Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu ja MTÜ Parklaühistu Paldiski mnt 153A kaebus Keskkonnaministeeriumi 06.04.2022 käskkirja nr 1-2/22/118 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebajate taotluse üle uuesti otsustama
Menetlusosalised
Kaebaja I – Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu, seaduslik esindaja juhatuse liige Malle Rattasepp ja Merike Borunova Kaebaja II – MTÜ Parklaühistu Paldiski mnt 153A, seaduslik esindaja juhatuse liige Heino Susi ja Merike Borunova Vastustaja – Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja Toomas Kutti
Asja läbivaatamine
17.04.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu ja MTÜ Parklaühistu Paldiski mnt 153A kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
1.Päevalille tn 14, Tallinn maaüksusel asub asfalteeritud võrkaiaga piiratud ja lukustatud parkla. Tallinna linn andis 1984. a-l selle maaüksuse osas parklakooperatiivile maakasutusõiguse 7 aastaks ehk kuni 1991. a-ni.
2.Maa-amet jättis 08.11.2021 korraldusega nr 1-17/21/2689 riigi omandisse Harju maakonnas Tallinna linnas Päevalille tn 14 asuva maaüksuse (katastritunnus 78401:101:5983, pindala 1586 m2, sihtotstarve transpordimaa). Nimetatud maaüksus võeti 12.11.2021
3-22-1042
riigivarana arvele (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV91021, valitseja Keskkonnaministeerium (vastustaja), volitatud asutus Maa-amet, valitsemise eesmärk reservina säilitamiseks) ja kanti 17.12.2021 kinnistusraamatusse (kinnistu registriosa nr 20564250).
3.Maa-amet teostas 17.11.2021 Päevalille tn 14 kinnisasjal paikvaatlust ja paigaldas võrkaiaga ümbritsetud parkla lukustatud aiaväravale sildi, mille kohaselt nõudis maaüksusel masinate parkimise ja maaüksuse kasutamise lõpetada hiljemalt 30.11.2021. Maa-amet on pikendanud valduse vabastamise tähtaega korduvalt.
4.Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu ja MTÜ Parklaühistu Paldiski mnt 153A (kaebajad) esitasid Maa-ametile 22.11.2021 taotluse Päevalille tn 14 maaüksusel olevate parkimiskohtade tasuta kasutamise õiguse pikendamiseks 15 aastaks. Maad kasutatakse Tallinna linna Täitevkomitee 1984. a otsuse alusel heauskselt 38 aastat. Parkla on nende rajatud, asfalteeritud, võrkaiaga ümbritsetud ja lukustatud. Kaebajad täiendasid taotlust mitmel korral. Nõustuti kinnistu kasutamisega turupõhise kasutustasu eest ja lühema aja jooksul ning kinnistu omandamisega. Kaebajad vajavad kinnistut parkimisprobleemi lahendamiseks. Parkimismajas parkimiskoha hind 12 000 eurot ei ole jõukohane. Kaebajatel ei ole võimaldatud parklaalust maad erastada.
5.Vastustaja keeldus 06.04.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/118 Päevalille tn 14 kinnisasja kasutada andmisest kaebajatele. Detailplaneering näeb piirkonna parkimisprobleemi lahendamiseks ette parkimismajade ehituse. Kaebajatel on võimalik osta parkimiskoht parkimismajas. Kuni Päevalille tn 14 kinnisasja riigi omandisse jätmiseni oli tegu reformimata riigi maaga. Kuni 31.12.2017 oli reformimata riigimaa ajutiseks valitsejaks maavanem, alates 01.01.2018 Maa-amet. Tallinna linna organitel polnud 2008. a-l pädevust otsustada reformimata maaüksuse kasutamise üle. Pärast kinnisasja riigivarana arvele võtmist alustas Maa-amet 17.11.2021 kinnisasja valduse vabastamisega. Maa-amet on andnud Tallinna linnale teada, et maaüksusel asuv parkla tuleb likvideerida. Asjaolu, et Päevalille tn 14 kinnisasi ei ole riigile riigivõimu teostamiseks vajalik, et tähenda, et riik on kohustatud lubama riigivara kasutamist. Kinnisasi otsustati võõrandada enampakkumisel, kuid enne seda peab kinnisasja valdus olema omavolilisest kasutusest vabastatud. Kehtiva planeeringu kohaselt on Päevalille tn 14 kinnisasi perspektiivselt hoonestatav ala. Päevalille tn 15 kinnisasja parkimisküsimus tuleb lahendada vastavalt kehtivale detailplaneeringule planeeringuala siseselt, kuhu Päevalille tn 14 kinnisasi ei kuulu.
