Politsei- ja Piirivalveameti taotlus U.V kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Ege-Lii Luik ja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – U.V, vandeadvokaat Andrei Matvejev
Kohtuistungi toimumise aeg
25.02.2026, Tallinn, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada U.V kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.06.2026 (kaasa arvatud).
2.Kuulutada menetlus kinniseks.
3.Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
Asjaolud ning taotluse sisu
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 28.07.2024 Tallinna sadamas kinni Helsingisse suunduvale reisilaevale minna soovinud isiku, kes on tuvastatud kui Iraagi Vabariigi kodanik U.V (sünd. XX.XX.XXXX) ning kes esitas pärast enda kinnipidamist rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul vajab ta rahvusvahelist kaitset, sest endise abikaasa hõim soovib teda lahutuse tõttu tappa ja tema kodu rünnati. Isik selgitas, et lahkus Iraagist Türki 16.06.2024 ning sisenes Schengeni alale Bulgaaria kaudu ja saabus Eestisse eesmärgiga jõuda Soomes elava õe juurde.
2.Tallinna Halduskohus andis 29.07.2024 määrusega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa pidada isik kinni ja paigutada kinnipidamiskeskusesse (KPK). Luba on hiljem korduvalt pikendatud, viimati kuni 23.05.2025 (haldusasi nr 3-24-2209).
3.PPA luges 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 U.V rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkuda ning kohaldas isikule Schengeni sissesõidukeelu 5 aastaks. Puudutatud isik vaidlustas PPA otsuse haldusasjas nr 3-24-3192. Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 12.12.2025 otsusega.
4.Tallinna Halduskohus andis 07.03.2025 määrusega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse. Luba on hiljem korduvalt pikendatud, viimati kuni 04.01.2026 (haldusasi nr 3-25-552).
5.U.V esitas PPA-le 31.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.
6.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 31.12.2025 taotluse anda VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus andis 02.01.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le loa paigutada U.V KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.03.2026.
7.PPA esitas 23.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse U.V kinnipidamiskesk uses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisilise väljasaatmiseni on vajalik, kuna isikuga seotud rahvusvahelise kaitse asjaolud ei ole veel väljaselgitatud. Puudutatud isik soovib 31.12.2025 korduvas rahvusvahelise kaitse taotluses tugineda uutele asjaoludele (sh ähvardavatele kirjadele, millest isik pidi olema teadlik alates 23.12.2025), kuid esitas sooviavalduse pärast väljasaatmise kuupäeva teavitamist. Puudutatud isik esitas taotluse väljasaatmise vältimiseks. Arvestades puudutatud isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, valeütluste andmine, rahvusvahelise kaitse süsteemi väärkasutamine, Eesti oli transiitriik ja Soome sihtriik, PPA tagasilükkav otsus nr 12407280001-1 ja isiku kaebuse rahuldamata jätmine, korduva taotluse esitamine väljasaatmise takistamiseks) on isikust tulenev põgenemisoht jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama, kuna isik on korduvalt väljendanud, et ei ole nõus Iraaki tagasi pöörduma.
8.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Isik on korduvalt enda tervist kahjustanud, talle on kutsutud kiirabi, tal on tagatud terviseteenused. Ei nähtu, et keegi sellel aadressil elaks ning et sel isikul
9.U.V selgitas istungil, et ei saa tõlgist aru. Tõlk samas temast aru sai. Esindaja palus jätta PPA taotlus rahuldamata. Arvab, et tema kliendi tervis on ohus. Kinnipidamise tingimused ei ole head. Tema rahvusvahelise kaitse taotlus läks teisele ringile. On olemas üks naine, kes võiks tagada isikule oma tütre majas, PPA-le on see teatatud. Enesetapuoht. Tuleb anda võimalus oodata oma otsust vabaduses. Kohtu põhjendused
10.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRSK § 36 1 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt pikendab halduskohus § 36 2 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 36 1 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. 2
11.Kohus kontrollib, kas esinevad endiselt VRKS § 36 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks (VRKS § 362 lg 5). VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kohus leiab, et kohaldatav meede (isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine) on proportsionaalne.
12.PPA on taotluses leidnud, et esineb VRKS 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus, mille kohaselt, varjupaigataotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Puudutatud isik esitas 30.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA kinnitas, et isikuga seotud rahvusvahelise kaitse asjaolud ei ole veel väljaselgitatud, kuna puudutatud isik soovib tugineda uutele asjaoludele.
13.Lisaks kohaldub puudutatud isiku suhtes VRKS 361 lg 2 p 5, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Eelnevalt nimetatud tingimused on täidetud, kuna puudutatud isik esitas 30.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, peale seda, kui jõustus halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata puudutatud isiku kaebus PPA 29.10.2024 otsusele nr 12407280001. Isikule oli teada, et PPA kavandas tema peatset väljasaatmist (eelduslikult 13.01.2026). Seega esineb PPA-l jätkuvalt põhjendatud vajadus isikut kinni pidada, et tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses nõutavate toimingute tegemiseks.
14.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on teada andnud või kui tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ringkonnakohus on puudutatud isiku põgenemise ohtu korduvalt tuvastanud haldusasjades nr 3-24-2209 ja nr 3-25-552 (vt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2026 määrus nr 3-25-4766). Kohtud on korduvalt leidnud, puudutatud isiku varasemat käitumist ja hoiakuid ning ka isiku üldiselt madalat usaldusväärust arvestades, on põhjendatud alus arvata, et KPK-st vabastamisel ei jääks isik Eestisse ootama ära korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust. Puudutatud isik liiguks edasi, kas oma varasemasse sihtriiki Soome või mõnda teise Schengeni konventsiooni osalisriiki, kus tal on võimalik ennast tõhusamalt varjata, et vältida päritoluriiki tagasisaatmist.
15.Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 322-1649, p 11). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2023 määrus nr 3-23-1235, p 8).
16.Kohus nõustub ringkonnakohtu 12.02.2026 määruses nr 3-25-4766 toodud hinnanguga, et puudutatud isikut ei saa senise käitumise ja hoiakute põhjal pidada usaldusväärseks ning VRKS § 3
29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks ilmselt võimalik tõhusalt kohaldada, kuna need ei tagaks isiku Eestisse jäämist. Kohus on arvamusel, et korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus ja sellest tulenevalt isiku kinnipidamine võiks kujuneda pikaajaliseks, arvestades, et PPA on asunud kaebaja väiteid kontrollima (dtl 196). Eelnevat kinnitas ka PPA. Arvestades, et kaebajaga seotud asjaolusid on varem analüüsitud, ei ole uute asjaolude hindamine sedavõrd (aja)mahukas.
17.Kuigi isikut on VRKS-i ja VSS-i alusel peetud KPK-s kinni juba alates 28.07.2024 (9 kuud VRKS alusel ja u 10 kuud VSS alusel), ei saa isiku kinnipidamist lugeda ülemääraseks ainuüksi selle kestuse tõttu. VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS-i ja VSS-i alusel kinnipidamise tähtaegasid ei summeerita ning uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega käivitus kinnipidamise tähtaja arvestus uuesti (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-31-93-16, p 9; 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p 10). Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 25.06.2026 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja korduva rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Kohus nõustub PPA selgitustega, miks isikul ei saa lubada elada väljaspool majutuskeskust. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaks pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). PPA esindaja kinnitas istungil, et KPKs on isikule tagatud arstiabi võimalused ning vaatamata sellele, et isik üritab end pidevalt ise kahjustada, üritatakse seda ära hoida ja antakse talle arstiabi.
18.Seega on täidetud VRKS § 36 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused, mistõttu rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab VRKS § 362 lg 5 alusel loa U.V kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.