Mittetulundusühing Koolituskeskus Sky Laser kaebus Eesti Töötukassa 02.09.2025 otsusele nr 7-10/25/16
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Mittetulundusühing Koolituskeskus Sky Laser Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde kaebaja 16.09.2026 esitatud seisukoht.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Lahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.10.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.17.10.2024 otsusega nr 166 kvalifitseeris Eesti Töötukassa (Töötukassa) Mittetulundusühingu Koolituskeskus Sky Laser (koolitusasutus) Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl 9). Koolitusasutustega koostöö aluseks on koostöö põhimõtted (alates 01.01.2024 (KP 2024) dtl 105 jj; ja alates 01.06.2025 (KP2025) dtl 11 jj).
2.13.02.2025 e-kirjaga pöördus Töötukassa MTÜ Koolituskeskus Sky Laser poole selgituste saamiseks seoses vajadusega kontrollida kahtlusi, et koolitusasutus mõjutab Töötukassa kliente osalemaks just koolitusasustuse koolitustel (dtl 69-70).
3.25.07.2025 allkirjastas Töötukassa Koolituskaardi kvalifitseerimiskomisjoni protokolli nr, mille punktiga 1.1 on otsustatud „Peatada koolituskaardi koostöö koolitusasutusega Mittetulundusühing Koolituskeskus Sky Laser (80201913).“. Otsus tugines sellele, et Töötukassal on tõendeid, et MTÜ Koolituskeskus Sky Laser on esitanud registreerimisteateid inimeste kohta, kes ei ole andnud teada oma soovist osaleda selle koolitusasutuse koolitusel. Eeltoodust tulenevalt oli Töötukassal alust arvata, et koolitusasutus taotleb Töötukassalt rahastust juhtudel, kui inimene ei ole soovi avaldanud koolitusel osaleda. Asjaolude uurimise ja selgitamise vajadusest tulenevalt peatati koostöö koolitusasutusega kuni asjaolude selgumiseni (dtl 9-10).
4.25.07.2025 kirjaga pöördus MTÜ Koolituskeskus Sky Laser Töökassa poole rõhutades, et MTÜ on valmis igakülgseks koostööks ja seisab hea selle eest, et kõik koolitusele registreerimised toimuksid läbipaistvalt ja kooskõlas Töötukassa koolituskaardi koostööpõhimõtetega. MTÜ on valmis esitama kogu küsitava teabe: kirjavahetuse konkreetse inimesega (e-kirjad, sõnumid, sotsiaalmeedia); telefoni ülevaated; muud asjakohased tõendid, mis aitavad juhtunu sisuliselt selgitada (dtl 6).
5.28.07.2025 e-kirjaga vastas Töötukassa MTÜ-le järgmiselt: „Täname valmisoleku eest teha koostööd. Praeguses faasis me rohkem infot ei saa jagada, kui selleks on aeg, teeme seda kindlasti.“ (dtl 5).
6.02.09.2025 otsusega nr 7-10/25/16 peatas Töötukassa MTÜ-ga Koolituskeskus Sky Laser koolituskaardi koostöö (dtl 69-73). Otsuse kohaselt on koolitusasutus on esitanud Töötukassale klientide koolitusele registreerumise kohta valeandmeid. Töötukassal puudub põhjus kahelda klientide ütlustes ja kirjutatus, kuna neil puudub selleks igasugune motiiv. Töötukassal õigus lõpetada koostöö, kui täienduskoolitusasutus on esitanud töötukassale koostöö käigus valeandmeid ja kui koolitusasutus ei ole usaldusväärne (KP2025 punktid 9.3.3.13 ja 9.3.3.15).
7.10.09.2025 määruse alusel on Tallinna Halduskohtu menetluses MTÜ Koolituskeskus Sky Laser kaebus Töötukassa 02.09.2025 otsuse nr 7-10/25/16 tühistamiseks. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 130-134).