6.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.04.2022 käskkirja tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebajate taotluse üle uuesti otsustama. Ministeeriumi eesmärk peab olema suunatud mh sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule. Menetlus ei ole õiglane, sest ei ole arvestatud inimeste vajadustega. Inimeste elulised vajadused kaaluvad üles riigi soovi kinnistu müügist kasu saada. Kaebajatel ei ole võimalik autosid mujale parkida. Maa-ameti 20.01.2022 saadetud kirjast tekkis kaebajatel lootus maa kasutusse saada. Lootuse andmine ja siis selle ära võtmine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Maa-amet ei näinud takistusi kinnistu ajutiseks kasutada andmiseks Endover OÜ-le. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Tallinna Transpordiameti 09.09.2008 vastusest nähtub, et Päevalille tn 15 elanikele säilitatakse 1984. a-l eraldatud parkimisala. Kaebajatel ei olnud põhjust kahelda Tallinna linna organite pädevuse puudumises. Detailplaneering tegelikkuses tänastele tornmajadele parkimismajade rajamist ette ei näe ja Päevalille tn 15 elanikele parkimismajades parkimise võimalust ei ole. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud. Ehitamine kestab aastaid. Korteriühistu huvi on kaitsta korteriühistu liikmete õigust vabanevatele parklakohtadele.
2(6)
3-22-1042
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Tallinna linn esitas maa riigi omandisse jätmise menetluses Maa-ametile dokumendid, mille kohaselt anti 1984. a-l parklakooperatiivile Päevalille tn 14 maaüksuse kasutusõigus 7 aastaks ehk kuni 1991. a-ni. Maa-amet palus Tallinna linnal parkla esimesel võimalusel likvideerida. Parkla olemasolu ei takista maa riigi omandisse jätmist. Päevalille tn 14 maaüksus võeti riigivarana arvele 12.11.2021 ja kanti kinnistusraamatusse 17.12.2021. Maaamet teostas 17.11.2021 Päevalille tn 14 kinnisasjal paikvaatluse ja paigaldas võrkaiale sildi, millega nõudis maaüksuse kasutamise lõpetamist.
7.2.Kaebajad esitasid 22.11.2021 Maa-ametile taotluse Päevalille tn 14 maaüksuse kasutamise õiguse pikendamiseks 15 aastaks. Maa-amet selgitas, et maaüksus anti parklakooperatiivile kasutamiseks aastani 1991, pärast seda on maaüksust kasutatud kasutusõiguseta. Parkla on muutunud maa riigi omandisse jätmisega kinnistu oluliseks osaks ja kuna kaebajatel puudub selle kasutamiseks õiguslik alus, siis on tegemist valduse omavolilise rikkumisega. Maa-amet ei saa otsustada kasutusõiguse pikendamise, vaid andmise üle. Parkimise korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja parkimisküsimused tuleb lahendada detailplaneeringuga, kuhu Päevalille tn 14 kinnistu ei kuulu. Tallinna Linnavolikogu 05.10.2017 otsusega nr 129 kehtestatud detailplaneeringu eesmärgiks on mh piirkonna parkimise lahendamine ja planeeringulahendus näeb ette nii planeeringualal asuvate olemasolevate, sh Päevalille tn 15 kinnisasja, kui kavandatud hoonete parkimisküsimuste lahendamise planeeringuala siseselt. Piirkonna parkimisprobleemid ei ole tekkinud Päevalille tn 14 katastriüksuse riigi omandisse jätmisega. Maa-amet selgitas kaebajatele, et riigivara tasuta kasutamiseks andmine ei ole riigivaraseaduse (RVS) alusel lubatud. Samuti ei ole põhjendatud kinnisasja tasu eest parkimiseks kasutada andmine. Päevalille tn 14 kinnisasja parim kasutus ei ole selle kasutamine parklana. Maa-amet on alustanud Päevalille tn 14 enampakkumisel võõrandamise menetluse ettevalmistamisega.
7.3.Kaebaja taotlus on alusetu ja põhjendamatu. Päevalille tn 14 maaüksuse puhul oli tegemist riigi omandis olnud reformimata maaga maareformi seaduse § 31 lg 2 tähenduses. Nüüdseks on maareform läbi viidud ja maaüksus riigi omandisse jäetud. Vastavat otsust ei ole vaidlustatud, seega ei asjakohane selle otsuse õiguspärasuse üle vaielda. Tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kui kaebajad maa riigi omandisse jätmisest varem midagi ei teadnud, siis said nad sellest teada hiljemalt Maa-ameti 07.12.2021 kirjast, mille kättesaamisest hakkas kaebetähtaeg kulgema.
7.4.Riigivara kasutusse andmise alused on sätestatud RVS-is. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajatele nõudeõigust saada riigivara tasuta või ka tasu eest kasutamiseks. Riigil ei ole õigust, veel vähem kohustust anda kaebajatele riigivara kasutamiseks otsustuskorras ilma enampakkumist korraldamata. Seda on selgitatud kaebajatele juba asjas nr 3-21-3019. Tallinna Halduskohus selgitas 02.06.2014 otsuses asjas nr 3-13-1103, et riigivara kasutada andmise eesmärgiks peab olema riigi kasu suurendamine. RVS-i sätted ei reguleeri, et riigivara riigi omandis hoidmise vajaduse kõrval tuleb kaaluda ka riigivara kasutamiseks andmist taotleva isiku huve. Riigil puudub õigusaktidest tulenev kohustus enda vara rentida. Seetõttu ei oma mingit tähtsust tegevused, milleks kaebajad võiks maad vajada. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 24.10.2011 otsuses asjas nr 3-11-217, et riigivara valitsejal on RVSist tulenevalt lai kaalutlusõigus küsimuses, kas riigivara võõrandada. Samuti märkis Tallinna Ringkonnakohus 15.10.2012 otsuses asjas nr 3-11-1445, et RVS-ist ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda, et riik talle konkreetse vara võõrandaks. Samuti ei tulene õigusaktidest, et kui riik ei vaja konkreetset vara avalikul eesmärgil kasutamiseks, siis peab ta selle igal juhul võõrandama ning vara enda omandis pidamist ja mittevõõrandamist kuidagi põhjendama. Vastustaja hinnangul on riigivara valitsejal samamoodi lai kaalutlusõigus 3(6)
3-22-1042
küsimuses, kas riigivara anda isikule kasutamise või mitte. RVS-ist ega muudest õigusaktidest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda, et riik talle konkreetse vara kasutamiseks annaks.
7.5.Kaebajatele on korduvalt selgitatud, et tulenevalt RVS-ist ei saa Päevalille tn 14 kinnisasja anda kaebajatele otsustuskorras tasuta kasutamiseks ja arvestades planeeringujärgset piirkonna parkimiskorraldust, ei ole põhjendatud Päevalille tn 14 kinnisasja tasu eest parkimiseks kasutada andmine. Kehtiva üldplaneeringu järgi on Päevalille tn 14 kinnisasi perspektiivselt hoonestatav ala ja selle parim kasutus ei ole kasutamine parklana. Seega ei oleks Päevalille tn 14 kinnisasja kaebajatele kasutada andmine kooskõlas riigivara valitsemise põhimõtetega.
7.6.Kaebajate väide, et Maa-amet pakkus 20.01.2022 kirjas võimalust parkla aluse maa kasutuslepingu sõlmimiseks, on eksitav. Maa-amet selgitas 20.01.2022 kirjas riigivara kasutamiseks andmise põhimõtteid ja tõi kirjas üheselt välja, et tulenevalt RVS-ist ei saa Päevalille tn 14 kinnisasja anda kaebajatele tasuta kasutamiseks. Arvestades kinnisasja planeeringujärgset perspektiivset kasutust ning Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu järgi ette nähtud piirkonna parkimiskorraldust ei ole põhjendatud ka Päevalille tn 14 kinnisasja tasu eest parkimiseks kasutada andmine. Maa-amet kinnitas 07.02.2022 kirjas, et ei pea Päevalille tn 14 kinnisasja parkimise eesmärgil kasutamiseks andmist tasuta ega turupõhise kasutustasu eest põhjendatuks. Seega ei ole haldusorgan andnud kaebajatele lootust ega seda seejärel ära võtnud ega käitunud vastuolus hea halduse põhimõttega.
7.7.Maa-amet on nõustunud 07.01.2022 kirjaga ajavahemikul 01.02.-10.05.2022 Päevalille tn 14 kinnisasja kasutamisega OÜ Metropol Ehitus poolt ajutiselt soojakute, tornkraana jms paigaldamiseks pindalaga 338,76 m2 vastavalt asendiplaanile. Tegemist oli kinnisasja lühiajalise kasutamisega tasu eest. Sellise kasutamise nõudeõiguse näeb ette asjaõigusseaduse
(AÕS) § 147.
Kohus jättis 05.05.2023 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata.
9.Kaebajad esitasid 15.05.2023 avalduse kohtuotsuse põhjendamiseks, sest nad soovisid esitada apellatsioonkaebuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebajad vaidlustasid vastustaja käskkirja, millega keelduti nendega Päevalille tn 14, Tallinn asuva kinnistu osas kasutuslepingu sõlmimisest. Kaebajate eesmärgiks on sõlmida vastustajaga nimetatud kinnistu osas kasutusleping. Kaebajad selgitasid, et vajavad seda kinnistut oma liikmete sõidukite parkimiseks.
11.Vaidluse all ei ole asjaolu, et vaidlusalune Päevalille tn 14 kinnistu on riigiomand. Kinnistu jäeti riigi omandisse Maa-ameti 08.11.2021 korraldusega. Kaebajad ei ole seda korraldust vaidlustanud, tegemist ei ole vaidluse esemega ja kohus ei kontrolli selle õiguspärasust. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik selle võimalikule õigusvastasusele vaatamata (haldusmenetluse seaduse §-d 60-61).
12.Kuna Päevalille tn 14 kinnistu on riigi omand, siis on ka kinnistul asuv parkla riigi omand, sest see on kinnisasjaga püsivalt ühendatud kinnisasja oluline osa (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1). Oluline ei ole, kes on selle rajanud. Seega ei ole tegemist kaebajatele ega nende liikmetele kuuluva parklaga.
4(6)
3-22-1042
13.Riigivara valitsemist reguleerib RVS. RVS § 8 lg 1 järgi on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada.
14.Eeltoodud sätetest tuleneb, et riigivara kasutamise eesmärgiks ei ole teenida inimeste erahuve või lahendada nende parkimisprobleeme. Vastustaja selgitas õiguspäraselt, et linnas esinevate parkimisprobleemide lahendamine ei ole riigi ülesanne ja riik ei pea andma oma vara kasutada selliste probleemide lahendamiseks. Parkimiseprobleemid ei ole sotsiaalsfääri küsimuseks, vaid linnaplaneerimise küsimuseks. Linna ruumiline planeerimine, sh parkimisprobleemide lahendamine on linna ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1). Kaebajad peavad pöörduma oma probleemiga Tallinna Linnavalitsuse poole. See, kas ja kuivõrd on linnavalitsus oma ülesannetega hakkama saanud, sh detailplaneeringu lahenduse koostamisel või elluviimisel, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel mingit tähtsust. Vajadusel on kaebajatel võimalik esitada nõudeid linnavalitsuse vastu, mh kohtusse. Riigil ei ole pädevust sekkuda kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti ei ole riigil kohustust anda oma vara kasutamiseks põhjusel, et isikute vajadused ei ole linnaplaneerimise käigus lahendust leidnud. Tegemist ei ole probleemiga, mille lahendamist saaks nõuda riigilt. Tegemist ei ole asjaoluga, millega riik peaks oma vara kasutusse andmise üle otsustamisel arvestama. Seega ei saa nõustuda kaebajate väitega, nagu poleks vaidlusalune menetlus olnud õiglane, sest inimeste huvidega ei ole arvestatud.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda riigivara kasutamiseks andmist. Kaebajad ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, kust neile selline õigus tuleneks. Üksnes soov riigivara kasutusse saada ei anna neile sellist nõudeõigust. Sellist nõudeõigust ei tulene ka asjaolust, et kaebajad on vaidlusalust maad 38 aastat katkematult kasutanud ning sellele oma raha eest asfalteeritud ja piirdeaiaga lukustatud parkla rajanud. Oluline ei ole, kas Tallinna Linnavalitsusel oli õigust seda maad kaebajate kasutusse anda ja kas kaebajate poolne maakasutus oli pärast Tallinna Linnavalitsuse poolt määratud tähtaja möödumist (7 aastat kuni 1991. a-ni) õiguspärane. Vaidluse all ei ole asjaolu, et riik ei ole kunagi andnud kaebajatele õigust seda maad kasutada. Riik on vastupidi andnud Tallinna Linnavalitsusele korduvalt ülesandeks parkla kinnistult likvideerida. Samuti on riik esitanud korduvalt kaebajatele valduse vabastamise nõude. Seega ei saa järeldada, et riik oleks kaebajate poolset kasutust aktsepteerinud. Vaidlusalune kinnistu on riigi omandis ja linnavalitsuse poolt antud lubadused ei ole riigile siduvad. Järelikult ei saa kaebajad tugineda usalduse kaitsele.
16.Riik nagu iga teine omanik on vaba otsustama, kas ta soovib oma vara endale hoida, kasutada anda või võõrandada. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et riik neile oma vara võõrandaks või selle kasutusse annaks. Kuna RVS ei näe ette, et kaebajatel oleks õigust nõuda riigivara enda kasutusse, siis ei pidanud vastustaja kaaluma riigivara kasutusse andmise otsustamisel kaebajate või nende liikmete huve. Tegemist ei ole asjaoluga, millega riik peaks RVS-i kohaselt arvestama. Riigil tuli vaid otsustada, kas ta soovib jätta vara enda kasutusse, anda see kasutustasu eest kasutamiseks või võõrandada. Vastustaja otsustas vara võõrandada. Riigil ei olnud mingit kohustust anda oma vara kaebajate kasutusse olenemata sellest, kas ta ise vajas seda kinnistut riigivõimu teostamiseks või mitte. Hoopis vastupidi, kui vastustaja oleks andnud oma vara kaebajatele kasutamiseks, et nende parkimisprobleeme leevendada, oleks vastustaja kohelnud sellega kaebajaid õigusvastaselt ebavõrdselt. Kaebajad tõid ise välja, et piirkonda rajatakse veel mitmeid tornmaju ja parkimisega on selles piirkonnas väga kitsas. Kui kaebajad saaksid parkimise küsimuse lahendamiseks kasutusse riigimaa, oleks teised piirkonna elanikud ebavõrdses olukorras, sest ka neil esinevad samad 5(6)
3-22-1042
parkimiseprobleemid, kuid nendel puudub võimalus riigimaad kasutada. Ka teistele piirkonna elanikele võib 12 000 euro suuruse parkimiskoha soetamine parkimismajas osutuda üle jõu käivaks, ka teistes majades elab vanu ja haigeid inimesi. Seepärast ei oleks kaebajate soodustamine avalike vahendite arvelt millegagi põhjendatud. Kui üldse kasutada riigivara selles piirkonnas parkimisprobleemi lahendamiseks, siis peaks kõigil selle piirkonna elanikel olema võrdne võimalus sellele varale pretendeerida, mitte ei ole põhjendatud kaebajaid riigivara kasutusse saamisel eelistada. Sellises olukorras tulnuks anda vara kasutusse avalikul enampakkumisel (RVS § 17 lg 1 p 1), mitte otsustuskorras kaebajatele.
17.Vastustaja selgitas, et tal on kavas vaidlusalune kinnistu võõrandada avalikul enampakkumisel. Kaebajatel on võrdselt teiste kinnistust huvitatud isikutega võimalus enampakkumisel osaleda ja esitada oma pakkumine.
18.Ebaõige on kaebajate seisukoht, nagu oleks neid võrreldes ehitusettevõtjaga ebavõrdselt koheldud. Ebavõrdne kohtlemine tähendab sarnases olukorras olevate isikute põhjendamatult erinevat kohtlemist. Kaebajad ei ole ehitusettevõtjaga sarnases olukorras. Ehitusettevõtja vajas kinnistut vaid ajutiselt ehitustööde tegemise ajaks ja vabastas kinnistu kohe pärast ehitustööde lõppemist, hüvitades riigile kinnistu kasutamisega tekitatud kahju. Kaebajad soovisid saada kinnistu enda kasutusse püsivaks kasutamiseks. Pealegi tulenes ehitusettevõtja nõudeõigus seadusest (AÕS § 147), samas kui kaebajate nõudeõigusel puudub seaduslik alus. Seega ei ole kaebajad ehitusettevõtjaga sarnases olukorras ja nende erinevat kohtlemist ei saa pidada ebavõrdseks kohtlemiseks.
19.Kohus nõustub kaebajatega selles, et Maa-amet on oma 20.01.2022 kirjaga tekitanud kaebajates põhjendamatult segadust. Kui eesmärk ei olnud kinnistut tasuta ega tasu eest kasutusse anda, poleks olnud tarvis kasutustasu suurust üldse välja tuua. See võis jätta eksliku mulje, et välja toodud kasutustasu eest oleks riik valmis kinnistu kasutusse andma. Samas on vastuse viimasel leheküljel eelviimases lõigus selgelt välja toodud, et vaidlusalust kinnistut ei peeta võimalikuks parkimise eesmärgil kasutusse anda. Seega pidid kaebajad aru saama, et nende taotlus ei kuulu rahuldamisele. Hea haldustava võimalik rikkumine ei anna alust kohustada riiki oma vara kaebajate kasutusse andma.
20.Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vaidlusaluse kinnistu enda kasutusse andmist, siis ei riku vastustaja käskkiri nende õigusi ja selle tühistamiseks esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 44 lg 1). Samal põhjusel puudub alus rahuldada ka kohustamisnõuet. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
21.Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, jäävad menetluskulud nende kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.