X ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2022 otsuse nr 32203080002-1/ 32203210010-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebajate elamisloa pikendamise taotlused uuesti läbi F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2022 otsuse nr 32203080001-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebajad – X, Y ja F, esindaja AM Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja F ning apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Politsei-
ja
Piirivalveameti
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde X ja F apellatsioonkaebuse lisad.
Jätta X ja F apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 otsuse haldusasjas nr 3-22-1974 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 otsuse haldusasjas nr 3-22-1974 resolutsiooni punkt 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Y kaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2023.
3-22-1974 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 30.06.2016 otsustega nr 7001510188-1, 7001510189-1 ja 70015190-1 Xle, Yle ja Fle välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 46 lg 1 ja 2 alusel rahvusvahelise kaitse ning VRKS § 38 lg 1 alusel elamisload 3 aastaks, alates 30.06.2016 kuni 30.06.2019.
2.PPA pikendas 12.06.2019 otsusega nr 7001930114-1 ja 7001930115-1 ning otsusega nr 7001930113-1 X, Y ja F elamisluba alates 01.07.2019 kuni 30.06.2022.
3.X, Y ja F esitasid 2022. a märtsis rahvusvahelise kaitse ja elamisloa pikendamise taotlused.
4.PPA luges 08.08.2022 otsusega nr 32203080001-1 F pagulasseisundi VRKS § 48 lg 1 pde 1 ja 5 alusel lõppenuks (p 1) ning tunnistas pagulasseisundi VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel kehtetuks (p 2). Fle anti 30.06.2016 otsusega varjupaik ja elamisluba. Esitatud tõendite alusel leidis kinnitust, et F töötas XXX valitsuse ajal korrektsiooniministeeriumi haldusalas. Taotleja tagakiusu alusena määratleti poliitiline meelsus ja tagakiusajaks FFF prokuratuur. Taotleja kartis endise kaitseministri ja vanglasüsteemi ülema Q kohtuprotsessil osalemist, sest keeldus ministri kui endise ülemuse vastu prokuratuuri poolt ettenähtud valeütlusi andmast. Taotlejat peksti ja ähvardati tappa, kui ta ei peaks ilmuma järgmisele istungile 2015. a oktoobris. PPA kogutud teabest nähtus, et 2013. a novembris alustas uus peaminister W poliitiliselt motiveeritud süüdistuste esitamist endiste kõrgete riigiametnike vastu. Mitmete allikate kinnitusel tarvitati Q kohtuprotsessis osalenud tunnistajate suhtes vägivalda ja ähvardusi, pärast tunnistuste andmist lahkusid mitmed FFFst, jäid kadunuks või leiti surnuna. F on taotlenud FFF passi. Passi taotlemisel ja saamisel tal probleeme ei esinenud. Fl on enda sõnul tuttavad ja sõbrad nii FFF saatkonnas kui ka FFFs ametnike seas, sh praeguse valitsuse julgeolekustruktuurides kõrgetel kohtadel. Seega ei ole tõenäoline, et just tema sihikule võetakse. Lisaks on muutunud F pagulasseisundi saamise asjaolud. Q, kelle vastu F tunnistama pidi, on vanglast vabanenud, ei kavatse poliitikasse naasta ning plaanib FFFst lahkuda. F arvates võidakse temalt nõuda tunnistuste andmist XXX vastu, kes päritoluriigi info alusel taandub samuti poliitikast. Seega on ebatõenäoline, et F satub võimude huviorbiiti kui tunnistaja. Kuna F ei ole ise poliitiliselt tegev olnud, ei tohiks teda ka sel põhjusel tagakiusamine ohustada. Päritoluriigi info kohaselt iseloomustab FFFt aastakümneid kestnud võimu ja opositsiooni lahkheli. Kinnitust ei leia fakt, et isiku vanemad just tema passi taotlemise või muudest temast tulenevate põhjuste tõttu elukohta vahetasid. Eelmisel vestlusel ei maininud taotleja vanemate elukoha vahetuse ja nende jälgimise kohta. Samuti ei osanud ta anda konkreetset infot selle 2(11)
3-22-1974 kohta, kes, kuidas ja millal tema vanemaid jälgivad, vaid ütles, et tal on endiselt tutvuseid ametnike seas. F ei ole kuue Eestis elamise aasta jooksul ära õppinud eesti keelt. Ta ei ole Eestis stabiilselt ametlikult töötanud, vaid on elanud toetustest ja sh FFFst vanematelt saadud rahalisest abist. F ei ole vastavalt pagulasseisundi konventsiooni art-le 2 seaduskuulekalt käitunud. PPA on 07.10.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/103 kuulutanud FFF turvaliseks päritoluriigiks. FFFs on toimiv demokraatlik poliitiline süsteem ja kehtib võimude lahususe põhimõte. FFFs toimuvad valimised regulaarselt ja ausa konkurentsi õhkkonnas, aga iseloomulik on ühe erakonna domineerimine 2000. aastate algusest. Probleemiks on oligarhid, kes omavad võimu poliitikute üle. Naiste ja vähemuste osalemine poliitikas ei ole piiratud. Üldiselt eksisteerib vabadus arvamust avaldada ja koguneda. Surmanuhtlus on keelatud. On olemas poliitvangid, võimud lubavad neid kohalike ja rahvusvahelistel organisatsioonidel külastada. Pole andmeid, et võimuesindajad oleks seadusevastaselt inimesi tapnud või neid röövinud. FFF õigussüsteem on seaduse järgi sõltumatu, kuid esineb näiteid sekkumisest ja erapoolikusest. FFF valitsuse peamiste prioriteetide hulka kuulub FFFsse tagasisaadetud migrantide taasintegreerimise toetamine ja alates 2015. a-st on riik rahastanud sel eesmärgil mitmeid programme ja projekte. 2011. a-l sõlmiti leping Euroopa Liidu ja FFF vahel, mis kohustab lepingu osapooli vastastikku tagasi võtma eri staatuses kodanikke. Aastatel 2013–2019 on IOM programmide kaudu saadetud tagasi FFFsse kokku 10 573 inimest 32 riigist (peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikidest). FFFsse tagasipöördumine on seega võimalik, sh rahvusvahelise kaitse saanud isikutel.
5.PPA luges 08.08.2022 otsusega nr 32203080002-1 ja 32203210010-1 X ja Y pagulasseisundi VRKS § 48 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel lõppenuks (p 1) ning tunnistas pagulasseisundi VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel kehtetuks (p 2). Xle ja Yle anti 30.06.2016 otsustega rahvusvaheline kaitse ja elamisload. PPA oli päritoluriigile tuginedes seisukohal, et neile võidakse perekonda kuulumise tõttu omistada poliitiline meelsus ja seetõttu ohustab ka neid tagakiusamine ja nad vajavad rahvusvahelist kaitset. X ja Y on taotlenud FFF passe. Passide taotlemisel ja saamisel neil probleeme ei esinenud. Lisaks on muutunud pagulasseisundi saamise asjaolud, mis tulenesid Fst. X ei ole vastavalt pagulasseisundi konventsiooni art-le 2 seaduskuulekalt käitunud. PPA on 07.10.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/103 kuulutanud FFF turvaliseks päritoluriigiks. FFFsse tagasipöördumine on võimalik, sh rahvusvahelise kaitse saanud isikutel. PPA hinnang lapse kohta põhineb päritoluriigi infol ja laste õiguste konventsioonil. Lapse parimates huvides on kokku jääda oma vanematega. Seetõttu tagab PPA otsuste ühetaolisuse ja ei lahuta last nende vanematest. Vanemad taotlesid Yle FFF passi, mis talle ka ilma probleemideta väljastati. Lapsele taotleti passi selleks, et võimalusel FFFsse naasmiseks valmis olla. Y vanemad ei ole kuue Eestis viibitud aasta jooksul stabiilselt ametlikult tööd teinud ega eesti keelt ära õppinud, nad ei ole käitunud õiguskuulekalt, mis on pagulasestaatuse saanud isikute kohuseks. Laps on küll F sõnul õppinud ära eesti keele, kuid ta käib venekeelses koolis. Samuti käib ta jalgpallitrennis, kus räägitakse vene ja eesti keelt. FFFs on Y vanavanemad, sugulased ning palju peretuttavaid. Seega on koduriiki naastes tagatud sotsiaalne võrgustik ning tugi. Yl puuduvad individuaalsed asjaolud, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks. Päritoluriigi info ja lapse õiguste konventsiooni põhjal ei nähtu, et koduriiki naastes oleks ohtu lapse elule või arengule. FFF valitsus on viimasel kümnendil saavutanud olulisi edusamme üldistes laste heaolu reformiprotsessides, sh kaasava ja erihariduse seadusandlikes, poliitilistes ja praktilistes muudatustes.
3(11)
3-22-1974
6.X, Y ja F esitasid 19.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebused PPA 08.08.2022 otsuse nr 32203080002-1 ja 32203210010-1 ning otsuse nr 32203080001-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebajate elamisloa pikendamise taotlused uuesti läbi. PPA on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Tuginedes pelgalt andmekogudest saadud infole, ei saa olematuks muuta kaebajate tagakiusumise ohtu ning lükata ümber kaebajate seniseid selgitusi. PPA on jätnud analüüsimata kaebajate isiklikud takistused FFFsse naasmiseks. Direktiivi 2011/95/EL1 (kvalifitseerumisdirektiiv) kohaselt peab asjaolude muutumine olema olulise ja püsiva iseloomuga. Isegi kui üldine olukord FFFs on paranenud ja PPA 07.10.2020 käskkirjaga on FFF kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks, on poliitiline olukord riigis endiselt ebastabiilne. PPA pidas varem kaebajate selgitusi eluliselt usutavaks ja järjepidevaks ning luges 30.06.2016 kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused põhjendatuks. FFFs ei ole olukord muutunud. Vastasel juhul oleks kaebajad pöördunud kodumaale. Praeguse valitsuse ajal kodumaale tagasipöördumisel survestatakse Ft uuesti andma kompromiteerivaid valeütlusi selleks, et kasutada neid ütlusi koosmõjus teiste fabritseeritud materjalidega XXX vastases protsessis. Valeütluste mitteandmisel ta tapetakse. Kaebajad saavad praeguse ajani FFFst teateid, et prokuratuuri esindajad tunnevad F vastu huvi. Asjaolu, et Q on kinnipidamiskohast vabanenud, ei anna alust arvata, et FFF prokuratuur oleks tema suhtes uurimise lõpetanud. F ei ole ainus isik, kes