Xe kaebus Tallinna Nõmme linnaosavalitsuse 15. veebruari 2023. a toimetulekutoetuse määramise otsuse osaliseks tühistamiseks ja linnaosavalitsuse kohustamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, esindaja Tõnu Polma
Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata Xe taotlus muuta kaebus sellele kahju hüvitamise nõude lisamisega.
Rahuldada kaebus. Tühistada Tallinna Nõmme linnaosa valitsuse 15. veebruari 2023. a otsus (menetluse nr 3260346240, rakendamise nr 25738828) osas, milles linnaosavalitsus jättis toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtmata Xe taotluses nimetatud eluasemekulud. Kohustada Tallinna linna tegema taotluse kohta selles osas uue otsuse.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Xe, Y ja Z nimed tuleb avaldatavas otsuses asendada tähemärkidega. Avaldamata tuleb jätta aadress Cccccccc.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kuna 30-päevane tähtaeg jõuab kätte laupäeval 8. juulil, tuleb apellatsioonkaebus esitada hiljemalt esmaspäeval 10. juulil 2023. Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
X esitas 10. veebruaril 2023 Tallinna Nõmme linnaosa valitsusele toimetulekutoetuse taotluse. Taotluse järgi elab kaebaja Tallinnas aadressil Cccccccc. Tema eluasemekulud veebruaris olid 204 eurot ja 96 senti (kommunaalkulud ja elekter).
Linnaosavalitsus tegi 15. veebruaril 2023 otsuse (menetluse nr 3260346240, rakendamise nr 25738828), millega rahuldas taotluse osaliselt ja määras kaebajale toimetulekutoetuse 200 eurot (perekonna arvestuslik toimetulekupiir). Linn leidis, et eluasemekulusid pole põhjust arvestada, kuna kaebaja üürileping lõppes 31. detsembril 2022.
X esitas 2. märtsil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus linnaosavalitsuse otsuse osaliselt tühistada ja kohustada vastustajat taotlust tervikuna rahuldama. Kaebaja palus kohustada linnaosavalitsust kontrollima otsuse teinud sotsiaaltöötaja pädevust oma ametikohal töötamiseks ja edastama selle info menetluse käigus kohtule.
3.1.Vastustaja lähtus eluasemekulude maksmisest keeldudes linnaosavalitsuse abi andmise korrast, milles võib kirjas olla alusetu nõue kehtiva üürilepingu olemasoluks. Lähtuda tulnuks kõrgema astme õigusaktist. Sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sellist nõuet pole.
3.2.Kaebaja on Cccccccc korterisse sisse kirjutatud. Kaebaja üürileandja Y suri 2022. a oktoobris. Kaebaja sõlmis tema pärija Z uue lepingu, kuid vastustaja ei loe seda kehtivaks. Kaebajalt pole võetud õigust eluruumi kasutada ning tal lasub jätkuvalt kohustus tasuda kommunaalarveid.
3.3.Kaebaja on esitanud linnaosavalitsusele toimetulekutoetuse taotlusi üle aasta. Vähemalt 50% kordadest on taotluse lahendamine viibinud. Vähemalt kahel korral on linnaosavalitsus ekirjaga saadetud taotlused ära kaotanud. Otsust ei toimetata taotlejale kätte, vaid väljastatakse alles siis, kui taotleja seda ise nõuab.
3.4.Kaebaja on ühel korral taotlenud „Sissetulekust tuleneva abi avaldusega“ toetust uue ID kaardi 20-eurose riigilõivu tasumiseks. Linnaosavalitsus kompenseeris kaebajale 5 eurot. Kaebaja palub kohustada vastustajat kohtumenetluses selgitama, kas toimetulekutoetus on mõeldud lõivude maksmiseks.
Vastustaja esitas kaebusele vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulusid, peab ta taotlusele lisama dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust (SHS § 132 lg 4 p 1). Seda tuleb teha nii esmasel pöördumisel kui ka eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel. Kaebaja ei esitanud pärast
1.jaanuari 2023 kehtivat õiguspärast lepingut. Kaebajal polnud 2023. a veebruaris õigust Cccccccc korterit kasutada.
