleja võtab vastu, ladustab ja sorteerib Harjumaal, Maardus, Kiltri tee 12 asuval platsil jäätmeid. Loata tegevuse peatamiseks anti taotlejale (kontrollimise juures viibivale esindajale) kohapeal suuline korraldus peatada koheselt jäätmete vastuvõtmine Kiltri tee 12 kinnistul kuni vastava keskkonnaloa saamiseni (vt vastustaja 13.06.2023 menetlusdokumendi lisa 8). Keskkonnaloa saab kehtetuks tunnistada siis, kui loa muutmise kaudu pole võimalik soovitud tulemuseni jõuda. KeÜS § 62 lg 2 võimaldab keskkonnaloa andjal otsustada loa kehtetuks tunnistamise üle kaalutlusõigusest lähtuvalt. Kui loa andja hinnangul on senised rikkumised loa omaja poolt hõlpsasti kõrvaldatavad ja need ei nõua loa kohest kehtetuks tunnistamist, siis on KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel võimalik siduda loa kehtivus loa või õigusaktide nõuete järgimisega (nt kohustada loa omajat teatud tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldama, kusjuures selle tingimuse järgimata jätmisel kaotab luba kehtivuse). Rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil, kui esitada kohustuslik finantstagatis, kuna JäätS § 983 lg 2 kohaselt peab garantii või finantstagatis katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema kogu jäätmete ladustamise aja jooksul. JäätS § 983 lg-st 3 tuleneb imperatiivne keeld, millega on garantii või finantstagatise puudumisel jäätmete ladustamine keelatud. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi – tagada keskkonnaohutus. Suures kogusest ladustatud jäätmetest võivad tuleneda erinevad keskkonnaohud (KeÜS § 5): tuulekanne, nõrgvesi, mis reostab pinnast, pinnavett ja/või põhjavett; tuleohu suurenemine – võimalik nii isesüttimine kui ka süütamine. KeÜS § 10 kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Finantstagatise olemasolu on vajalik keskkonnariskide maandamiseks, milleks ettevõttel endal finantsvõimekus puudub ning mida taotleja ka esialgse õiguskaitse taotluses selgitab (vt p 13).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
10.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldused on täidetud, kuivõrd vaie on vastustajale esitatud (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
11.Taotleja esialgse vajadust ei saa välistada. Usutav on taotleja väide, et ilma vaidlusaluste korralduste kehtivuse peatamiseta tuleb ettevõttel majandustegevus lõpetada. Äriregistrist nähtuvalt on taotleja põhitegevusalaks tavajäätmete kogumine, mistõttu on ilmne, et kui taotleja ei saa jäätmeid käidelda, siis kaasneb sellega majandustegevuse lõpetamine ehk pöördumatu tagajärg. Seda, et vaidlusaluste korralduste kehtivuse ajal taotleja jäätmeid käidelda ei tohi, menetlusosalised kahtluse alla seadnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on täidetud esimene eeldus, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.
4(6)
3-23-1252
12.Küll aga ei tingi esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu automaatselt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Hinnata tuleb ka kaebuse perspektiivikust ning vastanduvaid ülekaalukaid huve (nende esinemisel) (vt HKMS § 249 lg 3).
13.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Sisuliselt on vaidlus selles, kas vastustajal oli õigus tunnistada taotlejale väljastatud keskkonnaload kehtetuks põhjusel, et taotleja ei esitanud tähtaegselt kehtivat finantstagatist. Vastavalt JäätS § 983 lg-le 1 peab lisaks JäätS §-s 78 või 989 nimetatud andmetele isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sh jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Nimetatud garantii või finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3). Tegemist on imperatiivse keeluga. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et taotlejal oli JäätS § 983 lg-s 1 nimetatud finantstagatist tõendav dokument kehtivusega kuni 02.04.2023, kuid peale nimetatud kuupäeva taotleja ei ole vastustajale finantstagatist tõendavat dokumenti esitanud (vt kaebuse lisad 3 ja 4).