sai rahvusvahelise kaitse samade asjaolude alusel. Kui Eesti riik lõpetab rahvusvahelise kaitse andmise, uuendatakse poliitiliselt motiveeritud protsess valitsuse huviorbiidis olemasolevate isikute suhtes. FFF endise presidendi XXX avaldus, et ta taandub poliitikast, võib olla deklaratiivne või antud surve all. See ei saa olla kaebajatele rahvusvahelise kaitse pikendamise keeldumise aluseks. Seni, kuni võimul olev valitsus ei ole muutunud, on kaebajate tagasipöördumine kodumaale ohtlik. Kaebajate päritoluriiki saatmine tooks kaasa nende väärkohtlemise poliitilistel põhjustel. Asjaolu, et FFF on töötanud välja repatrieerimise programme, ei paranda kaebajate olukorda. FFFs valitsuse kukutamiseks on ainus võimalus valimistel osalemine ja selleks on vajalik pass või muu isikut tõendav dokument. Asjaolu, et kaebajad said saatkonna kaudu oma kodakondsusriigi passid valimistel osalemiseks, ei saa järeldada, et nad andsid ennast vabatahtlikult kodakondsusejärgse riigi kaitse alla. Kaebajad ei ole FFF passi muul eesmärgil, sh FFFsse reisimiseks, kasutanud. Kui kaebajad ei kvalifitseeru pagulasteks, kvalifitseeruvad nad täiendava kaitse saajaks. Kaebajate puhul esineb tõsine oht nende elule ja tervisele eelkõige F tapmisega ähvardamise, piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise võimaluse tõttu. Vaidlustatud otsused on vastuolus VRKS § 46 lg-ga 11, lastekaitse seaduse § 21 lg-ga 1 ning lapse õiguste konventsiooni art 3 lg-ga 1. Vastustaja on lapse huvisid võtnud arvesse pinnapealselt ega ole piisavalt analüüsinud otsuse mõju lapse õigustele. Y käib Eestis koolis. Kaebajate elamisloa pikendamisest keeldumise lõplikuks tagajärjeks on Y eemaldamine tuttavast ja turvalisest keskkonnast Eestis ning saatmine riiki, kus on jätkuvalt kaebajate tagakiusamise oht. PPA ei ole seadnud menetluse käigus lapse huvisid esikohale, vaid on analüüsinud neid ainult perekonna terviklikkuse seisukohast lähtudes. Samuti oleks lapse huvide ja õigustega vastuolus see, kui FFFsse saadetakse tagasi tema ema. Lapse parimates huvides on pereelu jätkamine Eestis, kus tal on võimalik elada turvalises keskkonnas, omades ligipääsu arstiabile, haridusele, eluasemele, toidule ja baasteenustele. PPA pole Y elamisloa
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule.
4(11)
3-22-1974 pikendamise taotluste menetlemisel lapse õigusi ja huve nõuetekohaselt kaalunud, last pole menetluses ära kuulatud.
7.PPA palus jätta kaebus rahuldamata. Oluline ei ole, mis põhjusel kaebajad passe taotlesid. Pagulane, kes on vabatahtlikult andnud ennast oma kodakondsusjärgse riigi kaitse alla (taotlenud passi ja saanud diplomaatilise kaitse), ei vaja enam rahvusvahelist kaitset (vt pagulasseisundi konventsiooni art 1 alajaotise C lg 1). FFF saatkonnast passide taotlemine näitab ilmekalt, et kaebajatel ei ole mingit hirmu oma riigi valitsuse ees. Kaebuses märgitud inimesed on vanglast vabanenud ning on kinnitanud, et nad ei jätka enam poliitikas. Seega ei ole eluliselt usutav, et F päritoluriiki naasmisel uuendatakse menetlus, olenemata sellest, et üle on kuulatud 84 isikut ja üksnes kaebaja ütlused on jäänud võtmata. Olukord FFFs on seega püsivalt ja oluliselt muutunud. Kuigi F pere (st isa ja ema) vahetasid elukohta FFFs, kinnitas F ise, et neid üksnes jälgiti, kuid nendega ei ole ligikaudu seitsme aasta jooksul tegelikkuses midagi juhtunud. Kuna F suhtleb nii oma vanemate kui ka FFFs asuvate sõpradega ning kõik, sh valitsus, teavad, et ta viibib koos perega Eestis, ei ole rahvusvahelise kaitse vajadus põhjendatud. Kaebajad on vestlustes PPA-ga väitnud, et tegelikkuses soovivad nad minna tagasi FFFsse. Seega on PPA õigesti hinnanud, et lapse parimates huvides on jääda kokku oma perekonnaga. PPA on lapse paremate huvide analüüsimisel hinnanud ka X õppimist ja harrastusi ning seoseid päritoluriigiga. Seega ei ole lapse huve hinnatud pinnapealselt.
8.Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2022 otsusega X ja F kaebused rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas Y kaebuse ning tühistas PPA 08.08.2022 otsuse nr 322030800021 ja 32203210010-1 Y osas, kohustades PPA-d Y elamisloa pikendamise taotlust uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Rahvusvahelise kaitse süsteemiga nähakse mittepäritoluriigile ette kohustus pakkuda kaitset inimestele, kes enda isikust lähtuvast põhjusest või üldisest olukorrast päritoluriigis ei saa sellelt riigilt kaitset. Eelduslikult on vajadus rahvusvahelise kaitse järele ajutine. Rahvusvahelist kaitset ei anta või seda ei tagata, kui see pole enam vajalik või õigustatud. See tähendab, et isikul on pagulasseisund seni, kuni ilmnevad selle lõppemise asjaolud, s.t lõpeb pagulasseisund niipea, kui päritoluriik on võimeline tagama isikule kaitse tagakiusamise eest (Euroopa Kohtu otsus C175/08, p 69). VRKS § 49 lg 2 p 1 järgi tunnistab PPA pagulasseisundi kehtetuks, kui ilmnevad VRKS § 48 lg-s 1 nimetatud asjaolud, mh ei esine enam pagulasena tunnustamise asjaolusid (p 5). VRKS § 48 lg 1 p 5 kohaldamine eeldab, et asjaolud pärituoluriigis on oluliselt muutunud ja muutus on niivõrd püsiva iseloomuga, et pagulase tagakiusamishirmu ei saa enam lugeda põhjendatuks. F selgitas 04.08.2022 PPA-le, et sai passi 2018. a-l FFF saatkonna kaudu, kus konsul oli kaebaja tuttav. Kaebaja soovis passi saada valimistel osalemiseks. Kaebaja eeldas, et valimiste järel toimuvad FFFs muudatused ning tal on võimalik FFFsse naasta. Kaebajal on tutvused ametnike seas, mistõttu jõudis info, et kaebaja taotles Eestis passi, FFFsse (rahvusvahelise kaitse taotleja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise 04.08.2022 protokoll nr 32203080001-2, vastus nr 5, dtl 52). 07.06.2019 oli F PPA-le selgitanud, et ta ei vaja reaalselt passi ning ei ole seda kasutanud. Passi saamisega näitas kaebaja, et ei ole FFFs õigussüsteemiga pahuksis olev inimene, vaid poliitiliste mängude ohver (rahvusvahelise kaitse saaja vestluse 07.06.2019 protokoll nr 7001930113-2, vastus nr 17, dtl 74). Kirjeldatu põhjal saab nõustuda PPA-ga, et kaebajal on sõbrad FFF saatkonnas ja praeguse valitsuse julgeolekuametkondades kõrgetel ametikohtadel. VRKS § 48 lg 1 p 1, pagulasseisundi konventsiooni art 1 alajaotise C lg 1 ja kvalifitseerumisdirektiivi art 11 lg 1 p a järgi lakkab kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik olemast pagulane, kui ta on vabatahtlikult andnud end uuesti selle riigi kaitse alla, mille 5(11)
3-22-1974 kodakondsus tal on. See tähendab ka olukorda, kus isik taotleb kodakondsusriigi passi. Õige võib olla kaebajate väide, et nad taotlesid passi valimistel osalemiseks ning 12.06.2019 elamisloa pikendamise menetluses nimetatud asjaolu ette ei heidetud. PPA on otsuse tegemisel arvestanud eelnevat siiski vaid ühe asjaoluna kogumis. F selgitustest nähtub, et Q, kelle kohtuasjas tuli kaebajal anda tunnistusi, on vanglast vabastatud, ning kaebajal ei ole vastuväiteid sellele, et Q ei soovi enam poliitikas osaleda. XXX osas on kaebaja märkinud, et kodumaale naasmisel survestatakse kaebajat andma kompromiteerivaid valeütlusi XXX ajal töötava riigiametniku vastu selleks, et kasutada neid koosmõjus teiste fabritseeritud materjalidega ja tõenditega XXX vastases protsessis (vt 04.08.2022 protokoll, vastus nr 6, dtl 53). Kuna XXX otsustas FFF poliitikast lahkuda2 ning ei ole vaidlust, et XXX on juba süüdi mõistetud ning talle on määratud vanglakaristus, puudub mõistlik põhjus F tunnistajana ülekuulamiseks. F on selgitanud, et varjupaika saanud inimeste osas ei ole süüasju algatatud; enamik, kes on läinud FFFst ära, ei ole tagasi pöördunud selleks, et mitte ohustada lähedasi; ta ei ole opositsiooni mõistes partei liige olnud; infot olukorra kohta riigis kogub kaebaja julgeolekuteenistusest, kus tal on palju sidemeid (04.08.2022 protokoll, vastus nr 6, dtl 54–55). Eelnevat kogumis hinnates on PPA asunud õigesti seisukohale, et valitsus(t)el puudub huvi F vastu uute süüasjade algatamiseks ning uute tunnistajate leidmiseks. Kaebaja selgitused, et tagasipöördumisel võidakse sattuda ohtu, on üldsõnalised. Kuna kaebajal on enda sõnul häid tuttavaid valitsuse hallatavates asutustes, peaks ta oskama täpselt esile tuua, milline oht ja kelle poolt kaebajaid või FFFsse naasvaid isikuid ähvardab. PPA on ohu hindamisel arvestanud asjaoluga, et F vanemaid jälgitakse. Kaebaja ütles 04.08.2022, et unustas eelnevas menetluses PPA-le selgitada, et tema vanemaid jälgitakse; vanemad muutsid elukohta ning läksid maale elama, mispeale vanemaid ei tülitatud. Kaebaja selgituse kohaselt on ta kindel vanemate jälgimises seetõttu, et on ise töötanud julgeolekuteenistuses ning teab täpselt, kuidas asjad toimivad; kaebajani jõuab ka praegusel ajal info, mis toimub julgeolekuteenistuses (04.08.2022 protokoll, vastus 5, dtl 52–53). Saab nõustuda PPA-ga, et kaebaja ei andnud konkreetseid selgitusi, kuidas või kes tema vanemaid jälgivad. Kaebaja selgitused ei veena selles, et kaebaja vanemaid jälgitakse passi taotlemise tõttu või vanemad vahetasid elukohta just kaebajast tulenevatest asjaoludest. Kaebaja selgitustest ei saa järeldada, et ta on pärast kuut aastat jätkuvalt FFF prokuratuuri huviorbiidis. Kuna PPA on kummutanud võimaliku ohu kaebajate elule või tervisele, ei nähtu, et ka olukorrast FFFs tervikuna võiks tuleneda kaebajatele ohtu. Seega on vastustaja hinnanud piisavalt kaebajatega seonduvaid asjaolusid ja alusetu on etteheide, et vastustaja ei ole hinnanud kaebajate isiklikke takistusi kodumaale naasmiseks. X PPA-le antud ütlustest (vt rahvusvahelise kaitse taotleja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise 04.08.2022 protokoll, vastused nr 14–16 ja 20, dtl 60–61) saab järeldada, et X selgitused ühtivad F selgitustega. Kuna X rahvusvahelise kaitse taotlus tugines tema abikaasa Fga seotud asjaoludele, kohalduvad eelnevad seisukohad ka X suhtes. F ei ole ümber lükanud väidet, et ta ei ole kuue aasta jooksul ära õppinud eesti keelt, ei ole stabiilselt töötanud ning on elanud toetustest ja vanemate rahalisest abist. Lisaks ei ole F käitunud seadusekuulekalt (vt PPA esitatud õiend, dtl 63), mis on vastuolus pagulasseisundi konventsiooni art-ga 2. Seega ei saa väita, et F oleks lõimunud Eesti ühiskonda. PPA on vaidlustatud otsuses hinnanud asjakohaselt FFF poliitilist olukorda. Kaebajad ei vaidlusta, et PPA on 07.10.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/103 kuulutanud FFF turvaliseks päritoluriigiks. Eesti valitsus on hoiatanud, et FFFsse reisimisel tuleb vältida üksnes sisenemist
3-22-1974 Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse3. Seega on asjaolud kaebajate päritoluriigis oluliselt ja püsivalt muutunud. Päritoluriigi teave ei toeta kaebajate vastupidiseid üldsõnalisi väiteid. PPA on esile toonud, et FFF valitsus pakub tagasipöördujatele erinevaid taasintegreerumise võimalusi. Lisaks on kaebajatel FFFs pereliikmed ja palju tuttavaid, kes aitavad ühiskonda taasintegreeruda. Eelnevaga haakub PPA seisukoht, et kaebajad ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Võttes arvesse julgeolekuolukorra märgatavat paranemist FFFs, on ebatõenäoline, et F või tema pere satuks FFFsse naastes piinamise või ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise või karistamise ohvriks. PPA ei ole Yt menetluses ära kuulanud, kuigi laps on selleks piisavalt vana. Sellega on jäänud tema huvi igakülgselt ja nõuetekohaselt välja selgitamata ja on rikutud Y osas menetluslikke õigusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-19-650, p 16; 14.05.2020 otsus nr 319-1814, p 32). Lastele VRKS alusel elamislubade pikendamine ja lapsevanematele samal ajal elamislubade pikendamisest keeldumine ei tähenda laste eraldamist vanematest. Ka sellisel juhul säilib lapsevanematel võimalus otsustada, kas taotleda Eestis elamisluba mõnel muul välismaalaste seaduses (VMS) sätestatud alustel või elada oma pereelu edasi päritoluriigis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-19-650, p 17).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X ja F paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja teha uus otsus, millega nende kaebused rahuldada. Kaebajad jäävad selle juurde, et vastustaja on vaidlustatud otsustes rikkunud põhjendamiskohustust. Olukord kaebajate päritoluriigis ei ole oluliselt ega püsivalt muutunud. Halduskohus on hinnanud pealiskaudselt PPA ühepoolseid järeldusi. Euroopa Liidu Varjupaigaameti andmete kohaselt on FFF põgenike arv alates 2019. a-st aina kasvanud ja on isegi suurem kui 2016. a-l4. See on vastuolus vastustaja väitega, et FFFs on olukord muutunud paremaks. Ei ole ka põhjendatud seisukoht, et pagulaste tagasipöördumisel kodumaale ei esine neile mitte mingit ohtu. Endine FFF president pandi kohe 01.10.2021 kodumaale tagasi jõudes kinnipidamisasutusse5. Praegu käib täie hooga kriminaalmenetlus. Ei ole näha, et pärast tema avaldust poliitikast taanduda oleks kriminaalmenetlus lõpetatud. XXX on seni süüdi mõistetud ainult kahes asjas, kuid kolmes asjas käib veel menetlus ja jätkub ka kohtumenetlus6. F võib jätkuvalt olla selles asjas FFF prokuratuuri huviorbiidis. F on veendunud, et praeguse valitsuse ajal survestataks teda kodumaale naasmisel uuesti andma kompromiteerivaid valeütlusi Q või mõne muu XXX ajal töötanud riigiametniku vastu selleks, et kasutada neid ütlusi koosmõjus teiste fabritseeritud materjalide ja tõenditega XXX vastases protsessis. Ei ole kahtlust, et valeütluste mitteandmisel kaebaja tapetakse ja tema peret kiusatakse taga. Asjaolu, et Q on kinnipidamisasutusest vabanenud, ei anna alust arvata, et FFF prokuratuuri uurimine on lõppenud. Meedias avaldatud uudised XXX kohtumenetluse kohta7 lükkavad ümber vastustaja järeldused, et FFFs valitseb demokraatlik võim ja kaebajad võivad ohutult kodumaale naasta. Halduskohus ja vastustaja ei ole pööranud tähelepanu kaebajate selgitustele, et saadud passid olid neile vajalikud valimistel osalemiseks ja FFFsse tagasipöördumiseks juhul, kui selleks tekib soodne olukord. See ei tähenda, et nad andsid end vabatahtlikult kodakondsusjärgse riigi
Vt nt https://maailm.postimees.ee/7676173/gruusia-ekspresident-saakasvili-nais-kohtuistungil-podur-ja-kohetu#_ga=2.19154936.1968997355.1671960767-1265814936.1663106969
7(11)
3-22-1974 kaitse alla. Valimistel osalemine on ainus võimalus FFFs valitseva olukorra muutmiseks ja seega ka kaebajate elu päästmiseks. Selleks aga on neil vaja passi. Põhjendamatu on halduskohtu väide, et F ei ole lõimunud Eesti ühiskonda. Kaebajal on tõesti olnud raskusi töökoha leidmisel, sest eesti keel on tema jaoks väga keeruline, aga ta on siiski õppinud AAA, osalenud aktiivselt spordiüritustel ja populariseerib sporti Eestis, käib bussijuhikursustel ja plaanib saada bussijuhiks. Lisaks peab kaebajate laps Eestit oma koduriigiks, tema sõpruskond on ainult Eestis ja FFFt ta ei tunne. Kolimine FFFsse oleks tema jaoks suur stress, ta ei oska FFF keelt ja on vähetõenäoline, et ta leiab kohe FFFs oma vanuses lapsi, kes räägiksid temaga eesti või vene keeles. Kaebajate elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine lapsega seotud asjaolusid arvestamata ei ole mõistlik. Ka lapse vanemate huvides on jääda kokku oma lapsega. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus on 22.04.2020 otsuses nr 3-19650 selgitanud, et vanemad võivad taotleda elamisluba ka muul alusel, ei tähenda see, et nad muul alusel elamisloa saavad. Arvestades praegust olukorda Eestis seoses põgenikega, on kaebajatele muul alusel elamisloa andmine äärmiselt vähetõenäoline.
10.PPA palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
11.PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja teha uus otsus, millega jätta Y kaebus rahuldamata. Halduskohus on jätnud arvestamata, et Y ei olnud otsuse tegemise ajal veel 10-aastane. VRKS § 18 lg 5 näeb vestluse võimaluse ette vähemalt kümneaastasele alaealisele või nooremale alaealisele juhul, kui alaealise arengutase seda võimaldab. PPA ei pidanud vestluse läbiviimist vajalikuks, kuna Y osas olid kõik asjaolud igakülgselt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsuse tegemisel tugineti muu hulgas päritoluriigi teabele ja laste õiguste konventsioonile. Ka Yga vestluse läbiviimise korral ei oleks PPA jõudnud teistsugusele järeldusele. Olenemata lapse vanusest jättis PPA vestluse läbi viimata, kuna pidas oluliseks perekonna säilimist ning leidis, et päritoluriigis on Y õiguste, elu ja arengu mõistes (kool, sport, perekond jms) tagatud samad võimalused mis Eestis. PPA on vaidlustatud otsuses jõudnud põhjendatud järelduseni, et Yl puuduvad individuaalsed asjaolud, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks. Seega puudub ka loogiline vajadus ja põhjus jätta kaebaja pagulasseisundisse, kui tema vanematel on see lõppenud. Ka Yga vestlemise järel ei saa teha järeldust, et ta vajaks iseseisvalt rahvusvahelist kaitset. Tema rahvusvahelise kaitse seisundi saamine oli otseselt seotud tema isale rahvusvahelise kaitse andmisega. PPA teeks vestluse läbiviimise järel tõenäoliselt samasuguse otsuse. Lisaks on vähetõenäoline, et Xl ja Fl oleks võimalik saada elamisluba muul VMS-s sätestatud alusel, arvestades nende käitumist, ühiskonda integreerumisest ja suhtumist Eesti õiguskorda. VMS ei näe ka ette olukorda, et nad saaksid taotleda elamisluba Y juurde. Samuti ei ole VRKS-i mõttega kooskõlas see, et kui vanemad on kohustatud naasma oma päritoluriiki, võtavad nad sinna kaasa oma pagulaseseisundis lapse. Riigikohus on 15.02.2023 otsuses haldusasjas 3-20-1115 (p 35.5) leidnud, et riik peab kõikide otsuste tegemisel arvestama küll lapse parimate huvidega (sh säilitades perekonna ühtsuse, v.a juhul, kui see on vastuolus lapse parimate huvidega), kuid see ei saa tähendada kohustust taluda oma territooriumil välismaalasi, kes lapsi mõjutades püüavad laste kaudu saavutada endale sobivat riigis viibimise õigust.
12.Y palub jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata.
8(11)
3-22-1974 Yl peab olema võimalus elada koos oma vanematega Eestis. PPA ja halduskohus jõudsid ekslikult seisukohale, et Y koos vanematega kodumaale naasmine on muutunud ohutuks. Seda, et FFFs on inimõiguste olukord halvenenud, on kinnitanud ka Eestis asuv inimõiguste keskus8.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.F on esitanud apellatsioonkaebusega järgmised lisad: AAA 17.06.2021 lõputunnistus XXX õppekava lõpetamise kohta, spordivõistluste diplomid ja AS-i T 20.12.2022 kinnitus selle kohta, et pärast bussijuhikursuse lõpetamist pakutakse kaebajale bussijuhina tööd. Kaebaja soovib nende tõenditega näidata oma lõimumist Eesti ühiskonda. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tõendite esitamine asja õigemaks lahendamiseks lubatav ja need tuleb võtta asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). X ja F apellatsioonkaebus
14.X ja F apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et X ja F kaebused ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4).
15.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et kaebajate tagakiusamishirmul ei ole enam alust. PPA ja halduskohus on põhjendatult tuginenud asjaolule, et Q, kelle kohtuasjas tuli kaebajal anda tunnistusi, on vanglast vabastatud ja ta ei soovi enam poliitikas osaleda, ning poliitikast lahkumise soovist on teatanud ka XXX oma advokaadi vahendusel. Samuti on asjakohane halduskohtu selgitus, et kuna XXX on juba süüdi mõistetud ja talle on määratud karistuseks vabadusekaotus, puudub mõistlik põhjus F tunnistajana ülekuulamiseks. Seega on kokkuvõttes ebatõenäoline, et FFF võimud tunneks endiselt F kui tunnistaja vastu huvi. Seda järeldust ei lükka ümber ka kaebajate väited selle kohta, et XXX üle käib endiselt kohtumenetlus. Kaebajate viidatud allikatest nähtuvalt on neis kajastatud kohtuistungitel arutamise all olnud XXXle määratud karistuse peatamine tervislikel põhjustel, mitte talle esitatud uued süüdistused. Ei ole ka põhjust arvata, et F oleks võimude huviorbiidis muul põhjusel. 04.08.2022 PPA-le antud selgitustest nähtuvalt ei ole tema enda suhtes süüasja algatatud, samuti ei ole ta olnud ühegi partei liige, s.t ta ei ole olnud aktiivne opositsionäär (vt 04.08.2022 protokoll, vastused nr 5 ja 6, dtl 54–55). Seega ei ole tõenäoline, et teda arreteeritaks FFFsse naasmisel sarnaselt endise FFF presidendi XXXga. Seejuures jagab ringkonnakohus halduskohtu hinnangut, et F selgitused võimaliku ohu kohta FFFsse tagasipöördumisel on üldsõnalised, võttes arvesse, et kaebajal on enda sõnul häid tuttavaid nt julgeolekuteenistuses ja temani jõuab endiselt teave julgeolekuorganites toimuva kohta, mistõttu teab ta täpselt, kuidas asjad toimuvad (samas, vastused nr 5 ja 6, dtl 53–55). Ka kaebustes on kaebajad märkinud vaid üldsõnaliselt, et saavad siiani teateid koduriigist, et prokuratuuri esindajad tunnevad F vastu huvi. Ka ei ole kuigi veenvad väited selle kohta, et FFF võimud jälgivad F vanemaid ja viimased on seetõttu vahetanud elukohta. F on ise möönnud, et ei ole sellest rääkinud PPA-le eelmisel vestlusel (samas, vastus nr 5, dtl 52). Kaebaja on selgitanud, et kui ta taotles endale passi, jõudis info tema viibimiskoha kohta ka FFFsse ja seetõttu palus ta oma vanematel elukohta vahetada, et neid kaitsta (samas, dtl 53). Ei ole usutav, et kaebaja oleks riskinud FFF passi taotlemisega, kui ta võis eeldada, et selle tõttu võib tema vanematel võimudega probleeme tekkida.
16.PPA ja halduskohus leidsid õigesti, et asjaolud kaebajate päritoluriigis on oluliselt ja püsivalt muutunud, mistõttu võis PPA otsuste tegemisel tugineda VRKS § 48 lg 1 p-le 5. PPA
3-22-1974 on 2020. a käskkirjaga kuulutanud FFF turvaliseks päritoluriigiks, s.t PPA hinnangul on tegemist riigiga, kus välismaalasi ei ähvarda VRKS § 4 lg-s 3 nimetatud tõsine oht, mh surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise näol (vt VRKS § 8 lg 3). FFFt on 2021. a ülevaate järgi pidanud turvaliseks päritoluriigiks ka enamik Euroopa Liidu liikmesriike, kellel vastav nimekiri on koostatud, kuigi mõni riik on sellest välja arvanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia9. Kuigi kaebajate osutatud Euroopa Liidu Varjupaigaameti andmete järgi on 2020.–2021. a-l FFFst pärit inimeste varjupaigataotluste arv kasvanud, ei saa pelgalt sellest järeldada FFFs valitsevat ohtu. Esitatud andmetest ei nähtu samas, et üldjoontes oleks muutunud jaatava vastuse saanud taotluste arv10. VRKS § 48 lg 1 p 5 kohaldamine ei eelda, et inimõiguste olukord päritoluriigis peab olema suurepärane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2019 otsus nr 3-19-760, p 12). Eeskätt tuleb hinnata seda, kas päritoluriigi asjaolud on piisavalt ja püsivalt muutunud sel viisil, et saaks kinnitada tagakiusamisohu ja seega pagulase staatuse andmise tingimuste puudumist konkreetse isiku suhtes. Vaidlustatud otsustes on PPA kirjeldanud FFFs valitsevat poliitiliste ja inimõiguste olukorda ning on andnud ülevaate pagulaste riiki tagasipöördumise võimalustest. See ja muud asjas esitatud materjalid ei anna alust järelduseks, et kaebajaid, kes ei ole olnud poliitiliselt aktiivsed, võiks praegu FFFsse naasmisel ähvardada oht.
17.Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate pagulasseisundi kehtetuks tunnistamisel määrava tähtsusega põhjendatud tuginemine VRKS § 48 lg 1 p-le 5, võis PPA vaidlustatud otsustes tugineda ka VRKS § 48 lg 1 p-le 1. Selle sätte kohaselt lõpeb pagulasseisund, kui välismaalane on vabatahtlikult võtnud uuesti vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitse. Üldiselt võib passi vabatahtlikku taotlemist pidada näiteks sellest, et isik on andnud end vabatahtlikult oma kodakondsusriigi kaitse alla11. Isegi kui kaebajad tegid seda valimistel osalemise eesmärgil, järeldub passi taotlemisest, et oma viibimiskohast ja tegemistest FFF võimudele teada andmine ei tekitanud kaebajatele probleeme. PPA ei ole eksinud ka oma hinnangus, et X ja F ei ole lõimunud Eesti ühiskonda. F apellatsioonkaebuses esitatud tõendid ei kummuta PPA väiteid, et ta ei ole Eestis viibitud aja jooksul õppinud eesti keelt ega käinud stabiilselt ametlikult tööl. PPA apellatsioonkaebus
18.VRKS § 46 lg 11 sätestab, et alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega. Kvalifitseerumisdirektiivi põhjenduse p 18 kohaselt peaksid liikmesriigid vastavalt 1989. a ÜRO lapse õiguste konventsioonile direktiivi rakendamisel silmas pidama eelkõige lapse huve. Lapse huvide hindamisel tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse eeskätt perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, turvalisuse ja ohutuse kaalutlusi ning alaealise arvamust vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Ka Euroopa Liidu Varjupaigaameti juhendmaterjal toob välja, et perekonna ühtsus on vaid üks osa lapse õigustest ja huvidest; selle kõrval tuleb analüüsida ka muid komponente, nagu nt lapse areng, turvalisus, lapse õigus haridusele ja
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Safe country of origin concept in EU+ countries, Situational Update. – https://euaa.europa.eu/publications/safe-country-origin-concept-eu-countries
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Ending International Protection: Articles 11, 14, 16 and 19 Qualification Directive (2011/95/EU). A Judicial Analysis. – https://euaa.europa.eu/publications/judicial-analysis-endinginternational-protection, lk 24; ÜRO Pagulasamet. Handbook and Guidelines on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status under the 1951 Convention and the 1967 Protocol Relating to the Status of Refugees. – https://www.refworld.org/docid/4f33c8d92.html, lk 25.
10(11)
3-22-1974 tervishoiule12. VRKS § 18 lg 5 näeb ette, et § 18 lg-s 4 sätestatud vestluse võimalus antakse vähemalt kümneaastasele alaealisele või nooremale alaealisele juhul, kui alaealise arengutase seda võimaldab.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PPA on Y kohta otsust tehes rikkunud menetlusnõudeid. Kuigi Y oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal veel 9-aastane ja seega ei olnud PPA-l VRKS § 18 lg 5 kohaselt kohustust temaga vestlus korraldada, ei nähtu asja materjalidest ka, et PPA oleks põhjendanud, miks lapse arengutasemest lähtuvalt vestluse läbiviimist vajalikuks ei peetud. Erinevalt halduskohtust leiab aga ringkonnakohus, et praegusel juhul ei tingi selle menetlusnõude rikkumine haldusakti tühistamist, sest see rikkumine ei saanud kokkuvõttes mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks jõuda tõdemusele, et Y koos vanematega FFFsse naasmine on vastuolus tema kui lapse õiguste ja huvidega. Kaebajad ei ole väitnud, et lapse FFFsse naasmist takistaksid muud asjaolud (nt võimatus saada baasteenuseid, käia koolis ja tegeleda huvialadega) peale väidetava F tagakiusamise ohu. Kaebajate väidete kohaselt on FFFsse kolimine lapse jaoks suur stress, ta ei tunne FFFt ja tema sõpruskond on ainult Eestis, ta ei oska FFF keelt ja on vähetõenäoline, et ta leiab kohe FFFs oma vanuses lapsi, kes räägiksid temaga eesti või vene keeles. On usutav, et teise riiki kolimine ja harjumuspärase keskkonna ning seniste sõprade mahajätmine tekitab 10aastasele lapsele mõningat stressi, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see piisav selleks, et välistada tema pagulasseisundi kehtetuks tunnistamine. Seejuures on kaebajad ise seoses passide taotlemisega selgitanud, et kui tekib soodne olukord, soovivad nad FFFsse tagasi minna. Seega võib eeldada, et kaebajad on ka oma last ette valmistanud selleks, et millalgi FFFsse naasta. Ühtlasi ei ole usutav kaebajate väide, et Y ei oska üldse FFF keelt. 04.08.2022 vestluse protokollidest nähtuvalt on need Xga ja Fga toimunud FFF keeles. Järelikult on eelduslikult ka nende kodune keel FFF keel ja võib arvata, et selles keeles suhtlevad nad tavapäraselt ka oma lapsega. Kokkuvõttes on tõenäoline, et Y suudab vanemate jt FFFs viibivate sugulaste toel sealse eluga kohaneda.
20.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus rahuldas Y kaebuse ja tühistas tema osas PPA 08.08.2022 otsuse nr 32203080002-1 ja 32203210010-1 põhjendamatult. Kokkuvõte ja menetluskulud
21.Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus PPA apellatsioonkaebuse ja jätab X ja F apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 muutmata, aga tühistab resolutsiooni p 2. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab Y kaebuse rahuldamata.
22.Kuna ringkonnakohtu otsus tehakse kaebajate kahjuks, jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka PPA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Practical guide on the best interests of the child in asylum procedures https://easo.europa.eu/sites/default/files/Practical-Guide-Best-Interests-Child-EN.pdf, lk 14–18.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.