lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1244/3

Sotsiaalõigus › Sundravi

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1244/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sundravi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
950
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1244

Määruse kuupäev

8. juuni 2023

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Xi kaebus Sihtasutus Viljandi Haigla tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata Xi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3.Jätta rahuldamata Xi taotlus kaebusest koopia väljastamiseks.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus viibiv X (kaebaja) esitas 7. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab aastatel 2018 kuni 2022 psühhiaatriakliiniku tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 28. mail 2018 psühhiaatriakliinikus isolaatorisse ning tema käed, jalad ja rind seoti kinni. Ta lebas nii kolm ööpäeva ja kannatas. Kaebaja märgib, et teda hoiti isolaatoris kuni 10. jaanuarini 2022 karistamise eesmärgil, sest ta salvestas ja avaldas internetis videoklippe karistuspsühhiaatria teemal. Lisaks mõjutas tugevatoimeliste neuroleptikumide kasutamine tema terviseseisundit. Kaebaja palub Sihtasutuselt Viljandi Haigla välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Lisaks palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning soovib, et kohus edastaks talle kaebuse koopia Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3-23-1244

3.Sihtasutus Viljandi Haigla puhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja Sihtasutuselt Viljandi Haigla hüvitist selle eest, kuidas teda on psühhiaatriakliinikus sundravi1 kohaldamisel koheldud. Kaebaja heidab ette enda isolaatorisse paigutamist, kinni sidumist ja tugevatoimeliste ravimite manustamist.
4.Kohtupraktikas on selgitatud, et isiku sundravile paigutamisel tekib nii avalik-õiguslik kui ka eraõigussuhe. Isiku psühhiaatrilisele sundravile paigutamine ning seal hoidmine toimub avalik-õiguslikus suhtes. Selles suhtes rakendab riik oma sunnijõudu, piirates isiku vabadust ja isikupuutumatust tema tahte vastaselt. Sellele järgneb aga tervishoiuteenuse osutamine ja sellega seotud suhted on eraõiguslikud. Psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks on psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 17 lg 1 kohaselt psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks mh tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. VÕS § 766 lg 6 kohaselt võib seadusega sätestatud juhtudel ja ulatuses osutada tervishoiuteenust ka patsiendi nõusolekuta. Viimase juhuna on muu hulgas vaadeldav ka karistusseadustiku § 86 lg-s 1 sätestatud psühhiaatriline sundravi. Seega on psühhiaatrilisele sundravile allutatud isik ja tervishoiuteenuse osutaja lepingulises suhtes. Samas lahendis on Riigikohtu erikogu asunud ka seisukohale, et ravil viibiva isiku elamis- ja olmetingimuste tagamine on samuti tervishoiuteenuse osutamisega hõlmatud (vt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-2-4-1-13, p-d 7-9 ja seal viidatud kohtupraktika).
5.Kohus mõistab, et kaebaja heidab Sihtasutusele Viljandi Haigla sisuliselt ette seda, et tema suhtes on ebakohaselt rakendatud PsAS § 14 lõikes 2 nimetatud ohjeldusmeetmeid (s.o ohjeldamine ravimite abil, mehaaniline ohjeldamine, eraldusruumi paigutamine). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib ohjeldusmeetmeid rakendada ainult arsti (vältimatu vajaduse korral õe) otsuse alusel. PsAS § 14 lg 5 kohaselt selgitab tervishoiutöötaja isikule ohjeldusmeetme rakendamise põhjuseid ja konkreetseid tegevusi, mida ohjeldusmeetme rakendamisel kasutatakse. Seega toimub ohjeldusmeetmete rakendamine tervishoiuteenuse osutamise raames ning on otseselt ajendatud ravil viibiva isiku tervislikust seisundist. Samuti toimub ravimite kasutamise otsustamine ja nende manustamine tervishoiuteenuse raames. Kaebajale raviteenuse osutamisega kaasnenud väidetav kahju on seega tekkinud eraõiguslikus suhtes ning selle suhte pinnalt tekkinud vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Seega ei ole kaebaja esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.
6.Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal on võimalik nõuda Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse tagajärjel tekkinud kahju eest hüvitist maakohtus. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.Kaebaja soovib kaebuses, et kohus väljastaks talle koopia kaebusest. Nimetatud koopia on kaebaja väitel talle vajalik Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumiseks. Kohus ei pea kaebusest koopia väljastamist praegusel juhul põhjendatuks. Menetlusdokumentidest koopiate Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja Harju Maakohtu 16. veebruari 2012. a määrusega vabastatud talle Tallinna Linnakohtu 6. juuni 2003. a kohtuotsusega nr 2-1/807/03 mõistetud karistuse kandmiselt ning ta on määratud psühhiaatrilisele sundravile kuni tervenemiseni või kuni tema ohtlikkuse äralangemiseni.

3-23-1244 saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Lisaks on kohtupraktikas leitud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (vt Riigikohtu

27.oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13). Kohus leiab, et kaebajal oli enne kaebuse kohtule edastamist võimalik teha sellest ärakiri. Lisaks on Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse esitamise eelduseks asjaolu, et kaebaja on ära kasutanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ehk vaidlustanud tema suhtes tehtud kohtulahendi riigisiseselt kuni kõrgeima võimaliku kohtuastmeni. See kriteerium ei ole praegusel juhul täidetud, sest halduskohus tagastab käesoleva määrusega kaebaja kaebuse ning määrus on selles osas riigisiseselt edasikaevatav. Seega puudub Xil praegusel ajal veel õigus seonduvalt asjaga nr 323-1244 pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Eelnevat arvestades leiab kohus, et Xil puudub vajadus riigi kulul tema enda esitatud kaebusest koopia saamiseks. Kohus jätab kaebusest koopia saamise taotluse rahuldamata.
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja