3-23-1252 SW Sorting OÜ esialgse õiguskaitse taotlus
Haldusasi Menetlusosalised
Taotleja – SW Sorting OÜ, volitatud esindaja advokaat Kristjan Kers Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja ML
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SW Sorting OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse SW Sorting OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.06.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-1252.
2.Jätta SW Sorting OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1252 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet andis 13.05.2022 korraldusega nr DM-111484-31 SW Sorting OÜ-le tähtajatu keskkonnaloa nr KL-514080 jäätmete taaskasutamiseks vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 2. Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub aadressil Kiltri tee 12, Maardu linn, Harju maakond. Keskkonnaamet andis 27.06.2022 korraldusega nr DM-114310-31 SW Sorting OÜ-le tähtajatu keskkonnaloa nr L.JÄ/329366 jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 2 p-le 2. Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub aadressil Puidu, Ojaküla, Paide linn, Järva maakond. Mõlema keskkonnaloaga on ettevõttele esitatud järgmine nõue (tabelis J6): jäätmete ladustamine peab olema tagatud finantsasutuse garantiiga (finantsgarantii), millega kaetakse ladustatud jäätmete veo, laadimise ja käitlemise kulud ning mis peab kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul; ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid; juhul, kui ettevõte ei esita hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut tagatist tõendavat dokumenti, lõppeb
3-23-1252 ettevõttel keskkonnaloa alusel finantsgarantii kohustusega jäätmete ladustamise õigus ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.
2.Keskkonnaameti 02.06.2023 korraldustega nr DM-124757-2 ja nr DM-124811-2 tunnistati SW Sorting OÜ-le väljastatud keskkonnaload nr L.JÄ/329366 ja nr KL-514080 kehtetuks. JäätS § 983 lg 3 kohaselt on jäätmete ladustamine finantstagatise puudumisel keelatud. Ettevõtte esitatud finantstagatist tõendav garantii kehtis kuni 02.04.2023. Kuivõrd keskkonnaload anti pikema kehtivusajaga kui väljastatud garantiikiri, peab loa omajal kogu loa kehtivusaja jooksul olema kehtiv finantstagatis, mis tagab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise. Selleks, et Keskkonnaametil oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb uuendatud finantstagatis esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise finantstagatise kehtivuse lõppu. Jäätmete ladustamine on vältimatult seotud muu plaanitava jäätmekäitlusega ning ladustamise õiguse lõppemisel ei ole võimalik ettevõttel jätkata ka muude käitlustoimingutega. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnalubade nr L.JÄ/329366 ja nr KL-514080 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaload kehtetuks. Tänaseks ei ole ettevõte esitanud kehtivat finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti.
3.SW Sorting OÜ esitas 07.06.2023 Keskkonnaametile vaide Keskkonnaameti 02.06.2023 korralduste nr DM-124757-2 ja nr DM-124811-2 peale.
4.SW Sorting OÜ esitas 07.06.2023 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Keskkonnaameti 02.06.2023 korralduste nr DM-124757-2 ja nr DM-124811-2 kehtivuse peatamiseks kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, sest taotleja on esitanud 07.06.2023 vaide Keskkonnaametile. Taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Äriregistri andmetel on taotleja põhitegevusalaks tavajäätmete kogumine ning sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine. Jäätmete taaskasutamiseks on vältimatult vajalik jäätmeluba (JäätS § 73 lg 2 p 2). Vastasel juhul pole taotleja majandustegevus võimalik. Mõlema keskkonnaloaga oli kehtestatud finantsgarantii kohustus ning taotleja garantiikiri kehtis kuni 02.04.2023. Taotleja majanduslikust seisundist tulenevalt ei olnud võimalik garantiikirja pikendada. Küll aga on ettevõtte juhatus otsustanud tegevust saneerimise kaudu jätkata. Saneerimise üheks osaks on paluda 6 kuud aega, et viia ettevõtte jäätmeluba vastavusse seadusega. Võimalikud variandid on vähendada üheaegselt ladustatavate jäätmete hulka selliselt, et tagatisraha summa oleks ettevõttele jõukohane, või teise variandina võtta ettevõttesse investor, kes tagaks finantsstabiilsuse. Keskkonnalubadel märgitud kinnistutel asub sorteerimata jäätmeid. Taotleja peaks suunama juba kinnistutel olevad jäätmed jäätmeluba omavale isikule, mis pole ettevõtte majanduslikku seisu arvestades võimalik. Küll aga on taotlejal võimekus jäätmeid sorteerida ja seeläbi vabaneda jäätmetest minimaalsete kulutustega, kuna enamik jäätmetest on sorteeritult positiivse väärtusega. Viimast pole aga võimalik ilma jäätmeloata teha. Korralduste kehtima jäämine toob kaasa taotleja pankroti, sest arvestades juba tekkinud finantsraskusi ja tegevuse seiskumist, ei ole tal võimalik nõudeid rahuldada. Samuti on välistatud saneerimismenetlus. Taotleja ei ole võimeline oma töötajatele palka maksma, mistõttu kaotaksid nad töö. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi ega kolmandate isikute huve. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oleks avaliku huviga vastuolus. Ilma keskkonnaluba omamata ei ole taotlejal võimalik ladustatud jäätmeid sorteerida ega kõrvaldada, mis võib omakorda kaasa tuua pikaajalise jäätmete seismajäämise. Lisaks langeb taotleja 2(7)
3-23-1252 pankroti korral jäätmete utiliseerimise kohustus kolmandale isikule (nt kinnistu omanikule või kohalikule omavalitsusele). Puuduvad ülekaalukad kolmanda isiku huvid. Ka kinnistu omaniku huviks on, et taotleja saaks oma tegevust jätkata. Vaidel on head eduväljavaated, sest vaidlusaluste keskkonnalubade kehtetuks tunnistamiseks ei olnud eeldused täidetud ja lisaks on korraldused kaalutlusvigadega. Korralduste õiguslikuks aluseks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 62 lg 2 p 2, millest tulenev teine eeldus ei ole täidetud. Korraldustes puuduvad põhjendused, millest saaks järeldada, et Keskkonnaamet oleks üldse analüüsinud eeldust, et keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi või keskkonnaloa taotleja on sellise rikkumise eest karistatud. Taotlejat ei ole varem finantsgarantii puudumise eest karistatud. Samuti puudub avalik huvi.
5.Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotleja ei ole tõendanud, et kõnesolevate keskkonnalubade kehtetuks tunnistamine seiskab kogu ettevõtte senise majandustegevuse ning kehtivuse peatamise ajal ei ole majandustegevus enam mingil viisil võimalik. Ilma finantsgarantiita on jäätmete sorteerimine keelatud, kuid ettevõttel on ka ilma keskkonnaluba omamata õigus kinnistu ära koristada. Taotleja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste korraldustega kaasnevad talle pöördumatud tagajärjed. Ettevõtte väidetav halb majanduslik seis ei ole seotud kõnesolevate keskkonnalubade kehtetuks tunnistamisega. Vaidlusalused korraldused on õiguspärased. Taotleja esitas Keskkonnaametile seoses keskkonnalubadega nr L.JÄ/329366 ja nr KL-514080 finantstagatist tõendava dokumendina kuni 02.04.2023 kehtinud garantiikirja nr 2022159, mis katab üheaegselt ladustada lubatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud. Ettevõte ei esitanud Keskkonnaametile tagatiste olemasolu tõendavaid dokumente. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS edastas loa omajale automaatselt teavituse ja meeldetuletuse, et olemasolev finantsgarantii tähtaeg hakkab lähenema ning on aeg esitada uus tagatis. Ettevõttel oli finantstagatise esitamiseks olemas täiendav tähtaeg. Enne keskkonnalubade kehtetuks tunnistamist andis Keskkonnaamet välja eelnõu, milles selgitas finantsgarantii esitamata jätmise tagajärgi. Ettevõttel oli õigus esitada kahe nädala jooksul selle kohta arvamus. Samuti oli võimalus esitada uus finantsgarantii. Kuna ettevõte finantstagatise olemasolu tõendavaid dokumente ei esitanud, tunnistati vaidlusalused keskkonnaload kehtetuks (JäätS § 983 lg 1, KeÜS § 62 lg 2 p 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 68 lg 2, JäätS § 76 lg 