Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agata Tarraste Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (Gruusia Vabariigi kodanik, sündinud xx xx xxxx) Lihtmenetluses, 12. juuni 2023 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X (sündinud xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.07.2023.
3.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada puudutatud isiku ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
4.Politsei- ja Piirivalveametil korraldada määruse resolutsiooni, edasikaebamise korra ning kohtumääruse põhjenduste tõlkimine suuliselt gruusia keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X (edaspidi ka puudutatud isik või isik) on Gruusia Vabariigi (edaspidi Gruusia) kodanik, kes saabus Schengeni viisaruumi Poola Vabariigi kaudu. Puudutatud isiku Schengeni viisaruumi saabumise aeg ei ole teada, ent on alust arvata, et see oli 12.11.2022. Puudutatud isiku sõnade kohaselt saabus ta Eestisse Slovakkiast 2023. aasta mais. Puudutatud isik peeti kinni 11.06.2023 aadressil Pae 12, kui Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud kontrollisid seal asuvat majutusasutust. Kuna puudutatud isiku Schengeni viisaruumi saabumise aeg ei ole teada ning puudutatud isiku reisidokument on kadunud või varastatud, siis otsustas PPA lõpetada
puudutatud isiku Schengeni viisaruumis viibimisaja ennetähtaegselt. Samuti tehti puudutatud isikule lahkumisettekirjutus nr 1052268807, mille kohaselt peab isik lahkuma Eestist koheselt ning tema suhtes kohaldati Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks (5) aastaks.
2.PPA esitas 11.06.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks (1) kuuks. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: puudutatud isikul puudub Eestis viibimisõigus ning tema väljasaatmine 48-tunni jooksul ei ole võimalik; on alust arvata, et isik saabus Schengeni viisaruumi Poola kaudu 12.11.2022, misjärel liikus ta 14.11.2022 Ungari kaudu Slovakkiasse ning vahepealsel ajal ei ole isik Schengeni viisaruumist lahkunud; puudutatud isik saabus Eestisse tööle, kuid PPA-le teadaolevalt ei ole ta kunagi Eestis töötanud; on alust arvata, et puudutatud isiku Schengeni viisaruumi saabumise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile; puudutatud isikul puuduvad igasugused reisi- ning isikut tõendavad dokumendid ja raha Eestis hakkama saamiseks; puudutatud isikul puudub reisidokument, püsiv elukoht ja raha, siis võib tema edasine Eestis viibimine ohustada avalikku korda; puudutatud isikul puudub kehtiv Gruusia reisidokument, kuna see varastati või ta kaotas selle. Ehkki isiku sõnul pöördus ta seejärel Gruusia saatkonda, siis on see tõendamata; puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on vajalik, kuna esineb põgenemisohu alus ning põhjendatud kahtlus, et ta võib takistada lahkumiskohustuse täitmist; leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna PPA-l puudub isiku suhtes usaldus.
3.12.06.2023 toiminud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
4.Puudutatud isik avaldas istungil, et ta ei soovi kinnipidamiskeskusesse paigutamist ning ta soovib lahkuda Gruusiasse omal käel.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.PPA taotlus tuleb rahuldada. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus ning talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestis lahkumiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kohene väljasaatmine Gruusiasse ei ole võimalik, kuna see eeldab korralduslikku laadi ettevalmistuste tegemist, sh tagasipöördumise tunnistuse hankimist, mis võtavad aega. Suurim takistus puudutatud isiku väljasaatmiseks on Gruusia passi puudumine.
6.VSS § 23 lg-st 11 ja § 15 lg 1 ja lg 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
7.Kohus nõustub, et puudutatud isiku suhtes esineb VSS-is sätestatud põgenemisohu alus. VSS § 68 punktist 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ehkki kohtuistungil väljendas puudutatud isik, et soovib omal käel Gruusiasse naasta, siis ei pea kohus seda soovi usutavaks ning pigem soovib puudutatud isik seeläbi vältida kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohtu hinnang, et puudutatud isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma põhineb kohtu hinnangul järgmistel asjaoludel: puudutatud isik ei oska kirjeldada Schengeni viisaruumi saabumise ja siin viibimise asjaolusid ega selgitada tema telefonist leitud fotosid, mille kohaselt viibis ta Eestis juba 2023. aasta märtsis; esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik vabanes tahtlikult oma passist; puudutatud isik saabus Eestisse töötamise eesmärgiga, kuid seaduslikult puudutatud isik Eestis tööle ei asunud; tõendamata on, et passide kadumise (varastamise) järgselt võttis puudutatud isik ühendus Gruusia saatkonnaga Eestis, et end dokumenteerida.
8.Kohus ei pea tõenäoliseks, et vabaduses viibides asuks puudutatud isik PPA-ga koostööd tegema ning kohus peab usutavaks, et pigem püüab puudutatud isik lahkuda Schengeni viisaruumi liikumisvabadust kasutades mõnda muusse riiki. Selle järelduse aluseks on asjaolu, et PPA kogutud tõendid kinnitavad, et puudutatud isik saabus Schengeni viisaruumi juba 12.11.2022 ning puuduatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks vahepealsel ajal Gruusiasse naasnud. PPA küsis puudutatud isikult tema Schengenis viibimise asjaolude kohta, sh fotode kohta telefonis, mille kohaselt viibis puudutatud isik 2023. aasta jaanuaris Slovakkias, 2023. aasta märtsis Tšehhis ja Eestis, kuid puudutatud isik ei osanud enda Schengeni viisaruumist liikumist ja viibimist kirjeldada ning ta eitas PPA-le sel ajal nendes riikides viibimist. Võttes aluseks PPA kogutud tõendid, siis peab kohus usutavaks, et sarnaselt A ja B saabuti Schengeni viisaruumi 2022. aasta lõpus ning pärast seda ei ole ta Gruusiasse naasnud.
9.Puudutatud isiku elu Eestis toetab tema Gruusias elav perekond. Kuna taotleja saabus Eestisse töötamise eesmärgil, siis peab kohus usutavaks, selle eesmärgi saavutamiseks võib puudutatud isik asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning otsida töötamise võimalusi väljaspool Eestit.
10.Kohus ei pea usutavaks ka seda, et puudutatud isiku pass varastati. Pigem peab kohus usutavaks, et puudutatud isik, A1 ning B2 leppisid omavahel kokku, et passidest vabanetakse teadlikult. Nimelt selgitas puudutatud isik 11.06.2023 vestluses PPA-le, et tema Gruusia pass varastati umbes 4 päeva tagasi kuskil Viru keskuse juures. Kohtuistungil selgitas puudutatud isik aga, et ta kaotas oma passi ära. Kohus palus seejärel passi kaotamist kirjeldada ning puudutatud isik selgitas, et ta oli linnas, pass oli minu kotis ning ühel hetkel kaotasin oma koti, kus pass sees oli. Seega kui PPA-le kirjeldas puudutatud isik 11.06.2023 passide vargust, siis 12.06.2023 kohtuistungil kirjeldas puudutatud isik passide kaotamist. Vargus ja kaotamine ei ole samatähenduslikult. Lisaks ei haaku puudutatud isiku selgitused passi(de) kadumisest tema sõprade A ning B ütlustega. Seega on puudutatud isiku ütlused passi kadumisest ajas muutuvad. Lisaks süvendab kohtu kahtlust ka asjaolu, et kui puudutatud isik kaotas oma reisidokumendi või see varastati, siis ei pöördunud ta välismaal olles oma koduriigi saatkonna poole, et end uuesti dokumenteerida.
Haldusasi 3-23-1301 Haldusasi 3-23-1307
11.Eelnevad asjaolud on kohtu hinnangul piisavad selleks, et möönda reaalset võimalust, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei teeks ta PPA-ga koostööd enda väljasaatmiseks, vaid pigem otsiks viise, kuidas Euroopasse jääda, et asuda siin tööle. Selle järelduse tegemisel lähtub kohus eeskätt kolmest asjaolust: 1) vastuolud puudutatud isiku ütlustes seoses passi kaotamisega; 2) puudutatud isiku soov teha Schengeni viisaruumis tööd; ning 3) vastuolud isiku ütlustes ja dokumentaalsetes tõendites, mis puudutavad puudutatud isiku Schengeni viisaruumist viibimist ja Eestisse saabumist. Kuna puudutatud isiku põgenemisoht on reaalne, siis aitab lahkumiskohustust täita üksnes puudutatud isiku lühiajaline kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ning VSS § 10 sätestatud järelevalvemeetmed ei tagaks puudutatud isikule tehtud lahkumisettekirjutuse täitmist.
12.Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.
13.VSS § 23 lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.