Nicorex Baltic OÜ ja Vapista OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
16.märtsi 2023. a ettekirjutuste nr 19-7/22-15402003 ja 19-7/22-15577-003 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – Nicorex Baltic OÜ ja Vapista OÜ, esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja MK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2023. a määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
Nicorex Baltic OÜ ja Vapista OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Nicorex Baltic OÜ ja Vapista OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2023. a määrus ja Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p 7 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) konfiskeeris 20.05.2022 tollis Nicorex Baltic OÜ imporditud maitsestajate saadetise, sest lõhna- ja maitseaineid (v.a tubakat ja mentooli) sisaldavate elektroonilise sigareti vedelike käitlemine on tubakaseaduse (TubS) § 31 ja § 81 lg 2 p 5 koosmõjus Eestis keelatud. Kõigile tubakatoodete käitlejatele edastati 30.05.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA), Sotsiaalministeeriumi, MTA ja Terviseameti ühine pöördumine, milles selgitati vaidlusaluse regulatsiooni sisu ja eesmärki ning juhiti tähelepanu, et maitsestajate müük ja käitlemine tuleb lõpetada hiljemalt 30.08.2022. Samuti selgitati, et eraldi komponendid (maitsestaja, glütseriin, propüleenglükool jms) ei ole TubS alusel tubakatootega seonduvad tooted, aga nimetatud komponendid loetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
3-23-807 seaduse (ATKEAS) § 16 lg 8 p 1 mõistes alternatiivseks tubakatooteks, st maitsestaja on elektroonilise sigareti vedeliku komponent ja seega aktsiisiga maksustatav.
2.Nicorex Baltic OÜ, Vapista OÜ ja Vape Group OÜ esitasid 27.06.2022 taotluse vabastada kinnipeetud kaubad ning tagada võimalus jätkata müügitegevust kuni 30.05.2023.
3.Sotsiaalministeeriumi 21.07.2022 kirjas selgitati kauplejatele, et lõhna- ja maitseaineid (v.a tubaka ja mentooli lõhn ja maitse) sisaldavate e-sigarettide maitsestamiseks mõeldud toodete jaemüügi aja pikendamine ei ole põhjendatud ja nende toodete muu käitlemine (sh ladustamine, hoidmine, edasitoimetamine jm, TubS § 6 lg 1) tuli lõpetada hiljemalt 31.12.2022. TTJA algatas 02.11.2022 Nicorex Baltic OÜ ja Vapista OÜ suhtes järelevalvemenetlused, sest tuvastas Nicorex Baltic OÜ veebilehel https://www.nicorex.eu/ee ja Vapista OÜ veebilehel https://www.vapista.ee müügil nikotiinisisalduseta vedelike maitsestajad.
4.TTJA kohustas 16.03.2023 ettekirjutusega nr 19-7/22-15402-003 Nicorex Baltic OÜ-d ja 16.03.2023 ettekirjutusega nr 19-7/22-15577-003 Vapista OÜ-d lõpetama lõhna- ja maitseaineid (v.a tubaka ja mentooli lõhna ja maitset) sisaldavate elektroonilise sigareti vedelike käitlemise, sh maitsestajaks nimetatavate elektroonilise sigareti vedelike käitlemise hiljemalt 27.03.2023. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratakse adressaadile korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 2 alusel sunniraha 5 000 eurot. 28.03.2023 viis TTJA läbi paikvaatlused Nicorex Baltic OÜ müügikohtades aadressidel Tallinna maantee 4, Rapla 79511; Mustakivi tee 13, Tallinn 13619; Tartu mnt 87, Tallinn 10112; Viru Väljak 6, Tallinn 10153 ning Vapista OÜ müügikohas aadressil Reisijate 9, Tallinn 10149. TTJA tuvastas, et ettevõtted jätkavad maitsestajate müüki.
5.Nicorex Baltic OÜ esitas 13.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTJA 16.03.2023 ettekirjutuse nr 19-7/22-15402-003 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-807). Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse peatada esialgse õiguskaitsena 16.03.2023 ettekirjutuse täitmine, sh keelata määrata sunniraha ning lubada kaebajal maitsestajate käitlemine ja müük kohtumenetluse ajal.
6.TTJA palus jätta Nicorex Baltic OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. TubS § 81 lg 2 p 5 järgi ei tohi elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiinisisalduseta vedelik sisaldada alates 01.07.2019 maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka maitse ja lõhn. jõustus TubS § 81 lg 2 p 5 näeb alates 29.05.2020 ette, et elektroonilise sigareti vedelik ei tohi sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn. Seega täiendati TubS § 81 lg 2 p-i 5, lubades elektroonilise sigareti vedelikes kasutada üksnes tubaka ja mentooli maitse- ja lõhnaaineid. TubS § 31 lg 1 p 11 samal ajal jõustunud sõnastuse järgi kuuluvad tubakavedeliku komponendid tubakatootega seonduvate toodete hulka ning selle tulemusena kohaldatakse TubS-i ka tubakavedelike (sh elektroonilise sigareti vedelike) komponentidele, sh tehakse riiklikku järelevalvet nende käitlemise üle. Normi eesmärk on maitse- ja lõhnaainete (v.a tubaka ja mentooli lõhna- ja maitseained) keelu kohaldamine kõigile vedelikele, mida turustatakse nii eraldi tootena elektroonilises sigaretis kasutamiseks, kui ka tootena, mis on ette nähtud elektroonilise sigareti vedelikele lisamiseks. Kui vedelat toodet nimetatakse maitsestajaks, lisandiks, lisakomponendiks, maitselisandiks, vürtsiks vms, ei muuda see asjaolu, et tegemist on vedelikuga, mis on mõeldud elektroonilises sigaretis kasutamiseks, olles seega tubakatootega seonduv toode. 2(8)
3-23-807 Maitsestajate käitlemist ja müüki ei keelustatud ootamatult. Kaebajat teavitati vähemalt kolmel korral (20.05.2022, 30.05.2022, 21.07.2022), et maitsestajate käitlemine on Eestis alates 29.05.2020 keelatud. Kaebaja, Vapista OÜ ja Vape Group OÜ 26.07.2022 pöördumisest, milles kauplejad paluvad laovarude realiseerimiseks täiendavalt aega kuni 30.05.2023, järeldub, et ka kaebaja võttis maitsestajatega seonduva keelu teatavaks. Praeguseks on kaebaja 27.06.2022 pöördumisega taotletud olukord peaaegu saavutatud, sest kaebaja taotles pikendust kuni 30.05.2023. Kaebaja taotles ajapikendust 26.07.2022 sel hetkel eksisteerinud laovarude müügiks, kuid esialgse õiguskaitse taotluses viitab praeguseks ostetud kaubale, mis kuuluks hävitamisele. Kui kaebaja on vahepeal keelatud kaupa juurde tellinud, sealjuures varem ajapikendust ei rahuldatud, siis on põhjendamatu tugineda keelatud kauba müügiväärtusele. Kaebaja prognoos maitsestajate müügi keelamise mõjust kaebaja käibele põhineb väitel, et maitsestajate müügi keelamisel ei müüks kaebaja ka maitsestamata elektroonilise sigareti vedelikke ning maitsestajate keeld vähendab ka seadmete müüginumbreid. Need väited on paljasõnalised. Arvestuslikult 35% tarbijatest tarvitab ka maitseta elektroonilisi sigarette. Valdav enamus tubakatoodete käitlejaid on enda äritegevuse viinud seadusega kooskõlla ning lõpetanud teiste lõhna- ja maitseainete, v.a mentooli ja tubaka, sisaldusega maitsestajate müümise. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega seadustataks kaebaja ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab konkurentsi. Kaebuse rahuldamata jäämise korral ei tule maitsestajaid hävitada, sest maitsestajad saab realiseerida teistes riikides. Avalik huvi õigustab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Uuringud kinnitavad, et elektroonilise sigareti vedelikud on inimese rakkudele mürgised, kusjuures mürgisuse määr sõltub nii nikotiini kogusest kui ka kasutatud maitse- ja lisaainetest. Elektroonilise sigareti tarvitamisel hingatakse sisse ühendeid, mis tekitavad oksüdatiivset stressi ja põhjustavad vähki. Elektrooniliste sigarettide tarvitamine suurendab hingamistakistust, soodustab hingamisteede põletikke ning vähendab immuunsüsteemi kaitsevõimet viiruste vastu. Elektroonilised sigaretid, milles kasutatakse nikotiinisisaldusega vedelikke, vabastavad tavasigarettidega sarnases või isegi suuremas koguses nikotiini, mis põhjustab sõltuvuse teket. Vastustaja ei ole alustanud sunniraha rakendamisega.
7.Vapista OÜ esitas 13.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTJA 16.03.2023 ettekirjutuse nr 19-7/22-15577-003 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-817). Kaebusele lisati esialgse õiguskaitse taotlus.
8.TTJA palus jätta Vapista OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 määrusega jäeti Nicorex Baltic OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. On usutav, et igasuguse kauba müügi keeld vähendab käivet ja sissetulekut ning võib tekitada kahju müümata kauba näol. Isegi kui ettekirjutuse täitmine ei too kaasa kaebaja pankrotti, võib tulude vähenemine tuua kaasa vajaduse vähendada kulusid, koondada töötajaid, sulgeda kauplusi või majandustegevus ümber kujundada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kaebusel ei ole erilisi eduväljavaateid. Kaebuses ei ole arvesse võetud kohaldatavate normide eesmärki. TubS § 31 lg 1 p 11 ja § 81 lg 2 p 5 ning ATKEAS § 16 lg 8 ei ole õnnestunud sõnastusega ja võivad jätta tõlgendamisruumi. Seda näitab ka asjaolu, et MTA on saanud TubS § 81 lg 2 p 5 sisust ja eesmärgist esimestel kehtimise aastatel valesti aru, andes kaebajale ebaõigeid selgitusi (vt 3(8)
3-23-807 kaebaja 13.04.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Siiski on kaebajale selgitatud, et TubS §-s 81 toodud keeld kehtib ka ainetele, mida kasutatakse elektroonilise sigareti vedeliku maitsestamiseks (sama menetlusdokumendi lisa 5). Kaebajal oli võimalik juba 2022. a-l võtta tarvitusele meetmeid oma tegevuse õiguspärasuse tagamiseks. TubS § 81 lg 2 p-s 5 toodud keeld ei puuduta ainult täidetud elektroonilisi sigarette ja elektroonilise sigareti vedelikke, vaid ka vedelike maitsestajaid. Vastupidine tõlgendus ei ole kooskõlas normi eesmärgiga. Viidatud säte kehtestati tubakaseaduse muutmise seadusega (eelnõu 357 SE)1, mis jõustus 01.07.2019 ning lubas elektroonilise sigareti vedelikus üksnes tubaka maitset ja lõhna. Sätet muudeti tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusega (eelnõu 9 SE),2 mis jõustus 29.05.2020 ning lubas elektroonilise sigareti vedelikus lisaks tubaka maitsele ja lõhnale ka mentooli maitset ja lõhna. Seega leevendati senist e-sigareti vedelikule kehtivat lõhna ja maitse piirangut, kuid ei muudetud eelnõus 357 SE silmas peetud eesmärki. Eelnõu 9 SE seletuskirjas selgitati TubS § 31 lg 1 p 11 lisamist sellega, et senine regulatsioon on olnud ebaselge. Eesmärk oli kohaldada TubS-i ja tubakavedeliku komponentidele. Eesmärk ei olnud muuta tubakavedeliku ja selle komponentide osas kehtivat regulatsiooni, vaid seda täpsustada. Eelnõu 357 SE seletuskirja (lk-d 3, 6–8, 22, 32–34) järgi on eelnõu peamine eesmärk kehtestada efektiivsemad meetmed selleks, et tagada rahva tervise tõhusam kaitse ning sealjuures eriti alaealiste tervise kaitse ning ennetada ja vähendada tubakatoodetest ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse levikut ühiskonnas. Kuna elektroonilised sigaretid on tubakatoodete alternatiivtooted, on eesmärk nende toodete võrdsustamine tubakatoodetega. Sigarettides ja suitsetamistubakas võis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2014/40 järgi olla ainult tubaka maitse ja lõhn. Elektrooniliste sigarettide üheks peamiseks turunduselemendiks on nende vedelikes kasutatavad väga erinevad maitsed, mis võivad aga olla sissehingamisel ohtlikud. Elektroonilisi sigarette reklaamitakse kui alternatiivi suitsetamisest loobumiseks, samas muudavad maitse- ja lõhnaained toote nii alaealistele kui ka täiskasvanutele atraktiivseks ning hoopis soodustavad suitsetamise alustamist ja jätkamist. Meetmed võeti kasutusele eesmärgiga vähendada elektrooniliste sigarettide atraktiivsust ja tarbimist ning selle kaudu tubakatoodete kahjulikku mõju tervisele. Kui lubada müüa eraldi elektroonilise sigareti vedelike maitsestajaid, jääb see eesmärk saavutamata, sest vedeliku maitsestamine ei ole keeruline protseduur ja tarbija saaks seaduses toodud keelule vaatamata tarbida maitsestatud elektroonilisi sigarette. See tähendab, et suitsetamine oleks erinevate meeldivate maitsete ja lõhnade tõttu jätkuvalt atraktiivne, soodustades suitsetamise alustamist ja jätkamist, põhjustades sõltuvust ja tervise kahjustamist. Seega ei toeta kaebaja tõlgendus seadusandja eesmärki ega saa olla õige. Seda, et tarbijad eelistavad pigem maitsestatud tubakatooteid ja e-sigarette, kinnitab ka kaebaja ise oma käibe langusele viidates. Maitsestajate müügi piiramine kahjustab küll kaebaja majandustegevust, kuid inimeste elu ja tervis on oluliselt kaalukam põhiõigus, mis võimaldab ettevõtlusvabadust piirata. Sel põhjusel puudub alus arvata, et kehtestatud piirang oleks ilmselgelt õigusvastane. Erinevalt kaebajale tekkivast majanduslikust kahjust, mida saab reeglina rahaliselt hüvitada, ei ole tarbijate tervise kahjustamine ja elukvaliteedi langus või elu kaotus rahaliselt hüvitatav. Seega õigustavad avalikud huvid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Piirang kehtib juba alates 01.07.2019. Seega on kaebajal olnud piisavalt aega, et oma majandustegevus ümber korraldada. Isegi kui 2019. a-l võis normi tõlgendus olla ebaselge, siis hiljemalt maist 2022 pidi kaebajale seadusandja eesmärk ja müügikeelu ulatus olema selged. Kuna kaebaja oma tegevust ei
3-23-807 muutnud, tuli sellele reageerida ettekirjutusega. Asjakohatu on põhjendus, et maitsestajate müügi keelamine suunaks tarbijad ostma salakaupa. Kaebaja tegevust ei õigusta ka see, et kaebaja ei müü oma tooteid alaealistele. Vaatamata alaealiste suhtes kehtivale müügikeelule on alaealistel ligipääs tubakatoodetele ja nende asendustoodetele täiskasvanute kaudu olemas. Senine müügikeeld ei ole alaealistel suitsetamisharjumuste tekkimist efektiivselt takistanud. Piirates maitsestajate müüki täiskasvanutele, väheneb ka alaealiste ligipääs maitsestatud tubakatoodetele ja nende alternatiivtoodetele. Lisaks on eesmärk kaitsta ka täiskasvanute elu ja tervist ning vähendada nende sõltuvust tubakatoodetest. Aktsiisimaksuga maksustamist puudutavad kaebuse väited ei ole asjakohased.
10.Tallinna Halduskohus liitis 24.04.2023 määruse nr 3-23-817 resolutsiooni p-ga 6 Vapista OÜ kaebuse Nicorex Baltic OÜ kaebusega ühte menetlusse ning jättis määruse resolutsiooni pga 7 rahuldamata Vapista OÜ esialgse õiguskaitse taotluse. Määruse põhjendused on kokkuvõtlikult samad eelviidatud määruse põhjendustega.
11.TTJA tegi 25.04.2023 täiendavad paikvaatlused Nicorex Baltic OÜ müügikohtades aadressidel Tõnismägi 16a, Tallinn ja Viru Väljak 6, Tallinn ning Vapista OÜ müügikohas aadressil Reisijate 9, Tallinn ja tuvastas, et kaebajad ei täida ettekirjutusi. TTJA edastas 26.04.2023 kaebajatele 25.04.2023 paikvaatluste protokollid ning sunniraha tasumise nõuded. Kaebajad tasusid sunniraha 03.05.2023 ning teavitasid TTJA-d, et täidavad TTJA ettekirjutusi ja on vaidlusalused maitsestajad müügilt kõrvaldanud.
MÄÄRUSKAEBUS RINGKONNAKOHTUS
12.Nicorex Baltic OÜ ja Vapista OÜ esitasid 08.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-807 täies ulatuses ning haldusasjas nr 3-23-817 tehtud Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 kohtumääruse resolutsiooni p 7 ning teha uus määrus, millega rahuldada Nicorex Baltic OÜ ja Vapista OÜ esialgse õiguskaitse taotlused ning peatada haldusasjas nr 3-23-807 TTJA 16.03.2023 ettekirjutuste nr 19- 7/22-15402-003 ja nr 19-7/2215577-003 täitmine, sh keelata TTJA-l määrata Nicorex Baltic OÜ-le ja Vapista OÜ-le nimetatud ettekirjutuse alusel sunniraha ning lubada Nicorex Baltic OÜ-l ja Vapista OÜ-l maitsestajate käitlemine ja müük praeguse kohtumenetluse lõpuni. Ekslik on halduskohtu järeldus, et kaebusel ei ole erilisi eduväljavaateid, sest kaebuse põhifookus on seaduses kasutatud mõistete erinevas tõlgenduses. Küsimus ei ole tubakaseaduse eesmärgis, vaid TubS § 81 lg 2 p 5 mõttes ja eesmärgis. Pole vaidlust, et eelnõu 357 SE seletuskirjas on eelnõu peamise eesmärgina kirjas rahvatervise tõhusam kaitse, eriti alaealiste kaitse. Selleks, et seda eesmärki saavutada, tuleks aga kõiki ettevõtjaid ja turustatavaid tubakatooteod ning nendega seotud tooteid kohelda võrdselt ja keelata ära kõikide maitsestatud tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete müük. Olukorras, kus riik lubab vabalt müüa kõikide tubakatoodete maitsestajaid (eeldusel, et neid ei müüda tubakatoodete müügile spetsialiseerunud kauplustes) ja lausa sigarettide maitsestajaid, eelmaitsestatud vesipiibutubakaid ja maitsestatud sigarillosid, on äärmiselt silmakirjalik väita, et kaebajate müüdavate elektroonilise sigareti maitsestajate (mida müüakse vaid ca 60 kaupluses üle Eesti samal ajal, kui muid eelkirjeldatud tubakatooteid müüakse tuhandetes müügikohtades, sh bensiinijaamades ja alkoholikauplustes) keelamisega kaitseb riik rahva 5(8)
3-23-807 tervist. Seega ei ole ka võimalik asuda seisukohale, et maitsestajate müük on vastuolus tubakaseaduse ja eelkõige TubS § 81 lg 2 p 5 eesmärgiga olukorras, kus Eestis on legaalselt müügil märkimisväärselt kahjulikumad ja samaväärselt atraktiivsed (sh alaealistele) tubakatooted. Halduskohus on sisuliselt lahendanud esialgse õiguskaitse raames ka põhivaidluse, leides ennatlikult, et kaebajate tõlgendus TubS § 81 lg 2 p 5 osas on vale, nagu oli kohtu hinnangul vale ka MTA ja Sotsiaalministeeriumi poolt kaebajatele 2019. aastal antud samasisuline tõlgendus. 