1). Keskkonnaametil ei ole kaalutlusõigust jäätmete ladustamise lubamiseks, kui ettevõttel ei ole JäätS § 983 lg-s 1 sätestatud finantstagatist, sest JäätS § 983 lg 3 kohaselt on finantstagatise puudumisel jäätmete ladustamine keelatud. Kuna ettevõttel puudub ladustamise õigus, siis ei saa Keskkonnaamet jätta luba kehtima ka muude käitlusviiside (sortimine, ümberpakkimine) osas, sest need eeldavad jäätmete ladustamise võimalust. Kuna ladustamist ei saa ilma tagatiseta lubada, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Taotlejal on süstemaatiliselt raskusi seadusest kinnipidamise ja keskkonnaloas sätestatud tingimuste täitmisega. Ettevõtte suhtes on alustatud väärteomenetlust (väärteoasi 940023000466) keskkonnaloa L.JÄ/329366 tingimuste rikkumisega seoses. Selle käigus tehti 22.05.2023 Järva maakonnas Paide linnas Ojakülas Puidu, Silohoidla, Kingu ja Hoidla kinnistutel menetlustoiminguna sündmuskoha vaatlus ja kontrolliti keskkonnaloa nr L.JÄ/329366 nõuete ja muude kohalduvate õigusaktide nõuete täitmist JäätS § 119 ning keskkonnajärelevalve seaduse § 4 lg 1 alusel. Kontrolli tulemusel fikseeriti jäätmete ladustamine selleks mitte ette nähtud kohtades. Lisaks tuvastas Keskkonnaameti järelevalveosakonna Harjumaa büroo 12.06.2023, et taotleja võtab vastu, ladustab ja sorteerib Harjumaal Maardus Kiltri tee 12 asuval platsil jäätmeid. Loata tegevuse peatamiseks anti taotlejale (kontrollimise juures viibivale esindajale) kohapeal suuline korraldus peatada kohe jäätmete vastuvõtmine Kiltri tee 12 kinnistul kuni vastava keskkonnaloa saamiseni.
3(7)
3-23-1252 Keskkonnaloa saab kehtetuks tunnistada siis, kui loa muutmise kaudu pole võimalik soovitud tulemuseni jõuda. KeÜS § 62 lg 2 võimaldab keskkonnaloa andjal otsustada loa kehtetuks tunnistamise üle kaalutlusõigusest lähtuvalt. Kui loa andja hinnangul on senised rikkumised loa omaja poolt hõlpsasti kõrvaldatavad ja need ei nõua loa kohest kehtetuks tunnistamist, siis on KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel võimalik siduda loa kehtivus loa või õigusaktide nõuete järgimisega (nt kohustada loa omajat teatud tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldama, kusjuures selle tingimuse järgimata jätmisel kaotab luba kehtivuse). Rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil, kui esitada kohustuslik finantstagatis, kuna JäätS § 983 lg 2 kohaselt peab garantii või finantstagatis katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema kogu jäätmete ladustamise aja jooksul. JäätS § 983 lg-st 3 tuleneb imperatiivne keeld, millega on garantii või finantstagatise puudumisel jäätmete ladustamine keelatud. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi – tagada keskkonnaohutus. Suurest kogusest ladustatud jäätmetest võivad tuleneda erinevad keskkonnaohud (KeÜS § 5): tuulekanne, nõrgvesi, mis reostab pinnast, pinnavett ja/või põhjavett; tuleohu suurenemine – võimalik nii isesüttimine kui ka süütamine. KeÜS § 10 kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Finantstagatise olemasolu on vajalik keskkonnariskide maandamiseks, milleks ettevõttel endal finantsvõimekus puudub ning mida taotleja ka esialgse õiguskaitse taotluses on ise selgitanud. Finantsgarantii esitamise 6 kuuks edasilükkamine on vastuolus avalike huvidega, kuna sel ajal ei ole puuduva finantsgarantii arvelt võimalik kaitsta avalikke huve. Kuna praegu ettevõtte finantsgarantii puudub, võib see jääda ka tulevikus esitamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldused on täidetud, kuna vaie on vastustajale esitatud (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Usutav on taotleja väide, et ilma vaidlusaluste korralduste kehtivuse peatamiseta tuleb ettevõttel majandustegevus lõpetada. Äriregistrist nähtuvalt on taotleja põhitegevusalaks tavajäätmete kogumine, mistõttu on ilmne, et kui taotleja ei saa jäätmeid käidelda, siis kaasneb sellega majandustegevuse lõpetamine ehk pöördumatu tagajärg. Seda, et vaidlusaluste korralduste kehtivuse ajal taotleja jäätmeid käidelda ei tohi, menetlusosalised kahtluse alla seadnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on täidetud esimene eeldus, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tingi siiski automaatselt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Hinnata tuleb ka kaebuse perspektiivikust ning vastanduvaid ülekaalukaid huve. Tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Sisuliselt on vaidlus selles, kas vastustajal oli õigus tunnistada taotlejale väljastatud keskkonnaload kehtetuks põhjusel, et taotleja ei esitanud tähtaegselt kehtivat finantstagatist. Vastavalt JäätS § 983 lg-le 1 peab lisaks JäätS §-s 78 või 989 nimetatud andmetele isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sh jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Nimetatud garantii või finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3). Tegemist on imperatiivse keeluga. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et taotlejal oli JäätS § 983 lg-s 1 nimetatud finantstagatist tõendav dokument kehtivusega kuni 02.04.2023, kuid pärast nimetatud kuupäeva ei ole taotleja vastustajale finantstagatist tõendavat dokumenti esitanud. Kuna keskkonnaloa andjaks oli Keskkonnaamet (JäätS § 76 lg 1), oli viimane pädev ka keskkonnaload kehtetuks tunnistama. Ei saa nõustuda taotlejaga, et KeÜS § 62 lg 2 p 2 eeldused ei olnud täidetud. Nagu märgitud, ei täitnud taotleja õigusaktist tulenevat nõuet esitada 4(7)
3-23-1252 finantstagatist tõendav dokument. Samasisuline nõue oli sätestatud ka vaidlusaluste korraldustega kehtetuks tunnistatud keskkonnalubade tabelis J6. Ekslik on taotleja seisukoht, et vaidlustatud korraldused on kaalutlusvigadega ja et puudub ülekaalukas avalik huvi. Seaduses on sõnaselgelt sätestatud, et finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud, mistõttu ei esinenud ei otsustus- ega valikudiskretsiooni vaidlusaluste keskkonnalubade kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et keskkonnalubade kehtetuks tunnistamiseks esines oluline avalik huvi keskkonnaohutuse tagamise näol ning suures koguses ladustatud jäätmetest võivad tuleneda erinevad keskkonnaohud (KeÜS § 5), nagu nt tuulekanne, nõrgvesi, mis reostab pinnast, pinnavett ja/või põhjavett, ja tuleohu suurenemine. Arvestades üheaegselt ladustada lubatud jäätmete mahtu ning hiljuti meedias avaldatud uudist suurest põlengust Tallinnas Suur-Sõjamäel asunud jäätmejaamas, ei ole vastustaja väited pelgalt hüpoteetilised. Seda enam, et ilmastikuoludest tingitult esineb praegu suur tuleoht. Keskkonnaohtu tuleb vältida (KeÜS § 10). Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti (KeÜS § 12 lg 1). Tagamaks keskkonnahäiringu, -ohu või -kahju tekitaja võimekus kanda keskkonna kasutamisega seotud kulud, ongi seadusandja ette näinud jäätmekäitlejale kohustusliku finantsgarantii kogu keskkonnaloa kehtivuse perioodiks (JäätS § 983 lg 1). Ühtlasi on vaidlusalustes korraldustes märgitud, et finantstagatis on selleks, et tagada ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmine. Täiendavalt on vaidlusalustes korraldustes selgitatud, et jäätmete ladustamine on vältimatult seotud muu plaanitava jäätmekäitlusega ning ladustamise õiguse lõppemisel ei ole võimalik ettevõttel jätkata ka muude käitlustoimingutega. Seega on ilmne, et juhul, kui keskkonnaloa adressaat ei esita seadusest tulenevat finantsgarantiid, esineb oluline avalik huvi keskkonnalubade kehtetuks tunnistamiseks. Ainuüksi asjaolu, et tegemist oleks ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, on aluseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. Sõltumata aga tulevikus esitatava kaebuse perspektiivist, on ilmselge, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise välistaks ka ülekaalukas avalik huvi, milleks on tagada keskkonnaohutus. Väär on taotleja seisukoht, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist toetab avalik huvi. Olukorras, kus jäätmeid lubatakse käidelda ettevõttel ilma selleks seaduses sätestatud nõudeid täitmata, ei saa kuidagi olla kooskõlas avaliku huviga tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ning keskkonnaohutus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.SW Sorting OÜ palub 15.06.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada keskkonnalubade nr L.JÄ/329366 ja nr KL-514080 kehtivus või alternatiivselt kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu kohtu õiglasel äranägemisel. Taotleja ei nõustu halduskohtuga, et vaie on perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab ülekaalukas avalik huvi. Keskkonnalubade kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus. Vastustaja on tunnistanud keskkonnaload kehtetuks KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib keskkonnaloa kehtetuks tunnistada, kui on samaaegselt täidetud kaks eeldust: 1) keskkonnaloa omaja ei täida keskkonnaloaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid ja 2) keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi või keskkonnaloa omajat on sellise rikkumise eest karistatud. Kuigi praegu on täidetud esimene eeldus (taotleja pole halva majandusliku seisu tõttu esitanud uut finantstagatist tõendavat dokumenti), ei anna see Keskkonnaametile automaatselt õigust keskkonnaload kehtetuks tunnistada. KeÜS § 62 lg 2 pst 2 tuleneb, et Keskkonnaamet peab kaaluma, kas loa kehtetuks tunnistamine on konkreetses olukorras põhjendatud, isegi siis, kui täidetud oleks mõlemad eeldused (vrd KeÜS § 62 lg-ga 1). JäätS-st, KeÜS-st ega taotlejale väljastatud keskkonnalubadest (kus on lubade kehtetuks 5(7)
3-23-1252 tunnistamine samuti märgitud õigusena, mitte kohustusena) ei tulene alust, mis annaks Keskkonnaametile kaalutluseta kohustuse tagatise puudumisel keskkonnaluba kehtetuks tunnistada. Kui nimetatud keeldu on rikutud, on Keskkonnaametil õigus muude meetmetega loa omajat vastutusele võtta. Vaidlustatud korraldustes puuduvad igasugused kaalutlused seonduvalt varasema rikkumise või avaliku huviga. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei saa kohus haldusorgani eest kaalutlusõigust teostada. Puudub vaidlus, et taotlejat pole varem finantstagatise puudumise eest karistatud, mis tähendab, et põhiküsimus kaebuse perspektiivi hindamisel seisneb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist nõudva avaliku huvi esinemises. Keskkonnalubade kehtetuks tunnistamine suurendab keskkonnaohtu ja on seetõttu avaliku huviga vastuolus. Finantstagatise mõte on anda Keskkonnaametile võimalus vajaduse tekkimisel korraldada ise ladustatud jäätmete likvideerimine ning vastavad kulud katta vastava tagatise (antud juhul garantiikirja) alusel. Kuna taotleja viimane garantiikiri kaotas kehtivuse 02.04.2023, tähendab see, et praegu ei ole Keskkonnaametil võimalik juba ladustatud jäätmete käitlemist garantiikirja alusel finantseerida. Taotleja jäätmekäitluskohas asub arvestatavas koguses ladustatud jäätmeid. Taotleja ei vaidle vastu, et ladustatud jäätmetest võivad tuleneda keskkonnaohud, mida tuleb seaduse järgi vältida. Nii taotleja kui ka Keskkonnaameti eesmärgiks on seega juba ladustatud jäätmete vaidlusalustelt kinnistutelt eemaldamine. JäätS § 983 lg 3 keelab finantsgarantii olemasolu puudumisel üksnes ladustamise, mis tähendab, et esialgse õiguskaitse korras keskkonnalubade kehtivuse taastamine ja seeläbi sorteerimisõiguse andmine ei ole seadusega vastuolus. Nagu taotleja halduskohtule selgitas, on ladustatud jäätmete ilma sorteerimata üleandmine majanduslikult oluliselt kahjulikum kui sorteeritud jäätmete üleandmine (kahe erineva jäätmete korraldamise viisi hinnavahe on hinnanguliselt peaaegu kuuekordne). Seejuures ei ole taotlejal majanduslikku võimekust anda jäätmed üle ilma eelnevalt sorteerimata. Sorteerimisõiguse taastamisel oleks taotlejal võimekus jäätmed sorteerida ja need majanduslikult oluliselt kasumlikumalt edasi anda. Lisaks säilib selle kaudu taotleja enda saneerimisvõimalus, millest omakorda sõltub ettevõtte säilimine (sh töökohad, lepingute täitmine jne).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiirema lahendamise huvides vajalikuks küsida selle kohta Keskkonnaameti seisukohta, vaid arvestab halduskohtule 13.06.2023 esitatud vastusega.