8.17.07.2026 määras kohus poolte nõusoleku alusel (dtl 2, 137) asja lihtmenetluses läbi vaatamiseks ühes seisukohtade esitamise tähtaja ja otsuse kuulutamise ajaga (dtl 13). Kaebaja ei esitanud 17.07.2026 määruses toodud tähtaja jooksul kaebusele täiendavaid sisulisi põhjendusi.
9.15.08.2026 esitas kaebaja menetluses uued seisukohad (pädevus, ärakuulamisõigus, hinnang tõenditele), mida varem menetluses esitatud ei oldud, mistõttu kohus uuendas 19.08.2026 määrusega menetluse, andis vastustajale võimaluse kaebaja esitatule vastata ja määras uue otsuse kuulutamise aja (dtl 130).
10.16.09.2026 esitas kaebaja asja juurde lõplikud seisukohad ja palub neid kohtuotsuse tegemisel arvestada sõltumata sellest, et seisukohad on esitatud hilinemisega (dtl 187 jj).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja palub vaidlusaluse otsuse tühistada kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
11.1.Otsus on puudulikult motiveeritud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56) ja ebaproportsionaalne (HMS § 5, PS § 11), sest koostöö peatati täielikult ilma leebemaid alternatiive kaalumata. 2 (8)
11.2.Kaebajat ei ole ära kuulatud enne otsuse tegemist (HMS § 40 rikkumine). Kohtutoimikust ei nähtu kaebajale, et pärast 25.07.2025 koostöö peatamist oleks enne 02.09.2025 lõpliku otsuse tegemist esitatud kaebajale nimetatud konkreetsete juhtumite materjalid ning antud võimalus esitada nende kohta oma selgitused ja vastuväited. Samuti tugineb 02.09.2025 otsus olulises osas kolmandatelt isikutelt saadud andmetele ja Töötukassa enda poolt tehtud järeldustele.
11.3.Kliendikirjad ei tõenda iseenesest teadlikku valeandmete esitamist. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et Y.Y ja F.F teatasid Töötukassale, et nad ei pidanud ennast vastavale A2 koolitusele registreerunuks. Kaebaja vaidleb vastu sellele, et sellest asjaolust koos registreerimisteate olemasoluga tuleneks automaatselt ja ilma täiendava analüüsita vastustaja järeldus „teadvalt valeandmete esitamine“ kaebaja kui organisatsiooni poolt.
11.4.02.09.2025 otsuses viidatakse eraldi 04.04.2025 saadud kliendiinfole, mis puudutas MTÜ Kairos tegevust. MTÜ Kairos ja Mittetulundusühing Koolituskeskus Sky Laser on eraldiseisvad juriidilised isikud. Asjaolu, et üks füüsiline isik oli seotud mõlema juriidilise isikuga, ei võimalda iseenesest lugeda ühe juriidilise isiku tegevust teise juriidilise isiku tegevuseks.
11.5.Vastustaja esitatud andmeanalüüsi tõenduslik tähendus on piiratud. Samas ei tõenda suur kinnituskirjade arv iseenesest:klientide keelatud mõjutamist; valeandmete esitamist; ebaausate kauplemisvõtete kasutamist; konkreetse koostööpõhimõtte rikkumist. Lisaks ei ole 02.09.2025 vaidlustatud otsuses andmeanalüüsi tulemusi ega väidet enam kui 50 tühistatud kinnituskirja kohta esitatud sellisel kujul iseseisva koostöö lõpetamise alusena, nagu neid on hiljem kirjeldatud vastustaja 03.09.2025 kohtule esitatud seisukohas.
11.6.Vastustaja tugineb 06.11.2025 ja 10.11.2025 kirjadele järeldamaks, et kaebaja olevat ise tuvastanud vaidlustatud otsuse aluseks olnud rikkumise ning seetõttu kinnitavat need kirjad koostöö lõpetamise õiguspärasust. Selline järeldus läheb nende dokumentide tegelikust tõenduslikust tähendusest kaugemale. Kaebaja ei väida, et töötaja või juhatuse liikme tegevus ei võiks üldse omistuda juriidilisele isikule. Ajajoon on aga oluline vastustaja väite hindamisel, nagu oleks dokumentidest iseenesest tuletatav ühingu kui terviku teadlik ja süsteemne valeandmete esitamine, ning samuti ärakuulamise ja proportsionaalsuse seisukohalt. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja ei nõustu kaebaja kaebusega ja leiab, et see on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
12.1.Kaebajaga koostöö algne peatamine oli vajalik, et analüüsida põhjalikult kõiki asjaolusid, mis olid vastustajale teada ja mis võisid kogumis tingida kas koostöö jätkamise või siis lõpetamise. Antud juhul on tagajärjeks koostöö lõpetamine. Kaebajaga oli koostöö käigus alates 2025. aasta algusest tühistatud märkimisväärsel hulgal, üle 50 väljastatud kinnituskirja. Vastustajale oli selgunud, et kaebaja esitab vastustajale koolitusele registreerimise teateid ka siis, kui klient ei ole koolitusele registreerunud. Selgus, et kaebaja koolituste rahastamiseks on vastustaja, võrreldes teiste koostööpartneritega, kes kaebajaga sarnaseid koolitusi korraldavad, väljastanud märkimisväärselt rohkem kinnituskirju, mida näitab vastustaja andmeanalüüs, mis vastustaja hinnangul kinnitab koolituskaardi koostöö põhimõtete rikkumist.
12.2.Kaebaja pädevuses ei ole hinnata, millist koolitust vastustaja klient hetkes kõige rohkem vajas. Vastustaja selgitab, et kliendi koolitusvajadus ei pruugi seisneda vaid eesti keele koolitustes. Kliendi vajadusi tervikuna hindab vastustaja, pakkudes selleks tööturuteenuseid, mis aitavad inimest tööhõives püsida või sinna siseneda. Vastustaja hindab kas inimesel on koolitusvajadus, otsustab, kas kliendi valitud koolitus vastab kliendi koolitusvajadusele ja millises summas on kliendi eest koolituskulusid võimalik tasuda. Arvestades, et koolituskaardi alusel saab vastustaja tasuda kliendi eest 3 aasta jooksul 2500 eurot, tuleb kliendil hoolikalt kaaluda, milliseid koolitusi tal vaja on ja mis moel (veebis, klassis kohapeal õppega jms) ning
3 (8)
mis hinnaga valida. Klient peab saama seda teha ilma koolitusasutuse eelnevate suunavate mõjutusteta osalemaks just konkreetse koolitusasutuse koolitusel.
12.3.Avalduse esitamise seisuga kehtinud KP 2024 punkt 9.2 sätestas, et vastustajal on õigus koolituskaardi koostöö peatada kui ilmnevad asjaolud, mis annavad vastustajale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega ja seda kuni asjaolude selgumiseni. Seega nõustus kaebaja koostöö tingimustega ja pidi arvestama asjaoluga, et vastustajal on õigus antud alusel koostöö peatada. Koostöö peatamise ajal ei olnud kaebajal keelatud jätkata oma majandustegevusega ja osutada täienduskoolitusi teistele huvilistele, samuti tegeleda muu ettevõtlusega. Vastustaja rahastab jätkuvalt kaebaja koolitusi juba väljastatud kinnituskirjade alusel, kus klientide õpingud jätkuvad.
12.4.Vastustajale teadaolevalt on kaebaja ise tuvastanud, et X.Xi, kes oli mh 10.04.2025– 08.10.2025 MTÜ Koolituskeskus Sky Laser juhatuse liige, tegevus viis selleni, et vastustaja lõpetas kaebajaga koostöö. See, et kaebaja praegune juhatus, nagu märgib 15.08.2026 vastuses kaebaja, tutvus kohtutoimiku ja vaidlustatud otsusega, ei muuda asjaolu, et kaebaja on juba varasemalt vaidlustatud otsusest aru saanud ja tuvastanud rikkumise kaebaja poolel. Nimetatu kinnitab, et vastutaja on lõpetanud kaebajaga koostöö õiguspäraselt.
12.5.Kaebaja heidab vastustajale ette ärakuulamisõiguse rikkumist, kuid ei ole menetluse käigus esitanud ühtegi sellist faktilist asjaolu või tõendit, millest nähtuks, et tema täiendav ärakuulamine vahetult enne vaidlustatud otsuse tegemist oleks võinud mõjutada asja lahendust või viia teistsuguse otsuseni (HMS § 58). Vaidlustatud otsus tugineb tuvastatud asjaoludele, kogutud tõenditele ning on sisult õiguspärane.
12.6.Kaebaja ei vaidlusta, et Y.Y ja F.F ei pidanud ennast vastavale koolitusele registreerunuks. Kui inimene ei ole avaldanud kaebajale tahet osaleda konkreetsel kaebaja koolitusel, kuid kaebaja on sellegipoolest esitanud vastustajale teabe, et inimene on koolitusele registreerunud, siis oli ilmselgelt tegemist teadvalt valeandmete esitamisega vastustajale.
12.7.Vaidlustatud otsuses märgitud 16.07.2025 kahe kliendi ning 2025. aasta juunis nimetatud klientidega toimunud suhtlust, mis toimus telefoni teel või nõustamiskohtumisel vahetul suhtlemisel, ei ole Töötukassas protokollitud. Vastustaja 04.04.2025 kliendilt saadud info, et MTÜ Kairos kaudu pakuti talle eesti keele A1 veebikoolitust, selgitati, et kaebajal on koostöö vastustajaga ja küsiti koolituse eest lisaraha (dtl 70), puudutab otseselt vastustaja tegevust. Mõlema koolitusasutuse juhatuse liikmeks oli X.X.
12.8.Kaebajal endal on olemas info, kui palju kinnituskirju vastustaja talle on väljastanud ja kui palju ta neist kehtetuks tunnistas. Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud tõendeid ega veenvaid põhjendusi, mis seaksid kahtluse alla vastustaja tuvastatud asjaolud või neist tehtud järeldused.
12.9.Arvestades, et usaldusväärsus on koostöö eeltingimus, puudus kaebajaga koostöö jätkamiseks õiguslik alus. Seetõttu ei olnud võimalik eesmärki saavutada kaebaja õigusi vähem piirava meetmega ning vaidlustatud otsus on proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.09.2026 taotluse lahendamine
13.Kaebaja esitas 16.09.2026 seisukoha hilinemisega (dtl 153). Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Praegusel juhul ei põhjusta kaebaja seisukoha esitamine menetluse viibimist, kuna 4 (8)
puudub vajadus anda vastustajale omakorda võimalus uuesti esitada seisukoht. Kaebaja seisukoht on asjakohane vastustaja poolt 09.09.2026 esitatud tõendite osas. Kuigi on tegemist lihtmenetlusega, mis võimaldab küll tavapärasest lühemaid tähtaegu määrata, tuleb arvestada poole võimalusi seisukohtade esitamiseks tõendite osas (HKMS § 134 lg 1). Seega võtab kohus kaebaja 16.09.2026 seisukoha asja juurde. Sellisel juhul on mõlemad pooled saanud üksteise väidete ja kohtumenetluses esitatud tõendite osas seisukoha esitada. Kaebuse lahendamine
14.Vaidluse keskne küsimus on, kas vastustaja on 02.09.2025 otsusega õiguspäraselt peatanud MTÜ-ga Koolituskeskus Sky Laser koolituskaardi koostöö (dtl 69-73). Sealjuures vaidlevad pooled, mh kaebaja 16.09.2026 seisukohtades väljatoodu arvesse võttes, selle üle, kas kaebaja on haldusmenetluses kohaselt ära kuulatud, kas väidetav ärakuulamisõiguse rikkumine mõjutas vastustaja lõppjärelduse õigusust, kas vastustaja poolt otsuses kajastatud tõenditele on antud õige kaal ja kas otsus on piisavalt põhjendatud.
15.HMS § 40 lõike 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastu-argumente haldusorgani seisukohtadele. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Ärakuulamisõigust võib võimaldada kasutada vabas vormis. Isik saab oma õigust kõige täielikumalt kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures isikul ei pea olema võimalik tutvuda just akti projektiga (RKHKo 28.04.2014, 3-3-1-52-13, p 34).
