Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu kaebus Päästeameti Ida päästekeskuse 29.04.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-755-1 punkti 1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu; seaduslik esindaja Ülo Tuur, nõustaja Agu Rillo Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Kai ReinholdHurt
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Päästeameti Ida päästekeskus teostas 21.04.2021 paikvaatluse aadressil Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 (protokoll digitaalse kohtutoimiku lehtedel (dtl) 8–9). Paikvaatluse käigus tuvastati, et korterelamu trepikodade keldriuksed ei ole tuletõkkeuksed ning keldriuksed avanevad trepikodadesse.
2.Päästeameti Ida päästekeskus kohustas 29.04.2021. a ettekirjutusega nr 7.2-6-2021-755-1 (dtl 15–17) Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistut eraldama evakuatsioonitrepikojad keldritest ning paigaldama selleks trepikodade ja keldrite vahele tuletõkkeuksed ja tihendama kõik läbiviigud/avad (punkt 1). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 31.12.2023. Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
2.1.Kuna tuletõkkeuksed trepikodade ning keldrite vahel puuduvad, siis võimaliku tulekahju korral levib keldrist suits ja tuli trepikotta. Suitsu ning tule levik trepikotta takistab ohutut evakuatsiooni ning raskendab päästetöid.
2.2.Keldritest tuletõkkesektsioonide moodustamise nõue on tagasiulatuv ning see on vajalik tulekahju korral ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks, tagamaks evakuatsioonitee turvalise läbitavuse ning inimeste elu ja tervise kaitse.
3.Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu esitas 31.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeameti Ida päästekeskuse 29.04.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-755-1 punkti 1 tühistamiseks.
4.Kohus võttis 02.06.2021. a määrusega kaebuse menetlusse.
5.Päästeamet esitas kaebusele 29.07.2021 kirjaliku vastuse.
6.Kohus otsustas 09.05.2023. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja palub tühistada Päästeameti 29.04.2021. a ettekirjutuse nr 7.2-6-2021-755-1 punkti 1 koos selles sisalduva sunnirahahoiatusega ning põhjendab kaebust järgmiselt.
7.1.Siseminister ei saanud 30.03.2017. a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 17) kehtestada tagasiulatuvalt nõuet, millega tunnistatakse varasemalt nõuetekohaselt ehitatud ning kasutusloaga ehitis, mida kaebaja hallatav ehitis on, nõuetele mittevastavaks. Hea õigusloomepraktikaga ei ole kooskõlas, et olulised kohustused isikutele kehtestatakse n-ö varjatult määruses, mitte seaduses. Sisuliselt on tegemist praeter legem määrusandlusega, mis Eesti õiguskorras ei ole lubatud.
7.2.Kui kaebuse rahuldamine eeldab siseministri määruse nr 17 § 12 lg 6 p 17 kohaldamata jätmist, tuleb kohtul alustada selles osas põhiseaduslikku järelevalvet.
7.3.Tuletõkkesektsioonide moodustamine ja väljaehitamine on ehitamine ehitusseadustiku (EhS) tähenduses, mis nõuab projekteerimis- ja ehitustöid pädeva ettevõtja poolt.
7.4.Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu sisulisi kaalutlusi, miks on täitmise tähtajaks määratud 31.12.2023. Kaalutluste puudumine on sedavõrd oluline haldusakti puudus, mis toob iseseisvalt kaasa haldusakti õigusvastasuse.
8.Päästeamet palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata.
8.1.Lüganuse vallas Püssis aadressil Viru tn 4 asuv hoone on 1974. aastal ehitatud 19 trepikojaga kolmekordne korterelamu. Elamus trepikotta viivad uksed ei vasta
3-21-1173 määruses nr 17 sätestatud nõuetele ning trepikoda on ainus evakuatsioonitee. Määruse nr 17 § 55 lg 2 kohaselt peab enne määruse jõustumist (s.o enne 07.04.2017) õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, vastama evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele.
8.2.Tuletõkkesektsiooni moodustamine on vajalik evakuatsioonitee turvalise läbitavuse tagamiseks ning inimeste elu ja tervise kaitseks evakueerimisel tulekahjust tekkivad mõjutuste, sh suitsu eest. Seega esineb reaalne oht, et ilma tuletõkkesektsiooni moodustamata, st ilma tuletõkkeust paigaldamata on inimeste ohutu evakuatsioon raskendatud või võimatu. Sisuline vajadus moodustada keldrikorrusest eraldi tuletõkkesektsioon tuleneb keldri eripärast. Kelder on avatud ruum, kus on olemas põlemiseks vajalik õhk. Seal ladustatakse erinevaid põlevmaterjale ja asub elektrisüsteem. See soodustab kiiresti intensiivse tule ja suitsu levikut keldris ja sealt edasi evakuatsioonitrepikotta. Kuna keldris regulaarset inimtegevust ei toimu, on oht, et tulekahju jääb varajases staadiumis avastamata.
8.3.Määruse volitusnormiks on EhS § 11 lg 4, mille kohaselt võib vastava valdkonna minister määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid. Ohutuse üldised nõuded on sätestatud EhS §-s 8. Kui käesoleval ajal ehitatav ehitis peab vastama kehtivatele nõuetele, siis ohutu peab ehitis olema igal ajahetkel, st ohutu peab olema ka varasemalt ehitatud ehitis. Ohutusele antakse hinnang praeguste teadmiste alusel, arvestades nüüdisaegset ja kättesaadavat tehnoloogiat ning muid ajaga muutunud olusid.
8.4.Ettekirjutuse tegemine tuleohutusjärelevalve menetluses ei tühista ehitus- või kasutusluba. Kuna vajalik pole ka tuletõkkesektsioonide rajamine ümberehitamise teel, vaid piisab uste vahetamisest ja viikude tihendamisest, on EhS kohaselt tegemist olukorraga, kus ehitise osa asendatakse samaväärsega. EhS lisa 1 kohaselt ei ole ehitise osa samaväärsega asendamisel vajalik ehitusprojekti koostamine, samuti ehitus- ega kasutusloa taotlemine.
8.5.Ettekirjutuses määratud kahe ja poole aasta pikkust tähtaega ei saa kuidagi pidada põhjendamatult lühikeseks, arvestades, et evakuatsiooninõuete näol on tegemist olulisima tuleohutusnõudega.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning selle rahuldamiseks puuduvad alused.
10.Sarnaselt Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2023. a otsuses haldusasjas nr 3-21-1241 käsitletuga taandub vaidlus praeguses asjas sellele, kas määrus nr 17, mille § 12 lg 6 p-s 17 koostoimes § 55 lg-ga 2 on kaebajat puudutavalt sätestatud kohustus eraldada mitme korteriga elamus kelder eraldi tuletõkkesektsiooniks, on kooskõlas EhS § 11 lg-s 4 antud volitusega. Kui määruse andmisel on ületatud volituse piire, siis on õigusvastane ka määrusele tuginev vastustaja ettekirjutus. Tartu Ringkonnakohus leidis viidatud haldusasjas, et siseminister ei ole määruse nr 17 kehtestamisel eksinud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg-s 1 väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte1 vastu. Ehitistele ja ehitamisele kehtestatud nõuded riivavad isikute omandiõigust, kuid riive ei ole sedavõrd intensiivne, et seadusandja ise peaks sätestama ehitisi puudutavad nõuded täpsemalt. Määruse andmisel pidi minister arvestama EhS sätetega, milles on ette nähtud ehitistele kohalduvate nõuete valdkonnad, samuti üldised põhimõtted ehitistele kohalduvate nõuete osas. Nii on tuleohutus nimetatud EhS § 11 lg 2 p-s 2 nende valdkondade hulgas, mis on hõlmatud ehitisele esitatavate nõuetega. EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel
Vt selle kohta näiteks Riigikohtu 30.10.2018. a otsus asjas nr 5-18-2, p-d 36 ja 37.
3-21-1173 olema ohutu. Seega on seadusandja rõhutanud ohutuse olulisust ehitiste kasutamisel. Ohutuse põhimõte ei ole seotud üksnes uute ehitistega, vaid laieneb otsesõnu kõigile ehitistele nende püsimise aja jooksul. Tuleohutus on kahtlemata osaks ehitiste üldisest ohutusest. Seetõttu saab järeldada, et seadusandja pidas EhS § 11 lg-s 4 ministrile volitust andes silmas, et ministril tuleb muu hulgas täpsemalt reguleerida tuleohutuse nõudeid ka juba aastate eest kasutusele võetud ehitistele. (Vt viidatud Tartu Ringkonnakohtu otsuse p 16) Kokkuvõtlikult ei näinud ringkonnakohus viidatud haldusasjas, et tuleohutuse varasemast rangemate nõuete kehtestamisega oleks minister asunud ise seadusandja asemel õigust looma, vaid tegemist on ehitistele kehtivate nõuete sisustamisega, millise ülesande seadusandja ministrile delegeeriski. Kohus nõustub ringkonnakohtu eeltoodud põhjendustega ning peab määrust nr 17 ja selle andmise aluseks olevat EhS § 11 lg-t 4 seadusereservatsiooni põhimõttega kooskõlas olevaks.
11.Vaidlustatud ettekirjutusega kaebajale korrakaitseseaduse § 28 lg-te 1 ja 2 alusel pandud kohustust ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kaebaja võimalikke kulutusi ettekirjutuse täitmiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et keldris eraldi tuletõkkesektsiooni moodustamine on eluliselt oluline ning keldrist algava põlengu korral võib tuletõkkeuste puudumine reaalselt ohustada elamus viibivate isikute tervist ja elu. Seejuures ei ole kohtule usutav, et ka 19 trepikojaga kolmekorruselises elamus 19 ukse paigaldamine ja selleks kulude kandmine enam kui 2,5-aastase tähtaja jooksul oleks kaebajale või tema liikmetele ülejõukäiv. Näiteks on ühistu liikmetel võimalik hajutada uste vahetamise kulusid pikema aja peale. Kohtu hinnangul arvestab kaebajale kohustuse täitmiseks määratud tähtaeg piisavalt ühistu liikmete huvide ja võimalustega ega ole ebaproportsionaalselt lühike. Tähtaja pikkuse proportsionaalsuse poolt räägib asjaolu, et vastustaja on algselt, 21.04.2021. a teates (dtl 10-11) toodud tähtaega (31.12.2022) pärast kaebaja arvamuse (dtl 5–6) saamist aasta võrra pikendanud. Seetõttu ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks ega too kaasa selle tühistamist asjaolu, et selles ei ole esitatud tähtaja määramise sisulisi kaalutlusi peale selle, et kaebaja seisukohta arvestades tähtaega pikendati (vt ka riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et hoonele tuletõkkeuste paigaldamine kvalifitseeruks EhS § 4 lg 3 p-de 3 ja 4 mõttes ehitamiseks. Vastavalt ettekirjutusele tuleb kaebajal olemasolevad uksed vahetada EI45 tähistusele ja suitsutõkestusnõudele S200 vastavate ja sulgemisseadisega varustatud tuletõkkeuste vastu (vt määruse nr 17 § 14 lg 1 ls 1 ja lisa 4, määruse nr 17 § 14 lg-d 5 ja 6). Seejuures tuleb paigalduseks või kinnituseks kasutada materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B (määruse nr 17 § 14 lg 1 ls 2, § 8 lg 1 p 3). Samuti tuleb kaebajal evakuatsioonitrepikodade keldritest eraldamiseks tihendada kõik läbiviigud ja avad (vt määruse nr 17 § 11 lg 2). Ukse vahetamisel ukse vastu ega läbiviikude/avade tihendamisel ei ole vajalik ehituskonstruktsioonide ümberehitamine ning tegemist ei ole ehitamisega EhS § 4 lg 3 tähenduses.
13.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.