Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1687
Haldusasi
Xi kaebus Eesti Töötukassa 30. aprilli 2021. a otsuse nr TVH/21/020265 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2022. a otsus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Helle Rebane ja Meelis Paavel
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Eesti Töötukassa 8. detsembri 2022. a menetlusdokumendi lisa ja Xi 15. mai 2023. a menetlusdokumendi lisad haldusasja toimikusse.
2.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-1687 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. juunil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-1687 Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X esitas 27.04.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
Taotluse järgi esinevad tal piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades.
2.SA Jõhvi Taastusravi Keskusekspertarst (TTO ekspertarst) Kaido Kangur koostas 29.04.2021 eksperthinnangu, milles leidis, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos prillidega ja piirangut ei tuvastatud. Kuulmislangust ei ole diagnoositud. Lülisambamuutuste foonil esineva seljavalu tõttu on piiratud eelkõige kehaasendi kestev säilitamine ja sundasendites tegutsemine. Pareese, tundlikkushäireid ega teisi neuroloogilisi ärajäämanähte pole tuvastatud ning ravipotentsiaal on osaliselt kasutamata. Taotleja on piiranguga osaliselt kohanenud, sest tema nimetatud trauma oli lapseeas, ka kerge skolioos on esinenud aastaid.
3.Eesti Töötukassa 30.04.2021 otsusega nr TVH/21/020265 tuvastati, et Xi töövõime ei ole vähenenud. Taotlejal tuvastati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Taotlejal on seljavalu tõttu kergelt piiratud sundasendite kestev säilitamine. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge liikumispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on prillidega kompenseeritud. Taotlejal on seljavalu tõttu kergelt piiratud sundasendite kestev säilitamine, kuid see ei takista töötamist.
X esitas 26.05.2021 Eesti Töötukassale vaide 30.04.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
Eesti Töötukassa 28.06.2021 vaideotsusega nr 1905 jäeti vaie rahuldamata.
Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb TTO ekspertarsti arvamusele. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast (www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022- 01/metoodika_luhikokkuvote.docx), milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile. Vaide esitaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline. Siiski peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Kuigi vaide esitajal esineb piirang liikumise valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Seetõttu ei 2(7)
3-21-1687 tuvastatud vaide esitajal töövõime vähenemist. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 0, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud (vt TVTS § 5 lg-d 1 ja 2; määruse nr 39 § 5 lg 1, § 6 lg-d 1, 3, 6, § 8 lg-d 5 ja 6). Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veel kord vaide esitaja terviseandmeid ja jäi varasema seisukoha juurde. Seljavalu tõttu on piiratud sundasendite kestev säilitamine. Võtmetegevuses seismine ja istumine vastab TIS-i andmetel vaide esitaja talitluslik võimekus kergele tegutsemispiirangule. Retseptipõhist valuravi ega ajutise töövõimetuse lehte vaide esitaja viimasel kahel aastal vajanud ei ole. Tegemist on kerge skolioosiga, mille ravi tavaliselt piirdub sihipärase võimlemisega. Vaidemenetluses on lisandunud neuroloog O. Kostyukovska 16.06.2021 epikriis, mis kinnitab, et muutused lülisambas on tagasihoidlikud. TTO ekspertarst tugines ortopeed E. Tcarkovi 07.05.2021 epikriisile, ortopeed D. Gvianidze 19.05.2016 epikriisile ning asjaolule, et taotluse esitaja ei ole käinud taastusravil ega vajanud valuravi. TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna vaide esitaja töövõime ei ole vaidlustatud töötukassa otsuse kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt jäetud toetus määramata.
6.X esitas 24.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 30.04.2021 otsuse nr TVH/21/020265 tühistamise nõudes. Kaebaja terviseseisund ei ole paranenud. Kaebajal oli lapsepõlves trauma ja ta on olnud haige 30 aastat. Taastusravi ei ole varem aidanud ning kaebajal ei ole olnud enam võimalust seal käia, sest viie aasta jooksul on tal sündinud kolm last.
Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata.
Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Lembi Aug koostas 25.02.2022 seisukoha, milles nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. Perearst V. Bukina 04.05.2021 epikriisi kohaselt pole kaebaja perearstile pöördunud mitu aastat ning epikriisis kajastatud pöördumine oli eelkõige seotud töövõime hindamise vormistamisega. Retseptipõhist valuravi vaide esitaja viimasel kahel aastal vajanud ei ole. Taastusravis osalemist viimase viie aasta jooksul terviseandmed ei kajasta. Kaebajal on mõõdetud skolioos 9 kraadi. Tegemist on kerge skolioosiga, mille ravi piirdub tavaliselt sihipärase võimlemisega. Seljavalude ravijuhendi kohaselt on seljavalude esinemisel määrava tähtsusega pidev võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks ja normaalse eluga jätkamine, mis juhib tähelepanu valust eemale ning soodustab tegutsemisvõime paranemist. Seljavalud võisid tugevneda raseduse perioodil. Raseduse korral esinevate seljavalude puhul ei ole tegemist püsiva seisundiga töövõime hindamise kontekstis. Seljavalusid leevendavad olulisel määral massaaž ja spetsiaalselt rasedatele mõeldud harjutused. Eriarstide (neuroloog, ortopeed) soovitatud taastusravivõimaluste varasem kasutamatajätmine ja korduvad rasedused ei anna alust piirangute raskusastmete muutmiseks, 3(7)
3-21-1687 sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse püsivaid piiranguid adekvaatse ravi foonil. Varem Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsivat töövõimetust ei saa siduda töövõime hindamisega töötukassa poolt, sest need on reguleeritud erinevalt. Vaidlustatud otsus on kooskõlas TVTS § 5 lg-tega 1 ja 2 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) §-ga 6 ning § 8 lg-ga 6.
8.Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Töövõime hindamisse kaasatud TTO ekspertarst leidis eksperthinnangus, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia. Kerget piirangut tähistatakse võtmetegevuse raskusastmega 1 ning tegemist on piiranguga, mis eriti ei takista isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (vt määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määruse nr 39 § 8 lg 5). Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuna eksperdiarvamuse järgi on võtmetegevuse raskusaste 1, siis ei ole kaebaja töövõime vähenenud. L. Aug nõustus oma eksperdiarvamuses nende järeldustega, tuginedes seejuures TIS-i andmetele. Ta leidis, et ravipotentsiaal on seni täies mahus kasutamata. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega ega korranud neid. Töövõime hindamise menetlus on toimunud TVTS alusel, järgides määrusega nr 39 kehtestatud korda, sh töövõime hindamise metoodikat.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses varasemaid seisukohti.
10.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja lähtus vaidlustatud haldusaktide andmisel TVTS-st, määrusest nr 39 ja töövõime hindamise metoodikast. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ega piirduta ainult konkreetsele ametikohale sobivuse hindamisega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TVTS § 6 lg-st 4 tulenevalt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Praegusel juhul olid andmed TIS-is piisavad apellandi töövõime hindamiseks. L. Aug esitas täiendava seisukoha ka apellatsioonimenetluses. Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet. Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud 4(7)
3-21-1687 rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsivat töövõimetust ega püsiva töövõimetuse kestust. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et uuel hindamisel jõutakse samasuguse järelduseni kui Sotsiaalkindlustusameti poolt varem.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Töötukassa esitas apellatsioonimenetluses ekspertarst L. Augi täiendava arvamuse. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses Sotsiaalkindlustusameti 03.06.2016 otsused nr 1353218, millega tuvastati kaebaja püsiv osaline töövõimetus üldhaigestumise tõttu ajavahemikus 31.05.2016 kuni 31-05.2021. Ringkonnakohus peab neid tõendit asja lahendamisel oluliseks ja võtab need kohtuasja toimikusse.
12.Halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vaideotsuses on taotluse rahuldamata jätmist veenvalt põhjendatud ja tõendid ei kinnita vaidlustatud otsuse õigusvastasust.
13.Määruse nr 39 § 8 lg 1 sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6). Määruse nr 39 § 8 lg 5 järgi hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
14.Määruse nr 39 § 5 lg 3 järgi arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega. Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga.
15.Kaebaja hindas TTO ekspertarstist erinevalt piiranguid liikumisel, teabe edasiandmisel ja vastuvõtmisel. TTO ekspertarst sellega ei nõustunud ja on oma seisukohta arvamuses 5(7)
3-21-1687 põhjendanud. Vaide- ja kohtumenetluses koostatud arvamustes on seda arvamust kontrollitud ja üle hinnatud ning hinnangut, mis langeb TTO ekspertarsti arvamusega kokku, põhjendatud.
16.TTO ekspertarst hindas kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevusi (vt määruse nr 39 § 3 lg 2 p 1) kokku hindega 1 (kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast – määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. L. Aug selgitas, et piirangud ei vähenda püsivalt üldist töövõimet ja ravivõimlemise ning valuraviga on neid võimalik piisavalt kompenseerida. Apellatsioonimenetluses esitatud arvamuses leidis L. Aug järgmist: „Skolioosi raskusastmete kohaselt on tegemist skoliootilise hoiakuga, mille ravi piirdub tavaliselt sihipäraste skolioosispetsiifiliste harjutustega, vähendamaks posturaalset asümmeetriat. Seljavalude ja rühihäirete korral on määrava tähtsusega pidev / regulaarne võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks, mitte episoodiline taastusravi. Taastusravis osalemine on vajalik individuaalse harjutamiskava koostamiseks, mis on mõeldud pidevaks iseseisevaks läbiviimiseks. Ravipotensiaal on täies mahus kasutamata (retseptipõhist valuravi ei ole kaebaja viimasel kahel aastal enne töövõime hindamist vajanud, taastusravis osalemist viimase viie aasta jooksul terviseandmed ei kajasta). Hindamise ajal esinenud tegutsemispiirangute tõttu on vajalik sobivate töötingimuste ja töökoha valik, kuid need ei eelda töötamisest osaliselt loobumist.“
17.TTO ekspertarst on põhjendanud oma hinnanguid kõigis valdkondades, milles ta andis erineva hinnangu kui kaebaja ise. TTO ekspertarsti seisukohad on jälgitavad. Kohtumenetluses esitas vastustaja ekspertarst L. Augi seisukoha, milles on TTO ekspertarsti hinnangut kontrollitud ja ka need hinnangud on kirjalikult põhjendatud ja kontrollitavad. L. Aug ei ole asunud teistsugusele seisukohale kui TTO ekspertarst. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis seaks ekspertarsti hinnangu kahtluse alla.
18.Ringkonnakohus nõustub ekspertarsti põhjendusega, et piiranguid tuleb hinnata taastusravi ja valuravi pakutavaid leevendusi arvestades. Olukorras, kus TIS-i kanded ei kinnita pidevat valuvaigistite tarvitamist või taastusravis osalemist, ei ole ekspertarvamuste põhjendatuses alust kahelda. L. Aug märkis õigesti, et taastusravi mõju saab hinnata vaid selle pideval kasutamisel ning kaebaja töötamine ei ole välistatud sobivate töötingimuste korral.
19.TIS-i andmete hindamisel ei ole ekspertarstid jätnud olulisi andmeid tähelepanuta. Vaideotsuse põhjendused on selles osas õiged ja põhjendatud.
20.Kaebajal ei saanud varasematel perioodidel töövõime vähenemise tuvastamisest tekkida õiguspärast ootust, et sama järelduseni jõutakse ka 2021. aastal töövõime hindamisel. Töötukassa hindas kaebaja töövõimet muutunud õigusnormide alusel, mis seavad töövõime hindamisele erinevad kriteeriumid võrreldes varasema otsuse tegemise ajal kehtinud kriteeriumidega. Sotsiaalkindlustusameti 03.06.2016 otsused kaebaja püsiva töövõime tuvastamise kohta ei ole praeguses asjas seetõttu olulised, liiati on neis tuvastatud püsiv töövõimetus töövõime kaotusega 40% vaid tähtajaliselt, kuni 31.05.2021.
21.Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitanud ega kulude kandmist väitnud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(7)
3-21-1687
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.