4.2.Vastustajal tuli lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg-s 1 sätestatust, mille järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega. Kaebaja üürilepingu tähtaeg möödus 31. detsembril 2022. Rahvastikuregistri andmete järgi suri Y 29. oktoobril 2022. Seega ei olnud vastustajal võimalik tuvastada, kas üürileandja soovis, et üürileping pärast selle tähtaja möödumist lõppeks või pikeneks (vt VÕS § 310 lg 1). Vastustajal polnud teavet pärimismenetluse, üürileandja võimalike pärijate ja 2(7)
3-23-482 nende tahteavalduste kohta. Üürilepingu p-s 1.1 on kirjas, et korter antakse ajutiseks kasutamiseks. Seega sõlmiti leping tähtajalisena (1. juunini 2022) ning ilma automaatse pikenemise võimaluseta. Seda kinnitab üürilepingu 3. veebruaril 2022 koostatud lisa nr 2, milles on lepingu pikendamine samuti kokku lepitud tähtajalisena (31. detsembrini 2022).
4.3.Vastustajal ei ole võimalust ega pädevust selgitada välja pärimisõiguslikke suhteid. Taotlust menetledes lähtub vastustaja eelkõige registriandmetest (rahvastikuregister, kinnistusraamat). Rahvastikuregistri andmetel võisid Y esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad olla tema kaks poega (sh Z) ja abikaasa. Testamendi olemasolu korral oleks pärimine toimunud selle järgi. Vastustaja ei võinud lähtuda eeldusest, et Z on ainus pärija ning et Cccccccc korter hakkab kuuluma talle. Korteri uus omanik või kaasomanik ei oleks pruukinud nõustuda kaebajaga üürilepingut sõlmima.
4.4.Hüvitiseks antud vahendeid peab taotleja kasutama sihtotstarbeliselt (sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 21 lg 1 p 4). Inimene, kellele makstakse toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, peab tagama nende tähtaegse tasumise (SHS § 134 lg 7). Võlgnevust ei tohi tekkida. Vastustaja maksis kaebajale eelnevatel kuudel toimetulekutoetust kommunaalkulude tasumiseks (sh jaanuaris 2023), kuid vaatamata sellele on kommunaalmaksete arvel nr 304030053 (kaebuse lisa 3) võlgnevus 91 eurot ja 18 senti. Lisaks on arvestatud viiviseid 59 senti. See viitab sellele, et kaebaja ei ole eluasemekulude hüvitist sihtotstarbeliselt kasutanud. SÜS § 19 lg 1 p 3 järgi lõpeb inimese õigus hüvitisele, kui ta rikub pahauskselt oma kohustusi või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise. Vastustaja on varem kasutanud SHS § 134 lõikes 8 sätestatud võimalust tasuda kaebaja eluasemekulud talle määratud toimetulekutoetuse arvelt, kuid püsiva võlgnevuse ja muude rikkumiste tõttu ei pea vastustaja võimalikuks seda jätkata.
4.5.Vastustaja on pärast 15. veebruari otsuse tegemist selgitanud välja uusi asjaolusid (kodukülastused alates 19. aprillist 2023, selgituste küsimine). Selgus, et kaebaja ei kasuta cccccccc korterit alalise elukohana. Kaebaja ei viibinud korteris vähemalt seitsme järjestikuse päeva jooksul. Temaga polnud ka telefoni teel võimalik ühendust saada. Ametnikud vestlesid Z, kes kinnitas, et kaebaja elab korteris, kuid ei teadnud, kas ta on üüri tasunud.
4.6.5. mail 2023 saatis vastustaja kaebajale e-kirjaga päringu, milles palus selgitada, kus ta viibib ning mis põhjusel ta ei ole telefoni teel kätte saadav. Kaebaja saatis samal päeval vastuse, kuid teavet oma tegeliku viibimiskoha kohta ei andnud. 25. mail 2023 tegi vastustaja kaebajale ettepaneku leppida kokku kodukülastuse aeg, kuid kaebaja keeldus sellest (26. mai e-kiri), rikkudes sellega koostöö tegemise ja kaasaaitamiskohustust (SÜS § 5 lg 2 ja § 9 lg 1).
4.7.Cccccccc korteris tegelikult Z, kes viibis seal kodukülastuste ajal ja kelle elukohaks on sama korter ka rahvastikuregistri järgi. Isegi kui kaebaja elaks korteris koos Z, ei oleks alust hüvitada talle kommunaalkulusid täies ulatuses, sest poole kuludest peaks kandma Z. Z sõnul on kaebaja tema tädi endine abikaasa. Hõimlaste vahel sõlmitud üürileping võib olla fiktiivne. On alust arvata, et kaebaja soovib varjata vastustaja eest oma tegelikku elukohta. Ka võib kaebaja soovida varjata asjaolusid, mille ilmsiks tulekul ta võib kaotada toimetulekutoetuse, töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise saamise õiguse (nt asjaolu, et ta töötab mitteametlikult). Kuna kaebaja ei ela alaliselt aadressil Cccccccc, siis pole tal õigust eluasemekulude hüvitisele sõltumata sellest, kas tal on kehtiv üürileping või mitte (SHS 133 lg 71).
3(7)
3-23-482
4.8.Vastustaja palub kohtul haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 alusel arvestada menetluse käigus selgunud uute asjaoludega. Kui kohus tühistaks vaidlustatud otsuse menetlusnõuete rikkumise tõttu, tuleks vastustajal teha uuesti samasisuline otsus. Alusetult makstud hüvitis tuleks kaebajalt igal juhul tagasi nõuda (SÜS § 31 lg 1).
4.9.Vastustaja kinnitab, et kaebaja taotlust menetlenud sotsiaaltöötajal K. Pärtlil on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös (sotsiaalteaduse bakalaureus).
Kaebaja esitas 5. juunil 2023 seisukoha, milles palub lisada kaebusele hüvitise nõude, kui kohus leiab, et kaebajal on õigus see nõue praeguse menetluse raames esitada. Sellisel juhul palub kaebaja hüvitada endale 250 euro suurune üürikulu. Kohus leidis otsuses asjas nr 323229, et kaebaja üürileping kehtis. Vastustaja tekitas oma eksimusega kaebajale kahju kokku 1200 eurot (praeguses menetluses 250 eurot).
5.1.Kaebajal ei saanud tekkida üüri ja kommunaalkulude võlga, kuna novembrist 2022 kuni jaanuarini 2023 kandis vastustaja toetuse üle otse teenuse pakkujate kontole. Ka üürimakse kandis vastustaja novembris ja detsembris otse Y arveldusarvele. Kaebaja pole kunagi kommunaalarveid otse teenusepakkujatele tasunud. Kui arvetel kajastusid mingid võlgnevused, võivad need olla tekkinud korteriomanike tegevuse tõttu.
5.2.Vastustaja asus asjaolusid täpsustama alles aprillis 2023. Varem ei kahelnud vastustaja selles, et kaebaja elab kõnealuses korteris. Praegu on vaidlus toimetulekutoetuse maksmise üle veebruaris 2023. Seitsmepäevane ajavahemik, mille jooksul vastustaja kaebajat kodust ei leidnud, ei olnud jaanuarikuus. Vastustaja pole kohtule teada andnud, et tegi 25. mail 2023 uue kodukülastuse. Kaebaja ei saatnud 5. mail 2023 vastustajale e-kirja. Võimalik, et kirja saatis Z. Kaebaja selgitas vastustajale aprilli lõpus telefoni teel, miks ta vahepeal kodus ei viibinud: 18. aprillil 2023 murdis kaebaja käeluu ja vajas igapäevaselt hakkama saamiseks abi. Vastustaja toetub Z sõnadele. Z põeb haigust, millega kaasnevad mäluprobleemid. Z kasutab korterit ajutise elukohana. Väide, et kaebaja üürileping on fiktiivne, on alusetu.
5.3.Kaebaja selgitab, et alustas 2023. a alguses Töötukassa koolituse läbimist. Praegu taastub ta traumast, ees ootaõb koolituse praktiline osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus lahendab praeguse otsusega kaebaja nõuded tühistada 15. veebruari 2023. a otsus osaliselt ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust tervikuna rahuldama. 250 euro suuruse üürikulu hüvitamise nõuet kohus asja juurde ei võta. 15. mai 2023. a määruses andis kohus menetlusosalistele avalduste esitamiseks tähtaja 29. mai 2023. 5. juunini 2023 oli menetlusosalistel võimalik esitada seisukohti teiste menetlusosaliste avalduste kohta. Seega oli 5. juuniks 2023 uute taotluse esitamise tähtaeg möödunud ning kohus ei saa kaebuse muutmist lubada (HKMS § 49 lg 1).
