lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-11362/19

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-11362/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1152
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2017. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-11362

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Mati Roodese avaldus võlgnik AA õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. oktoobri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AA määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik I AA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Puudutatud isik II (sissenõudja) DR (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MR, lepinguline esindaja Krista Paal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2016. a määrus muutmata ja AA määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja kaebuse sisu

1.Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (avaldaja, kohtutäitur) esitas 26. juulil 2016. a Harju Maakohtule avalduse AA (võlgnik) juhtimisõiguse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks.
2.Avalduse ja selle lisade kohaselt on kohtutäituri menetluses täitemenetlus täiteasjas nr 007/2012/84948 elatise võlgnevuse nõudes võlgniku vastu. Täitemenetluses täidetavateks täitedokumentideks on Harju Maakohtu 7. novembri 2011. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-8365 (elatis nõue igakuiselt summas 160 eurot), mida võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud. MR (sissenõudja seaduslik esindaja) on kohtutäiturile esitanud avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud juhtimisõiguse peatamise kohta, hoiatus toimetati võlgniku emale allkirja vastu kätte 17. juunil 2016. a. Võlgnik omab juhiluba, mis kehtib kuni 29. maini 2021. a. Kohtutäitur kinnitas, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäituri vahendusel ei ole võlgnik nõuet rahuldanud.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.Sissenõudja seaduslik esindaja esitas 12. septembril 2016. a seisukoha kohtutäituri avaldusele, milles muuhulgas kinnitas, et elatise võlgnevuse suurus seisuga 26. juuli 2016. a on 8520,62 eurot ja perioodil 2. maist 2013. a kuni 30. juunini 2016. a on võlgnik maksnud lapsele kokku elatist 1719,38 eurot. Võlgnik on süstemaatiline elatise maksmisest kõrvalehoidja ning ei täida oma perekonnaseadusest tulenevat kohustust tagada lapsele ülalpidamist.
4.Võlgnik esitas 17. oktoobril 2016. a seisukoha avaldusele, milles palub jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Võlgnik avaldas, et tasub elatise võlgnevust. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2016. a määrusega kohtutäituri avalduse ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda.
6.Maakohtu põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et kohtutäitur on võlgnikku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg 1 kohaselt hoiatanud ja võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet, mida kinnitab sissenõudja seadusliku esindaja avaldatu, et ta on nõus kohtutäituri avaldusega. Samuti ei ole võlgnik maakohtu hinnangul põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane. Võlgniku vastuses märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks, mistõttu on põhjendatud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ja mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamine. Määruskaebus
7.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega kohtutäituri avaldus jäetakse rahuldamata.
8.Kaebuse kohaselt ei ole maakohus sisuliselt hinnanud võlgniku seisukohta ja sellele lisatud tõendeid. Võlgnik rõhutab, et juhtimisõiguse peatamise tõttu satub ta olukorda, kus ta ei saa teenida elatise maksmiseks sissetulekut. Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt asub võlgniku praegune töökoht väljaspool Tallinna ning sinna saab minna üksnes autoga. Seejuures rõhutab võlgnik, et juhtimisõiguse olemasolu on üks tööandja nõuetest ning juhtimisõiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku toimetulekut.
9.Võlgnik märgib, et vastas kohtutäituri saadetud hoiatusele ja esitas 22. juunil 2016. a avalduse, paludes võimaldada tekkinud võlgnevuse ajatamist, kuid kohtutäitur ignoreeris võlgniku saadetud kirja. Kohus ei ole hinnanud maakohtule esitatud tõendit, s.o ümbrikku, millelt on näha, et kohtutäiturile tähitult saadetud kiri tagastati võlgnikule hoiutähtaja möödumisel.
10.Harju Maakohus ei võtnud arvesse, et võlgnik tunnustab nõuet ega hoidu tahtlikult kõrvale elatise maksmisest. Võlgnik ei ole enda majandusliku olukorra tõttu võimeline nõutud summat korraga tasuma, mistõttu on võlgnik korduvalt pöördunud nii sissenõudjale kui ka kohtutäituri poole ettepanekuga maksegraafiku sõlmimiseks. Menetluse edasine käik
11.Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 31. oktoobri 2016. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.
14.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, mille kohaselt on maakohus on põhjendamatult peatanud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik maakohtu menetluses ega ka määruskaebuses toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis välistaksid TMS § 1772 lg 1 p 2 kohaldamise. Võlgniku väide, et ta on üritanud sõlmida sissenõudjaga kokkulepet elatisvõla ajatamiseks, on paljasõnaline. TMS § 1774 lg 2 p 2 kohaldamiseks peab võlgnik tõendama, et ta on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Võlgniku
17.oktoobri 2016. a vastusele lisatud koopia ümbrikust ja postisaadetise väljastusteade (tl 33-34) kokkuleppe sõlmimist ega selle soovi ei tõenda, kuna väidetava kirja sisu ei ole teada. Samuti puuduvad tõendid ühe kuu elatise tasumise kohta (tl 55-57). Kuna võlgnik töötab, ei ole usutav, et võlgnikul puuduvad mistahes võimalused elatise võlgnevuse kustutamiseks. Samuti ei ole usutavad võlgniku väited, et tal puudub võimalus elatise maksmise võlgnevuse tasumise kokkuleppe saavutamise eesmärgil sissenõudjaga kontakti saada. Võlgnik on küll järjepidevalt elatist tasunud, kuid on teinud seda ebapiisavates summades lastes võlgnevusel jätkuvalt püsida.
15.Määruskaebuse väide, et juhtimisõiguse olemasolu on üks võlgniku töötamise jätkamise eeldustest, ei anna põhjust lugeda juhtimisõiguse peatamist võlgniku suhtes ebaõiglaseks. TMS § 1772 lg 1 p 2 kohaldamine on sunnimeede, mille eeldatav toime peab olema efektiivne ja sundima elatise võlgnikku oma kohustusi täitma. Meetmel puuduks efektiivsus, kui sellel ei oleks võlgniku elukorraldusele negatiivset mõju. Seega tuleb võlgnikul leida senisele autoga sõitmisele muu ja TMS § 1772 lg 1 p 2 eesmärgi järgi eeldatavasti vähem mugav alternatiivne viis tööle pääsemiseks ning vajadusel leida endale ka teine töö, mis ei eelda juhtimisõiguse olemasolu.
16.Kolleegium juhib võlgniku tähelepanu sellele, et vastavalt TMS §-le 1775 on võlgnikul õigus esitada taotlus kohtusse õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise lõpetamiseks, juhul kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise või kui võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku

kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul. Nimetatud tingimusi ei ole võlgnik seni täitnud.

17.Eeltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse muutmiseks või tühistamiseks.
18.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium