Xi kaebus Eesti Töötukassa 02.10.2022 otsuse ja 10.11.2022 vaideotsuse tühistamisnõudes ja kohustamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel, volitatud esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda 1(16)
apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas 07.07.2022 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse. Kaebaja tõi 07.07.2022 töövõime hindamise taotluses välja järgmised tegutsemispiirangud:
1.Liikumise valdkond. 1.1. Liikumisel eri tasapindadel. Suudan raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Ei. Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta? Enam kui 200 meetrit. Läbides 500 meetri, hakkan tundma valu selgroos ja alaseljas, põlvedes, puusaliigestes, valu kiirgab jalgadesse. Alati tekib hingeldus 300-400 meetri läbimisel. Ma teen puhkepausi iga 300-500 meetri sõltub valu intensiivsusest. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada? Suurte raskustega, peaaegu võimatu. Raske liikuda nii trepist alla kui ka üles. Hakkan tundma hingeldust teisel korrusel, peatun puhkamiseks, 2-3 minutiks, edasi liikudes peatun ka puhkamisel igal korrusel. Tekib valu põlvedes, alaseljas. Säärelihastes, jalalabades tekib tuimus. Hoian kindlasti käsipuust kinni. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).
1.2.Ohutu ringiliikumine. Suudan ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Ei. Kas suudate ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud? Minu võimekus ohutult liikuda on muutlik. Sõltub valu intensiivsusest, mõnikord vajan saatjat. Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud? Minu võimekus ohutult siseruumides on muutlik. Sõltub valu intensiivsusest, mõnikord vajan saatjat. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 9 (muutuv piirang).
1.3.Seismine ja istumine. Suudan kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Ei. Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust? Suudan vähem kui 1 tund. Suudan ühel kohal seista 5-10 min, pärast tekib valu põlvedes, alaseljas. Säärelihastes, jalalabades tekib tuimus. Kui ma istun rohkem kui 10-15 min, siis tekib valu puusaliigestes ja säärelihaste lihastes. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne? Mõõdukate raskustega. Toolilt püstitõusmisel tunnen valu alaseljas, põlvedes, puusaliigestes, kasutan käte tuge. Kummardamisel tunnen valu alaseljas. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
1.4.Liikumisega seotud muud piirangud. Kasutan põlveortoose, seljakorsetti. Mul on pidev peavalu ja kõrge vererõhk. Võtan tablette, mida aitavad 4-5 tunni jooksul, pärast peavalu tekib ja vererõhk tõuseb uuesti, siis sellistel juhtudel liikuda on väga raske. Ma peatun, võtan tablette
2(16)
vastu, istun ja ootan seisundi taastamist, et ma saaks liikumist jätkata. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 9 (muutuv piirang).
2.Käelise tegevuse valdkond. 2.1. Käte sirutamine. Suudan raskusteta käsi üles tõsta. Ei. Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada? Suurte raskustega, peaaegu võimatu. Tunnen valu käelabades, sõrmedes. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
2.2.Asjade liigutamine. Suudan kätega raskusteta asju liigutada. Ei. Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat? Suudan tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat. Tunnen valu käelabades, sõrmedes. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti? Mõõdukate raskustega. Tunnen valu käelabades, sõrmedes. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
2.3.Käteosavus. Suudan raskusteta käsi ja sõrmi kasutada. Ei. Kuidas saate käsi ja sõrmi kasutada? Suurte raskustega, peaaegu võimatu. Suudan kirjutada ühe lause, pärast kohe tunne valu kämmaldes, sõrmedes. Suudan jätkata kirjutada vaid puhkepausi tehes, pärast iga lause kirjutamist. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
2.4.Käelise tegevusega seotud muud piirangud. Kasutan labakäe randmeortoose. Suudan tõsta raskusi kaaluga mitte rohkem kui 1 kilo. Tööl karpide tõstmisel ja liigutamisel alati aitab kolleeg. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 9 (muutuv piirang).
3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond. 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud. Kannan prille. Kui päike paistab silmadesse, siis tõuseb silma ja vererõhk, hakkab pea valutama. Kõrvad on lukus 1-2 korda kuus. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 9 (muutuv piirang).
4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond. 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud. Pean hoolikalt astuma vanni ja väljuma vannist, kasutan käetugi. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 9 (muutuv piirang).
5.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond. 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine. Saan raskusteta igapäevategevustega hakkama. Ei. Kas suudate ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada? Minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik. Ma ei saa füüsilist tegevusi teostada, juhul kui tekib tugev peavalu, tõuseb vererõhk, käelabades ja sõrmedes tekib tugev valu. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 9 (muutuv piirang).
6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond. 6.3. Toimetulek muutustega. Saan raskusteta hakkama muutustega igapäevaelus. Ei. Kas tulete toime muutustega oma igapäevaelus? Ei, kui muutus on ootamatu. Minu jaoks on tähtis, et kõik tuleks nii, kuidas oli planeeritud, juhul kui ootamatult midagi muutub, siis tekib pingutus, ärevus. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).
7.Suhtlemise valdkond. 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine. Saan suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ei. Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu? Suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, 3(16)
tundmata liigset ärevust või hirmu? Mõõdukate raskustega. Mulle on raske oma emotsioone kontrollida lähedastega suhtlemisel. Võrrastega suheldes, püüan end kontrollida, kuid sees tekib ärevus, viha. Alustan kogelema, sõnad jäävad kurku kinni, raske hingata, tekib astmahoog. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
7.2.Kohane käitumine. Suudan kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Ei. Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle? Iga päev. Igapäevaselt mind ärritavad tavalisi asju, vihkan. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 4 (täielik piirang).
2.Kaebaja taotlust hindas 23.09.2022 Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst Kaido Kangur (edaspidi TTO ekspertarst), lähtudes kaebaja poolt esitatust ja Tervise Infosüsteemi (TIS) teabest. Liikumise valdkonnas tegi ekspertarst järgmised järeldused: Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumine valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed e äkkhootised häired; alumiste hingamisteede kroonilised haigused; muud dorsopaatiad. 1.1. Liikumine eri tasapindadel: TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu ja koormuspuhuse väsimise tõttu. Toetudes digiloo andmetele, on kopsuhaigus raviga küllalt hõlpsasti ohjatav ning sisuliselt töövõimet piiravat seljahaigust ei esine. Ei ole osalenud ka taastusravis, vajanud valuravimeid ega töövõimetuslehti. 1.2. Ohutu ringiliikumine: TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule peavalude tõttu. 1.3. Seismine ja istumine: Taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad; Sisuliselt töövõimet mõjutavat seljahaigust ei esine. Isik on kaevanud seljavalusid, kuid lülisammas radioloogiliselt märkimisväärse patoloogiata, ravi vajanud ei ole. Ekspertarst hindas liikumise valdkonda arvväärtusega 1 (kerge piirang), seejuures liikumine eri tasapindadel 1 (kerge piirang), ohutu ringiliikumine 1 (kerge piirang), seismine ja istumine 0 (piirangut ei tuvastatud) ja liikumisega seotud muud piirangud 0 (piirangut ei tuvastatud). Käelise tegevuse osas tegi ekspertarst järgmised järeldused: Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevus valdkonnas, mille põhjuseks on arterite, arterioolide ja kapillaaride haigused. 2.1. Käte sirutamine: Taotleja kirjeldatud piiranguid on arvestatud hinnates valdkonda: käeline tegevus. 2.2. Asjade liigutamine: Taotleja kirjeldatud piiranguid on arvestatud hinnates valdkonda: käeline tegevus. 2.3. Käteosavus: TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule labakäevalu tõttu. Digiloo andmetel suureneb valu õhtuks, nähtub ka, et töötades kullerina ei ole töövõimetuslehti vajanud, neuroloogi epikriisis funktsioonipiirangut ei kirjeldata (hommikune kangus). Ekspertarst hindas käelise tegevuse valdkonda arvväärtusega 1 (kerge piirang), sealjuures käte sirutamine 0 (piirangut ei tuvastatud), asjade liigutamine 0 (piirangut ei tuvastatud), käteosavus 1 (kerge piirang), käelise tegevusega seotud muud piirangud 0 (piirangut ei tuvastatud). Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise osas ekspertarst piirangut ei tuvastanud. Teabevahetusega seotud muud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Digiloo andmetel on taotleja nägemislangus prillidega kompenseeritav. Ekspertarst hindas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonda ja kõiki selle võtmetegevusi arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastanud). 4(16)
Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ekspertarst piirangut ei tuvastanud. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust, sest olemasolevad tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta. Ekspertarst hindas teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonda ja kõiki selle võtmetegevusi arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastanud). Õppimise ja tegevuse sooritamise valdkonnas ekspertarst piirangut ei tuvastanud. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine, käeline tegevus. Ekspertarst hindas teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonda ja kõiki selle võtmetegevusi arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastanud). Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas tuvastas ekspertarst kerge tegutsemispiirangu, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Emotsionaalse labiilsuse tõttu esineb piirang toimetulemisel muudatustega igapäevarutiinis. Piirang on põhjustatud meeleoluhäirest. TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule emotsionaalse labiilsuse, täpsemalt öeldes pigem emotsionaalse rigiidsuse tõttu. Neuroloogi andmetel on tegemist pigem aktsentueeritud isiksuseomaduste kui psüühikahäirega. Psühhotroopseid ravimeid on kaootiliselt tarvitanud. Isiksuseuuringu alusel esineb kergekujuline meeleoluhäire. Ekspertarst hindas muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda arvväärtusega 1 (kerge piirang), seejuures väljaskäimine 0 (piirangut ei tuvastanud), riski või ohu tajumine 0 (piirangut ei tuvastanud), toimetulek muutustega 1 (kerge piirang), muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud 0 (piirangut ei tuvastanud). Suhtlemise valdkonnas tuvastas ekspertarst kerge tegutsemispiirangu, mille põhjuseks on psüühika ja käitumishäired. Emotsionaalse labiilsuse tõttu esinevad suhtlemispiirangud. Suhtlemine võib põhjustada ärevust, lisaks ei pruugi isik alati suuta oma emotsioone kontrollida. Piirang on põhjustatud meeleoluhäirest. 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine: TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule emotsionaalse labiilsuse tõttu. Neuroloogi andmetel on tegemist pigem aktsentueeritud isiksuseomaduste kui psüühikahäirega. Psühhotroopseid ravimeid on kaootiliselt tarvitanud. Isiksuseuuringu alusel esineb kergekujuline meeleoluhäire. 7.2. Kohane käitumine: TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule emotsionaalse labiilsuse tõttu. Neuroloogi andmetel on tegemist pigem aktsentueeritud isiksuseomaduste kui psüühikahäirega. Psühhotroopseid ravimeid on kaootiliselt tarvitanud. Isiksuseuuringu alusel esineb kergekujuline meeleoluhäire. Ekspertarst hindas suhtlemise valdkonda arvväärtusega 1 (kerge piirang), suhtlemisega hakkamasaamine 1 (kerge piirang), kohane käitumine 1 (kerge piirang), suhtlemisega seotud muud piirangud 0 (piirangut ei tuvastanud).
3.Ekspertarvamuse alusel tuvastas ETK 02.10.2022 otsusega nr TVH/22/038618, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
4.Kaebaja esitas 04.10.2022 ETK-le vaide koos lisadokumentidega, milles ei nõustunud 02.10.2022 otsusega nr TVH/22/038618, kuna leidis, et tema töövõime on vähenenud. Viimase uuringu alusel on tema seisund halvenenud, lisandunud on glaukoom, esineb Raynaud sündroom, 5(16)
südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Pidevalt esinevad käte ja jalgade liigeste valud, käte tuimus, jalalihaste krambid, nõrkus ja kiire väsimine, aneemia, unetus, valusündroom, depressioon. Põhidiagnoosiks on epilepsia.
5.ETK jättis 10.11.2022 vaideotsusega nr VO/22/2595 vaide rahuldamata, tuginedes seejuures ka TTO ekspertarsti Kaido Kanguri korduvhindamisele ja ETK töövõime hindamise ekspertarsti Ita Kuke seisukohale. ETK 02.10.2022 aluseks olnud eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst analüüsis vaide raames uuesti kaebaja terviseandmeid, sh lisandunud eriarstide epikriise, vaides kirjeldatud asjaolusid ning sellele lisatud dokumentide andmeid ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. ETK töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. Kaebaja põhidiagnoosiks on epilepsia, kuid terviseandmete alusel ei ole vaide esitajal teadvusehäireid esinenud alates 2015. aasta suvest, vaide esitaja omab autojuhilube, töötab kullerina. Seetõttu ei põhjusta epilepsia üldise töövõime piirangut. Raynaud sündtoomi reumatoloog pigem ei kinnitanud, võimalik, et see esineb kergel kujul, kuid puuduvad andmed et see mõjutaks vaide esitaja üldist töövõimet. Vaide esitajal ei esine käte külmatunnet, sõrmede haavandeid, ei esine külma või stressi foonil atakkidena nahavärvimuutust sõrmedel. Hüpertooniatõve ravi on korrigeeritud, millega ilmselgelt taandusid ka peavalud. Depressiooni ega unetuse tõttu ei ole ravi saanud. Vajadusel on psühhiaater soovitanud rahustina diazepami. Lihaskrampide kohta informatsioon TIS-is puudub, need võivad esineda teatud pingutuste korral, kuid ei esine sellist haigust, mis põhjustaks olulist jalgade valu või krampe. Vaide esitajal teostati neuroloogi Anu Saar 21.09.2022 epikriisi andmetel EKG koormustest, mille koormustolerants on METS 13.3, mis on hea ja vastab eale, vereõhu reaktsioon ravi foonil koormuse ajal oli täiesti normaalne, rindkere valu ega rütmihäireid ei tekkinud. Samuti ei tekkinud muid kaebusi ega kõrvalekaldeid. Sama epikriisi alusel leiti, et epilepsia on raviga kontrolli all, süsteemse reumaatilise haiguse kahtlust ei ole, esineb vähene viide ristluu põletikule, kuid seda saab vajadusel ravimitega kompenseerida. Vaide esitajal ei esine töövõimet oluliselt mõjutavaid piiranguid, esineb küll mitmeid kroonilisi haigusi, kuid kõik nende sümptomid on ravitavad. Töövõimet ei hinnata ainuüksi diagnoosipõhiselt, vaid olemasolevate piirangute põhiselt, võttes arvesse seda, kuivõrd haigus või seisund parima saadaoleva ravi foonil tegutsemispiiranguid põhjustab. Vaide esitajal on terviseandmete alusel mitmeid diagnoose, kuid ükski haigus, olles ravitud parimal võimalikul moel, ei pärsi üldist töövõimet märkimisväärselt. Ekspertarst selgitab, et töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse inimese üldist töövõimet koos ravi ja abivahendite kasutamisega. Seega ei saa ravimite (nt. astma raviks mõeldud inahlaator, tabletid, süstid), raviabivahendite (prillid, ortoos, korsett vms) või raviteenuste (nt füsioteraapia) kasutamist lugeda töövõimet piiravaks asjaoluks, pigem on need abivahendid aitamaks töövõimet parandada. 6(16)
Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta.
6.Kaebaja töövõimet on varasemalt hinnatud 22.09.2017 ekspertarst Tiina Juhansoo poolt, kes leidis, et kaebajal on mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas (põhjuseks närvisüsteemi- ja lülisamba haigus) ja muutustega kohanemine ja ohu tajumine valdkonnas (põhjuseks aju haigus). Lähtuvalt eksperthinnangust tuvastas ETK 25.09.2017 otsusega kaebajal osalise töövõime.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja nõuab ETK 02.10.2022 otsuse nr TVH/22/038618 ja 10.11.2022 vaideotsuse nr VO/22/2595 tühistamist ning ETK kohustamist kaebaja töövõime uueks hindamiseks.
8.Kaebaja märgib, et 02.10.2022 otsuse nr TVH/22/03618 aluseks olevas 23.09.2022 eksperthinnangus on ekspertarst hinnanud valdkondade võtmetegevusi madalamate arvväärtustega kui kaebaja. Kaebaja hinnangul kinnitavad 23.09.2022 eksperthinnangus kajastatud terviseandmed piisavalt, et kaebajal on diagnoositud hulgaliselt erinevaid kroonilisi haigusi, mis ei näita paranemistendentsi, vaid vastupidi on nendest tingitud vaevused, mis kaebaja hinnangul omavad vaieldamatult mõju kaebaja töövõimele, ajas üksnes raskenenud. Kaebajal on diagnoositud Raynaud sündroom ning lisaks kaasuvate haigustena epilepsia, migreen ja hüpertooniatõbi, MRT uuringul on sedastatud võimalik sakroiliid. Lisaks näitavad kaebaja tervislikku seisundit neuroloogi Anu Saare 21.09.2022, neuroloogi Jelena Kardava 07.06.2022, neuroloogi Ljubov Frolkova 19.04.2022, reumatoloog Riina Kallikormi 13.03.2022 ja üldkirurgi Helmut Septeri 04.02.2022 epikriisid. Seega, võrreldes ETK 25.09.2017 otsusega nr TVH/17/044227 ei ole kaebaja tervis paranenud, vaid tal on lisaks diagnoositud uusi haiguseid ning tema enesetunne on halvenenud. Ekspertarsti hinnang ja sellel põhinev Eesti Töötukassa 02.10.2022 otsus ei põhine kaebaja raviarstide poolt tuvastatud objektiivsetel asjaoludel ja hinnangutel, vaid ekspertarsti subjektiivsel arvamusel.
9.ETK on 02.10.2022 otsuses tuvastanud, et taotlejal on koormuspuhuse väsimise ning selja- ja peavalu tõttu piiratud ringiliikumine, taotlejal on labakäte valu tõttu piiratud peenmotoorilised tegevused ning taotlejal on emotsionaalse labiilsuse tõttu piiratud toimetulek muudatustega igapäevarutiinis ning inimestevaheline suhtlemine, kuid on jõudnud lõppjäreldusele, et need ei mõjuta taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. See on ilmselgelt vastuolus TVTS § 3 p-s 2 sätestatuga, millest tulenevalt pidanuks ETK tuvastama kaebajal osalise töövõime.
10.Riigikohus on haldusasjas nr 3-20-2474 tehtud lahendis (p 15, 16) selgitanud, et varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erineva otsuse (st töövõimet kinnitava otsuse) tegemine töövõime kohta nõuab veendumust, et asjaolud on muutunud ning et töövõimetoetuse seadus ei anna võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Taotleja ei pea tõendama, et piirang jätkuvalt esineb ning et TVTS § 6 lg 4 ei näe ette, et isikul tuleks kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käia erinevate arstide vastuvõtul, vaid piisab üldjuhul ühest (p 29). Kuigi kaebaja on 7(16)
käinud mitme erineva raviarsti vastuvõtul, kes kõik kinnitavad, et kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud, on nii ekspertarst kui ETK objektiivseid asjaolusid eirates jõudnud järeldusele, et erinevalt varem tuvastatud osalisest töövõimest ei ole kaebaja töövõime vähenenud.
11.Kaebajal on pikaajaline tervisekahjustus ning vähemalt osaliselt on töötamine terviseseisundit arvestades takistatud. ETK oleks muuhulgas varasemat eksperthinnangut arvesse võttes pidanud vaide esitajal tuvastama osalise töövõime ja määrama töövõimetoetuse. ETK ei ole vaidlustatava 02.10.2022 otsuse tegemisel tuvastanud, et võrreldes varasema hindamisega oleks asjaolud muutunud ning vaide esitaja tervislik seisund paranenud.
12.Kaebajal töövõime vähenemise mittetuvastamine ja töövõimetoetuse määramata jätmine pole kooskõlas TVTS § 1 lg 1 sätestatud eesmärgiga tagada pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetulek.
13.Ekspertarst ega ETK ei ole arvestanud erijuhtumi esinemist. Ekspertarst on üksnes paljasõnaliselt konstateerinud, et tegemist ei ole erijuhtumiga. Isegi kui ekspertarst oleks objektiivsel hindamisel jõudnud järeldusele, et kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud on vähe väljendunud ning kerged, siis oleks ekspertarst ning sellest tulenevalt ETK pidanud tuvastama erijuhtumi esinemise. Ekspertarst ja ETK on hinnangu andmisel jätnud arvestamata erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju ja haiguste ulatuse ja kulgemise ning kroonilistest haigustest tingitud piirangute mõju kaebaja igapäevategevustele.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.02.10.2022 otsuses nr TVH/22/038618 on õigesti märgitud, et kaebajal esineb: - kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on pingepeavalu, alumiste hingamisteede kroonilised haigused ja dorsopaatiad. Kaebajal on koormuspuhuse väsimise ning selja- ja peavalu tõttu piiratud ringiliikumine; - kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on veresoonte haigus. Vaide esitajal on labakäte valu tõttu piiratud peenmotoorilised tegevused; - kerged tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on emotsionaalse labiilsuse tõttu piiratud toimetulek muudatustega igapäevarutiinis ning inimestevaheline suhtlemine.
16.Nii TTO ekspertarst kui ka ETK töövõime hindamise ekspertarst on leidnud, et kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et 8(16)
sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kaebajale on ebasobiv peenmotoorikaga seonduv, kui ka vaimselt pingeline, näiteks rohket suhtlemist eeldav töö. Ei sobi töö niiskes või külmas keskkonnas (nt välitöö). Töö valikul tuleb vastavate piirangutega arvestada. Vastustajale teadaolevalt töötab kaebaja täiskohaga autojuht-kullerina ning neuroloog dr Anu Saar 22.04.2019 epikriisi alusel võib kaebaja omada Bkategooria juhilubasid.
17.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud haigused ja nende hulk, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud.
18.Vastustaja on arvesse võtnud kaebaja poolt kirjeldatud tegutsemispiiranguid ning kaebaja hindamise hetkel esinenud püsiva seisundina hinnatavaid haigusi. TTO ekspertarsti hinnangul olid olemasolevad terviseandmed piisavad eksperthinnangu läbiviimiseks ning ta tuvastas, et kaebajal esinevad kerged tegutsemispiirangud liikumise, käelise tegevuse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas. Lisaks andis nii vaidemenetluses kui käesoleva kohtuasja raames täiendavalt omapoolse hinnangu ETK ekspertarst, nõustudes TTO ekspertarsti hinnanguga. Vastustaja palub ETK ekspertarsti seisukoha lugeda vastustaja seisukohaks.
19.Kaebaja on välja toonud neuroloog Anu Saare 21.09.2022 epikriisis sisalduvad viited lisandunud migreenide ning epileptilise iseloomustuse tõttu töövõime alanemise kohta, kuid neuroloog ei ole migreeni diagnoosinud ning vererõhu ja epilepsia ravi korrigeerimisega vererõhk normaliseerus ja kaebaja peavalud taandusid. Kaebaja iseloomujooned, nagu järjekindlus ja põhjalikkus on positiivsed ning äkilisus väljendub peresuhetes. ETK andmetel saab kaebaja töötamisega hakkama ja töötab autojuhina aastaid ühel ja samal kohal.
20.Ka kaebaja poolt nimetatud Jelena Kardava 07.06.2022 epikriisis viidatud peavalude osas arvestatakse asjaoluga, et kaebajal ei ole diagnoositud migreeni ning ravi korrigeerimisega on need taandunud. Seljavalude osas on antud hinnangud võtmetegevuse 1.1. Liikumine eri tasapindadel juures ning labakäte valude osas võtmetegevuse 2.3. Käteosavus piirangu kirjeldamisel. Seljavalude osas teostatud lülisamba MRT on olnud aktuaalse leiuta, soovitatud ravivõimlemist, soojendavat salvi ning valuhooks väljastatud valuvaigistav ja põletikuvastane ravim. Põhja-eesti Regionaalhaiglas viibimisel 2022. a septembrikuus tehtud põhjalikel uuringutel tehtud seljauuringutega on välistatud reumaatiline haigus ning neuroloogilist kahjustust pole kirjeldatud. Soovitatud on taastusravi, vajadusel valuraviks Ibuprofeni 400mg korraga. Arvestades, et töövõimet hinnatakse regulaarse adekvaatse ravi foonil, kuid kaebaja ei ole saanud seljale taastus- ega vaja ka pidevat valuravi, tal ei ole uuringutel leitud olulist lülisamba 9(16)
kahjustust, siis ei ole piirangud seljavalust ja hommikusest mööduvast selja kangusest enam kui kerged.
21.Kaebajal esineva labakäe valu ja külmetamise tõttu on käteosavust hinnatud kerge piiranguna. Arstid on tõstatanud Raynaud sündroomi, kuid uuringud ei ole seda kahel korral kinnitanud. Pigem on viimasel uuringul jäänud arvamus, et see on kaebaja omapära ja tegemist võib olla ka vegetodüstoonilise iseloomuga kaebusega, mis ei ole haigus, vaid pigem füsioloogiline seisund, kus sümpaatilise närvisüsteemi erutuse tõttu tekivad mitmed sümptomid, sealhulgas ka käte ja jalgade külmetamine. Põhjuseks võib olla stress ja pinge. Piirang on kerge, sest kaebajal esineb käte kangus hommikul peale ärkamist 15 minutit, aeg-ajalt esineb käte külmetamise tunnet ja valu külmaga, samas ei esine haavandeid, koe muutusi ja liigeste tursumist või deformatsioone, ei ole esinenud ka tüüpilisi Raynaud atakke külmale. Uuringute alusel süsteemset sidekoehaigust ei saa kinnitada.
22.Kaebuses viidatud neuroloogi Ljubov Frolkova 19.04.2022 epikriisis viidatud nimme piirkonna valu osas, mis kiirgab jalgadesse ning seistes ja istumise ajal tugevneb, on hinnang antud samuti võtmetegevuse 1.1. Liikumine eri tasapindadel juures.
23.Võtmetegevus 1.3. Seismine ja istumine on piirang hinnatav mitte esinevana. ETK ekspertarst selgitab, et seljavalude osas on antud kirjeldus võtmetegevuse 1.1. Liikumine eri tasapindadel juures. Töövõime hindamise metoodika alusel hinnatakse siin, seismisel: ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool) ja suutlikkust kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Taotlejal ei esine raviandmete alusel ei reumaatilist seljahaigust ega ka neuroloogilist seljahaigust, mis töövõime piiranguid mõjutaks. Taotlejal esineb seljavalu, mille puhul valuravi vajadus on harv ja taastusravi vaatamata korduvatele arstide soovitustele ei ole saanud. Taastusravi käigus teostatakse ja õpetatakse järjepidevalt teostama seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, millega paraneb lihaste jõudlus, verevarustus ja sellega lihaskond suudab hoida lülisammast õiges füsioloogilises asendis, pikaajalise ravikehakultuuriga ja harjutuste foonil valud vähenevad, lülisamba elastsus ja liikuvus paraneb. See on tänapäevane tõenduspõhise meditsiini lähenemine seljavalude raviks ja ära hoidmiseks. Valude ägenemisel kasutatakse valuravi. Valude kiirgumine jalgadesse ei ole objektiivsete uuringutega tõestatud, sest neuroloog radikulaarset ehk seljanärvide kahjustust ei esine.
24.Kaebaja viitab üldkirurgi Helmut Septeri 04.02.2022 epikriisile, mille kohaselt on kaebajal valulikkus väikestes liigestes, rohkem paremas, valu teravneb päeva õhtuks, kasutab valuvaigisteid. ETK ekspertarst toob välja, et kirurg ei leidnud käte verevarustuse häiret, ei tuvastanud podagrat, kusihape oli veres normis. Dr Septer püstitab reumatoloogilise diagnoosi Raynaud tõbi, mis hilisematel korduvatel uuringutel reumatoloogide poolt kinnitust ei leidnud. Seega, subjektiivselt on kaebajal labakäte ja käte väikeste liigeste valulikkust ja seda on hindamisel ka arvestatud, kuid objektiivsete terviseandmete alusel ei ole see hinnatav enamas kui kerges ulatuses.
10(16)
25.Asjaolu, et vastustaja tuvastas 25.09.2017 otsusega nr TVH/17/044227 osalise töövõime kestusega viis aastat, ei tähenda, et ka 07.07.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue töövõime hindamise taotluste alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Kaebaja piirangud ei ole objektiivselt väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime.
26.Vastustaja ei nõustu, et kaebaja seisundit tulnuks hinnata erijuhtumina. TTO ekspertarsti 23.09.2022 ja 09.10.2022 koostatud eksperdiarvamuste p 10 kohaselt on erijuhtumi esinemist hinnatud ning märgitud, et erijuhtumit ei esine. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on 11.01.2023 seisukohas nõustunud, et kaebajal ei esine haigusi, mille puhul töötamine põhjustaks tervisele ohtlikku seisundit või tervise üldist halvenemist. Kaebajal ei esine seljavalusid, mille tõttu ta oleks olnud töövõimetuslehel, haigused nagu kopsuastma, kõrgvererõhutõbi ja vererõhu tõusust tingitud pingepeavalu ning epilepsia on adekvaatse ja piisava ravi foonil ilma piiranguid tekitava mõjuta. Kaebajal esineb käte kangus hommikul peale ärkamist 15 minutit, aeg-ajalt esineb käte külmetamise tunnet ja esineb labakäte ja sõrmede liigeste valu, kuid raviarstide andmetel ei ole süsteemset sidekoe haigust diagnoositud. Lisaks esineb kaebajal vaimses võimekuses kergekujuline meeleoluhäire ja kerge kognitiivne häire, kuid mille tõttu ei ole praegusel hetkel rahustit või antidepressanti välja kirjutatud. Kaebajal tuvastatud kerged piirangud ei ole koosmõjus sellised, et kaebaja töötamine oleks terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
27.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. Määruse mõistes on tegutsemise ja osalemise 11(16)
piirang defineeritud kui takistus, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevastes olukordades. Seega saab piirangu olemust hinnata eelkõige isik ise läbi oma igapäevase kogemuse.
29.Töövõime hindamise menetlust reguleerivad TVTS ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Vastustaja kaasas kaebaja töövõime hindamise menetluses TTO ekspertarsti Kaido Kanguri1 ja vaidemenetluses ETK ekspertarsti Ita Kuke. ETK ekspertarst Ita Kukk andis arvamuse ka kohtumenetluses2. Seega on kaebaja töövõimet hinnanud korduvalt kaks ekspertarsti.
30.Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Kohtule nähtub, et 23.09.2022, 09.10.2022 ja 11.01.2023 koostatud ekspertarvamustes on kajastatud valdkondade kaupa nii kaebaja enda hinnangud oma terviseseisundile kui ka TIS andmeid kaebaja kohta.
31.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Ekspertarst tuvastas 23.09.2022 eksperthinnangus kaebajal kerge tegutsemispiirangu liikumise, käelise tegevuse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas, kus hinnati valdkonna vastavaid võtmetegevusi järgmiselt:
liikumine eri tasapindadel 1 (kerge piirang),
ohutult ringiliikumine 1 (kerge piirang),
käteosavus 1 (kerge piirang),
Kaebuse lisa - 23.09.2022 ekspertarvamus; ETK vastus kaebusele, lisa 9 ETK vastus kaebusele, lisa 10
12(16)
toimetulek muutustega 1 (kerge piirang),
suhtlemisega hakkamasaamine 1 (kerge piirang),
kohane käitumine 1 (kerge piirang).
Ülejäänud vastavate valdkondade võtmetegevused hinnati arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. Seega ei andnud arvväärtuste summa alust hinnata kaebaja töövõimet osaliseks. ETK tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). ETK 02.10.2022 otsusest nähtuvalt on ETK teinud otsuse tuginedes töövõime hindamise taotlusele, TIS andmetele jm kogutud andmetele ning nende alusel koostatud eksperdiarvamusele.
32.Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Kohus aga ei saa asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20). Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks TIS andmetele tuginedes eksinud tegutsemispiiranguid hinnates. Liikumine Ekspertarst on liikumise valdkonda hinnates arvestanud kaebaja pikaajaliste krooniliste haigustega ja teiste terviseprobleemidega. Liikumise valdkonna objektiivse staatuse ja uuringutulemuste all on viidatud neuroloog Anu Saare 21.09.2022, neuroloog Jelena Kardava 07.06.2022, pulmonoloog Eve Sõõru 25.04.2022 ja neuroloogi Ljubov Frolkova 19.04.2022 epikriisidele, kus sisalduvad kaebaja kaebused, tehtud uuringud ja nende tulemused, määratud ravi jms. Liikumise valdkonna kokkuvõttes on toodud, et kerge tegutsemispiirangu põhjustavad episoodilised ja paroksüsmaalsed e äkkhootised häired; alumiste hingamisteede kroonilised haigused; muud dorsopaatiad. Võtmetegevusi on põhjendatud tuginedes digiloo andmetele, kus on muuhulgas leitud, et kopsuhaigus on raviga küllalt hõlpsasti ohjatav ning sisuliselt töövõimet piiravat seljahaigust ei esine. Kaebaja ei ole osalenud taastusravis, vajanud valuravimeid ega töövõimetuslehti. Leitud on, et lülisammas on radioloogiliselt märkimisväärse patoloogiata, ravi vajanud ei ole. Seega on ekspertarst hindamisel võtnud arvesse kaebaja kaebusi väsimuse, hingeldamise ja valude osas, TIS andmeid ning objektiivseid asjaolusid aluseks võttes kujundanud oma otsuse. Ekspertarst ei ole teinud järeldusi, mis ei oleks kooskõlas TIS andmetega. Käeline tegevus
13(16)
Ekspertarst on käelise tegevuse valdkonda hinnates arvestanud neuroloog Anu Saare 21.09.2022, reumatoloog Riina Kallikorm 13.03.2022 ja üldkirurg Helmut Septeri 04.02.2022 epikriisidega, kus sisalduvad kaebaja kaebused, tehtud uuringud ja nende tulemused, määratud ravi jms. Käelise tegevuse valdkonna kokkuvõttes on leitud, et kerge tegutsemispiirangu põhjustavad arterite, arterioolide ja kapillaaride haigused. TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule labakäevalu tõttu. Digiloo andmetel suureneb valu õhtuks. Nähtub ka, et kullerina töötades ei ole kaebaja töövõimetuslehti vajanud. Neuroloogi epikriisis ei kirjeldata funktsioonipiirangut (hommikune kangus). Seega on ekspertarst hindamisel arvestanud kaebaja kaebustega käe valu osas, TIS andmetega ning objektiivseid asjaolusid aluseks võttes kujundanud oma otsuse. Ekspertarst ei ole teinud järeldusi, mis ei oleks kooskõlas TIS andmetega. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine Ekspertarst on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda hinnates arvestanud psühhiaatri ja neuroloogi andmetega ning leidnud, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Ekspertarst esitab võtmetegevuste osas TIS andmete alusel põhjendused ning leiab, et taotleja talitluslik võimekus vastab kergele piirangule emotsionaalse labiilsuse, täpsemalt öeldes pigem emotsionaalse rigiidsuse tõttu. Neuroloogi andmetel on tegemist pigem aktsentueeritud isiksuseomaduste kui psüühikahäirega. Psühhotroopseid ravimeid on kaootiliselt tarvitanud. Isiksuseuuringu alusel esineb kergekujuline meeleoluhäire. Seega on ekspertarst hindamisel arvestanud kaebaja kaebustega pinge ja ärevuse osas ja TIS andmetega ning objektiivseid asjaolusid aluseks võttes kujundanud oma otsuse. Ekspertarst ei ole teinud järeldusi, mis oleks vastuolus TIS andmetega. Suhtlemine Ekspertarst on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda hinnates arvestanud psühhiaatri ja neuroloogi andmetega ning leidnud, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Ekspertarst esitab võtmetegevuste osas TIS andmete alusel põhjendused ning leiab, et suhtlemisega hakkamasaamise osas vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule emotsionaalse labiilsuse tõttu. Neuroloogi andmetel on tegemist pigem aktsentueeritud isiksuseomaduste kui psüühikahäirega. Psühhotroopseid ravimeid on kaootiliselt tarvitanud. Isiksuseuuringu alusel esineb kergekujuline meeleoluhäire. Kohane käitumise osas vastab taotleja talitluslik võimekus TIS andmetel kergele piirangule emotsionaalse labiilsuse tõttu. Neuroloogi andmetel on tegemist pigem aktsentueeritud isiksuseomaduste kui psüühikahäirega. Psühhotroopseid ravimeid on kaootiliselt tarvitanud. Isiksuseuuringu alusel esineb kergekujuline meeleoluhäire. Seega on ekspertarst hindamisel arvestanud kaebaja kaebustega ja TIS andmetega ning objektiivseid asjaolusid aluseks võttes kujundanud oma otsuse. Ekspertarst ei ole teinud järeldusi, mis oleks vastuolus TIS andmetega.
14(16)
Ka teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondade puhul on näha, et hindamisel on arvestatud kaebaja kaebustega ning neid on hinnatud võttes arvesse TIS andmeid.
33.ETK ekspertarst on nõustunud 23.09.2022 eksperthinnangus toodud järeldustega. ETK ekspertarst selgitab 11.01.2023 seisukohas3, et töövõimet ei hinnata ainuüksi diagnoosipõhiselt, vaid olemasolevate piirangute põhiselt, võttes arvesse seda, kuivõrd haigus või seisund parima saadaoleva ravi foonil tegutsemispiiranguid põhjustab. Kaebajal on terviseandmete alusel mitmeid diagnoose, kuid ükski haigus, olles ravitud parimal võimalikul moel, ei pärsi üldist töövõimet märkimisväärselt. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse inimese üldist töövõimet koos ravi ja abivahendite kasutamisega. Kaebaja põhidiagnoosiks on epilepsia, kuid terviseandmete alusel ei ole kaebuse esitajal teadvusehäireid esinenud alates 2015. aasta suvest, ta omab autojuhilube ning töötab kullerina. Kaebajale on 2022. a septembrikuus tehtud põhjalikud uuringud kõrgema etapi haiglas (PõhjaEesti Regionaalhaigla), kus on korrigeeritud ravi ning uue raviskeemi foonil on kaebaja enesetunne eeldatavasti stabiliseerunud. Kaebaja ei ole vahepealsel ajal pöördunud peavalude ja muude haiguste (Raynaud sündroom, epilepsia, migreen ja hüpertooniatõbi, võimaliku sakroiliit (seljavalu) tõttu arstile. Ta ei ole vajanud peavalu ravi, ei ole välja kirjutatud rahustit või antidepressanti. Kaebajale on neuroloog Anu Saare 21.09.2022 epikriisi andmetel tehtud EKG koormustest, mille koormustolerants on METS 13.3, mis on hea ja vastab eale, vererõhu reaktsioon ravi foonil koormuse ajal oli täiesti normaalne, rindkere valu ega rütmihäireid ei tekkinud. Samuti ei tekkinud muid kaebusi ega kõrvalekaldeid. Kaebaja seisund ei ole käsitletav erijuhtumina, kuivõrd tal ei esine haigusi, mille puhul töötamine põhjustaks tervisele ohtlikku seisundit või tervise üldist halvenemist. Pigem mõjub töötamine ja ühiskondlikult aktiivne olek kaebaja vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi, parandab üldist motivatsiooni ja enesetunnet. Kaebajal ei esine seljavalusid, mille tõttu ta oleks olnud töövõimetuslehel; haigused nagu kopsuastma, kõrgvererõhutõbi ja vererõhu tõusust tingitud pingepeavalu ning epilepsia on adekvaatse ja piisava ravi foonil ilma piiranguid tekitava mõjuta. Ravimid ja nende koosmõju on kõrgema etapi haiglas (Põhja-Eesti Regionaalhaigla) korrigeeritud, mis tagab, et piiranguid ei esine või need esinevad ravi foonil harva ja lühiajaliselt ehk 5-24% ajast. Kaebajal esineb lisaks käte kangus hommikul peale ärkamist 15 minutit, aegajalt esineb käte külmetamise tunnet ja esineb labakäte ja sõrmede liigeste valu, kuid raviarstide andmetel ei ole süsteemset sidekoe haigust diagnoositud. Lisaks esineb kaebajal vaimses võimekuses kergekujuline meeleoluhäire ja kerge kognitiivne häire, kuid mille tõttu ei ole rahustit või antidepressanti välja kirjutatud.
34.Kohus leiab, et TIS andmetele tuginedes ei ole ekspertarstid eksinud, leides, et haigused nagu kopsuastma, kõrgvererõhutõbi ja vererõhu tõusust tingitud pingepeavalu ning epilepsia on adekvaatse ja piisava raviga kontrolli all. Kaebajal esinevate erinevate kehaosade valude osas ei ole süsteemset sidekoe haigust ega reumaatilist haigust diagnoositud. Kaebajal ei esine
ETK vastus kaebusele, lisa 10
15(16)
seljavalusid, mille tõttu ta oleks olnud töövõimetuslehel. Pinge ja ärevusega seonduvalt on arvestatud psühhiaatri ja neuroloogi hinnangutega. Kõikide kaebaja poolt osundatud eriarstide epikriisidega on hindamisel arvestatud ning terviseandmete põhjal ei ole ekspertarstid leidnud põhjust hinnata kaebajal esinevaid piiranguid enam kui kergetena. Kaebaja seisundit ei saanud käsitleda erijuhtumina, kuivõrd tal ei esine haigusi, mille puhul töötamine põhjustaks tervisele ohtlikku seisundit või tervise üldist halvenemist. Töötukassa infosüsteemis olevate andmete põhjal töötab kaebaja täiskohaga autojuht-kullerina ning ta on töövõimetuslehel olnud kahe aasta jooksul vaid korra, kui viibis uuringutel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, mistõttu võib eeldada, et kaebaja märgitud kaebused terviseseisundi osas ei sega teda pidevalt ega oluliselt ning ta on võimeline töötama.
35.ETK ei olnud seotud varasema (25.09.2017) töövõime hindamise otsusega, millega tuvastati kaebajal töövõime vähenemine. Varasemast töövõime hindamise otsusest4 nähtub, et kaebajal tuvastati mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, mille põhjuseks märgiti närvisüsteemi- ja lülisamba haigus. Uuel hindamisel aluseks võetud TIS andmete põhjal, mil on läbi viidud põhjalikumad uuringud ka võimaliku seljahaiguse osas, ei ole haigust diagnoositud. Varasemal töövõime hindamisel tuvastati mõõdukas piirang muutustega kohanemine ja ohu tajumine valdkonnas, mille põhjuseks peeti aju haigust, kuid uuel hindamisel on ekspertarstid tuginedes neuroloogi ja psühhiaatri hinnangutele leidnud, et kerge tegutsemispiirangu põhjustavad psüühika- ja käitumishäired. Neuroloogi andmetel on tegemist pigem aktsentueeritud isiksuseomaduste kui psüühikahäirega ning isiksuseuuringu alusel esineb kergekujuline meeleoluhäire. Seega nähtub, et uuel hindamisel on arvesse võetud täiendavalt läbi viidud uuringuid ning kujundatud hinnang lähtuvalt objektiisetest terviseandmetest.
36.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ETK on kaebaja töövõime hindamisel lähtunud asjakohastest asjaoludest ja andmetest. Puuduvad viited sellele, et ETK oleks olulisi andmeid arvestamata jätnud. Seetõttu on otsus ja vaideotsus õiguspärased, puudub alus nende tühistamiseks ning ETK kohustamiseks kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaadata.
37.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
38.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
ETK vastus kohtunõudele, lisa 2
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.