Mittetulundusühingu Korp! Sakala Vilistlaskogu kaebus Tartu Linnavalitsuse 22.03.2022.a korralduse nr 310 osalise tühistamise ja 23.03.2022.a tee ehitusloa nr 02/2022 EL tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja mittetulundusühing Korp! Sakala Vilistlaskogu, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja Tartu linn, esindaja Jüri Mölder
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 26.06.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Linnavalitsus otsustas 22.03.2022.a korraldusega nr 310 anda ehitusloa Veski tänava ümberehitamiseks (korralduse punkt 2.7). Korralduse alusel väljastati 23.03.2022 tee ehitusluba nr 02/2022 EL Veski tänava ümberehitamiseks lõigus Näituse – J. Kuperjanovi ning J. Kuperjanovi tänava ümberehitamiseks lõigus Veski – Kastani. Kohus selgitab, et korralduse punkt 2.7 ja ehitusluba moodustavad ühtse tervikliku haldusakti (tl 61-62, edaspidi ehitusluba).
2.Kaebaja mittetulundusühing Korp! Sakala Vilistlaskogu esitas 13.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest on praeguseks jäänud menetluse koosseisu ehitusloa
tühistamise nõue. Kaebuse põhjal mõjutab Veski tänava ümberehitamine kaebaja kui Tartus Veski tn 69 asuva kinnisasja omaniku (tl 8) õigusi ja huve. Ehitusprojekt näeb ette parkimise võimaluse likvideerimise Veski tänaval, s.h kaebaja kinnisasja juures. See riivab kaebaja õigusi, kuna piirab kaebaja võimalust pääseda autoga liiklemisel oma kinnisasja juurde. Ehitusluba on õigusvastane, kuna see on vastuolus üldplaneeringuga, kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse ja kaebaja huve ei ole ehitusloa andmisel kaalutud. Pooled on küll pidanud kirjavahetust (tl 9-23), kuid see toimus projekteerimise staadiumis. Vastustaja väitis kirjavahetuses, et pärast ehitusprojekti valmimist ja ehitusloa taotluse esitamist tuleb puudutatud isikud ehitusseadustiku ja haldusmenetluse seaduse järgi kaasata. Kirjavahetuses väljendatud kaebaja seisukohad jättis vastustaja arvestamata ja kaebaja huvid kaalumata. Vastustaja ei teavitanud kaebajat ehitusloa andmisest, vaid kaebaja sai sellest teada töövõtjalt, kes teatas tööde alustamisest. Kui kaebaja ei saanud esitada omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid, siis võis kaebaja kaasamata jätmine mõjutada asja otsustamist. Kaebaja kasutab Veski tänava äärset ala parkimiseks. Sellisel viisil on toimunud parkimiskorraldus pikaajaliselt. Vastustaja on pidanud vajalikuks likvideerida Veski tänaval pragune parkimiskorraldus, mida põhjendatakse eelkõige vajadusega eelistada jalakäijaid ja jalgrattureid. Kaebaja nõustub, et ehitusloa andmise aja seisuga oli üldplaneering kehtestatud ning selle järgi kuulub Veski tänav jalgrattateede tugivõrku. Kuid selline lahendus piirab kaebaja võimalust pääseda autoga liiklemisel oma kinnisasja juurde. Tegemist on kaebaja omandipõhiõiguse riivega. Jalgrattateede tugivõrk ei näe ilmtingimata ette vastustaja projekteeritud lahendust, milleks on ühesuunaline sõidurada laiusega 3,1 m, ohutusriba 0,3 m ning vastassuunaline jalgrattarada 1,6 m. Tänavaruumi piiratuse põhjustab eelkõige see, et ühesuunalise sõiduraja kõrvale on projekteeritud vastassuunaline jalgrattatee ning seda sõidurajast eraldav ohutusriba. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 19.2.10 alusel peab jalakäijate ja jalgratturite liiklus olema eraldatud võimaluse korral. Seletuskirja punktis 19.2.12 viidatud töös „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud“ on öeldud, et tugivõrgus ei ole alati tagatud rattaga liikumiseks oma jagamatu ruum ja lahendused on paindlikumad. Üldplaneeringu alapeatükis 19.2 on öeldud, et tugivõrgus on lubatud jagatud ruum autodega alla 300 autot/h liikluskoormusega lõigul. Veski tänava liikluskoormus jääb ka tipptunnil sellele alla enam kui kahekordselt ehk eraldatud jalgrattatee ei ole nõutav. Vastustaja selgituse põhjal on arvestatud autoliikluse liiklussagedusega ning jalgsi ja rattaga liikujate potentsiaaliga, kuid vastustaja ei ole viidanud ühelegi uuringule, mis lükkaks ümber seniste uuringute tulemused, või näitaks lähitulevikus märkimisväärset liikluskoormuse kasvu Veski tänaval igat liiki liiklemise osas. Vastustaja on jätnud ülaltoodu sisuliselt tähelepanuta, mistõttu põhineb ehitusluba ebaõigel faktilisel alusel ning on tehtud oluline kaalutlusviga. Kaebaja on esitanud vastustajale omapoolse ettepaneku, milline võiks olla liikluskorraldus Veski tänaval (tl 13-14), nii et ühel pool sõiduteed on segaliiklusega tee ning teisel pool teed on lisaks parkimisalale ka jalakäijate tee. See vastab standarditele ja tagab kõikide osapoolte huvide järgimise. Vastustaja on selle kohaste põhjendusteta kõrvale jätnud.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja saab kaitsta ainult oma subjektiivset õigust, mitte teiste isikute õigusi või avalikku huvi (näiteks teiste isikute huve, kelle võimalus parkida Veski tänaval kaob).
Kaebajale säilib juurdepääs oma kinnisasjale mootorsõidukiga avalikult kasutatavalt tänavalt nii jala, kergliiklus-vahendi kui ka mootorsõidukiga. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas tema võimalusi oma kinnisasja vallata, kasutada või käsutada tänava rekonstrueerimisega ja parkimiskohtade kaotamisega piiratakse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda parkimise lubamist avalikul linnatänaval kaebajale sobilikus asukohas. Vastustaja on korduvalt välja toonud, et piirkonnas säilib ka avalikul linnatänaval parkimise võimalus. Ehitusluba ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja viidatud üldplaneeringu sätted ei ole imperatiivsed, vaid jätavad võimaluse valida erinevate lahenduste vahel lähtudes linna arengu suundumusest ja eesmärgist arendada kergliikluslahendusi. Parkimiskohad tuleb üldjuhul kavandada väljapoole tänavate maa-ala ning hoone või ala parkimisvajadus tuleb tagada krundil. Kaebaja kinnisasjal on head võimalused parkimise korraldamiseks. Ehitusloa tühistamine üksnes kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamata jätmise tõttu ei oleks põhjendatud ega proportsionaalne. Vastustaja on kaebajaga suhelnud ja andnud talle selgitusi. Isegi kui kaebaja kaasata ehitusloa menetlusse, siis annaks vastustaja välja ikkagi sarnase ehitusloa. Kohtu seisukoht Kaebuse lubatavus
4.Ehitustööd Veski tänava ümberehitamiseks lõppesid kohtumenetluse ajal ning vastuvõtuakt selle kohta vormistati 27.10.2022 (tl 137). Ehitusseadustiku (EhS) lisade 1 ja 2 alusel on tee ümberehitamisel nõutav ehitusluba, kuid kasutusteatis või kasutusluba tee kasutusele võtmiseks kohustuslik ei ole. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse ning ehitise nõuetele vastavust ei ole võimalik vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel. Selleks, et vaidlustada juba valminud ja kasutusloa saanud ehitise õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-63-10 p 19-21). Samas lahendis selgitas Riigikohus, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt (p 20).
5.Kohtu hinnangul ei ole vastuvõtuakt haldusakt, vaid eraõiguslik dokument, mis kinnitab töövõtulepingu alusel tehtud ehitustööde vastuvõtmist tellija poolt (võlaõigusseaduse § 638). Vastuvõtuakti punktis 4.6 on öeldud, et tehtud tööd vastavad projektile, standarditele, ehitusnormidele ja -eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele; kaetud tööde aktid, mõõdistused ja kontrollidokumendid on lisatud täitedokumentatsiooni. Vastuvõtuakti punktis 4.7 on ära toodud puudused (vaegtööd) ja nende kõrvaldamise tähtajad. Tellija ja töövõtja vahel toimunud töö vastuvõtmine ja selle kohta vormistatud vastuvõtuakt ei sisalda endas toiminguid, mida ehitusseadustiku kohaselt tehakse kasutusloa andmiseks või kontrollimiseks, kas kasutusteatise esitamise järel tuleb teha täiendavaid toiminguid. Seda ka juhul, kui tellijaks oli omavalitsusüksus Tartu linn.
6.Kohus peab ehitusloa tühistamise nõuet endiselt lubatavaks vaatamata sellele, et ehitustööd on lõpetatud ja tellija poolt vastu võetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 alusel kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtupraktika põhjal on kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude
sisuline lahendamine välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik Praegusel juhul on ehitusluba ainsaks Veski tänava ümberehitamise ja kasutamise aluseks olevaks haldusaktiks. Kaebajal ei ole võimalust esitada kasutusloa tühistamise nõuet. Ehitusloa varasema kehtivuse mõju kaebaja õigustele ei saa välistada. Kohus lahendab kaebuse sisuliselt. Kaebuse lahendamine
7.Liiklusseaduse (LS) § 6 lg 4 alusel on liikluse korraldamine tee omaniku ülesanne. LS § 2021 tuleneb, et liikluse korraldamine hõlmab ka parkimise korraldamist. LS § 6 lg 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 23 alusel lahendatakse üldplaneeringuga muuhulgas liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Vastustaja on alates 18.10.2021 kehtivas Tartu linna üldplaneeringus 2040+ määratlenud liikluskorralduse põhimõtted järgmiselt. Esmaseks prioriteediks seatakse jalakäijate, jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine. Määratud on jalgrattateede põhi- ja tugivõrk. Liiklejate hierarhiaks on 1) lapsed, vanurid, puuetega inimesed, 2) teised jalakäijad, 3) jalgrattaga liiklejad, 4) ühistransport, 5) avarii- ja hooldusteenistus, 6) muu motoriseeritud liiklus. Parkimiskohad tuleb üldjuhul kavandada väljapoole tänavate maaala ning hoone või ala parkimisvajadus tuleb tagada krundil (üldplaneeringu seletuskirja p 18, 18.1, 19.4.1, kättesaadav Tartu linna veebilehe kaudu). Eeltoodu tähendab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda parkimise võimaldamist temale sobivas kohas ja viisil, s.h Veski tänaval.
8.Kohus nõustub vastustajaga, et ehitusluba ei riiva kaebaja õigusi oma kinnisasja valdamisel, kasutamisel või käsutamisel (omandiõigust). Kaebajal on võimalus liikuda mootorsõidukiga oma kinnisasjale, s.h on kinnisasjale sissesõidu võimalus Veski tänavalt. Ehitusprojekti liikluskorralduse joonise (tl 94-95) põhjal on kaebaja kinnisasi pindalalt võrdlemisi suur ning piirneb teiselt poolt Kastani tänavaga. Kaebaja võimalusi kinnisasja kasutamisel ei saa ebaproportsionaalselt riivata see, kui tal tuleb parkimine korraldada oma kinnisasjal. Vastustaja on välja toonud piirkonnas loodud avalikud parkimisvõimalused (vt näiteks vastustaja vastuse punkt 22 tl 128 pöördel).
9.Mootorsõidukite liiklus Veski tänaval on ühesuunaline. Projektis selgitatakse liikluskorralduse lahendust järgmiselt. Mootorsõidukitega samasuunaline jalgrattaliiklus toimub sõidurajal (laius 3,1 m) koos mootorsõidukitega, vastassuunaline eraldi rattarajal (laius 1,6 m). Vajadusel saavad sõiduautod samas suunas sõitvast jalgratturist möödasõitmiseks kasutada nende vahelist ohutusriba (laius 0,3 m) ja rattarada, veendudes et sealt kedagi ei tule. Jalakäijatele on kahel pool tänavat ette nähtud jalgteed (laused 2,4 ja 1,9 m). Äärekivide kõrgus on 8 cm (tl 76 pöördel - 77, 80 pöördel). Kohtu hinnangul ei saa sellega kuidagi samaväärseks pidada kaebaja ettepanekut (tl 13), mis oleks küll jätnud Veski tänavale ka parkimisala, kuid oleks ühesuunalise sõiduraja laiuseks jätnud 2,75 m (pluss ohutusriba 0,5 m) ning paigutanud jalakäijad ja jalgratturid ühisele teele laiusega 2,5 kuni 3,1 m. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et ka jalakäijad ja jalgratturid ohustavad liikluses üksteist. Nende paigutamine ühisele alale on vastuolus LS § 6 lg 1 sätestatud eesmärgiga tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire ja ohutu liiklus. Sama võib öelda olukorra kohta, kus mootorsõiduki võimalused mööduda temaga samal sõidurajal liikuvast jalgratturist
on väga napid (kokku 3,25 m vs kokku 5 m). Kaebaja välja pakutud lahendus ei ole kooskõlas ka üldplaneeringus välja toodud liiklejate hierarhiaga.
10.Kaebaja näeb vastuolu ehitusloa ja üldplaneeringu vahel selles, et ühes sõidusuunas on mootorsõidukitele ja jalgratturitele ette nähtud ühine sõidurada. Üldplaneeringu seletuskirja punktides 19.2.1 ja 19.2.2 on öeldud, et jalgrattaga liiklejatele kavandatakse rattatee võimalusel tee parempoolsesse serva ning võrgustik peab olema rajatud nii, et ühes piirkonnas oleks võimalikult vähe eri põhimõttega lahendusi. Need sätted ei keela jalgrattaga liiklemise korraldamist nii, et kui selleks muud võimalust ei ole, siis toimub jalgratturite ja mootorsõidukite liiklemine samal sõidurajal.
11.Ehitusloa andmisest keeldumise alused sätestab EhS § 44. Kaebaja väidetega on neist ühildatavad EhS § 44 p 1 - kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele või § 44 p 4 ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Käesoleva otsuse punktides 8-10 toodust tuleneb, et vastuolu üldplaneeringuga või üleliia koormavat mõju kaebajale ei esine.
12.Põhjendatud on kaebaja etteheide, et ta oleks tulnud ehitusloa menetlusse kaasata. Kuid see ei too praeguse vaidluse asjaoludel endaga kaasa ehitusloa tühistamist (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Vastustaja andis projekteerimise staadiumis kaebajale järgmised selgitused: * 15.07.2021: tagamaks Veski tänaval jalakäijatele ja jalgratturitele suurem liikumisruum, tuleb kogu tänava pikkuses ette näha jalg- ja jalgrattateed ja keelata parkimine. Kuperjanovi tn suunas on jalgrattatee jagatud ruumis autodega. Näituse tn suunas on turvaribadega sõiduteest ja jalakäijate teest eraldatud jalgrattarada. Tänavavõrgu arendamisel on oluline parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust ning vähendada autoliiklust. Linnaruum on piiratud. Veski tänava projektlahenduse eesmärk on jalg- ja jalgrattaliikluse eelisarendamine. Tegu saab olema olulise kergliiklusmarsruudiga Tähtvere ja Kesklinna linnaosade vahel (tl 11); * 24.09.2021: jalakäijatele tuleb tagada vaba liikumisruum vähemalt laiusega 2 m. Kui vähegi võimalik, ei ole eelistatud kahesuunaliste segaliiklusega jalgratta- ja jalgteede rajamine. Üldplaneeringus on sätestatud jalgrattaga ja jalgsi liikumise eelisarendamine, seda ka vajadusel olemasolevate autode parkimisvõimaluste arvel. Kaebaja pakutud variant ei ole sobiv just seetõttu, et ei taga jalakäijate ja jalgratturite eraldamist üksteisest ning kergliiklejatele piisavalt liikumisruumi. Parkimiskohad tuleb Tartus üldjuhul kavandada väljapoole tänavate maa-ala, s.h oma kinnistul. Kastani tänava projekteerimisel lähteülesandesse on lisatud vajadus arvestada tänavaäärse parkimisvõimalusega (tl 16); * 09.11.2021: see, et tugivõrgus on võimalik rakendada põhivõrgust teistsuguseid lahendusi, ei tähenda, et seda peaks igal juhul ka tegema või et see oleks eelistatud. Eelistatud on põhivõrguga võimalikult sarnane lahendus. Üldplaneeringu p 19.2.10 suunab võimalusel jalakäijaid ja jalgrattureid eraldama ning ütleb, et enam ei ehitata tänavakoridori segaliiklusega jalgratta- ja jalgteid. Vaba liikumisruumi 2 m nõue tuleneb standardist „Linnatänavad“ ning vaba liikumisruumi hulka ei kuulu kõnniteeruum, kus esineb takistusi nagu trepid, postid, haljastus jne. Reeglina lähtub linn standardist „hea“. See, et madalamad väärtused on võimalikud, ei tähenda seda, et need oleksid eelistatud. Linn lähtub liiklejate hierarhiast, kus jalakäijate vajadused on kõige prioriteetsemad ja mootorsõidukite omad kõige
vähem prioriteetsed. Kaebaja ettepanekus on problemaatiline eelkõige segaliiklusega jalg- ja jalgrattatee ning kahesuunaline füüsiliselt muust liiklusest eraldamata rattatee. Mittevastavus ei seisne tehnilistes detailides, vaid põhimõttelistes liikluskorralduse ja ruumijaotuse aspektides. Alla 300 auto/h liiklussagedusega tänavatel on aktsepteeritav jalgratturite ja autode jagatud ruum, kuid jalakäijad ja ratturid peaksid siiski olema eraldatud, kuna nende omavahelised konfliktid jagatud ruumis ei sõltu autoliikluse tihedusest (tl 21-23). Eeltoodu näitab, et vaidluse all olevad küsimused ning poolte seisukohad on projekteerimismenetluses ja kohtus jäänud samaks. Vastustaja käsitles toimunud kirjavahetuses kaebaja väiteid ja põhjendas, miks Veski tänava ümberehitamine projektis ette nähtud viisil on siiski vajalik. See tähendab, et toimus kaebaja huvide kaalumine. Kaebaja ärakuulamine ehitusloa menetluses ei oleks välja toonud uusi seisukohti ja samade seisukohtade käsitlemine ehitusloa andmisel ei oleks tehtud otsust muutnud.
12.Kokkuvõttes ei anna kaebaja väited alust ehitusluba tühistada. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
14.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.