3-22-2623/22 - Haridus ja kultuur - Muu haridus ja kultuur - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Vastustaja nõustub, et KELS § 10 lg-st 1 tulenevalt on vastustajal kohustus tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht Kiili vallas. Samas leiab vastustaja, et ei ole keeldunud lasteaiakoha andmisest. Vastustaja selgitab, et Kiili Lasteaia rühmad on vastavalt KELS §-s 7 sätestatud piirarvule komplekteeritud ja vabu kohti ei ole. Vastustaja saab anda kaebajale lasteaiakoha vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale. Taoline kord on KOKS § 6 lg 2 ja KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 11.06.2019 määrusega nr 3. Nimetatud määruse § 2 lg 8 kohaselt võetakse lasteasutusse vastu lapsed kes 1. septembri seisuga on vähemalt 1,5 aasta vanused. Lasteasutusse vastuvõtmise vanemate avaldused registreeritakse saabumise järjekorras ja peetakse lasteasutuse koha taotlejate järjestust (lg 3). Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi vastu aastaringselt (lg 4). Kui lasteasutuses puuduvad vabad kohad, võib laps jääda lasteasutuses koha taotlejana järjekorda. Lasteasutuse koha taotlejate järjekord on koostatud vanemate kirjalike avalduste ajalise esitamise alusel (lg 5). Riigikohus on leidnud, et järjekord ei ole koha andmise materiaalõiguslik alus, s.t kohta ei ole võimalik anda, kui järjekord ei ole konkreetse lapseni jõudnud, vaid tegemist on menetlusliku normiga: - Lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Sellest tuleneb mõistliku menetlusaja põhimõte. Sellest tulenevalt peab KOV andma lasteaiakoha mõistliku aja jooksul. Arvestades KELS § 1 lg-s 1 sätestatud lasteaedade lastehoiu funktsiooni, tuleb lasteaiakoha andmise menetluse mõistliku aja sisustamisel arvestada muu hulgas sellega, et lapsevanemad saaksid töö- ja pereelu ühitada. Lasteaiakoha eraldamise taotluste lahendamise üheks asjakohaseks viisiks on, et laekunud taotlusi käsitletakse nende saabumise järjekorras. Kui kohaliku omavalitsuse üksus lähtub järjekorrast, kuid peab seejuures lasteaiakoha tegelikul eraldamisel kinni mõistliku menetlusaja põhimõttest, täidab ta sellega KELS § 10 lg-st 1 tuleneva nõude (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13);

8.Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu otsust nr 3-4-1-6313 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kohtupraktikas on samuti leitud, et enamikel juhtudel, kui kohataotlus on esitatud loetud nädalate või kuude jooksul pärast sündi, on mõistlik menetlusaeg koha andmiseks lapse 1,5-aastaseks saamisel möödunud. Siiski tuleb menetluse kestuse mõistlikkuse hindamisel tuleb silmas pidada ka konkreetseid asjaolusid, sh kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil elavate lasteaiaealiste laste arvu ootamatut suurenemist. Nähtuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 08.02.2023 vastusest (dtl 30) on eluruumide arvu suurenemine ja lasteaiakohtade nappus tekkinud pärast 2014. aastat. Sellises olukorras ei saa vajadust luua juurde suuremal arvul uusi lasteaiakohti pidada sedavõrd ootamatuks, et õigustaks mõistliku menetlusaja pikenemist. Taotlus koha saamiseks on esitatud 2021. jaanuaris vahetult pärast lapse sündi. Seega oli kaebaja lapsel 6. juuliks 2022 seadusest tulenevalt tekkinud õigus saada lasteaiakoht teeninduspiirkonnas. Kuna kaebaja laps sai 1,5-aastaseks 06.07.2022, siis on määruse § 2 lg 8 kohaselt kohustus tekkinud hiljemalt 01.09.2022. Vastustaja 09.02.2023 vastusest kaebusele nähtuvalt (dtl 36) on Kiili vallas lasteaia järjekorras 407 last ning kaebaja laps on oma vanuserühmas järjekorras 12ndal kohal. Ühtlasi teatas vastustaja, et lasteaiarühmad on komplekteeritud ja vabu kohti ei ole. KELS § 10 lg 1 ls-st 2 tulenevalt võib vallavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha asendada lapsehoiukohaga, ent seda vaid siis, kui vanem on sellega nõus. See tähendab, et omavalitsusüksus vabaneb lõike esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub oma õigusest saada lasteaiakoht. Kaebaja on 28.12.2022 vastustajale avaldanud (dtl 14), et eelistab lapsehoiuteenusele lasteaiateenust. Kuna vanem ei ole nõustunud lasteaiakoha lapsehoiuteenusega asendamisega, peab vastustaja tagama kaebaja lapsele lasteaiakoha.

10.Sellega, et vastustaja on tegutsenud lasteaiakohtade nappuse probleemi kõrvaldamisega ning et vastustajal on raskusi vastavate rahaliste vahendite leidmisega, ei saa vabandada seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Vastustaja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vastustest nähtuvalt on lasteaiakohtade puudus seotud eelkõige asjaoluga, et vallal puudub kontroll elamute rajamise (ning sellest tulenevalt ka elanikkonna kasvu) üle, s.o massiliselt realiseeritakse planeeringuid, mis on kehtestatud 2005. aastast. Kohus on eespool (p 8) on toonud esile, et vastustaja väited selle kohta, et ta ei saanud ette näha planeeringute elluviimise kiirust ega täielikult prognoosida elanike juurdevoolu, ei õigusta mõistliku menetlusaja pikenemist, kuna nagu vastustaja on ka toonud, on eluruumide arvu ning ühtlasi lasteaiaealiste laste arvu oluline suurenemine toimunud viimase kümne aasta jooksul. Haridus- ja Teadusministeeriumi 08.02.2023 vastusest nähtuvalt ei ole vald pärast 2014. aastat suutnud kõigile soovijatele tagada lasteaiakohtasid, seega pidi vastustaja arvestama vajadusega luua juurde suuremal arvul uusi lasteaiakohti. Vastustajal oli vähemalt umbkaudselt võimalik ette näha, kui palju lasteaiakohti järgmisel paaril õppeaastal on vaja luua. Arvestades KELS § 10 lg 1 eesmärki tagada vanematele tööhõive ja lastele alushariduse saamise võimalus, tuleb uue koolieelse lasteasutuse ruumide leidmisel ja rühmade avamisel toimida kiirelt. Ühtlasi ei nõustu kohus Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohaga, mille kohaselt puudub tänases õigusruumis vallal kontroll elamute rajamise üle: - PlanS § 74 lg-st 1 tulenevalt määratletakse üldplaneeringuga valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused; PlanS § 75 lg 1 p-st 18 tulenevalt samuti maakasutuse juhtotstarbed. Seega peaks üldplaneeringuga olema ette nähtud iga elamumaa juhtotstarbele vastavale suuremale maa-alale ka vastav sotsiaaltaristu juhtotstarbega maa. Planeeringu edasise elluviimise võimaluste väljaselgitamiseks näeb PlanS § 92 ette KOV-ile kohustuse üldplaneeringu ülevaatamiseks iga viie aasta tagant. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ka planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud mh majanduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused (lg 2 p 3), ühtlasi vaadatakse üle kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus (lg 2 p 5). Seega näitlikult kui sotsiaaltaristu ja KOV-i eelarve ei kanna elamumaa juhtotstarbega maa-alade väljaehitamist välja, tuleb vastavalt üldplaneeringut kõiki asjakohaseid norme arvestades muuta; - PlanS § 124 lg 2 ls-st 2 tulenevalt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. PlanS § 140 lg 1 punkti 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal olnud võimalik vaadata regulaarselt üle kehtestatud detailplaneeringud ja hinnata, kas nendest tulenvad kohustused vallale on täidetavad või mitte. Kui kohustused ei ole täidetavad (puudub vajalik sotsiaal- ja haridustaristu), on võimalikeks lahendusteks nii taristu ette nägemine üldplaneeringus kui ka detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise kaalumine. Kohus on küsinud vastustajalt selgitust, kas ja milliseid pikemaajalisi lahendusi on vald varem kasutanud või plaanib kasutada seoses üld- ja detailplaneeringute süstemaatilise ülevaatamise ning pla4(5)