Kaebaja palus ka, et kohus kohustaks vastustajat kohtumenetluses selgitama, kas toimetulekutoetus on mõeldud lõivude maksmiseks. Lisaks palus kaebaja kohustada linnaosavalitsust kontrollima otsuse teinud sotsiaaltöötaja pädevust oma ametikohal töötamiseks ja edastama selle info menetluse käigus kohtule. Kohus ei käsita neid avaldusi eraldi nõuetena vaid vastustajale praeguse kohtumenetluse raames esitatud küsimustena. Vastustaja selgitas kaebusele esitatud vastuses sotsiaaltöötaja pädevust. Küsimus, kas
4(7)
3-23-482 toimetulekutoetus on mõeldud lõivude maksmiseks, ei ole praeguse kaebuse lahendamisel asjakohane.
Vaidlustatud otsuse põhjendused piirduvad sellega, et vastustaja hinnangul ei olnud kaebajal kehtivat üürilepingut (vt otsus taotluse osalise rahuldamise kohta, kaebuse lisa nr 1.1).
Vastustaja eksib, leides, et kaebaja eluasemekulusid ei saanud sel põhjusel toetuse määramisel arvestada. Tallinna Halduskohus selgitas 19. mai 2023. a otsuses asjas nr 3-23229, kus menetlusosalised olid praeguse asjaga samad, et kaebajal oli õigus kasutada korterit 20. novembril 2022 Z sõlmitud lepingu aluselg (p-d 11 ja 12).
10.On tõsi, et praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajaks ei olnud see, kes korteri pärib, veel kinnistusraamatust tuvastatav. Pärimisõiguslikes suhetes lõpliku selguse puudumine ei anna siiski alust jätta inimesele toimetulekutoetust välja maksmata. Vastasel juhul võiksid abi vajavad inimesed jääda abita nendest sõltumatutel põhjustel, nagu selleks on üürileandja surm. Praegusel juhul oli vastustajal piisavalt andmeid selle kohta, et Z võib olla saanud kõnealuse korteri omanikuks, et lugeda kaebaja ja Z vahel 20. novembril 2022 sõlmitud leping konkreetse toimetulekutoetuse taotluse menetluse raames korteri kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks. Vastustaja kontrollis rahvastikuregistri järgi, et Z on Y poeg. Z sõlmis kaebajaga uue lepingu. Vastustaja sai Z küsida kinnitust kaebaja õiguse kohta korterit kasutada. Hiljem on vastustaja seda ka teinud (3. mai 2023. a kodukülastuse akt, vastustaja 9. mai 2023. a vastuse lisa nr 3). Kui hiljem oleks selgunud, et Z siiski ei saanud korteri omanikuks ning üürileping ei olnud kehtiv, saanuks seda arvestada uute otsuste langetamisel.
11.Vastustaja põhjendused, mille alusel ta kaebaja taotluse osaliselt rahuldamata jättis, olid seega ekslikult. Pärast vaidlustatud otsuse tegemist on vastustaja teinud kodukülastusi ja järelepärimisi, mille alusel leiab, et kaebaja ei ela tegelikult kõnealuses korteris või jagab korterit Z. Lisaks leiab vastustaja, et toetus tuli jätta välja maksmata, kuna kaebajal oli tekkinud kommunaalkulude võlgnevus. Vastustaja leiab, et kohus saab neid asjaolusid arvestada, lähtudes HMS §-st 58, mille järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (vt ka riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
12.Riigikohtu praktika järgi võib kohus haldusakti vaatamata põhjendamispuudustele jõusse jätta juhul, kui haldusorgan esitab piisavad põhjendused tagantjärele kohtumenetluses ning kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus samadest kaalutlustest juba otsust tehes. Tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel eksisteeris ja kas sellega arvestati, lasub haldusorganil (vt otsus nr 3-17-1927/37, p 23 ja asi nr 3-3-1-29-12, p 20).
13.Vastustaja ei väida, et oleks lähtunud 15. veebruari 2023. a otsuse tegemisel asjaolust, et kaebaja taotluses nimetatud korteris tegelikult ei ela. Selle järelduse tegi vastustaja hiljem sooritatud toimingute alusel (kodukülastused ja järelepärimised alates 19. aprillist 2023). Seega ei ole võimalik seda vastustaja väidet vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel arvestada.
5(7)
3-23-482
14.See, et kaebajal oli tekkinud võlgnevus kommunaalkulude eest (91 eurot ja 18 senti ning viivis 59 senti), oli vastustajal vaidlustatud otsuse tegemise ajal teada (koos toetuse taotlusega esitatud kommunaalkulude arve nr 304030053, kaebuse lisa nr 3). Kuna see asjaolu otsuse põhjendustes ei kajastu, tuleb kohtul kontrollida, kas vastustaja on kohtumenetluses tõendanud, et arvestas otsust tehes selle asjaoluga. Oluline on ka see, kas võlgnevuse tekkimise korral tuleb toetus alati välja maksmata jätta või on vastustajal kaalutlusruum valida erinevate otsuste vahel (vt HMS § 4 lg 1).
15.SHS § 134 lg 7 järgi on toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toetust eluasemekulude katmiseks, kohustatud tagama nende tasumise. SHS § 134 lg-s 8 on sätestatud, et kui taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda eluasemekulud taotleja eest talle määratud toetuse arvelt.
16.SÜS § 19 lg 1 p 3 järgi lõppeb isiku õigus hüvitisele, kui ta rikub pahauskselt sama seaduse § 21 lg-s 1 sätestatud põhikohustust või seaduses hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise. Nimetatud sätte alusel võib isiku õigus hüvitisele lõppeda näiteks juhul, kui ta on esitanud taotluses pahauskselt valeandmeid (SÜS § 21 lg 1 p 1) või pole kasutanud talle antud vahendeid sihtotstarbeliselt (samas, p 4).
17.Arvestades SHS § 134 lg-s 8 sätestatud võimalust, ei pidanud vastustaja kaebaja 10. veebruari 2023. a taotluse lahendamisel tema eluasemekulusid siiski tingimata arvestamata jätma põhjusel, taotlejal oli tekkinud (hoolimata talle eluasemekulude tasumiseks toetuse määramisest) kommunaalkulude võlgnevus. Vastustajal tuleb alati kaaluda võimalust maksta taotleja kommunaalarved taotleja eest talle määratud toetuse arvelt.
18.Vastustaja selgitas, et on varem SHS § 134 lõiget 8 kohaldanud, kuid püsiva võlgnevuse ja muude rikkumiste tõttu ei pea ta võimalikuks seda sätet jätkuvalt kohaldada. Vastustaja pole täpsustanud, millal ta SHS § 134 lõiget 8 kaebaja puhul varem kohaldanud on ning miks ta leiab, et kommunaalkulude arvel märgitud võlgnevuse puhul on tegu püsiva võlgnevusega. Seega pole vastustaja kohtu hinnangul tõendanud, et teostas enne vaidlustatud otsuse tegemist kaalutlusõigust seoses kaebaja kommunaalkulude võlgnevusega. Võib eeldada, et vastustaja ei kaalunud praegusel juhul SHS § 134 lg 8 kohaldamist, kuna leidis, et eluasemekulusid ei saa arvestada kehtiva üürilepingu puudumise tõttu. Eeltoodu põhjal ei ole alust jätta kaebust rahuldamata vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjenduse pinnalt, mille kohaselt taotleja eluasemekulusid ei saanud arvestada põhjusel, et ta oli jätnud varem määratud toetuse sihtotstarbeliselt kasutamata ja kommunaalkulud tasumata.
19.Kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada osas, milles vastustaja jättis toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtmata kaebaja eluasemekulud. Ka kaebaja esitatud kohustamisnõue tuleb rahuldada. Kohus ei kohusta vastustajat kaebaja taotluses märgitud eluasemekulusid tingimata arvesse võtma ja taotlust selles osas rahuldama. Vastustajal tuleb teha eluasemekulude arvestamise kohta uus otsus (HKMS § 41 lg 3). Eluasemekulude arvestamine sõltub sellest, kas kaebaja on esitanud oma elukoha kohta jaanuaris 2023 tõeseid andmeid ning täitnud oma neid kohustusi, millest toetuse saamine seaduse järgi sõltub.
20.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palus jätta menetluskulud vastustaja kanda, kuid pole esitanud menetluskulude nimekirja ega
6(7)
3-23-482 kuludokumente (HKMS § 109 lg 1). Menetlusosaliste menetluskulud tuleb seetõttu jätta nende endi kanda.
21.Kaebaja, Y ja Z nimed tuleb avaldatavas otsuses asendada tähemärkidega. Avaldamata tuleb jätta kaebaja väidetava elukoha aadress Cccccccc (HKMS § 175 lg 3).
Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.