Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Rika Laarits ja Triin Tähtla Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
10.06.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.06.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 10.06.2023 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel taotluse Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 nädalaks. Põhjendused:
1.1.PPA kontrollis 08.09.2023 ehitusobjekti Tallinnas Asula tn 9, kus ehitustöid teiste hulgas tegi ka Usbekistani kodanik X (sünd. xx xx xxxx). Kontrollimise käigus selgus, et isikul puudub lühiajalise töötamise registreering Eestis ja isiku töötamist ei ole registreeritud Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Isik peeti 08.06.2023 kinni, ta viidi kinnipidamiskeskusesse ja tema suhtes alustati illegaalimenetlust. Isikul on olemas Usbekistani pass kehtivusega 10.07.2021–09.07.2031. Talle on väljastatud Läti Vabariigi viisa kehtivusega 26.08.2022– 24.09.2022 ja Läti elamisluba kehtivusega kuni 11.08.2023. Läti Vabariigist saadud vastuse kohaselt tunnistati isiku elamisluba kehtetuks ja tal puudub seaduslik staatus Lätis alates
03.11.2022. Kuna isik viibib Eestis ilma seadusliku viibimisaluseta, tehti talle koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldati sissesõidukeeldu 4 aastaks.
1.2.Isik selgitas 08.06.2023 küsitluse käigus, et saabus Eestisse sõber A. kutsel, kes kutsus teda Eestisse tööle. Isik saabus enda sõnul Eestisse 05.06.2023. Ta tuli Lätist ära, kuna talle ei makstud seal palka. Eestis töötab ettevõtte Bustroi heaks. Töölepingut ei ole veel jõutud sõlmida. Isik saab aru, et on Eestis ebaseaduslikult ja on nõus lahkuma. Isiku sõnul saabus ta Eestisse 05.06.2023 bussiga ja koos venna Y. 2022. a septembris tuli ta tööle Lätti ja töötas seal maini 2023 maalrina. Kuna palk oli väike, otsustas ta ära tulla. Isik muutis 09.06.2023 oma ütlusi ja väitis, et tegelikult tuli ta Eestisse hoopis 10.04.2023 ja hakkas siin kohe tööle. Sai Eestis töötamise eest palka 900 eurot, millest arvutati maha korteriüür 150 eurot. Palka maksti sularahas A poolt. Samuti sai ta avanssi 100 eurot. 09.06.2023 vestluse käigus selgitas isik, et saabus Riiga lennukiga 19.09.2022. Eestisse tuli 7. või 10. aprillil 2023 autoga. Isik ütles, et valetas 08.06.2023, kuna vend rääkis, et ta peab nii ütlema, ja ta ei tahtnud A probleeme, kuna A kutsus teda. Isik tuli tööle firmasse Bustroi OÜ, mille ülemuseks on V. A ja V lubasid töötamise seaduslikult vormistada. V oli öelnud, et kui Läti elamislubade tähtaeg saabub, siis nad lähevad tagasi Usbekistani ja tulevad tagasi Eestisse ning siis vormistatakse ta koos vennaga ametlikult tööle. Isik ütles, et ta asus tööle 13.04.2023. Esimene objekt oli Põhja prefektuuri vastas ja hiljem töötas ta Asula tn 9 objektil. Tallinnas elab Suur-Sõjamäe tn 19a. Isik teadis, et tema vennale saabus e-posti aadressile teavitus elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta, kuid isik ise ei ole sellist teavitust saanud. Ta arvab, et tema elamisluba kehtib nii Eestis kui Schengenis. Isik arvas, et on Eestis seaduslikult. Ta oli novembris 2022 Läti tööandjaga tülli läinud ja läks seepeale vennaga Hollandisse, kus töötas ebaseaduslikult, tegeledes laminaadi paigaldamisega. Hollandis oli ta aprillini 2023, siis läks ka seal tööandjaga tülli. Tahtis ametlikult töötada, kuid neid peteti jälle.
1.3.Isikuga läbiviidud vestluse käigus on selgunud, et isik valetas Eestisse saabumise asjaolude kohta, öeldes alguses ühe kuupäeva, hiljem teise. Samuti ütles isik küsitluse käigus, et tuli Lätist ära, sest talle ei makstud palka, hiljem tunnistas, et palk oli väike. Isikule oli väljastatud Läti elamisluba, kuid ta ei elanud Lätis, vaid liikus tuttava kutsel Eestisse ja asus siin ebaseaduslikult tööle. Isiku saabumise kuupäeva osas puudub kindlus. Läti elamisluba on kehtetuks tunnistatud ja PPA-l puudub teadmine, mis põhjusel seda tehti. Kuna isik muutis ülekuulamise käigus enda selgitusi, üritades varjata oma tegelikku Eestisse saabumise kuupäeva ja valetades Lätist äratuleku põhjuste kohta, saab öelda, et tema selgitused on ebausaldusväärsed ja tegelikkuses ei saa olla kindel, kas isik tuli Eestisse 10.04.2023 või juhtus see veelgi varem. Isik on väidetavalt töötanud ebaseaduslikult Lätis, Hollandis ja Eestis, millest võib järeldada, et selline teguviis on kujunenud isikule juba omaseks ja on võimalik, et see jätkub ka tulevikus. Isik on PPA-le teadlikult valetanud, ta ei ole usaldusväärne ega täida seega kaasaaitamiskohustust. Seega ei saa usaldada, et ta lahkub vabatahtlikult Eestist. Seetõttu on tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend, kuna on alust arvata, et ta hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma (VSS § 68 p 6). Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb isikuga seotud asjaoludel kogumis ja hõlmab endas võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Põgenemisoht seisneb selles, et vabaduses viibides ei hakkaks isik PPA-ga koostööd tegema ja asuks end varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki.
1.4.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ja see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui kohaldada neist mitut samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes,
2(4)
3-23-1297
millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isiku suhtes puudub usaldus, seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele.
1.5.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitseliste kaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Isiku kinnipidamise tähtaeg lõpeb 10.06.2023 kl 13.36. Kuna teda ei ole võimalik selle aja jooksul riigist välja saata, tuleb taotleda kohtult tema kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise luba. Otse lennuühendus Eesti ja Usbekistani vahel puudub. Isikul on olemas lennupilet Istanbuli 11.06.2023, lend väljub Tallinnast kl 19.55. Tulenevalt isiku käitumisest ei saa PPA lubada isikul lennukile minna iseseisvalt ja vabatahtlikult, kuna ei saa olla kindel, et ta lennukile läheb ja Eestist lahkub.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
3.X kinnitas, et tal on tagasisõidu pilet olemas. PPA taotlus on talle arusaadav ja tal ei ole sellele vastuväiteid. Ta soovib Usbekistani naasta. Vabandas probleemide põhjustamise eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VSS § 23 lg 1 järgi taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. VSS § 23 lg 11 järgi peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
5.VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Praegusel juhul puudub Xil Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tema elamisluba on Läti ametivõimude poolt 03.11.2022 kehtetuks tunnistatud. Kohtu jaoks ei ole usutav, et isik ei teadnud tema elamisloa kehtetuks tunnistamisest, arvestades, et tema vennale samal alusel väljastatud elamisluba oli samuti kehtetuks tunnistatud ja selle teadmist isik kinnitas. Isikule ei ole väljastatud viisat ega elamisluba Eestis viibimiseks. Talle on tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, seega tuleb isikul Eestist lahkuda. Isikul on olemas lennupilet Istanbuli 11.06.2023 kl 19.55 lennule. Seega ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul välja saata ja tuleb otsustada tema kinnipidamise üle.
6.PPA selgituste kohaselt esineb kinnipidamiseks alus, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht. Praegusel juhul ei ole isik väitnud, et ta ei soovi või ei kavatse Eestist lahkuda. Samas on tema varasemast käitumisest näha, et isik ei täida vabatahtlikult lahkumiskohustust ja otsib võimalust Schengeni viisaruumi jäämiseks. Kuigi isiku elamisluba tunnistati kehtetuks, ei ole ta Schengeni viisaruumist lahkunud, vaid läinud Hollandisse ja seejärel Eestisse, et ebaseaduslikult töötada. Isik ei ole püüdnud oma riigis viibimist seadustada ega töötamiseks luba hankida. Need asjaolud ei võimalda järeldada, et isik oleks kinnipidamiskeskusest 3(4)
3-23-1297
vabanedes valmis lahkumiskohustust vabatahtlikult täitma ja riigist lahkuma. Põhjendatud on PPA kartus, et isik võib hakata lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks end varjama ja lahkuda mõnda teise endale sobivasse riiki, et Schengeni viisaruumi edasi jääda ja jätkata ebaseaduslikult töötamist.
7.Isiku poolt PPA-le antud valeütlustest ei saa järeldada, et isik teeks vabaduses viibides PPA-ga koostööd lahkumiskohustuse täitmiseks. Valeütluste andmine näitab, et isik on valmis vahendeid valimata oma eesmärki saavutama.
8.Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tema suhtes eelduslikult tõhus. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, võib arvata, et reisidokumendi hoiule võtmine ei takista isikul Eestist omavoliliselt lahkuda. Seni on ta omavoliliselt ja ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis ringi liikunud. Seetõttu on tema kinni pidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine isikuga seotud asjaolusid kogumis arvestades proportsionaalne meede. Kohus selgitab, et isiku võimalikule tulevasele käitumisele hinnangu andmine on prognoosotsus, mis peab tuginema isiku varasemal käitumisel, antud ütlustel, avaldatud eesmärkidel ja temaga seotud asjaoludel.
9.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kuna isiku väljasaatmine toimub eelduslikult 11.06.2023, siis ei kujune tema kinnipidamine pikaajaliseks.
10.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 nädalaks.
11.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.