15.1.Kaebaja ei ole vaidlustanud, et 2025. aasta aprillikuus toimus Töötukassaga suhtlus 08.04.2025 kirja osas, milles isik oli selgitanud, et ta ei olnud koolitusasutusele ühtegi koolitust kinnitanud (dtl 70-71). Kaebaja viitas koostöö ajutise peatamata jätmise otsuse järgselt vastustajale saadetud e-kirjas, et on valmis koostööks ja selgituste andmiseks (dtl 6). Töötukassa ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ärakuulamisõigust MTÜ-le enne 02.09.2025 otsuse tegemist võimaldati. Olukorras, kus koostöö ajutise peatamise otsuse tegemise põhjenduseks oli asjaolude väljaselgitamine (dtl 9-10), tulnuks kaebajale enne 02.09.2026 anda võimalus esitada seisukoht Töötukassa seisukohale ja kogutud tõenditele. Praegusel juhul puudus vastustajal õiguslik alus kaebaja ära kuulamata jätmiseks (HMS § 40 lg 3). Kaebajat ei saanud jätta ära kuulamata HMS § 40 lõike 3 punkti 2 alusel, sest selle sätte kohaldamine eeldab, et faktiliste asjaolude üle ei ole vaidlust ning haldusorganil ei ole otsust tehes kaalutlus- ega hindamisruumi, mille kohta menetlusosaline saaks anda täiendavaid selgitusi või esitada vastuväiteid (vt RKHKo 30.06.2025, 3-21-1337, p 13). Praegusel juhul ei ole tegemist taolise olukorraga. Seega on vaidlusalune otsus formaalselt õigusvastane. Menetlusnormi rikkumine ei ole aga haldusakti tühistamise aluseks kui see ei saanud mõjutada haldusakti õiguspärasust (HMS § 58).
15.2.Edasi tuleb hinnata seda, kas vastustaja ärakuulamisõiguse rikkumise tulemusel teinud kaalutlusvea (HMS § 4 lg 2) ning rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6), mistõttu on vaidlustatud otsus ka sisuliselt õigusvastane.
16.Vastustaja tugineb kaebajaga koostöö lõpetamisel kokkuvõtlikult sellele, koolitusasutus on esitanud Töötukassale klientide koolitusele registreerumise kohta valeandmeid. Koolitusasutus mõjutab Töötukassa kliente osalemaks just koolitusasustuse koolitustel ja see ei ole kooskõlas 5 (8)
koolituskaardi koostöö põhimõtetega (KP 2024 punktid 3.4. ja 3.5) (dtl 69-73). Koostöö lõpetamise õiguslikuks aluseks on KP 2024 ja KP 2025 punktid 9.2.3 koostoimes punktidega punktida 9.3.3.12, 9.3.3.13., 9.3.3.15 ja 9.3.3.19 (dtl 111, dtl 18).
17.Kohtumenetluses on kaebaja esitanud täiendavalt vastuväited seoses kliendikirjade tõenduslikku väärtusega (dtl 146); 16.07.2025 ja 2025. aasta juunikuu juhtumite tõendamisega (dtl 146 -147); seoses viidetega seotusele MTÜ Kairos tegevusega (dtl 147) ja Töötukassa esitatud andmeanalüüsiga (dtl 147). Ühtlasi viitab kaebaja, et varasema juhatuse liikme tegevus ja administraatori tegevus ei ole täies mahus ülekantav äriühingule (dtl 188).
