lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-869/12

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-869/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1580
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 09.06.2023, Tartu 3-23-869 Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023. a otsuse nr 15.3-3.2/92-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Tartu Halduskohtu 16.05.2023. a määrus Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja v.adv. Keijo Lindeberg Vastustaja/määruskaebuse esitaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.05.2023. a määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 27.02.2023. a otsusega nr 15.3-3.2/92-1 Xile tähtajalise elamisloa andmisest; tegi Xile ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni pärast tema vanglast vabanemist koos sissesõidukeeluga 3 aastaks.
2.PPA jättis 17.03.2023. a vaideotsusega nr 15.3-3.6/37 rahuldamata Xi vaide PPA 27.02.2023. a otsuse peale.
3.X esitas 20.04.2023 kaebuse, milles ta palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada PPA 27.02.2023. a otsus. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada PPA 27.02.2023. a otsuse kehtivus ja anda talle õigus viibida Eesti Vabariigis kuni haldusasjas tehtava sisulise lahendi jõustumiseni. Kaebaja leidis, et kui ta saadetakse välja kohtumenetluse ajal, siis oleks tal äärmiselt raske, kui mitte võimatu oma õigusi distantsilt piisavalt kaitsta.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.Tartu Halduskohus rahuldas 16.05.2023. a määruse resolutsiooni p 4 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas PPA 27.02.2023. a otsuses sisalduva lahkumisettekirjutuse täitmise. Määruse põhjendused:

1) Enne taotluse lahendamist ei ole vaja ära kuulata vastustajat. PPA seisukohad kaebaja Eestis viibimise võimalikkuse ja erinevate huvide kaalu kohta nähtuvad vaidlustatud otsusest. 2) Asjas on ülekaalus asjaolud, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas kaebaja kuriteod on ajas muutunud raskemaks. Arvestada tuleb, et kaebaja väljasaatmine võib olla määramata ajaks pöördumatu (s.h ei pruugi kaebajal olla võimalik tulla Eestisse kohtu kutsel) ning kaebaja pereliikmete ja lähedaste võimalused külastada teda Venemaal võivad olla piiratud seoses Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu. Kaebaja kohalolek on oluline asja lahendamiseks. Põhilisteks kaalumisel olevateks asjaoludeks on kaebaja ohtlikkus ja väljasaatmise mõju tema perekonnaelule, s.h lastele. Kaebajal ei pruugi olla võimalik esindaja vahendusel või välisriigist sidevahendite teel koguda tõendeid tema ja laste suhete kohta, kaebaja rolli kohta laste elus, laste tervise jms kohta. Kaebaja väljasaatmise mõju perekonnasuhetele, s.h laste poolt vaadatuna võib olla asjaolu, mille väljaselgitamiseks on vaja eriteadmisi. Vajalikuks võib osutuda lastekaitse spetsialisti või psühholoogi arvamus ning selle andmine ei ole tõenäoliselt võimalik kaebajat isiklikult ära kuulamata. Ka võib olla vajalik kaebaja isiklikult ära kuulata. Määrava tähtsusega on, et kui kohus ei saa tagada, et kaebaja väljasaatmise korral saab ta kohtu kutsel hiljem Eestisse tagasi pöörduda, kaebaja perekonnaelu riive intensiivsust ei saa kohus praegu hinnata ja kohtul ei ole vahendeid, kuidas seda leevendada, siis kaebaja ohtlikkuse kontrollimiseks on abinõud olemas ja asjakohane menetlus on käivitatud. Kohtuasjas nr 1-16-10095 on algatatud menetlus kaebaja suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Piisab lahkumisettekirjutuse täitmise peatamisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.PPA esitas 31.05.2023 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.05.2023. a määruse resolutsiooni p 4 ja jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus täies ulatuses rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus rikkus menetlusõigusnormi, kui ei küsinud PPA-lt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas. Ei esine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg-s 1 sätestatud tingimusi, et jätta PPA seisukoht küsimata. Kohus ei pidanud taotlust kiireloomuliselt lahendama, kuna kaebajale kahjuliku tagajärje saabumine enne PPA ärakuulamist ei olnud tõenäoline. Kaebaja vangistus lõpeb 05.07.2023. Menetlusosalisi koheldi ebavõrdselt, kuna kaebaja sai kaebuses oma seisukohta väljendada. 2) Kohtu viidatud tagajärjed esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võivad olla kaebajale rasked, kuid mitte pöördumatud. Raskendatud olukord ei ole ülekaalukas vajadus, mida esialgse õiguskaitse taotluse üle otsustamisel silmas peetakse. Tegemist on esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. 3) Kohus ei analüüsinud vajalikul määral kaebajast tulenevat jätkuvat ja reaalset ohtu. Eestisse jäämine võib tekitada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele. Kaebaja huvi viibida kohtumenetluse ajal Eestis ei kaalu üles vajadust tagada avalik kord, mida kaebaja on oma käitumisega varasemalt tõsiselt ohustanud ja tõenäoliselt ohustab ka edaspidi. Avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguse olla asja arutamise ajal Eestis. Kaebajal on esindaja. Kui kaebajal on soov või vajadus osaleda kohtuistungil, on see võimalik lahendada videokonverentsi vahendusel.
6.X palub 09.06.2023. a vastuses jätta PPA määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ei olnud PPA ärakuulamine vajalik. 2) Kohus analüüsis korrektselt haldusakti täitmise peatamise tagajärgi ja avalikku huvi ning jõudis õigele järeldusele, et asjas on ülekaalus asjaolud, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks. Kaebaja väljasaatmine raskendaks oluliselt menetluse kulgu (s.h esindajaga suhtlemine), arvestades Venemaa valitsuse tendentsi blokeerida erinevaid

suhtluskanaleid. Kaebajal ei oleks võimalik menetluses isiklikult osaleda ning Venemaal elukoha ja kontaktide puudumise tõttu oleks võimatu pere, esindaja ja kohtuga suhelda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et PPA määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.05.2023. a (halduskohus on ekslikult märkinud määruse kuupäevas aastaarvuna 2022) määruse resolutsiooni p-i 4 peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.HKMS § 252 lg 1 kohaselt kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Seega ei sätesta HKMS imperatiivselt halduskohtule kohustust küsida esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukohta teistelt menetlusosalistelt. Ka Riigikohus on sedastanud, et HKMS § 252 lg 1 teise ja kolmanda lause järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel menetlusosalised ära kuulata, kuid seda ei pea tegema (RKHKm 13.11.2020, 3-20-349, p 10). Halduskohus põhjendas määruses (põhjenduste p 10, 2. lõik ), et ei pea vajalikuks kuulata enne taotluse lahendamist ära vastustajat, kelle seisukohad kaebaja Eestis viibimise võimaluse ja erinevate huvide kaalu kohta nähtuvad vaidlustatud PPA otsusest. Esialgse õiguskaitse taotluse osas antud halduskohtu seisukohti on võimalik vaidlustada määruskaebemenetluses. Käesolevas haldusasjas PPA seda ka tegi. Seejuures ei ole PPA väitnud määruskaebuses kaebaja Eestis viibimise küsimuses midagi teistsugust võrrelduna vaidlustatud PPA otsuses märgituga. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud PPA väide halduskohtu poolt menetlusõigusnormi rikkumise kohta, kui halduskohus ei küsinud PPA-lt seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas.