2019. aastal teatasid MTA ja Sotsiaalministeerium ühiselt kaebajatele, et maitsestajate eraldi müük on pärast seadusemuudatust endiselt lubatud. Riik aktsepteeris ka mitme aasta vältel maitsestajate eraldi müüki tingimusel, et maitsestajatelt oli tasutud aktsiis, mida kaebajad tasusid. Seega ei saanud ega pidanud 2022. a mais olema kaebajatele selge, et maitsestajaid enam müüa ei tohi, kui vastav alusnorm ei muutunud, aga ootamatult muutus riigi tõlgendus vastava normi osas. Kaebajate hinnangul oli riigi muutunud tõlgendus vale. Maitsestaja ei ole elektroonilise sigareti vedelik, sest seda ei ole võimalik elektroonilises sigaretis eraldi kasutada. Kui säte on mitmeti tõlgendatav ja riik annab ettevõtjale tõlgenduse, mille järgi ettevõtja aastaid käitub ning riik sellist käitumist aktsepteerib, on ettevõtjal tekkinud suhtes riigiga õiguskindlus ja õiguspärane ootus, et riigi kinnitatud tõlgendusele vastav ettevõtja käitumine on lubatav. Tegemist on kaebajate oluliselt ja põhjendamatult halvema kohtlemisega võrreldes muude tubakatoodete (sh sigaretitoodete ja vesipiibutubaka) müüjate kohtlemisega tubakaturul. Kuni kaebajate poolt maitsestajate müügilt eemaldamiseni sai tarbija osta elektroonilise sigareti vedeliku maitsestamiseks maitsestajat (mis on laboratoorselt kontrollitud ja turvaline ning millelt on tasutud aktsiisimaks) elektrooniliste sigarettide poest. Praegu saab tarbija maitsestajat osta e-poodidest, toidukauplusest, pagariäridest, spetsialiseerunud alkoholikauplustest ja mustalt turult. Need maitsestajad ei ole laboratoorselt kontrollitud, neilt ei ole tasutud aktsiisimaksu ja nendega saab tarbija samuti elektroonilise sigareti vedelikku maitsestada. Seega riigi muutunud tõlgendus TubS § 81 lg 2 p 5 osas hoopis kahjustab rahvatervist. Kaebajatele tekib pöördumatu majanduslik kahju ja riive on ebaproportsionaalne.
13.TTJA palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebajad ei ole esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud. Määruskaebus sisaldab tõendamata väiteid. Kaebajate majandustegevus ei ole seotud ainult elektroonilise sigareti vedelike maitsestajate müügiga. Nende tootevalikus on palju teisi tooteid – elektroonilised sigaretid ja nende komponendid, kuumutatavad tubakatooted, huuletubakas jms. Kaebajad müüvad ja saavad ka edaspidi müüa maitsestamata vedelikke ja mentooli või tubaka maitsega vedelikke. Lisaks ei tähenda võimalik käibelangus äritegevuse lõppu ega ka seda, et koheste abinõudeta oleks kaebajate õiguste kaitse hiljem raskendatud või võimatu. Kaebajatele sai hiljemalt 30.05.2022 selgeks seadusandja eesmärk ja müügikeelu ulatus. Inimeste elu ja tervis on oluliselt kaalukamad põhiõigused, mille kaitsmiseks võib ettevõtlusvabadust piirata. Kaebajate väited tuhandete kaupluste, bensiinijaamade ja e-poodide kohta ei ole tõendatud ning ainus viide on veebilehele www.cosmosepiibud.ee, kus on selgitatud, et veebipoe kaudu ei müüda eraisikutele tubakat ega tubakaga seotud tooteid. Maitsekaartide ja maitsegraanulite müük on Eestis keelatud. Mitte ühegi tubakatoote ega tubakatoodetega seonduva toote müük epoes ei ole Eestis lubatud.
6(8)
3-23-807
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohus asus õigesti seisukohale, et kaebuste eduväljavaated on vähesed ning avalik huvi, mis õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist, on ülekaalukas.
15.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.
16.Kaebuse lahendamisel on oluline TubS § 31 lg 1 p 11 ja § 81 lg 2 p 5 tõlgendamine. Säte näeb ette, et elektroonilise sigareti vedelik ei tohi sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn. TubS § 1 lg 1 kohaselt on tubakaseaduse esmane eesmärk tagada inimese tervise kaitse. Seadus sätestab tubakatootele ja selle pakendile ning tubakatootega seonduvale tootele kohaldatavad nõuded, tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote käitlemisele esitatavad erinõuded, spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu ning keelud ja piirangud tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimisele, samuti järelevalve seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest. TubS 2. peatükk reguleerib tubakatoote ja sellega seonduva toote käitlemist ning peatüki esimene jagu, milles paikneb ka § 81, reguleerib tootele esitatavaid nõudeid. Käitlemist ei ole TubS § 6 lg-s 1 piiritletud vaid kauplemise või sellega seonduva tegevusega, vaid see hõlmab ka tubakatoote ja sellega seonduva toote valmistamist ja töötlemist. Neist sätetest saab järeldada, et sellise elektroonilise sigareti vedeliku valmistamine, mis sisaldab maitse- ja lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn, on keelatud. Sellest tingimusest seadusega erandeid pole lubatud. Elektroonilise vedeliku erinevate komponentide müüki ei ole tubakaseadusega otsesõnu keelatud ja seda ka siis, kui mõne sellise komponendi kasutamine elektroonilise sigareti vedelikus pole lubatud. Küll aga õigustab TubS § 81 lg 1 p 11 ja lg 2 p 5 isiku õigusi piiravamat tõlgendust sätte eesmärk ära hoida selliste elektroonilise sigareti vedelike tarvitamist, mis sisaldavad ülemäära nikotiini või tubaka ja mentooli kõrval muid maitse- ja lõhnaaineid. Kui nende maitse- ja lõhnaainete müük eraldi elektroonilise sigareti vedelikust oleks lubatud, oleks keelatud elektroonilise sigareti vedeliku valmistamine võimalik igaühel väga hõlpsasti. Seejuures ei ole selliseid lõhna- ja maitseaineid võimalik kasutada ühelgi muul eesmärgil peale keelatud toote valmistamise. Seetõttu on haldusorganite hilisem tõlgendus õige. Varasemast ebaõigest halduspraktikast ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust sellise väärpraktika jätkumiseks.
17.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole oluline, kas bensiinijaamades, e-poodides või muudes müügikohtades on võimalik osta elektroonilise sigareti vedeliku keelatud maitsestajaid. Isegi kui selline keelatud kauplemine aset leiab, ei saa kaebajad nõuda kehtiva õigusega keelatud tegevuse lubamist ka neile.
18.Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel ei saa kaebajad nõuda ka ettekirjutuste tühistamist seetõttu, et tubakatoodetes on maitsestajate kasutamine lubatav. Seadusandjal on selles osas kaalutlusruum ning kaebajate ebavõrdset kohtlemist ei toimu. Juba 04.05.2005 vastu võetud TubS seletuskirja 350 SE I kohaselt on tubakatoodete tarbimine muutunud kogu maailmas globaalseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks, ohustades inimeste tervist ja pidurdades riigi majandusarengut. Rahvatervise kaitse huvides võib ringkonnakohtu hinnangul olla piirata enam just elektroonilise sigareti kasutamise meeldivust, sest see võib olla suitsetamisega alustajatele sageli esimene kasutatav toode. Esimese tootega kokkupuute väiksema atraktiivsuse tagamisega on võimalik piirata ka tubakatoodete ja elektrooniliste sigarettide kasutamise 7(8)
3-23-807 levikut ja seeläbi paremini saavutada seaduse eesmärki kaitsta rahvatervist. Elektroonilise sigareti tarvikute müüjaid ei kohelda ebavõrdselt.
19.Kaebajate huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole sama kaalukas kui avalik huvi, sest kaebajatel on lubatud muude kaupade müük. Kaebajad ei ole põhistanud, et just vaidlusaluste maitsestajate müük oleks ettevõtluse jätkumiseks määrava tähtsusega ja see tagaks majandustegevuse või turuosa säilimise.
20.Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-807 ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 määruse resolutsioon p 7 asjas nr 3-23-817 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.