18.Tööturuseadus ei piira koostöö lõpetamise põhjendamisel lubatavate tõendite ringi. Seega võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38). Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel on haldusorganil kohustus tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada. Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes. Täiendavalt peab arvesse võtma menetlusosalise kohustust esitada haldusorganile talle teada olevad ning menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3). Seega sõltub uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr konkreetse juhtumi asjaoludest. Tõendite kogumise viisi ja ulatuse määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1) (TlnRnKo 16.08.2023, 3-22-761/28, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
19.Töötukassa on selgitanud, et vaidlustatud otsuses märgitud 16.07.2025 kahe kliendi ning 2025. aasta juunis nimetatud klientidega toimunud suhtlust, mis toimus telefoni teel või nõustamiskohtumisel vahetul suhtlemisel, ei ole Töötukassas protokollitud (dtl 163). Seega ei ole need otsuses toodud väited tõendatud. Töötukassa on selgitanud, et 04.04.2025 kliendilt saadud info, et MTÜ Kairos kaudu pakuti talle eesti keele A1 veebikoolitust, selgitati, et kaebajal on koostöö vastustajaga ja küsiti koolituse eest lisaraha (dtl 70), puudutab otseselt vastustaja tegevust. Mõlema koolitusasutuse juhatuse liikmeks oli X.X (dtl 163). Nende väidete tõendamiseks ei ole vastustaja ühtegi tõendit esitanud ja on seega tõendamata. Konkreetsete valeandmete esitamisele tuginevate rikkumise tõendamisel ei ole piisav, et Töötukassa kinnitab vestluste olemasolu, kui selle kohta ei ole säilitatud mitte ühtegi tõendit (HMS § 32 lg 2).
20.Vaidlus puudub, et äriregistri kohaselt oli X.X kaebaja juhatuse liikmeks 10.04.2025 08.10.2025. Registreerimisteadete kuupäevadeks on 05.04.2025 ja 09.07.2025. (dtl 163). Kliendikirjad on esitatud 08.04.2025 ja 09.07.2025 (dtl 74-77). Praegusel juhul ei mõjuta äriühingu vastutust see, kas X.X tegutses äriühingu nimel töötajana või äriühingu juhatuse liikmena. Isiku tegevus on omistatav äriühingule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 ja 123 lg 1). Ka praeguse asja kontekstis ei ole oluline, et töötaja võis oma tegevust kaebaja juhatuse eest varjata või et ta tegutses omakasu eesmärgil (RKHKo 27.09.2022, 3-17-523/5, p 15-17). Kui juhatuse liige tegutseb äriühingu nimel on tema tegevus omistatav äriühingule (TsÜS § 31 lg 5, HMS § 13 lg 3). Sealjuures võib juhtorgani liikme tegevus olla käsitatav juriidilise isiku enda tegevusena ka siis, kui juriidilise isiku juhtorgani liige ületab sellega oma sisesuhtest tulenevat pädevust või rikub talle sisesuhtest tulenevaid kohustusi (RKTsKo 19.12.2018 nr 2-14-58411, p 16.2).
21.Töötukassa on esitanud asja juurde kliendikirjad (dtl 74-77), millest nähtub üheselt, et kaks inimest ei ole avaldanud soovi MTÜ poolt pakutavale koolitusele registreerumiseks, kuid samas on nende isikute osas olemas koolitusele registreerimise teated (dtl 181-182). Need kirjad tõendavad otseselt, et MTÜ on esitanud Töötukassale klientide koolitusele registreerumise kohta valeandmeid. Selle ümberlükkamiseks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. Asjaolu, et tegemist on teadliku tegevusega äriühingu poolt kinnitavad ka MTÜ enda kirjad Töötukassale (dtl 165-171), milles on viidatud otseselt sellele, Töötukassa partnerluse peatamise aluseks olevatele asjaoludele: „X.Xi tegevus tekitab uuesti olukorra, kus õppijaid registreeritakse 6 (8)
kursustele ilma nende teadliku nõusolekuta, neid eksitatakse ja kasutatakse ebaausaid võtteid, et saavutada registreerimine. Tema tegevus on väga sarnane sellele, mida ta tegi MTÜ Koolituskeskus Sky Laseris olles juhatuse liige.“ (dtl 167-168). E-kirjade näol võib tegemist olla küll organisatsioonilise hinnanguga (dtl 188) eelmise juhatuse liikme tegevusele nagu kaebaja viitab, kuid sellest nähtub praeguse MTÜ esindaja otsene kinnitus Töötukassale varasemalt toimunud rikkumise kohta.
22.HMS §-st 56 ei tulene, et kõik haldusakti toetavad argumendid tuleb lõplikul kujul esitada haldusmenetluses ning et kohtumenetluses ei tohiks haldusakti põhjenduste toetuseks, täpsustuseks või selgituseks esitada vähimatki uut teavet võrreldes haldusaktis ja vaideotsuses esitatuga. See oleks vastuolus õigusliku argumentatsiooni olemusega. Haldusorganil kui vastaspoolel peab olema võimalik kaebaja väidetele reageerida omapoolsete vastulausetega (RKHKo 22.09.2022, 3-20-1548/31, p 16). Vastustaja esitas kirjavahetuse kaebajaga (dtl 166168) vastuseks kaebaja poolt esitatud põhjendustele, mis muuhulgas viitas sellele, et äriühingu juhatuse liige on peale väidetavate valeandmete esitamist vahetunud. Seega on vastustaja täiendavad põhjendused asjakohased ja on püsinud lubatava argumentatsiooni piirides.
23.Osa vastustaja väidetest on tõendamata (vt käesoleva otsuse p 19), mistõttu ei saa need toetada vastustaja lõppjärelduse õigusust ja otsus on selles osas põhjendamisouudustega (HMS 54, § 56 lg 1). Siiski on vastustaja otsuses ära näidatud selle põhimotiivid ja tõendatud on valeandmete esitamine. Vastustaja on nõuetekohaselt põhjendanud, miks koostöö lõpetamine KP2024 ja KP2025 punkti 9.2.3 alusel koostoimes punktidega 9.3.3.12, 9.3.3.13, 9.3.3.15 ja 9.3.3.19 (dtl 110, dtl 18) on sellises olukorras proportsionaalne (dtl 72-73).
23.1.Leebema meetme kaalumine oleks asjakohane juhul, kui kaebaja oleks esitanud tõendid selle kohta, et valeandmete esitamine ei olnud teadlik ega tahtlik. Kohtu hinnangul peab hoolsusrikkumise korral vastustaja kaalutlusõiguse raames hindama rikkumise ulatust, korduvust ja tagajärgi, samuti võimalust, et rikkumine tulevikus kordub. Valeandmete esitamine tingib aga otseselt kahtluse isiku aususes ja tema esitatud informatsiooni usaldusväärsuses (vrdl RKHKo 26.05.2023, 3-21-54725, p 19; TlnRnKo 22.05.2018, 3-18-307, p-16-22).Valeandmete esitamine kahjustab seega Töötukassa võimalusi tugineda kaebaja esitatavale teabele ning seab kahtluse avalike vahendite usaldusväärse kasutamise. Seega ei ole käesoleval juhul rikkumiste kaalukuse võrdlemisel põhjendatud lähtuda üksnes rikkumiste arvust või rahalisest mahust. Praegusel juhul on kaebaja abstraktselt vaidlustanud kahe isiku tahteavalduse sisu ja kuidas seda. X.X mõistma pidi, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kummutaks isikute poolt selgelt väljendatu, et nende sooviks ei olnud koolitusel osaleda. Puudub mõistlik selgitus sellele, kuidas sai isiku nimega ja väga konkreetse koolitusega seotud registreerimisteade jõuda Töötukassale, ilma kaebaja tahtliku (võlaõigusseaduse § 104 lg 5) tegevuseta.
23.2.Tööturukoolitus on õpe, milles osalev tööotsija omandab või täiendab kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi või kohaneb tööturu nõuetega (Tööturuteenuse seadus § 17 lg 1). Töötukassa osutab tööturukoolituse teenust Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määrusega nr 90 kinnitatud „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (THP) raames. THP § 23 lõike 6 punkti 1 kohaselt saab vastustaja tasuda koolituskaardi alusel ühe sihtrühma kuuva inimese eest koolituskulusid kuni 2500 eurot ja seda 3 aasta jooksul kokku. THP § 23 lõike 4 alusel võimaldab vastustaja inimesel valida sobiva tööturukoolituse vastustaja kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuste pakutavate koolituste (koolituskaart) seast. Seega mõjutab valeandmete esitamine nii Töötukassa kliendi õiguseid kui ka hüvitamisele kuuluvate koolituste hulka. Seetõttu on oluliseks rikkumiseks valeandmete esitamine ka kahel juhul ja Töötukassal puudus vajadus tuvastada rohkemaid rikkumisi.
23.3.Kohus nõustub Töötukassaga, et inimene valib koolitusasutuse mõjutusel koolituse, mis ei aita kaasa või ei kata tema tegelikke vajadusi, ei ole avaliku raha kasutamine eesmärgipärane ning tagajärjeks kliendi koolituskaardi vahendite summa vähenemine ja vähenenud võimalused 7 (8)
tööhõivesse sisenemisel või püsimisel. Kohtu hinnangul on vastustajal legitiimne eesmärk kaitsta piiratud avalikke ressursse, jättes rahastamata koolitused, mis ei pruugi vastata kliendi vajadustele, vaid on valitud tingituna valeandmete esitamisest ja kaebaja koolituskaardi koosöös lubamatu mõjutustegevuse tulemusena.
23.4.Esitatud andmeanalüüsist (dtl 103-104) nähtub, et MTÜ koolituste rahastamiseks on vastustaja, võrreldes teiste koostööpartneritega, kes kaebajaga sarnaseid koolitusi korraldavad, väljastanud märkimisväärselt rohkem kinnituskirju. See tõend eraldiseisvalt ei kinnita valeandmete esitamist suuremas mahus kui kaks tõendatud juhtumit, kuid toetab ühes äriühingu e-kirjadega Töötukassale (dtl 165-171) põhjendatud kahtlust selles, et valeandmete esitamine võis olla süstemaatiline. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, sh võrdlusandmeid endal olemasolevate kinnituskirjade arvu pinnalt, mis seaks kahtluse alla, et vastustaja toodud arvutustes oleks kaebajasse puutuvalt ilmselge viga.
23.5.Olukorras, kus on tõendanud valeandmete esitamine ning kaebaja ei ole hajutanud kohtumenetluses ühegi tõendiga Töötukassa põhjendatud kahtlust, et see tegevus MTÜ-s võis olla ulatuslikum, on koostöö lõpetamine proportsionaalne meede.
24.Kaebaja kohtumenetluses toodud väited ei ole eeltoodust põhjendustel aluseks vaidlusaluse otsuse tühistamisele. Kaebaja on kohtumenetluses üldsõnaliselt seadnud kahtluse alla Töötukassa järeldused, kuid ei ole oma väidete tõendamiseks eitanud mitte ainsastki tõendit. Haldusmenetluses viitas kaebaja Töötukassale, et MTÜ on valmis esitama kogu küsitava teabe: kirjavahetuse konkreetse inimesega (e-kirjad, sõnumid, sotsiaalmeedia); telefoni ülevaated; muud asjakohased tõendid, mis aitavad juhtunu sisuliselt selgitada (dtl 6). Neid tõendeid kohtumenetluses esitatud ei ole. Kohus selgitas kaebajale korduvalt ühes viitega tõendamiskoormisele (dtl 131, 154), et kaebaja on viidanud ärakuulamisõiguse rikkumise kinnituseks tõenditele ja põhjendustele, mida ta oleks saanud esitada (dtl 145-146), kuid need on kohtumenetluses esitamata. Seega ei saanud ärakuulamisõiguse rikkumine mõjutada Töötukassa lõppjärelduse õigsust. Kokkuvõte ja selgitused
25.Töötukassa rikkus haldusmenetluses Mittetulundusühing Koolituskeskus Sky Laser õigust olla ära kuulatud, kuid see ei ole praegusel juhul mõjutanud lõppotsuse õigsust. Töötukassa 02.09.2025 otsus nr 7-10/25/16 materiaalselt õiguspärane ja alused selle tühistamiseks puuduvad, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
26.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.
27.Lahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.