14.Vastavalt KeÜS § 62 lg 2 punktile 2 võib keskkonnaloa andja keskkonnaloa kehtetuks tunnistada kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid ja loa kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi või loa omajat on sellise rikkumise eest karistatud. Käesoleval juhul on keskkonnaloa andjaks Keskkonnaamet (JäätS § 76 lg 1), mistõttu oli viimane pädev ka keskkonnaload kehtetuks tunnistama. Kohus ei nõustu taotlejaga, et KeÜS § 62 lg 2 p 2 eeldused ei olnud täidetud. Nagu eelnevalt on välja toodud, siis ei täitnud taotleja õigusaktist tulenevat nõuet esitada finantstagatist tõendav dokument. Samasisuline nõue oli sätestatud ka vaidlusaluste korraldustega kehtetuks tunnistatud keskkonnalubades, tabelis J6: „Jäätmete ladustamine peab olema tagatud finantsasutuse garantiiga (finantsgarantii), millega kaetakse ladustatud jäätmete veo, laadimise ja käitlemise kulud ning mis peab kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid. /.../ Juhul kui ettevõte ei esita hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut tagatist tõendavat dokumenti, lõppeb ettevõttel käesoleva keskkonnaloa alusel finantsgarantii kohustusega jäätmete ladustamise õigus ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada käesolev keskkonnaluba kehtetuks.“ (vt kaebuse lisad 1 ja 2).
15.Ekslik on taotleja seisukoht, et vaidlusalused korraldused on kaalutlusvigadega. Käesoleval juhul on seaduses sõnaselgelt sätestatud, et finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud, mistõttu ei esinenud ei otsustus- ega valikudiskretsiooni vaidlusaluste keskkonnalubade kehtetuks tunnistamiseks. Samuti on väär taotleja seisukoht, et ülekaalukas avalik huvi puudub. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et keskkonnalubade kehtetuks tunnistamiseks esines oluline avalik huvi, milleks on keskkonnaohutuse tagamine. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et suures koguses ladustatud jäätmetest võivad tuleneda erinevad keskkonnaohud (KeÜS § 5): tuulekanne, nõrgvesi, mis reostab pinnast, pinnavett ja/või põhjavett; tuleohu suurenemine – võimalik nii isesüttimine kui ka süütamine. Käesoleval juhul oli kehtetuks tunnistatud keskkonnalubadega lubatud üheaegselt ladustada Maardu linnas Kiltri tee 12 kinnistul 1240 tonni ning aadressil Puidu, Ojaküla, Paide linn kokku 6460 tonni (vt kaebuse lisad 3 ja 4). Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus (KeÜS § 5). Arvestades üheaegselt ladustada lubatud jäätmete mahtu ning hiljuti meedias avaldatud uudist suurest põlengust Tallinnas Suur-Sõjamäel asunud jäätmejaamas1, ei ole
vastustaja väited pelgalt hüpoteetilised. Seda enam, et esineb väga tuleohtlik periood, tingitud ilmastikuoludest.
16.Keskkonnaohtu tuleb vältida (KeÜS § 10). Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti (KeÜS § 12 lg 1). Tagamaks keskkonnahäiringu, -ohu või -kahju tekitaja võimekus kanda keskkonna kasutamisega seotud kulud, ongi seadusandja ette näinud jäätmekäitlejale kohustusliku finantsgarantii kogu keskkonnaloa kehtivuse perioodiks (JäätS § 983 lg 1). Ühtlasi on vaidlusalustes korraldustes märgitud, et finantstagatis on selleks, et tagada ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmine. Täiendavalt on vaidlusalustes korraldustes selgitatud, et jäätmete ladustamine on vältimatult seotud muu plaanitava jäätmekäitlusega ning ladustamise õiguse lõppemisel ei ole võimalik ettevõttel jätkata ka muude käitlustoimingutega (v kaebuse lisad 3 ja 4).
17.Eeltoodust lähtuvalt on ilmne, et juhul, kui keskkonnaloa adressaat ei esita seadusest tulenevat finantsgarantiid, siis esineb oluline avalik huvi keskkonnalubade kehtetuks tunnistamiseks. Nii oli see ka käesoleval juhul. Sellest johtuvalt oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Ainuüksi asjaolu, et tegemist oleks ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, on aluseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. Sõltumata aga tulevikus esitatava kaebuse perspektiivist, on ilmselge, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise välistaks ka ülekaalukas avalik huvi, milleks on tagada keskkonnaohutus. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et väär on taotleja seisukoht, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist toetab avalik huvi. Olukorras, kus jäätmeid lubatakse käidelda ettevõttel ilma selleks seaduses sätestatud nõudeid täitmata (eelkõige kehtivat finantstagatist omamata), ei saa kuidagi olla kooskõlas avaliku huviga – tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ning keskkonnaohutus.
18.Eeltoodust lähtuvalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.