9.Ringkonnakohus ei nõustu PPA väitega, et tegemist on esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega, sest raskendatud olukord ei ole ülekaalukas vajadus, mida esialgse õiguskaitse taotluse üle otsustamisel silmas peetakse. Kohtupraktikas on selgitatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus - olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause) (RKHKm 25.11.2021, 3-21-2241, p 15). Kohus ei pea kahjulike tagajärgede saabumise ohuga arvestama üksnes juhul, kui ta on veendunud, et selliste tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (RKHKm 21.12.2001, 3-3-1-67-01, p 3). Riigist väljasaatmine on isiku jaoks kahjulik ja hiljem raskesti kõrvaldatav tagajärg. Kaebaja poolt mainitud huvi võtta osa kohtuasja lahendamisest on kohtupraktikas hinnatud kohaseks esialgse õiguskaitse taotlemisel (RKHKm 08.02.2021, 3-20-915, p-d 16 ja 19). Käesoleval juhul seisneb kaebaja jaoks kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje oht selles, et ta võidakse Eestist välja saata pöördumatult määramata ajaks (s.h ei pruugi tal olla võimalik tulla Eestisse ka kohtu kutsel). PPA ei ole ümber lükanud halduskohtu seisukohta (määruse põhjenduste p 12.3) selle kohta, et Vene Föderatsiooni sõja tõttu Ukraina vastu on Eesti kehtestanud piirangud Vene Föderatsiooni kodanikele viisade ja elamislubade andmiseks ning riigipiiri ületamisele Eestisse sisenemiseks ning võimalik on, et sarnase mõjuga piirangud kehtivad ka Vene Föderatsiooni poolt, mistõttu ei saa Eesti anda kaebajale väljasaatmise korral lähemate aastate jooksul õigust tagasi pöörduda (s.h ka mitte kohtu kutsel) ning ka kaebaja lapsed ja teised lähedased ei pruugi saada Venemaale reisida või on see äärmiselt ebamõistlik.
10.PPA väitel halduskohus ei analüüsinud vajalikul määral kaebajast tulenevat jätkuvat ja reaalset ohtu. Ringkonnakohus PPA-ga ei nõustu. Halduskohus märkis määruses (põhjenduste p 12.1), et kaebajast võib lähtuda oht avalikule korrale, kuid halduskohus pidas (määruse põhjenduste p 12.5) määravaks seda, et kaebaja ohtlikkuse kontrollimiseks on abinõud olemas ja asjakohane menetlus on käivitatud, viidates kohtuasjas nr 1-16-10095 algatatud menetlusele kaebaja suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt eelviidatud kohtuasjas jättis Viru Maakohus 02.06.2023. a määrusega (ei ole jõustunud) rahuldamata Viru Vangla taotluse Xi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Seejuures maakohus selgitas, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Maakohtu hinnangul on kinnipeetav korrigeerinud oma käitumist õiguskuulekas suunas ja on vangistusest vabanedes motiveeritud õigusrikkumistest hoiduma. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks viidata kohtupraktikas sedastatule, mille kohaselt ei lahenda kohus esialgse õiguskaitse raames lõplikult põhivaidlust (RKHKm 25.11.2021, 3-212241, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu PPA määruskaebuse põhjendustest asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Eeltoodut ei lükka ka ümber PPA määruskaebuses mainitud asjaolud, et kaebajal on esindaja ja ta võib vajadusel osaleda kohtuistungil videokonverentsi vahendusel. Eestist lahkumine ilmselgelt vähendab kaebaja võimalusi menetluses osalemiseks ja riivab seega tema subjektiivseid õigusi (TrtRKm 11.06.2021, 3-21-838, p 12). Halduskohus märkis määruses (põhjenduste p 12.4), et kaebaja kohalolek on oluline käesoleva kohtuasja lahendamiseks, kusjuures kaebajal ei pruugi olla võimalik esindaja vahendusel või välisriigist sidevahendite teel koguda tõendeid enda ja laste suhete kohta, kaebaja rolli kohta laste elus, laste tervise jms kohta. Ka võib vajalikuks osutuda lastekaitse spetsialisti või psühholoogi arvamus, millisel juhul võib olla vajalik kaebaja isiklikult ära kuulata. PPA ei ole eeltoodud osas sisulisi vastuväiteid määruskaebuses esitanud. Vaidlustatud PPA otsuse peatamine lahkumisettekirjutuse täitmise osas ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi (RKHKm 08.02.2021, 3-20-915, p 23).
11.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus jätab PPA määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.05.2023. a määruse resolutsiooni p-i 4 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja