Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. oktoobril 2026 (HKMS § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-24-833 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y sai 17. detsembril 2019 Finantsinspektsiooni (FI) väikefondi valitseja registreeringu. Y-le väljastati majandustegevuse registris (MTR) 24. jaanuaril 2020 finantseerimisasutusena tegutsemise tegevusluba nr FFA000371 (alaliigiga väikefondi valitseja). Ettevõtte põhitegevusalana on äriregistris märgitud muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine (EMTAK koodiga 64991 ).
2.Y esitas 26. septembril 2022 tegevusloa muutmise taotluse. Ta soovis muuta ettevõtte osanikke, juhatuse liikmeid, tegelikke kasusaajaid, kontaktisikut ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutavat isikut. Y osanikeks on e-äriregistri andmetel Q OÜ ja V, juhatuse liikmeteks ja tegelikeks kasusaajateks C ja V. Kontaktisikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutavaks isikuks on märgitud V.
3.Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 17. novembril 2022 ettevõttele puuduste kõrvaldamise teate. Ettevõttel puudusid nõuetekohased protseduurireeglid ja sisekorraeeskiri, veebilehe andmed, maksekonto õiend ning puudulik oli teenuse kirjeldus. Lisaks puudusid V ja C haridustaset tõendavad dokumendid ning V päritoluriigi karistusregistri tõend.
4.RAB edastas 24. märtsil 2023 ettevõttele uue puuduste kõrvaldamise teate ettevõtte maksekonto kohta informatsiooni saamiseks. RAB palus ettevõttel selgitada, kuidas toimub ettevõtte igapäevane asjaajamine ilma maksekontota. Ettevõtja edastas RAB-le vastuse samal päeval, et maksekonto puudub.
5.RAB saatis 7. augustil 2023 ettevõttele e-kirjaga küsimused teenuse pakkumisega alustamise kohta ning palus esitada kliendinimekirja ning kirjeldada, milliseid teenuseid ning millal on klientidele osutatud. Lisaks palus RAB esitada ettevõtte maksekonto jaanuar 2023 – juuli 2023 filtreerimata väljavõtte.
6.Y juhatuse liige V vastas 9. augustil 2023, et ettevõtja ei ole teenuse pakkumisega alustanud, ei oma maksekontot, kuid plaanib selle augustikuu jooksul avada. V selgitas, et ettevõttel ei ole kulusid ega tulusid, sest tegevus puudub.
7.Ettevõtte Y lepinguline esindaja F saatis 9. augustil 2023 RAB-le teavituse, milles palus arvestada, et Y on tegevusega alustanud siis, kui sai 24. jaanuaril 2020 DDD täisosanikuks. Pärast omanike muutmist ootab ettevõtja RAB otsust tegevusloa muutmiseks, kuna alles pärast seda on võimalik alustada infrastruktuuri loomisega.
8.RAB edastas 24. augustil 2023 uue puuduste teate ning palus edastada informatsiooni, mida kajastatakse FI-le edastatavates aruannetes. RAB soovib andmeid, mida ettevõtja esitab Eesti Panga ja FI andmekogumisportaali kaudu, täites aruanded nimetustega AIF ja AIFM. FI-le iga-aastaste aruannete esitamise kohustus tuleneb investeerimisfondide seaduse (IFS) § 454 lg-st 1. RAB palus eelnimetatud teabe lisada tegevusalade lõikes MTR keskkonda hiljemalt 06.09.2023. Ettevõtja nõutud informatsiooni ei esitanud.
2(9)
3-24-833
9.RAB edastas 28. novembril 2023 ettevõttele ja tema esindajale uuesti küsimused teenuse pakkumisega alustamise kohta ja palus esitada tõendid, sest ei saanud varasemalt esitatud dokumentidest kinnitust, kas ettevõtja on teenuse osutamisega alustanud. Ainuüksi usaldusfondi registreerimine ei ole tegevusega alustamine. RAB soovis infot põhjusel, et V on lisatud ettevõtte juhatuse liikmeks alles 7. novembrist 2022, aga tegevusluba väljastati ettevõttele 24. jaanuaril 2020 ning ettevõtja pidi teenuse osutamisega alustama hiljemalt 24. juulil 2020. RAB-l puudus informatsioon, kas enne struktuurilisi muudatusi pakuti väikefondi teenust. RAB uuris, kas Y on esitanud FI-le iga-aastased aruanded, kui suur on olnud ettevõtte käive iga tegutsetud kalendrikuu kohta ning kui palju on kliente praegu, kes on teinud fondi sissemakseid ning kuhu fond on ise investeeringuid teinud. RAB hoiatas ettevõtjat, et vastamata jätmise korral ei ole haldusorganil võimalik menetlusega jätkata ning RAB keeldub tegevusloa muutmisest ning tunnistab ettevõtte tegevusloa kehtetuks.
10.Y esindaja edastas 28. novembril 2023 RAB-le e-kirja, milles teavitas, et soovib otsuse projekti ettevõtte tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Ettevõtte esindaja saatis 29. novembril 2023 RAB-le uue kirja ning selgitas, et ettevõtja on teenuse pakkumisega alustanud, sest on loonud 24. jaanuaril 2020 DDD. Sellest hetkest on fond kättesaadav investoritele ning taotleja on fondi valitsenud, muu hulgas taganud selle administreerimist, aruannete esitamist jms. Esindaja selgitas sedagi, et eelmisel osanikul ei õnnestunud fondile investoreid leida, millest tulenevalt oli vajalik teha muudatusi struktuuris. Ettevõtja on avanud maksekonto, lisanud selle õiendi MTR-i ning 10. mail 2023 asutanud teise fondi ZZZ, kuhu kavatseb kaasata investoreid ja mis on teenuse pakkumiseks valmis.
11.RAB tunnistas 8. märtsi 2024. a otsusega nr 6-1/21-1 Y tegevusloa kehtetuks, sest Y ei ole tegevusega alustanud kuue kuu jooksul tegevusloa väljastamisest (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 lg 1 p 3; majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p 1). Ettevõttel puuduvad maksekonto, käive, tulud ja kulud. Usaldusfondi loomine ei ole tegevusloastatud teenuse pakkumine. Majandusaasta aruannete kohaselt usaldusfondis tegevust ei toimunud.
12.Y esitas halduskohtule kaebuse RAB 8. märtsi 2024. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja alustas tegevust; 2) 2020. a, 2021. a ja 2022. a majandusaasta aruannetes kajastatakse tegevusalal saadud müügitulu. Kaebaja valitseb kahte usaldusfondi. Kaebaja alustas fondide administreerimisega nende asutamise momendist, mh suhtleb klientidega; 3) isik tegutseb fondide valitsemise valdkonnas, kui ta administreerib või pakub fondi. ZZZ on registreeritud 10. mail 2023, s.o enam kui kolm aastat pärast seda, kui väljastati finantseerimisasutusena tegutsemise tegevusluba. Samuti toimus usaldusfondi registreerimine pärast seda, kui 3. novembril 2022 toimus kaebaja osanike ja juhatuse muutus; 4) kaebaja juhtkond tegeleb aktiivselt fondi materjalide tutvustamisega ja läbirääkimiste pidamisega potentsiaalsete investoritega. Selleks on töötatud välja fondi tutvustavad materjalid. Kaebaja juhtkond on sõlminud esialgsed kokkulepped investoritega, mistõttu on kaebajal olemas kliendid, kellele tegevusluba nõudvaid teenuseid pakutakse; 5) RAB teostas kaalutlusõigust ebaõigesti.
13.RAB taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei alustanud majandustegevusega hiljemalt 24. juulil 2020. Seda ei tõenda usaldusfondi asutamine; 3(9)
3-24-833 2) kaebaja pole isikutele teenuseid pakkunud. Majandusaasta aruannetest nähtub, et sissemakseid fondi pole tehtud ning tegevust ei toimu. Ta pole oma tegevust reklaaminud ega otsinud kliente; 3) see, mis toimus ZZZis 2023. a-l, ei oma tähendust; 4) juhatuse liige V kinnitas, et majandustegevust ei toimunud; 5) kaebaja kõik nimetatud tegevused (mis olid justkui valmis maiks 2023) on teenuse pakkumist ettevalmistavad tegevused, mitte aga majandustegevusega alustamine; 6) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 puhul on tegemist imperatiivse sättega ja RAB-l puudub siinsel juhul kaalutlusõigus.
14.Tallinna Halduskohus jättis 4. novembri 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaselt tuleb taotletud tegevusalal tegutsema asumise all mõista reaalset teenuse osutamist turul, mitte pelgalt selleks tehtavaid ettevalmistusi. Kuna seadusandja on tegutsemise alustamiseks ette näinud üksnes kuuekuulise ajavahemiku, ei saa seadusandja eesmärgiga kooskõlas olevaks pidada olukorda, kus tegevusloa omanik veel mitme aasta jooksul pärast loa saamist tegelikkuses turul teenuseid pakkuma ei hakka. RahaPTS-i normide eesmärgiks on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lg 1). RahaPTS § 75 lg 1 p 3 mõtteks on RahaPTS eelnõu (459 SE) seletuskirja kohaselt muu hulgas vältida olukorda, kus praktikas võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks, mitte teenuse osutamiseks. Sellisel juhul esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö igaks juhuks; 2) RAB on õigesti leidnud, et kaebaja väljatoodud tegevused on käsitatavad ettevalmistavate tegevustena, mitte tegevusalal tegutsemisena RahaPTS § 75 lg 1 p 3 mõttes. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks hiljemalt 24. juulil 2020 majandustegevusega alustanud pärast DDD asutamist. 10. mail 2023 ZZZi registreerimine ei tõenda, et kaebaja oli 2020‒2023 reaalselt tegelenud majandustegevusega ning teenuse pakkumisega. RAB järeldusi toetavad nii kaebaja majandustegevust puudutavad dokumendid kui ka kaebaja juhatuse liikme RAB-le antud selgitused. DDD 2020. a, 2021. a ja 2022. a majandusaasta aruannetest nähtuvalt fondis tegevusi ei toimunud, sissemakseid fondi ei tehtud. Ettevõtja juhatuse liige kinnitas 2023. a vastuses RAB-le, et ettevõttel maksekonto puudub. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks oma tegevust reklaaminud, otsinud potentsiaalseid kliente ja/või pidanud läbirääkimisi pärast tegevusloa saamist, s.o ajavahemikus 24. jaanuarist 2020 – 24. juulini 2020. Võimaluse esitada tõendeid ja dokumente on RAB andnud korduvalt; 3) kaebaja juhatuse liige V vastas 9. augustil 2023 RAB-le järgmist: „Tänaseks Y ei ole veel alustanud oma tegevust. Maksekonto ei ole veel loodud. Planeeritakse avada konto selle kuu jooksul. Ettevõttel puuduvad kulud ja tulud kuna tegevust pole.“ (vt RAB 22. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisa 1). Kaebaja lepinguline esindaja F kinnitas 29. novembril 2023 RAB-le järgmist: „Kahjuks ei õnnestunud eelmisel juhatajal leida fondile investoreid ning fondivalitseja oli müüdud. Hetkel toimub uue infrastruktuuri loomine protsess, kus avatakse uusi pangakontosid ja viiakse läbirääkimisi potentsiaalsete investoritega.“ (vt RAB 22. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisa 2). Küsimusele, „kui suur on olnud käive iga tegutsetud kalendrikuu kohta?“, vastas F, et „0 eurot“. Küsimusele, „kui palju on kliente käesoleval hetkel, kes on rahad fondi kandnud?“, vastas F, et „Kliente pole, kuid on läbirääkimised potentsiaalsete klientidega.“ Küsimusele, „kuhu fond on investeeringuid teinud?“ vastas F, et „Hetkel fondid ei ole teinud investeeringuid.“ Esitatud vastused kinnitavad, et ka aastal 2023. a ei olnud kaebaja asunud taotletud tegevusalal tegutsema. Pelgalt fondide asutamine ei ole käsitatav tegutsema asumisena RahaPTS § 75 lg 1 p 3 mõttes. Samuti ei tõenda pelgalt deklareeritud müügitulu majandusaasta aruandes ettevõtte tegevust loakohustusega 4(9)
3-24-833 tegevusalal. See võib olla üheks tõendiks, kuid RAB nõudmise korral tuleb ettevõtjal kirjeldada ja vajadusel tõendada, milliseid tegevusi oma tegevusalal on reaalselt tehtud. Selgitused ei saa olla üldsõnalised. RAB ei pea neid ka kaebaja asemel ise asuma sisustama; 4) kuigi RAB 7. augustil 2023 kaebajale saadetud küsimused puudutasid perioodi jaanuar 2023 – juuli 2023, on V antud selgitustest ja F hilisematest selgitustest näha, et tegevusala tegevusi ei toimunud ka varasematel aastatel; 5) tähtsust ei oma see, kas kaebaja uus juhatuse liige V ja osanikud teadsid, et kaebaja ei ole tegevusega 6 kuu jooksul pärast tegevusloa saamist alustanud. Kui kaebaja omanik esitas müügilepingus valeinfot või jättis teatamata, et tegevusega ei ole alustatud, siis on see müüja ja ostjate tsiviilõiguslik sisesuhe. Seaduses sätestatud tegutsemiskohustus ei ole sõltuv asjaolust, kas osanik või juhatuse liige teadis tegutsema hakkamise kohustuse olemasolust; 6) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 puhul on tegemist imperatiivse sättega ning RAB-l puudub selle normi kohaldamisel kaalutlusõigus. Iseäranis olukorras, kus mitu aastat hiljem tegevusloa saamisest alles toimuvad fondide käivitamiseks ettevalmistavad tegevused. Vastustaja tegevus ei ole olnud ebaproportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
15.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu 4. novembri 2024. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus on tegutsemise mõiste liiga kitsaks tõlgendanud. Tegevuse alustamist ei saa samastada üksnes klientide olemasolu, sissemaksete laekumise või investeeringute tegemisega. Ka ettevalmistavad tegevused (fondide loomine, organisatsiooni ülesehitamine, investorite otsimine, läbirääkimised, infrastruktuuri loomine) võivad näidata tegutsema asumist; 2) RAB ja halduskohus ei hinnanud piisavalt tema esitatud selgitusi ja muid tõendeid tegevuse ettevalmistamise kohta. Tegevuse puudumist ei saa järeldada pelgalt asjaolust, et fondil ei olnud veel kliente või investeeringuid; 3) 2023. a olukorra põhjal ei saa teha kindlat järeldust 2020. a kohta. Hilisem tegevusetus ei tõenda automaatselt seda, et tegevust ei alustatud kuue kuu jooksul pärast loa saamist; 4) ettevõtte omandamisel ei olnud uutel omanikel või juhatuse liikmetel teadmist väidetavast varasemast rikkumisest. Seetõttu on ebaõiglane, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed langevad uuele juhtkonnale; 5) tegevusloa kehtetuks tunnistamine on liiga range meede olukorras, kus ettevõttel oli kavatsus tegevust jätkata ning käisid ettevalmistavad tegevused investorite kaasamiseks ja fondide käivitamiseks. Arvestada oleks tulnud juhtumi asjaolusid ning olema leebem.
16.RAB taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei alustanud tegevusloaga hõlmatud tegevust. RahaPTS nõuab mitte lihtsalt ettevõtte olemasolu või ettevalmistavat tegevust, vaid tegutsemist just tegevusloaga hõlmatud valdkonnas. Fondivalitseja puhul tähendab see teenuse osutamist klientidele, mitte üksnes fondide registreerimist või administreerimist. DDD majandusaasta aruannetest nähtub, et aastatel 2020–2023 ei toimunud fondis tegevust ega tehtud sissemakseid. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks hiljemalt 24. juulil 2020 reaalselt teenuseid pakkunud; 2) puudusid kliendid, investeeringud ja tegelik äriline tegevus. Kaebaja enda esindajad kinnitasid 2023. a-l, et ettevõttel puudusid kliendid, investeeringud, tulu, kulud ja isegi maksekonto. Samuti puuduvad tõendid, et ettevõtja oleks kuue kuu jooksul pärast tegevusloa saamist reklaaminud oma teenuseid, otsinud kliente või pidanud investoritega läbirääkimisi. 5(9)
3-24-833 Teenuse pakkumise valmisolek peab olema tõendatav reaalse tegevusega, mitte üksnes tulevikuplaanidega; 3) fondide asutamine ei tähenda majandustegevusega alustamist. Fondide loomine või nende administreerimine ei ole piisav tegutsema asumiseks. Usaldusfondi registreerimine on tehniliselt lihtne toiming ega tõenda klientide teenindamist ega finantsteenuse osutamist. Teise fondi loomine pärast RAB järelepärimisi võib viidata soovile luua näiline mulje tegevuse olemasolust; 4) apellant ajab segamini ettevõtte tegevuse ja tegevusloaga hõlmatud tegevuse. Eristada tuleb ettevõtte kui organisatsiooni toimimist (juhatus, kontaktisikud, infrastruktuur jne) tegevusloaga hõlmatud majandustegevust (teenuste osutamine klientidele). RahaPTS § 75 lg 1 p 3 puudutab üksnes teist; 5) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on imperatiivne norm. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel puudub kaalutlusõigus. Kui tegevusalal ei ole kuue kuu jooksul tegutsema asutud, peab RAB tegevusloa kehtetuks tunnistama sõltumata ettevõtte hilisematest selgitustest või kavatsustest; 6) proportsionaalsuse ja heausksuse argumendid ei ole asjakohased. Kuna tegemist on imperatiivse normiga, ei saa RAB hinnata, kas tegevusloa kehtetuks tunnistamine on konkreetse ettevõtja suhtes leebe või range meede. Uute omanike või juhatuse liikmete võimalik teadmatus ei mõjuta normi kohaldamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid täies ulatuses (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuse väidetele vastamiseks peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda eelkõige RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaldamise eeldustel, tegevusloaga hõlmatud tegevusalal tegutsema asumise mõistel, tõendamiskoormusel ning normi imperatiivset iseloomul.
18.Apellatsioonkaebuse keskne väide on, et kaebaja asus tegevusloaga hõlmatud tegevusalal tegutsema juba DDD asutamise ja fondivalitsejana tegutsemisega ning et tegevuse alustamiseks ei ole vältimatult vajalik klientide olemasolu, sissemaksete laekumine või investeeringute tegemine. Kaebaja tugineb seejuures MSÜS § 3 lg-tele 1 ja 2 ning IFS-i sätetele, mille järgi fondivalitseja tegevus võib hõlmata fondi valitsemist, administreerimist ja pakkumist. Kaebaja hinnangul näitavad fondide asutamine, fondidega seotud kohustuste täitmine, investorite otsimine, läbirääkimised ja infrastruktuuri rajamine tegevusega alustamist.
19.Halduskohus ja RAB lähtusid õigesti sellest, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaldamisel ei tule hinnata üksnes ettevõtja üldist valmisolekut või sisemisi ettevalmistusi, vaid seda, kas ettevõtja on asunud tegutsema just tegevusloaga hõlmatud tegevusalal. Vaidlusalune tegevusluba anti finantseerimisasutusena tegutsemiseks alaliigiga väikefondi valitseja. Seetõttu tuleb hinnata, kas kaebaja tegevus avaldus objektiivselt tuvastatavates toimingutes, mis olid suunatud tegevusloaga hõlmatud teenuse tegelikule pakkumisele või osutamisele, mitte üksnes ettevõtte või fondi formaalse struktuuri loomisele.
20.RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohustab RAB-d tunnistama RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Taotletud tegevusalal tegutsema asumise all tuleb mõista reaalse majandustegevuse alustamist tegevusloaga hõlmatud valdkonnas, mis avaldub teenuse tegelikus pakkumises või osutamises või muudes objektiivselt tuvastatavates tegevusloaga 6(9)
3-24-833 hõlmatud toimingutes. Piisav ei ole üksnes ettevalmistavate toimingute tegemine, kui neist ei nähtu tegevusloaga hõlmatud teenuse tegelikku pakkumist või osutamist. Ettevalmistuste tegemine, organisatsiooni korrastamine või infrastruktuuri rajamine võib olla tegevuse alustamise eelduseks, kuid ei ole iseenesest tegevusloaga hõlmatud tegevusalal tegutsema asumine. Majandustegevusega alustamist pidi ettevõtja haldusmenetluses piisavalt selgitama ja vajaduse korral tõendama (vt nt TlnRnKo 3-21-2636, p 10; 3-23-1599, p 10).
21.RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärk on vältida nn riiulilubasid, s.t olukorda, kus tegevusluba omandatakse või hoitakse üksnes usaldusväärsuse suurendamiseks, kuid tegevusloaga hõlmatud tegevust tegelikult ei alustata ega teenust ei pakuta. Kuuekuuline tähtaeg kaotaks sisulise tähenduse, kui selle täitmiseks piisaks üksnes sisemistest ettevalmistavatest toimingutest või tegevusloa saanud juriidilise isiku vormilisest olemasolust. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas RahaPTS eesmärgiga suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust ning tõkestada Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.
22.Kaebaja viide IFS-i sätetele ei vii teistsuguse järelduseni. Ka siis, kui fondivalitseja tegevust hinnata IFS-is kasutatud fondi valitsemise, administreerimise või pakkumise mõistete kaudu, peab tegutsemine avalduma objektiivselt tuvastatavates toimingutes. Sellisteks toiminguteks võivad sõltuvalt asjaoludest olla näiteks fondi osade pakkumise tegelik välissuhtlus, investoritega sõlmitud kokkulepped, sissemaksed, fondi vara investeerimine, osakute või osade väljalaskmise või tagasivõtmise toimingud, investoritele teenuse osutamine või muu tegevus, millest nähtub, et fondi valitsemist ei ole üksnes formaalselt deklareeritud. Pelgalt usaldusfondi registrikanne, sisemine valmisolek või hilisem kavatsus investoreid kaasata ei näita, et tegevusega oleks RahaPTS § 75 lg 1 p 3 tähenduses alustatud.
23.Kaebaja väide, et majandusaasta aruannetes kajastatud müügitulu tõendab tegevusloaga hõlmatud tegevust, ei ole piisav teistsuguse järelduse tegemiseks. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et müügitulu kajastamine võib olla üks tõend, kuid vaidluse korral peab ettevõtja suutma selgitada ja tõendada, millisest tegevusest tulu tekkis ning kas see oli seostatav tegevusloaga hõlmatud teenusega. Kaebaja ei ole esitanud näiteks klientide või potentsiaalsete investoritega peetud konkreetset ettevõttevälist suhtlust tõendavaid dokumente, fondi sissemakseid, investeerimisotsuseid, maksekonto väljavõtteid ega muid tõendeid selle kohta, et ta oleks kuue kuu jooksul pärast tegevusloa saamist tegevusloaga hõlmatud teenust pakkunud või osutanud. Seevastu kinnitasid kaebaja enda esindajad haldusmenetluses klientide, investeeringute, käibe ja maksekonto puudumist.
24.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osas, et üksnes 2023. a olukorrast ei saa automaatselt järeldada, et tegevust ei toimunud 2020. a-l. Siinses asjas ei põhine järeldus siiski üksnes hilisemal tegevusetusel, vaid objektiivsete tõendite puudumisel kogu asjakohase perioodi kohta ning kaebaja enda esindajate selgitustel. Kui kaebaja väidab, et ta alustas 2020. a-l tegevusloaga hõlmatud tegevust ja seejärel tegevus peatus või ei arenenud edasi, pidanuks ta esitama tõendid, millest nähtunuks tema varasem tegevus. Selliseid tõendeid ei ole esitatud. DDD majandusaasta aruannetest nähtub, et fondis tegevust ei toimunud ja sissemakseid ei tehtud. Ka 2023. a-l antud selgitused kinnitasid, et kliente ei olnud, fondid ei olnud investeeringuid teinud ja ettevõtte tegevuses ei ilmnenud kontrollitavaid asjaolusid, mis viitaksid tegevusloaga hõlmatud tegevuse alustamisele enne 24. juulit 2020.
25.Samuti ei toeta kaebaja seisukohta ZZZ asutamine 10. mail 2023. See toimus ligi kolm aastat pärast kuuekuulise tähtaja möödumist ning tegevusloa muutmise menetluse ajal. 7(9)
3-24-833 Hilisem fondi loomine võib näidata kaebaja kavatsust tulevikus tegutseda, kuid ei tõenda, et ta alustas tegevusloaga hõlmatud tegevust hiljemalt 24. juulil 2020. Ka hilisemate ettevalmistuste puhul on oluline, et need ei asenda seaduses sätestatud kohustust alustada tegevusloaga hõlmatud tegevusega kuue kuu jooksul loa väljastamisest.
26.RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaldamine sõltub objektiivsest asjaolust, mitte sellest, kas uued omanikud või juhatuse liikmed teadsid varasema tegevuse puudumisest. Kui ettevõtja ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul tegevusloaga hõlmatud tegevusalal tegutsema asunud, ei muuda omanikuvahetus normist tulenevat tagajärge. Kui varasem omanik või juhatuse liige andis osaühingu osaluse võõrandamisel ostjale ebaõiget teavet või jättis olulise teabe avaldamata, võib see olla asjakohane tsiviilõiguslikes suhetes, kuid see ei välista RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaldamist RAB-i ja tegevusloa omaja vahelises avalik-õiguslikus suhtes.
27.Kaebaja väide valitud meetme ebaproportsionaalsusest ei anna alust vaidlustatud RAB otsuse tühistamiseks. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on sõnastatud kategooriliselt ega jäta haldusorganile kaalutlusõigust. Sätte sõnastus näeb ette, et kui normi eeldused on täidetud, tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks. Seadus ei anna RAB-le võimalust jätta tegevusluba kehtima põhjusel, et ettevõtja soovib tulevikus tegevust alustada või et tegevusloa kehtetuks tunnistamine on ettevõtja jaoks ebasoodne. Normi kohaldamise eelduste täidetuse korral ei pidanud RAB eraldi kaaluma, kas kaebaja huvid õigustavad tegevusloa kehtima jätmist. Eeltoodu ei välista siiski kohtulikku kontrolli selle üle, kas normi kohaldamise eeldused olid täidetud ja kas norm on põhiseadusega kooskõlas. Siinses asjas puudub alus järeldada, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 oleks põhiseadusega vastuolus. Vaidlusalune norm piirab ettevõtlusvabadust. Normil on legitiimne eesmärk suurendada tegevusloakohustusega finantssektori läbipaistvust ja usaldusväärsust ning vältida tegevuslubade hoidmist ilma tegeliku tegevuseta, hoides nõnda ka kokku järelevalvele kuluvat riigi ressurssi. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on sobiv ja vajalik meede selle eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus ettevõtja ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul tegevusloaga hõlmatud tegevusega alustanud. Siinsel juhul pole ettevõtlusvabaduse riive vaidluse asjaoludel ebaproportsionaalne. Tegevuse alustamise nõue ja selle täitmata jätmise õiguslik tagajärg pidid tegevusloa omajale olema teada. Norm suunab (tulevast) ettevõtjat analüüsima, kas tegevusluba taotleda. Kuuekuuline tähtaeg tegevusega alustamiseks suunab ettevõtjat tegema äriplaani, mille alusel oleks võimalik reaalselt tegevust alustada seda mh nii turuolukorra selginemise kui ka oma võimalike äriplaanide osas. Ettevõtlusvabaduse riivet ei saa pidada ülemääraseks (s.o ebamõõdukaks) olukorras, kus äriühing ei ole tegevusloaga hõlmatud ettevõtlusega sisuliselt alustanud. Kaebaja pole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et nt ka seaduses nimetatud periood kaebaja soovitud tegevuse alustamiseks oleks ilmselgelt liiga lühike. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine järgnes, kuna tegevusloa omaja ei olnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul tegevusloaga hõlmatud tegevusega alustanud. Ettevõtjal ei ole takistatud taotleda uut tegevusluba, kui ta vastab seaduses sätestatud nõuetele
28.Eeltoodu tõttu on halduskohus jätnud kaebuse õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust tühistada ega muuta.
29.6).
Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg
Kohtuotsuse avaldamisel asendada isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). 8(9)
3-24-833 (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.