lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1237/2

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1237/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
684
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1237

Haldusasi

X avaldus volituse andmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.06.06.2023 esitas X Tallinna Halduskohtule avalduse, milles palub edastada ja volitada Y antud volituse alusel kaebaja poolt: 1) ettevõtte Aaaaaaaaaa (reg.kood: bbbbbbbb) usaldusisikuks; 2) ettevõtte Cccccccccc (dddddddd) usaldusisikuks; 3) Tallinna Vangla kontaktisikuks väljaspool vanglat; 4) ettevõtete esindajaks (sh makseid tegevaks isikuks), kohtuasjades advokaatide ja juristidega lepingute sõlmimiseks; 5) Eeeeeeeeeee (ffffffff) veebimajutuse haldajaks ja ettevõtete e-mailidelt ja rahaliste tehingute tegemises, milleks X volitab suuliselt või kirjalikult eraldi. Võlgu ei ole lubatud kaebaja nimel võtta, ilma kirjaliku loata. Kaebaja taotleb, et kohus võtaks kaebuse menetlusse ja edastaks dokumendid allkirjastamiseks Y, kuna Tallinna Vanglas kaebaja kirjalikke lepinguid teha ei saa, samuti ei saa vormistada volitusi. Lisaks märgib kaebaja, et on võlgu Yile 2325 eurot+45 eurot. Kaebaja soovib võtta võlgu 130 eurot, palun 100 eurot kanda vangla kontole ja 30 euro osas järgida juhiseid.

Kokkuleppel võlg jääb 2500 eurot + 3% koondintress, kokku 2575 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
3.Esiteks toob kohus välja, et halduskohtule esitatud kaebusega saab nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

(HKMS § 37)

Seega ei ole võimalik halduskohtule esitada kaebust nõudega kinnitada ja edastada kaebaja poolt koostatud volikiri. Seejuures on vastava volikirja tegemine iseenesest eraõiguslik toiming. Eraõiguslike vaidluste/küsimuste lahendamine ei ole ka halduskohtu pädevuses. Järelikult puudub kaebajal kaebeõigus vastava kaebuse esitamiseks. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel rikutud avalik-õiguslikus suhtes. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus siis tuleb kaebus tagastada.

4.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kohtu täiendavad selgitused
5.Kohus selgitab kaebajale, et volituse võib anda vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud või notariaalselt tõestatud vormis). Kuid juhul, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud kindel vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Arvestades kaebuses toodut leiab kohus, et kaebaja eesmärgiks on see, et ta saaks vormistada Y volituse, mille alusel oleks viimasel õigus teha kaebajaga seotud ettevõtetes teatud toiminguid/tehinguid, millest osade tegemiseks on seaduses ette nähtud notariaalselt tõestatud volituse olemasolu (panga toimingud, ettevõtte esindamine). Seega tuleb kaebajal pöörduda vastava volituse vormistamiseks notari poole. VangS § 26 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Kaitsja, advokaadist esindaja või konsulaartöötaja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide ning notari dokumentide sisuline läbivaatus on keelatud. Toimingute/tehingute osas, mille osas ei ole seaduses ette nähtud notariaalselt tõestatud volikirja nõuet, on kaebajal võimalik vormistada lihtkirjalik volitus ja edastada see postiga Yile (volitusel peab olema üksnes volitaja allkiri).

Veel toob kohus välja, et notariaadiseaduse § 53 lg 1 p 7 kohaselt võib tõestamistoimingu notari asemel teha vangla direktor – kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel. Seega, kui kaebajal on vaja üksnes mõnel dokumendil oma allkirja õigsust lasta kinnitada, saab kaebaja pöörduda vastava toimingu tegemiseks vangla direktori poole. Juhul kui vangla direktor peaks allkirja kinnitamisest keelduma, saab kaebaja vaidlustada vastava otsuse vaidemenetluse korras Justiitsministeeriumis taotledes otsuse tühistamist ja vangla direktori kohustamist (VangS § 11 lg 41). Peale vastava vaidemenetluse läbimist on võimalik kaebajal vajaduse korral pöörduda kaebusega halduskohtu poole.

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja