Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
08.06.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.08.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Eesti Vabariik väljastas 2021. a-l Venemaa Föderatsiooni kodanik Xle lühiajalise C-viisa turismi eesmärgil, kehtivusega 29.10.2021–28.04.2022 ja lubatud viibimispäevade arv 90. Isik sisenes Schengeni viisaruumi 12.03.2022.
2.Taani Vabariik saatis Dublini konventsiooni 3. määruse alusel X 06.06.2023 Eesti Vabariiki tagasi. Isik esitas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ruumides rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti 06.06.2023 kuni 48 tunniks kinni. Isiku asjade hulgast leiti võltsitud Venemaa Föderatsiooni juhiluba, võltsitud Leedu Vabariigi isikutunnistus ja võltsitud rahvusvaheline tudengikaart isicStudent. Võltsing leidis kinnitust ka II astme kontrolli käigus. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik ei külastanud Eesti Vabariiki ja tema eesmärgiks ei olnud Eesti Vabariiki jõuda. Ta saabus Schengeni viisaruumi eesmärgiga suunduda Taani Vabariiki. Ta saabus Schengeni alale koos oma abikaasaga, kes lahkus hiljem Ungari Vabariiki. Isik esitas enda sõnul Taanis rahvusvahelise kaitse taotluse ja vaidlustas keelduva otsuse. Ta viibis Taanis kokku 15 kuud. Isik selgitas, et oli oma kodakondsusjärgses
riigis kohustatud ilmuma kohustuslikku ajateenistusse, kuna oli eelnevalt teeninud relvajõududes. Isik soovib vältida kodakondsusjärgsesse riiki naasmist ja ajateenistusse asumist, põhjendades seda ohuga oma elule. Vastavaid tõendeid ta PPA-le ei esitanud. Isiku abikaasa, kes on samuti Venemaa Föderatsiooni kodanik, elab ajutiselt Ungaris ja mõlema eesmärgiks on jääda Schengeni alale. Nad ei soovi naasta kodakondsusjärgsesse riiki.
3.PPA esitas 07.06.2023 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
3.1.Taotluse esitamise hetkel ei ole veel alustatud VRKS § 15 lg-s 1 sätestatud toimingute teostamist. Menetleja peab VRKS § 18 lg 2 järgi kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid.
3.2.Isiku puhul esineb põgenemisoht. Isik oli teadlik sellest, et Taani ei rahuldanud tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Ta ei olnud nõus enda Eestisse tagasisaatmisega, sest teadis, et on kohustatud pärast Eestisse saabumist lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, mida ta soovib vältida. Isikul puuduvad Eestis viibimiseks õiguslikud alused. Isik on küsitluse käigus teada andnud, et ei soovi Schengeni alalt lahkuda, sest Ungaris elab tema abikaasa. Isiku vabastamisel võib ta põgeneda Ungarisse oma abikaasa juurde ja asuda end ametivõimud eest varjama, et Schengeni viisaruumis elamist jätkata, rikkudes sellega Eesti ja teiste Schengeni konventsiooni liikmesriikide seadusi. Isiku põgenemisohtu suurendab asjaolu, et ta esitas enda väljasaatmise vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik põhjendas rahvusvahelise kaitse taotlust sooviga jääda Schengeni viisaruumi. Isiku usaldusväärsust vähendavad tema valduses olnud võltsitud dokumendid. Isik ei soovinud selgitada, mis põhjusel olid need dokumendid tema valdusesse sattunud.
3.3.Isiku suhtes ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid tõhusalt kasutada, kuna tema suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ja tal pole Eestis elukohta. Isik andis PPA-le mõista, et ta ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses, vaid korraldada oma viibimise Eestis oma äranägemise järgi.
3.4.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, oleks kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemäära koormavaks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
5.X selgitas, et ta ei ole ebaseaduslikult käitunud ega kuritegusid sooritanud. Ei ole agressiivne, ei ole proovinud end tappa, seetõttu ei ole põhjust temalt vabadust võtta. Taani ametivõimud saavad kinnitada, et isik järgis nõudeid ja käis end registreerimas. Praegu toimitakse temaga nagu kurjategijaga. Võltsitud dokumendid olid tal lihtsalt olemas, ta ei kasutanud neid. Tudengikaart anti talle niisama, kuna sellega saab muuseumi minna. See ei ole aktiveeritud ja selle võib PPA temalt lihtsalt ära võtta.