9.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
10.Halduskohus jättis õigesti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaide ja võimaliku tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaated on väga vähesed. Kuigi tuleb möönda, et vaidlustatud korraldustes on olulist avalikku huvi puudutavad põhjendused napid, ei tingi üksnes mõningane põhjendamispuuduse 6(7)
3-23-1252 olemasolu nende tühistamist. Keskkonnaamet on avalikku huvi puudutavaid põhjendusi täiendanud halduskohtule esitatud vastuses ja ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et Keskkonnaamet ei lähtunud samadest kaalutlustest juba 02.06.2023 korralduste andmisel. Kohus võib sellisel juhul haldusakti kontrollimisel arvestada ka haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi (Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Lisaks on praegusel juhul alles käimas vaidemenetlus, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja vaidlustatud korralduste peale 07.06.2023 Keskkonnaametile vaide. Seega on Keskkonnaametil võimalik oma korralduste andmist vaidemenetluses täiendavalt põhjendada. Vaideotsuse tegemisel ei kehti HKMS § 158 lg 3 kolmandas lauses sätestatud keeld teostada kaalutlusõigust haldusasutuse asemel. Võimaliku tulevase kohtuvaidluse korral tuleb kohtul vaideotsuse põhjendusi arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (Riigikohtu 22.09.2022 otsus nr 3-20-1548, p 15).
11.Ka ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on siinsel juhul KeÜS § 62 lg 2 p 2 eeldused täidetud ning Keskkonnaamet võis selle alusel taotleja keskkonnaload nr L.JÄ/329366 ja nr KL-514080 kehtetuks tunnistada. Keskkonnaamet on halduskohtule esitatud vastuses selgitanud, et kaitstavaks avalikuks huviks on keskkonnaohutuse tagamine. Nõutava finantstagatise olemasolu on vajalik keskkonnariskide maandamiseks, mis võivad tuleneda suurest kogusest ladustatud jäätmetest (nt tuulekanne, nõrgvesi, tuleoht), ning ettevõttel endal selleks võimekus puudub. Samuti on Keskkonnaamet oma vastuses selgitanud, et kui keskkonnaloa omaja rikkumine oleks hõlpsasti kõrvaldatav, oleks võimalik siduda loa kehtivus õigusaktide nõuete järgimisega, kohustades nt loa omajat teatud tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldama; praegusel juhul on aga võimalik rikkumist kõrvaldada üksnes kohustusliku finantstagatise esitamisega. Ringkonnakohus nõustub Keskkonnaameti hinnanguga, et tegemist ei ole kergesti kõrvaldatava puudusega. Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja oleks esitanud vastustajale teavet või tõendeid, mille põhjal saaks järeldada, et tal oleks kahtlusteta võimalik esitada nõutud finantstagatis lähiajal. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka kohtule. Samas peab JäätS § 983 lg 2 kohaselt garantii või finantstagatis katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema kogu jäätmete ladustamise aja ning sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt on garantii või finantstagatise puudumisel jäätmete ladustamine (sh jäätmete käitlemisega kaasnev ladustamine) keelatud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kokkuvõttes ei ole sellises olukorras taotlejale jäätmete käitlemise lubamine kooskõlas avaliku huviga tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ning keskkonnaohutus.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.