Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. X. kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X. X. X.
Asja läbivaatamine
07.06.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde haldusasja nr 3-23-1152 digitoimik.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X. X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.08.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.24.05.2023 kl 01.14 fikseeris Smartdec kaamera Võru maakonnas kahe isiku liikumise Venemaa Föderatsiooni poolt Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Sündmusele reageerinud toimkonnad teostaid piirkonnas otsingu ja kl 04.18 peeti Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri piirivalvurite poolt kinni kaks meessoost isikut, kes väitsid end olevat Zzzzzzz kodanikud. Asjaolude kontrollimiseks toimetati isikud kordonisse. Isiku asjade hulgast leiti Zzzzzzz Zzzzzzzzzz kodaniku pass nr XXXXXXXXXX (kehtiv 01.02.2022– 01.02.2027 X. X. X. (sünd. xx.xx.xxxx) nimele. PPA ametnikud tuvastasid, et isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti ta 24.05.2023 kl 04.18 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega. Dokumendist nähtuvalt on isik Venemaal viibinud alates 08.11.2022 ja tal on viisa Venemaal õppimiseks.
2.24.05.2023 kl 10.40 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovib ta minna Saksamaale. Kaitset soovib, kuna tema koduriigis on sõda, mille tõttu tal pole turvaline ja seal on võimatu tööd leida. Isik peeti 24.05.2023 kl 10.40 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1-4 alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega.
3.24.05.2023 kl 18.25 avaldas isik soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda ja avaldas soovi naasta kodumaale Zzzzzzz . Isik nõustus kirjutama rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse ja peeti 24.05.2023 kl 18.28 kinni VSS § 15 alusel. Isikule koostati 24.05.2023 koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 25.05.2023 määrusega asjas nr 3-23-1152 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.07.2023 (k.a).
5.X. X. X. esitas 05.06.2023 sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Vormikohane taotlus võeti vastu 06.06.2023 ning isik peeti VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel 48 tunniks kinni.
6.PPA esitas 06.06.2023 Tallinna Halduskohtule VRKS § 362 lg 2 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel taotluse X. X. X. kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
6.1.Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on menetluse algfaasis ja PPA-l on vaja varjupaigamenetluse raames läbi viia erinevaid ajamahukaid menetlustoiminguid (intervjuu, päritoluriigi info kogumine jmt). See asjaolu eeldab isiku kohest kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel.
6.2.Isiku puhul esineb põgenemisoht. Vaidlust ei ole selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas ja varjas ennast paari tunni jooksul metsas, peitudes politsei eest, kuigi patrull oli lähedal ning isikul oli võimalus abi ja kaitse palumiseks ametnike poole pöörduda. Küsitlusest nähtub, et ta kartis, sest oli öö ja pime. Tegemist on paljasõnalise vabandusega, sest adekvaatne käitumine öösel pimedas metsas kartes ja oma asukohta mitte teades on politsei poole pöörduda, mitte metsa peituda. Samal ajal kontrolliti patrulli poolt samas piirkonnas kl 01.45 Eesti registreerimisnumbriga sõiduautot, kus olid sees kaks isikut – Portugali ID-kaardiga Y.Y.Y.Y.Y. ja Itaalia ID-kaardiga zzzzzzz rahvusest Q. Q.. X. X. X. väidab, et ei tunne neid isikuid. On väheusutav, et Eesti välispiiri lähistele samasse piirkonda samal kellaajal öisel ajal sattusid juhuslikult kaks ebaseaduslikult Eestisse saabunud zzzzzzz ja sõiduautoga afgaan, kellel on sama perekonnanimi. PPA hinnangul tulid need isikud X. X. X.le ja temaga koos liikunud zzzzzzzle vastu. Sellest järeldub, et X. X. X.l oli plaan edasi liikuda Itaaliasse või Portugali. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Saksamaale ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada.
6.3.Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas 25.05.2025 vestlusel, et plaanis minna Saksamaale, kus on tema sugulased. Arvestades isiku ütlusi ja talle vastu tulnud autot, võib järeldada, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Pigem saabus ta Eestisse, kuna soovis seda marsruuti kasutada võimalusena liikuda Saksamaale. Isiku soovi lahkuda näitab ka asjaolu, et olles kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse, mida tal polnud plaanis esitada. Ka selle
2(6)
3-23-1235
põhjal võib järeldada, et isik ei soovi enda lahkumiskohustust täita. 25.05.2025 läbi viidud küsitluse järgselt küsis isik PPA-lt, et kui ta saab oma rahvusvahelise kaitse taotlusele positiivse vastuse, siis kas ta võib Eestist lahkuda. See näitab tema soovi lahkuda mujale Euroopasse ja mitte täita enda lahkumiskohustust Schengeni alalt. Eluliselt on usutav, et isiku primaarne soov on edasi liikuda nt Saksamaale, kus on suurem zzzzzzzde kogukond ja kus tal on lihtsam lõimuda. Isikust tulenevat põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik on ka varem taotlenud rahvusvahelist kaitset ja seejärel loobunud, mistõttu on ta valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks Schengenist. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et vabastamise korral võib ta ebaseaduslikult lahkuda ega ole motiveeritud jääma Eestisse enda menetluse lõppu ootama.
6.4.Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi isiku poolt antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ja puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
6.5.Isiku puhul on põhjust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik peeti kinni ja paigutatud kinnipidamiskeskusesse VSS-i alusel, et täita talle koostatud lahkumisettekirjutust väljasaatmiseks Zzzzzzz . Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 11 päeva hiljem pärast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinni pidamist. 30.05.2023 viidi läbi ülekuulamine kriminaalmenetluse raames eesmärgiga küsitleda isikut ebaseadusliku piiriületuse kohta. Alates 25.05.2023 kinnipidamiskeskuses viibimisest ei taotlenud isik rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda ainult pärast seda, kui talle selgitati kriminaalmenetluse raames uuesti, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ja tal on kohustus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. X. X. X. esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna sai aru, et tema edasine liikumine on Eesti ametivõimude poolt takistatud ja ta saadetakse tagasi kodumaale või riiki, kust ta Eestisse saabus. Lisaks ei pöördunud isik ise pärast kinnipidamiskeskusesse paigutamist ametnike poole, vaid pea 2 nädalat pärast kinnipidamist esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse, milles väitis, et koduriigis on tal probleeme, sest seal on sõda ja ta kardab oma elu pärast, kuna kuulus sõjaväkke. Tegu on üldise väitega ja selle alusel ei saa teha järeldusi, nagu kuuluks isik kaitse saajate hulka. Isik on viibinud pikalt (7,5 kuud) Venemaal ega ole midagi teinud selleks, et saabuda Eestisse seaduslikult ega avaldanud esimesel võimalusel soovi taotleda kaitset ning isegi Eestis viivitas selle soovi avaldamisega.
6.6.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tema suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isiku kehtivate dokumentide hoiulevõtmine ja elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnda muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki.
3(6)
3-23-1235
7.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ja täiendas taotlust VRKS § 361 lg 2 p-s 1 toodud alusega. PPA ei ole kindel X. X. X. isikusamasuses. PPA-l on tekkinud kahtlus, et pass, mis oli isiku käes, ei kuulu talle. Passis on Venemaa Föderatsiooni viisa, mis oli väljastatud õppimiseks Venemaal. Viisal olev pilt, passis olev pilt ja isik tunduvad erinevad. PPA saatis passi koos piltidega ekspertiisi, ei tuvastada, kas tegemist on sama isikuga. PPA kahtleb väites, et isik on Venemaal 7,5 kuud õppinud, kuna ta ei räägi vene ega inglise keelt ja kirjaoskus on ebapiisav. Ei ole usutav, et ta sai õppimiseks viisa, kui tal ei ole keeleoskust, kirjutamis- ega lugemisoskust. Arvestades, et isikul oli soov jõuda Saksamaale, mitte tulla Eestisse, tal oli organiseeritud vastu tulevad isikud autoga ja tal on olemas rahalised vahendid, siis on tal olemas piisavad vahendid ja võimalused, et Eestist lahkuda.
8.X. X. X. leidis, et põgenemisoht ei ole põhjendatud. Ta ei saa põgeneda, sest tema pass on PPA käes. Pass kuulub talle. Pildid võivad erineda, sest need on tehtud erineval ajal. PPA võib võtta isiku sõrmejärjed ja neid võrrelda. Isik ei kavatse Eestist põgeneda. Ta võib jääda ka Eestisse. Ta ei teadnud, et satub Venemaalt lahkudes Eestisse ja et ka Eestis kuulub Euroopa Liitu. Soovis jõuda Saksamaale, kus elavad tema sugulased. Tema elu on Zzzzzzz s ohus, mistõttu soovib jääda Euroopasse ja tuua ka oma perekonna siia. Ta maksis 2500 dollarit Venemaale õppimise viisa saamiseks, samuti 2 semestri tasu. Keeleoskuse kohta nõudeid ei esitatud. Isiku eesmärk ei olnud tulla Venemaale õppima, vaid lahkuda Zzzzzzz st.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
10.Kohtuistungil toodud põhjenduste kohaselt on PPA-l tekkinud kahtlus X. X. X. isikusamasuses, sest viisal ja passis olevad pildid ei näi sarnased isiku endaga ning selgitused Venemaal õppimise kohta ei ole eluliselt usutavad.
4(6)
3-23-1235
11.Kohtu hinnangul ei saa passis1 ja viisal2 olevaid fotosid pidada erinevate isikute omadeks. Kohtu hinnangul näitavad ninakuju, juuksepiir, habe, kulmujoon ja kõrvakuju, et tegemist on sama isikuga. Erinevus fotode vahel võib olla põhjustatud sellest, et pildid on tehtud erineval ajal (juuksepikkus on erinev) ning üks piltidest on värviline, teine must-valge, mis samuti muudab kujutise välimust. Kohtu puudub võimalus võrrelda fotosid isiku endaga, sest istung toimus videosilla vahendusel, kus isikut ei olnud võimalik lähemalt näha. Seega puudub praegusel juhul alus väita, et PPA kahtlus isikusamasuses on selgelt põhjendamatu. Kuna PPA saatis fotod ekspertiisi, siis on võimalik saada lähiajal täpsem vastus isikusamasuse ja passi kuuluvuse osas.
12.Ülikooli õpingute osas selgus kohtuistungil, et isikul ei olnudki kavatsust minna Venemaale õppima, vaid ta hankis viisa üksnes eesmärgiga Zzzzzzz st lahkuda. Samas tuleb tähele panna, et isik ei väitnud seda kohe esimeste vestluste käigus PPA-le, vaid hakkas seda väitma alles pärast seda, kui PPA seadis kahtluse alla tema võõrkeele-, kirjutamis- ja lugemisoskuse. Esmase küsitluse3 käigus väitis isik, et ta õppis Venemaal eraülikoolis. Kui ta oleks oma õpingud Venemaal lõpetanud ja kraadi saanud, siis oleks ta Venemaale jäänud või kodumaale naasnud. Seega andis isik PPA-le teadvalt valeinfot õppimise ja Venemaale saabumise eesmärkide kohta. See ei ärata usaldust ka teiste tema poolt antud ütluste tõelevastavuse osas.
13.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, mille lahendamine vajab aega ja mille käigus tuleb koguda isikult täiendavalt teavet temal esineda võiva kaitsevajaduse kohta, siis peab isik olema PPA-le taotluse menetlemise ajal kättesaadav. Põhjendatud on PPA hirm, et isiku puhul esineb põgenemisoht, mis ei võimalda isikut kinni pidamata tema taotlust menetleda. Isiku põgenemisohtu saab järeldada tema varasemast käitumisest ja antud ütlustest. Isik tuli ebaseaduslikult üle riigipiiri ega proovinud kohe PPA-ga kontakti saada, et varjupaika taotleda, millist käitumist võiks varjupaigataotlejalt oodata. Selle asemel peitis ta end mitu tundi öösel metsas, oodates talle järele sõitnud autot ja lastes piirivalvel koertega end mitu tundi metsas taga otsida. Seega oli isiku eesmärgiks kasutada Eestit transiitriigina, et jõuda mujale Euroopasse, eelduslikult Saksamaale (kus elab tema pere), Belgiasse (kus elab väidetavalt tema vend) või Prantsusmaale (mille viisat ta soovib taotleda). See tähendab, et isiku eesmärgiks ei olnud Eestisse jääda ja siin varjupaika taotleda. Kinnipidamiskeskusest vabanedes võib isik jätkata oma sihtkoha poole liikumist, ootamata ära Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust. PPA ei saa aga lubada isikul ebaseaduslikult Eestisse siseneda ega Eestit läbida.
14.Samuti on usutav, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus ei salga, et Zzzzzzz s on ärevad ajad ja pärast Talibani võimuletulekut 2021. a-l võib osa isikuid olla sattunud võimude tagakiusu ohvriks. Eeltoodu aga ei võimalda veel üheselt järeldada, et ka X. X. X. elu on sellisesse ohtu sattunud. Selline oht tuleb alles tuvastada. Ohu olemasolus ja tõsiselt võetavuses võimaldavad kahelda isiku käitumine ja varasemad ütlused. Kui isikul olnuks rahvusvahelise kaitse vajadus, pöördunuks ta kohe üle riigipiiri tulles PPA poole ja taotlenuks varjupaika. Varjupaigataotlejal ei ole õigust valida, millises riigis ta soovib oma varjupaigataotluse esitada. Taotlus tuleb esitada esimeses turvalises riigis. Praegusel juhul ei pöördunud isik kohe PPA poole, vaid varjas end mitu tundi PPA eest metsas ja soovis talle järele saadetud isikute abiga edasi enda soovitud riiki jõuda. Sellist käitumist ei saa pidada lubatavaks ja see ei luba järeldada rahvusvahelise
Haldusasja nr 3-23-1152 digitoimiku dtl 7. Haldusasja nr 3-23-1152 digitoimiku dtl 8.
Haldusasja nr 3-23-1152 digitoimiku dtl 21-22.
5(6)
3-23-1235
kaitse tegelikku vajadust, vaid soovi jõuda parema elujärjega riiki, et seal ka enda elujärge parandada. Rahvusvahelise kaitse vajaduses võimaldab kahelda asjaolu, et isik ei esitanud PPAle kohe tema kinni pidamisel rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid alles siis, kui ta sai teda, et ta on kinni peetud eesmärgiga Eestist tagasi päritoluriiki saata. Lisaks võimaldab kaitsevajaduse tõsiselt võetavuses kahelda see, et isik on oma esimesest rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud ja nõustunud Zzzzzzz naasma, seejärel esitanud uuesti sama taotluse. See näitab soovi püüda leida võimalusi kinnipidamiskeskusest vabaneda ja seejärel on planeeritud teekonda jätkata. Lisaks tuleb arvestada isiku antud selgitustega Venemaale mineku osas. Isik ei väitnud vestlustes PPA-le, et põgenes Venemaale ohu tõttu oma elule koduriigis, vaid läks Venemaale ülikooli õppima. Isik väitis, et kui ta oleks Venemaal õpingud lõpetanud, siis ta oleks kas Venemaale jäänud või kodumaale naasnud. Need selgitused ei võimalda järeldada, et isikut ähvardab kodumaal tõsine oht. Seega soovib isik vältida varjupaigataotluse esitamisega enda väljasaatmist päritoluriiki ja kasutab erinevaid viise, et Schengeni viisaruumi jääda. Eeltoodu ei võimalda järeldada, et isik on huvitatud Eestis rahvusvahelise kaitse saamisest ja selle menetlusest ning on motiveeritud Eestisse menetluse tulemust ära ootama jääma.
15.Arvestades isiku kontakte teistes Euroopa riikides, kontaktide ja elukoha puudumist Eestis, rahaliste vahendite olemasolu ja varem organiseeritud liikumisskeemi, on usutav, et isik ei jää kinnipidamiskeskusest vabanedes enda varjupaigamenetluse lõpptulemust ja sellele järgnevat võimalikku väljasaatmist ära ootama, vaid võib suure tõenäosusega Eestist omavoliliselt lahkuda ja mujale Euroopasse edasi liikuda, varjates end PPA eest ja muutes enda kättesaamise võimatuks. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohtu tõenäosust arvestades ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, isegi kui kohaldata neist mitut üheaegselt. Isikut tõendava dokumendi hoiule võtmine ei takistaks isiku omavolilist Eestist lahkumist, sest Schengeni viisaruumis puudub piirikontroll, st isikul oleks võimalik lihtsalt riigipiire ületades Euroopas ringi reisida ja end ametivõimude eest peita. Seda enam juhul, kui tegemist ei ole tegelikult isikule kuuluva dokumendiga.
16.Praegusel juhul pole põhjust pidada isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud kinnipidamiskeskuses veel väga lühikest aega. PPA-ga koostööd tehes on võimalik varjupaigamenetlus kiiremini lõpule viia ja rahvusvahelise kaitse vajadust kontrollida. Praeguses menetlusetapis ei ole veel võimalik hinnata, kas isiku rahvusvahelise kaitse taotlus kuuluks rahuldamisele või mitte. Kui taotlus rahuldatakse ja isikule antakse riigi viibimiseks alus, vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest. Kui taotlus ei kuulu rahuldamisele, tuleb isik Eestist välja saata. Isik peab olema ka võimalikuks väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav.
17.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
19.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.