2(4)
3-23-1255
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
7.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Esiteks näitab põgenemisohtu see, et isik keeldus otsesõnu kodakondsusjärgsesse riiki naasmast. Seega võib arvata, et kui ta vabastatakse kinnipidamiskeskusest ja ta saab aru, et tema väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki on tõenäoline, võib ta hakata end PPA eest varjama, muuta end kättesaamatuks ja siirduda omavoliliselt mõnda teise Schengeni liikmesriiki, et enda väljasaatmist takistada.
8.Kohtu hinnangul saab põgenemisohtu järeldada ka sellest, et isik esitas põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse. See, et isik ei soovi sõjaväeteenistusse asuda, ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel. Isikul on oma riigi kodanikuna kohustus alluda vajadusel sõjaväeteenistusele. Tegemist ei ole riigi tagakiusu, vaid kodanikukohustuse täitmisega. Selle eest ei saa teised riigid isikule kaitset anda.
9.Kolmandaks näitab põgenemisohtu ka see, et isiku valdusest leiti võltsitud dokumendid. Oluline pole, kas ja kus on isik neid dokumente kasutanud. Dokumentide olemasolu ja nende kaasas kandmine näitab, et isik on valmis neid vajadusel kasutama, nt Eestist põgenedes. Tegemist ei ole lihtsalt leitud dokumentidega, nagu isik väidab. Neil on isiku pilt peal, seega on need spetsiaalselt tema jaoks valmistatud. Leedu isikutunnistusel on peal teine nimi, mis võimaldab isikul vajadusel valeidentiteeti kasutades end ametivõimude eest varjata. Nende dokumentide olemasolu ei võimalda usaldada, et isik jääb pärast kinnipidamiskeskusest vabanemist tema rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ja selle tõenäoliselt järgnevat väljasaatmist ära ootama. Võltsitud dokumentide olemasolu näitab, et isik on valmis vahendeid valimata oma eesmärki püüdlema. Ta on teinud selleks ka ettevalmistusi – hankinud valedokumendid. On väga tõenäoline, et isik kasutab kõik võimalikke vahendeid, et enda väljasaatmist võimatuks muuta, end PPA eest varjata ja põgeneda, et Schengeni viisaruumi edasi jääda. Seda enam, et Schengeni viisaruumis Ungaris elab ka tema abikaasa.
10.Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tema suhtes eelduslikult tõhus. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, võib arvata, et reisidokumentide hoiule võtmine ei takista isikul Eestist omavoliliselt lahkuda. Kohtu hinnangul ei saa leebemate järelevalvemeetmete tõhusust
3(4)
3-23-1255
järeldada ka asjaolust, et isik järgis neid Taanis viibides. Taanis viibides võis isikul olla lootus, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldatakse, seega oli ta motiveeritud menetluse tulemust ära ootama. Nüüd pärast tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist, kus tema väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki on muutunud tõenäoliseks, ei ole isikul motivatsiooni jääda ametivõimudele kättesaadavaks. Seetõttu on tema kinni pidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine isikuga seotud asjaolusid kogumis arvestades proportsionaalne meede. Kohus selgitab, et isiku võimalikule tulevasele käitumisele hinnangu andmine on prognoosotsus, mis peab tuginema isiku varasemal käitumisel, antud ütlustel, avaldatud eesmärkidel ja temaga seotud asjaoludel.
11.Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et isik oleks PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks menetluse lõpuni kättesaadav ja kättesaadav ka juhuks, kui menetluse lõppedes tuleb isik siiski kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saata.
12.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
14.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
15.Advokaadi leidmise küsimuses kinnitas PPA kohtuistungil, et isikul võimaldatakse uuesti tema valitud advokaadiga ühendust võtta ja kui see ebaõnnestub, võimaldatakse tal taotleda riigi õigusabi andmist. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.