Xi kaebus nõuetes mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja 30 000 euro suurune kahjuhüvitis ja kohustada Justiitsministeeriumi vanglaid reformima.
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, kaebuse tagastamine, määruse avalik kättetoimetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus nõudes mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja 30 000 euro suurune kahjuhüvitis.
3.Jätta muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata.
4.Toimetada määrus kaebajale avalikult kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded järgneva sisuga teate: „Määruse avalik kättetoimetamine Tallinna Halduskohus avaldab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 72 lg 4 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 alusel 25.05.2023 kohtumääruse haldusasjas nr 3-23-743, mille sisu on järgmine: Resolutsioon:
3.Jätta muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata.
4.Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtumäärus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt kaebajale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded.“
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1‒3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X esitas 06.04.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse nõuetes mõista Tallinna Vanglalt Xi kasuks välja 30 000 euro suurune kahjuhüvitis ja kohustada Justiitsministeeriumi vanglaid reformima. Kaebusega esitati ka menetlusabi taotlus riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja taotlus kohtumenetluse läbiviimiseks vene keeles. Hüvitamiskaebus seondub vanglapoolse keeldumisega anda kaebajale kambrisse kätte Eesti Vabariigi põhiseadus, mistõttu ei saanud X enda väitel kirjutada kohtule vajalikku kaebust.
2.Tallinna Halduskohus tegi 08.05.2023 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule edastada Xi taotlus ja sellega seotud muud materjalid, mis on haldus- ja vaidemenetluses kogutud (puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine, haldusakt; võimalik vaie ja/või vaideotsus).
3.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 18.05.2023 selgitades, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on X viibinud vangistuses 10 korda. Viimase vangistuse aja 10.02.−14.04.2023 X Tallinna Vanglale taotlusi, vaideid ega kahjunõudeid Eesti Vabariigi põhiseaduse mitteandmisega seonduvalt ei esitanud. Ajavahemikul 21.09.2020−08.07.2021 esitas X Eesti Vabariigi põhiseaduse mitteandmisega seonduva pöördumise, mille vangla registreeris 17.05.2023 märgukirjana numbriga 5-18/21/13032-1 ja kahju hüvitamise taotlusena 24.05.2021. Märgukirjale vastati 07.06.2021 vastusega nr 518/21/13032-2 ja kahju hüvitamise taotlusele 30.07.2021. vastusega nr 5-37/21/96-2. Kahjunõude vastuse edastamise ajaks oli X vanglast vabanenud. Kiri saadeti kaebajale väljastusteatega vabanemisjärgsele aadressile, kuid X kirjale järgi ei läinud. Kiri tagastati vanglale hoiutähtaja möödumisel 21.08.2021. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammist ei nähtu, et X oleks vanglale vaiet esitanud põhiseaduse mitteandmisega seonduvalt.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kõigepealt täpsustab kohus, et kaebuses on välja toodud väidetav Tallinna Vangla õigusvastane tegevus (vanglapoolne keeldumine anda kaebajale kambrisse kätte Eesti Vabariigi põhiseadus), millest tulenevalt ei saanud X koostada kohtule vajalikku kaebust. Xil tekkis seetõttu kahju. Kohus hindab eeltoodud asjaolusid koos hüvitamisnõudena, kus õigusvastase tegevuse tulemusel on tekkinud kaebajale kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. X esitas kahjunõude Tallinna Vanglale blanketil, millel pealkirjaks VAIE ja käsikirjaliselt kirjutatud „Kahjunõue juristidele II“ ning mis registreeriti kahjunõudena 24.05.2021 ja millele Tallinna Vangla vastas 30.07.2021 vastusega nr 5-37/21/962, jättes taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. HKMS § 47 lg 2 sätestab, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kahjunõue jäeti rahuldamata 30.07.2021 ehk pea kaks aastat tagasi, mistõttu ei ole hüvitamisnõue tähtaegne. Kohtunõude vastusest selgub, et kahjunõude vastuse edastamise ajaks oli X vanglast vabanenud. 2(4)
Kiri saadeti kaebajale väljastusteatega vabanemisjärgsele aadressile, kuid X kirjale järgi ei läinud. Kiri tagastati vanglale hoiutähtaja möödumisel 21.08.2021. Kohtule pole teada, kas Tallinna Vangla proovis kirja kätte toimetada ka mõnel teisel viisil, kui selgus, et X kirjale järgi ei läinud. Samas isegi kui Xile kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist nõuetekohaselt teatavaks ei tehtud tuleb kaebetähtaja osas juhinduda HKMS § 46 lg 7 ja Riigikohtu praktikast. Kui isikule pole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et antud on teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et akt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2000 antud määruse nr. 3-3-1-52-00, p 2; 3-3-1-25-09, p 11). Kaebetähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7; Riigikohtu halduskolleegiumi 31.03.2015 antud määruse nr. 3-3-1-91-14, p 10; 3-20-999/37, p 19). Antud juhul oli X teinud kahju hüvitamise taotluse. Kuna ta vabanes vanglast enne kui kahju hüvitamise taotlus rahuldamata jäeti, pidi talle teada olema, et taotlus on esitatud ja taotlusele peab vastuse saama. Eeltoodu kohaselt oli Xil endal kohustus vastav taotlusele tehtud vastus mõistlikul ajal vanglalt välja nõuda, mitte oodata pea kaks aastat ja siis pöörduda kaebusega kohtusse. Kuna kohtu hinnangul on ilmselgelt rikutud 30 päevast kaebetähtaega ja kohtule ei nähtu ka võimalust kaebetähtaega ennistada, sest kahjunõude vastusest on möödunud peaaegu kaks aastat, tuleb kahju hüvitamise nõudes menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 toodud kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada.
5.Kaebuse nõue Justiitsministeeriumi kohustamiseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub sellise nõude esitamiseks kaebeõigus. Kaebaja on hetkel vanglast vabanenud ning vanglasüsteemi reform või selle puudumine ei saa kaebaja õiguseid mõjutada. Ka puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda abstraktse sisuga vanglasüsteemi reformi läbiviimist.
6.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise osas menetlusabi taotluse lahendamiseks ning selles osas jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Ühtlasi jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse viia kohtumenetlus läbi vene keeles, sest HKMS § 80 lg 1 kohaselt viiakse kohtumenetlus läbi eesti keeles.
7.HKMS § 72 lg 4 alusel kohaldatakse kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306-315, 317, 319-327. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel võib menetlusosalisele menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. X on viimase kahe kuu jooksul esitanud Tallinna Halduskohtusse üle kümne kaebuse. Pärast Xi vanglast vabanemist ei ole kohtul õnnestunud Xile menetlusdokumente kätte toimetada muul viisil kui avalikult läbi Ametlike Teadaannete. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt puudub isikul kindel elukoht. Kaebaja ei ole teavitanud kohut uutest kontaktandmetest. Kohus on menetluste käigus küsinud nii Tallinna Vanglalt kui Politsei- ja Piirivalveametilt Xi aadressi või viibimiskoha kohta või teada anda muud kontaktandmed, et isikuga saaks menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ühendust võtta. Nii PPAl kui Tallinna Vanglal puuduvad andmed isiku asukoha ja uute kontaktandmete kohta. Kohus on erinevate menetluste käigus avalikustanud menetlusdokumente e-toimikus, saatnud käsipostiga kohtule teadaolevale ainsana kaebaja aadressile ning rahvastikuregistrijärgsele kaebaja e-posti aadressile, kuid tulemuseta. Kuna kaebaja on esitanud kohtule hulgaliselt põhjendamatuid kaebusi, kuritarvitades kohtusse pöördumise õigust, ei pea tegema täiendavaid pingutusi kaebajale järjekordse määruse kätte toimetamiseks, vaid käesolev määrus tuleb kaebajale avalikult kätte toimetada, avaldades selle resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3(4)
TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.