11.Kuna eeltoodust nähtuvalt on vastustaja KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud ning lasteaiakoha võimaldamata jätmine on õigusvastane, rahuldab kohus kaebuse ning kohustab Kiili valda looma Xe lapsele Cele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Nimetatud kohustuse täitmiseks võib vald: - anda perele lasteaiakoha munitsipaallasteaias; vastustaja on 04.04.2023 seisukohas märkinud, et aadressil Kurna tee 9 renditakse rühmaruumid seitsme munitsipaallasteaia rühma sisustamiseks. Kohtule nähtub muu hulgas haldusasjast nr 3-22-2738, et lapsele, kes on kaebaja lapsest ligi 5 kuud vanem, ent kes on olnud lasteaiakoha järjekorras alates 16.08.2021 ehk kaebaja lapsest 7 kuud vähem, kavatseb vastustaja teha suve alguses kohapakkumise 2023. septembris-oktoobris valmiva Kiili Lasteaia uude Kurna tee 9 majja ja lapsele on tagatud lasteaiakoht hiljemalt 2023. a sügisel. Kiili Lasteaia vastuvõtu ja väljaarvamise korra § 2 lg 6 kohaselt arvestatakse laste lasteasutusse vastu võtmisel avalduste laekumise järjekorda ja lapse kooliikka jõudmise aega, kusjuures kord ei määra, kumb on olulisem, sj ei nähtu korrast, et lasteasutuse järgmise õppeaasta rühmade komplekteerimisel tagatakse esmajärjekorras kohad vanemate vanuserühmade lastele. Eeltoodust järeldab kohus, et lasteaiakohti on või on need peagi tekkimas ning vastustaja on asunud lasteaiakohti teistele (sh kaebaja lapsest hilisemalt kohataotluse esitanud) lastele pakkuma; - KELS § 10 lg-st 1 ei tulene vallale kohustust tagada lasteasutuse koht vallale kuuluvas lasteasutuses, mille töötajad on vallaga töölepingulises suhtes ehk vald saab osta koolieelse lasteasutuse teenust mõnelt eraõiguslikult isikult. Vald võib sõlmida nt eralasteaiaga lasteaiateenuse osutamise tsiviilõigusliku lepingu (sh vajadusel hankemenetluse tulemusena). Hoolimata lepingust jääb vald endiselt kohustatud isikuks, kes peab tagama lapsele/perele teenuse KELS-s sätestatud tingimustel, sh tagab kaebaja lapsele koha otsimise ja leidmise. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastusest (dtl 30) nähtuvalt valmib 2023. a novembriks Kiili alevisse erahoone, mis on planeeritud lasteaiahooneks ning kuhu on planeeritud kuni 10 eelistatult eralasteaiarühma; - vald võib sõlmida lepingu mõne teise vallaga ja täita KELS-s sätestatud kohustust koostöös sellega (sh muutes teeninduspiirkonda). Vastustaja kinnitusel käib Tallinnas munitsipaallasteaedades umbes 30 Kiili valla last. Sõltuvalt kaebaja pere elukohast ja töökohtadest võib olla tegemist mõistliku valikuga. Oluline on, et pakutav lasteaiateenus oleks faktiliselt kättesaadav. See tähendab, et pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsuse nr 3-21-336 p 15).