X ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2022 otsuse nr 32203080002-1/ 32203210010-1 tühistamise nõudes ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebajate elamisloa pikendamise taotlused uuesti läbi ja teha uus otsus Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2022 otsuse nr 32203080001-1 tühistamise nõudes ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi ja teha uus otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – X, Y ja Z, esindaja Alekesei Motuzov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X ja Z kaebused rahuldamata.
2.Rahuldada Y kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2022 otsus nr 322030800021/32203210010-1 Y osas ning kohustada Politsei-ja Piirivalveametit Y elamisloa pikendamise taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.12.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivaveamet (edaspidi: PPA) andis 30.06.2016 otsustega nr 7001510188-1 ja 7001510189-1 Xle ja Yle välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 46 lg 1 ja 2 alusel rahvusvahelise kaitse ning VRKS § 38 lg 1 alusel elamisload 3 aastaks, alates 30.06.2016 kuni 30.06.2019. PPA pikendas 12.06.2019 otsusega nr 7001930114-1 ja nr 7001930115-1 X ja Y elamisluba alates 01.07.2019 kuni 30.06.2022.
2.PPA luges 08.08.2022 otsusega nr 32203080002-1 ja 32203210010-1 X ning Y pagulasseisundi VRKS § 48 lg 1 p 1 ja 5 alusel lõppenuks (p 1); tunnistas pagulasseisundi lõppenuks VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel (p 2). X ja Y on taotlenud B passe. Passide taotlemisel ja saamisel neil probleeme ei esinenud. Lisaks on pagulasseisundi saamise asjaolud muutunud, mis tulenesid Z. C, kelle vastu Z tunnistama pidi, on vanglast vabanenud ja ei kavatse poliitikasse naasta ning plaanib Bst lahkuda. Ka D, kelle osas Z arvab, et talt võidakse nõuda tema vastu tunnistuste andmist, taandub päritoluriigiinfo alusel poliitikast. Seega on ebatõenäoline, et X abikaasa satub võimude huviorbiiti kui tunnistaja. Z ei ole ise poliitiliselt tegev olnud, et teda võiks selle alusel ohustada tagakius. Riik on ratifitseerinud peamised inimõigusi käsitlevad rahvusvahelised lepingud. 15 EL+ riiki on lisanud B turvaliste päritoluriikide nimekirja. Vanemad taotlesid Yle B passi, mis talle ka ilma probleemideta väljastati. Y vanemad ei ole kuue Eestis viibitud aasta jooksul ametlikult stabiilselt tööd teinud. Lisaks ei ole vanemad eesti keelt ära õppinud. Y vanemad ei ole käitunud õiguskuulekalt, mis on pagulasestaatuse saanud isikute kohuseks. Laps on küll Z sõnul õppinud ära eesti keele, kuid ta käib venekeelses koolis. Samuti käib ta jalgpallitrennis, kus räägitakse vene ja eesti keelt. Bs on Y vanavanemad, sugulased ning palju peretuttavaid. Seega on tagatud koduriiki naastes sotsiaalne võrgustik ning tugi. Yl puuduvad individuaalsed asjaolud, et kvalifitseeruda rahvusvahelisele kaitsele.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 19.09.2022 X ja Y kaebus PPA 08.08.2022 otsuse nr 32203080002-1 ja 32203210010-1 tühistamise nõudes, PPA kohustamise nõudes vaadata kaebajate elamisloa pikendamise taotlused uuesti läbi ja teha uus otsus (haldusasi nr 3-22-1974).
4.PPA andis 30.06.2016 otsusega nr 70015190-1 Zle VRKS § 46 lg 1 ja 2 alusel rahvusvahelise kaitse ning VRKS § 38 lg 1 alusel elamisload 3 aastaks (dtl 66). PPA pikendas 12.06.2019 otsusega nr 7001930113-1 Z elamisluba alates 01.07.2019 kuni 30.06.2022 (dtl 67).
5.PPA luges 08.08.2022 otsusega nr 32203080001-1 Z pagulasseisundi VRKS § 48 lg 1 p 1 ja 5 alusel lõppenuks (p 1); tunnistas pagulasseisundi lõppenuks VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel (p 2). Z on taotlenud B passi. Passi taotlemisel ja saamisel tal probleeme ei esinenud. Zl on enda sõnul tuttavad ja sõbrad nii B saatkonnas kui ka Bs ametnike seas, sh praeguse valitsuse julgeolekustruktuurides kõrgetel kohtadel. Omades häid tutvuseid ei ole tõenäoline, et just tema sihikule võetakse. Lisaks sellele on Z pagulasseisundi saamise asjaolud muutunud. C, kelle vastu Z tunnistama pidi, on vanglast vabanenud, ei kavatse poliitikasse naasta ning plaanib Bst lahkuda. Ka D, kelle osas Z arvab, et võidakse nõuda tema vastu tunnistuste andmist, taandub päritoluriigi info alusel poliitikast. On ebatõenäoline, et Z satub võimude huviorbiiti kui tunnistaja. Z ei ole ise poliitiliselt tegev olnud, et teda võiks seetõttu ohustada tagakius. Z ei ole üle 6 aasta Eestis elamise jooksul ära õppinud eesti keelt. Ta ei ole Eestis ametlikult stabiilselt töötanud, vaid on elanud toetustest ja sh Bst vanematelt saadud rahalisest abist. Z ei ole seaduskuulekalt käitunud vastavalt Pagulasseisundi konventsiooni artiklile 2. PPA on 7.10.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/103 kuulutanud B turvaliseks päritoluriigiks. Bs on toimiv demokraatlik poliitiline süsteem. Bs kehtib võimude lahususe põhimõte.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 19.09.2022 Z kaebus PPA 08.08.2022 otsuse nr 32203080001-1 tühistamise nõudes, PPA kohustamise nõudes vaadata kaebaja elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi ja teha uus otsus (haldusasi nr 3-22-1975).
7.Tallinna Halduskohus liitis 20.09.2022 määrusega haldusasjad ühte menetlusse haldusasjaks nr 322-1974.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
X ja Y
8.PPA on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Pelgalt tuginedes andmekogudelt saadud infole, ei saa olematuks muuta kaebaja ja tema pere tagakiusu ohtu ning lükata ümber kaebaja seniseid selgitusi. PPA pidas varsemalt kaebajate selgitusi eluliselt usutavaks ja järjepidevaks ning luges 30.06.2016 kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused põhjendatuks (vt ka Euroopa Kohtu otsus C-175/08, p 69).
9.Kui kaebajad ei kvalifitseeru pagulastena, kvalifitseeruvad nad täiendava kaitse saajaks. Kaebajate puhul esineb tõsine oht nende elule ja tervisele eelkõige kaebajate abikaasa ja isa tapmisega ähvardamise, piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise võimaluse tõttu.
10.Vaidlustatud otsused ei ole õiguspärased, kuna on vastuolus VRKS § 46 lg-ga 11, lastekaitse seaduse § 21 lg-ga 1 ning lapse õiguste konventsiooni (LÕK) art 3 lg-ga 1. Vastustaja on valesti leidnud, et kaebajatel esineb VRKS § 48 lg 1 p-s 5 sätestatud pagulasseisundi lõppemise asjaolu. Vastustaja on lapse huvisid võtnud arvesse pinnapealselt ega ole piisavalt analüüsinud otsuse mõju lapse õigustele. Y on 11-aastane poiss, kes käib Eestis koolis. Kaebajate elamisloa pikendamisest keeldumise lõplikuks tagajärjeks on Y eemaldamine tuttavast ja turvalisest keskkonnast Eestis ning Y saatmine riiki, kus on jätkuvalt kaebajate tagakiusamise oht.
11.Rahvusvaheline kaitse andmine kaebajatele oli põhjendatud ja selle aluseks olemasolevad asjaolud olid tõendatud. Kaebajad ei jätnud lootust kodumaale naasmiseks. Kaebajate tagasipöördumine ei ole võimalik tagakiusuohu tõttu. Praeguse valitsuse ajal kodumaale tagasipöördumisel survestatakse Zt uuesti andma kompromiteerivaid valeütlusi selleks, et kasutada neid ütlusi koosmõjus teiste fabritseeritud materjalidega D vastases protsessis. Valeütluste mitteandmisel kaebaja abikaasa tapetakse.
12.Bs valitsuse kukutamiseks on ainus võimalus valimistel osalemine. Valimistel osalemiseks on vajalik pass või muu isikutõendav dokument. Asjaolu, et kaebajad said saatkonna kaudu oma kodakondsusriigi passid valimistel osalemiseks, et muuta olukorda Bs, ei saa tõlgendada selliselt, et kaebaja andis ennast vabatahtlikult kodakondsusejärgse riigi kaitse alla. Kaebajad ei ole muud moodi B passi kasutanud, sh reisimiseks Bsse.
13.Võrreldes ajaga kui kaebajad taotlesid rahvusvahelist kaitset, ei ole olukord muutunud. Vastasel juhul oleks kaebajad pöördunud kodumaale. Kaebajad saavad praeguse ajani Bst signaale, et prokuratuuri esindajad tunnevad X abikaasa vastu huvi. Asjaolu, et C on kinnipidamiskohast vabanenud, ei anna alust arvata, et tema suhtes oleks lõppenud B prokuratuuri uurimistöö. X abikaasa ei ole ainukene isik, kes sai rahvusvahelist kaitset samade asjaolude alusel. Kui Eesti riik võtab enda peale vastutuse ja lõpetab rahvusvahelise kaitse andmise, siis uuendatakse poliitiliselt motiveeritud protsess valitsuse huviorbiidis olemasolevate isikute suhtes.
14.B endise presidendi D avaldas, et lahkub parteist E, võib olla deklaratiivne. Eelnev ei saa olla aluseks keelduda kaebajate rahvusvahelise kaitse andmise pikendamisest.
15.Asjaolu, et B töötas välja mitmesuguseid repatrieerimise programme, sh välismaal rahvusvahelise kaitse saanud isikutele, ei anna veel alust kindel olla selles, et kaebaja jaoks olukord
muutus paremaks. Seni kui võimul olev valitsus ei ole muutunud, on kaebajate tagasipöördumine kodumaale ohtlik.
16.Kaebajate päritoluriiki saatmine tooks kaasa tema väärkohtlemise poliitilistel põhjustel, mistõttu oleks nende Bsse väljasaatmine vastuolus inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3. Kaebajate suhtes ei kohaldu VRKS § 48 lg 1 p 5, kuna kaebajaid tuleb tunnustada pagulasena.
17.PPA on rikkunud VRKS § 18 lg-st 2 tulenevat kohustust vaadata kaebajate taotlused läbi individuaalselt. PPA ei ole keskendunud kaebajate olukorrale ja on jätnud analüüsimata kaebajate isiklikud takistused kodumaale naasmiseks.
18.Vastustaja on jätnud arvestamata X selgitustega päritoluriigi kohta. Direktiivi 2011/95/EL kohaselt peab asjaolude muutumine olema olulise ja püsiva iseloomuga. Isegi kui üleüldine olukord Bs on paranenud ja PPA 7.10.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/103 on B kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks, on poliitiline olukord riigis endiselt ebastabiilne. Näiteks on peamine opositsiooni partei juht vanglas ja tema suhtes toimub poliitiliselt motiveeritud eeluurimis menetlus. PPA on keskendunud statistilistele andmetele ja üleüldisele olukorrale Bs, ei ole analüüsinud kaebajate takistusi kodumaale naasmiseks.
19.PPA on vääralt leidnud, et kaebajate suhtes esineb VRKS § 48 lg 1 p-s 5 sätestatud pagulasseisundi lõppemise asjaolu. Bs ei ole toimunud piisavalt olulise ja püsiva iseloomuga muutusi, et pagulasseisundit võiks lõppenuks lugeda.
20.PPA ei ole seadnud menetluse käigus lapse huvisid esikohale, vaid on analüüsinud neid ainult perekonna terviklikkuse seisukohast lähtudes. Samuti oleks lapse huvide ja õigustega vastuolus see, kui Bsse saadetakse tagasi tema ema. Lapse parimates huvides on pereelu jätkamine Eestis, kus tal on võimalik elada turvalises keskkonnas, omades ligipääsu arstiabile, haridusele, eluasemele, toidule ja baasteenustele. PPA pole Y elamisloa pikendamise taotluste menetlemisel viinud läbi nõuetekohast laste õiguste ja huvide kaalumist (vt Direktiivi 2011/95/EL p 18). PPA on küll välja toonud, et laste huvides on kokku jääda oma vanematega, kuid laps pole menetluses ära kuulatud ning tema huvid on igakülgselt ja nõuetekohaselt jäänud välja selgitamata. Z
21.Vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud ja ei vasta otsuses viidatud alustele. PPA on rikkunud HMS § 56 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Pelgalt tuginedes andmekogudelt saadud infole, ei saa olematuks muuta kaebaja ja tema pere tagakiusu ohtu ning lükata ümber kaebaja seniseid selgitusi, mida PPA on pidanud eluliselt usutavaks ja järjepidevaks. Eelnevalt luges PPA kaebaja 30.06.2016 rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuks (Euroopa Kohtu otsus C-175/08, p 69).
22.Kui kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, kvalifitseerub ta täiendava kaitse saajaks. Kaebaja elu ja tervis on tõsises ohus tema tapmisega ähvardamise, piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise võimaluse tõttu.
23.Kaebaja selgitas vastustajale, et kaebaja taotles passi valimistel osalemiseks ning uue valitsuse moodustamisel Bsse tagasipöördumiseks. Kaebaja ei ole jätnud lootust kodumaale naasmiseks. Praegusel ajal ei ole tagasipöördumine võimalik, kuna jätkuvalt on oht kaebaja ja tema perekonnale. Kodumaale naasmisel survestatakse kaebajat andma kompromiteerivaid valeütlusi D ajal töötava riigiametniku suhtes selleks, et kasutada neid ütlusi koosmõjus teiste fabritseeritud materjalidega ja tõenditega D vastases protsessis. Valeütluste mitteandmisel kaebaja tapetakse ning peret hakatakse kiusama.
24.B poliitilise olukorra muutmiseks ning kaebaja olukorra päästmiseks oli ainus võimalus osaleda valimistel. Passi taotlemisest ei saa järeldada, et kaebaja andis ennast vabatahtlikult
kodakondsusjärgse riigi kaitse alla. Kaebaja ei ole muudeks toiminguteks passi kasutanud, sh Bsse reisimiseks.
25.Rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamise järgselt ei ole olukord kaebaja jaoks muutunud. Vastasel juhul oleks ta naasnud Bsse. Kaebaja saab praeguse ajani teateid, et prokuratuuri esindajad tunnevad kaebaja vastu huvi.
26.C on kinnipidamiskohast vabanemine ei anna alust arvata, et tema suhtes oleks uurimine lõpetatud. Juhul, kui kaebaja peab uuesti Bsse minema, uuendatakse tema suhtes menetlus. Asjaolu, et B endine president D avaldas, et taandub B poliitikast ei oma tähtsust. Poliitikute avaldusi tegelikkuses ei täideta. Ei ole samuti kahtlust, et sellisest poliitikute käitumisest teavad ka käesoleva võimu esindajad. Seega ei saa Dga seotud avaldused olla kaebaja rahvusvahelise kaitse pikendamise keeldumise aluseks.
27.Asjaolu, et B töötas välja mitmesuguseid repatrieerimise programme, ei saa parendada kaebaja olukorda. Seni kuni võimul olev valitsus ei ole muutunud, on kaebaja tagasipöördumine kodumaale jätkuvalt seotud ohuga talle ja tema perekonna elule.
28.PPA on rikkunud VRKS § 18 lg-st 2 tulenevat kohustust vaadata tema taotlus läbi individuaalselt. PPA ei ole keskendunud kaebaja olukorrale ja on jätnud analüüsimata kaebaja isiklikud takistused kodumaale naasmiseks. Kaebaja päritoluriiki saatmine tooks kaasa tema väärkohtlemise poliitilistel põhjustel, mistõttu oleks tema Bsse väljasaatmine vastuolus inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3. Kaebaja suhtes ei kohaldu VRKS § 48 lg 1 p 5, kuna kaebajat tuleb tunnustada pagulasena.
29.Vastustaja on ebaõigesti tuvastanud, et kaebaja ei ole enam pagulane. Vastustaja on jätnud arvestamata kaebaja selgitustega päritoluriigi kohta. Direktiivi 2011/95/EL kohaselt peab asjaolude muutumine olema olulise ja püsiva iseloomuga. Isegi kui üldine olukord Bs on paranenud ja PPA 7.10.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/103 on B kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks, on poliitiline olukord riigis endiselt ebastabiilne. PPA on keskendunud statistilistele andmetele ja üldisele olukorrale Bs, kuid rohkem oleks pidanud analüüsima kaebajate isiklikke takistusi kodumaale naasmiseks. Olukord ei ole muutunud sellises ulatuses, et kaebajal ja tema perekonnal oleks võimalus Bsse naasta ning seal turvaliselt elu jätkata.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
30.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ning vastavad HMS § 56 lõikes 1 sätestatud nõuetele. PPA otsus on õiguspärane, kuna on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
31.Kaebajate pagulasseisund on lõppenud, kuna ilmnesid lõppemise asjaolud. Oluline ei ole, mis põhjusel kaebajad passe taotlesid. Pagulasseisundi konventsiooni artikkel 1 C (1) näeb ette, et isik lakkab olemast pagulane, kui ta on vabatahtlikult võtnud uuesti vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitse. Pagulane, kes on vabatahtlikult andnud ennast oma kodakondsusjärgse riigi kaitse alla (taotlenud passi ja saanud diplomaatilise kaitse), ei vaja enam rahvusvahelist kaitset. Sellega on pagulane demonstreerinud, et tema puhul ei kehti enam see, et ta „ei suuda“ ega „ei taha saada“ kaitset oma päritoluriigilt. Antud pagulasseisundi lõppemise säte nõuab kolme elementi, milleks on „vabatahtlikkus“, „kavatsus“ ning „kaitse alla andmine ja kaitse tegelik saamine“.
32.Kaebuses märgitud inimesed on vanglast vabanenud ning on kinnitanud, et nad ei jätka enam poliitikas. Seega ei ole eluliselt usutav, et Z päritoluriiki naasmisel uuendatakse menetlus, olenemata sellest, et üle on kuulatud 84 isikut ja üksnes kaebaja ütlused on jäänud võtmata.
33.Kuigi Z pere (st isa ja ema) vahetasid elukohta Bs, siis Z ise kinnitas, et neid üksnes jälgiti, kuid nendega ei ole ligikaudu seitsme aasta jooksul tegelikkuses midagi juhtunud. Seega arvamus, et Z vanemaid samuti kiusatakse taga, on liialdus. Kuna Z suhtleb nii oma vanemate kui ka Bs asuvate sõpradega ning kõik sh valitsus teavad, et Z viibib koos perega Eestis, siis ei ole rahvusvahelise kaitse vajadus põhjendatud. Kaebajate rahvusvahelise kaitse menetlus läheb vastuollu konfidentsiaalsuse põhimõtetega.
34.PPA leidis õigesti, et asjaolud on Z jaoks muutunud, mistõttu võib lugeda kaebajate pagulasseisundi lõppenuks. Isik, kelle vastu Z pidi tunnistusi andma on vanglast vabanenud, mistõttu puudub vajadus tunnistuste andmiseks. Samuti on D vanglast vabanenud.
35.Kaebajad on ka külastanud B saatkonda ja saanud sealt B passid. Direktiivi 2011/95/EL art 11 kohaselt lakkab kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik olemast pagulane, kui ta on vabatahtlikult andnud end uuesti selle riigi kaitse alla, mille kodakondsus tal on. See näitab ilmekalt, et kaebajatel ei ole mingit hirmu oma riigi valitsuse ees.
36.Olukord Bs on püsivalt ja oluliselt muutunud. Isikutel, kelle pärast Z sai 2016. a rahvusvahelise kaitse, ei ole enam käimas kohtumenetlust ning nad ei viibi vanglas. Seega on tegemist olulise ja püsiva muutusega, mis annab aluse pagulasseisundi lõpetamiseks. PPA ei ole jätnud kaebajate ütlusi tähelepanuta ning otsuse tegemisel arvestas ka COI ekspertide poolt kogutud teabega.
37.Vaidlustatud otsuses on mh nimetatud, et lapse parimates huvides on kokku jääda oma vanematega. Kaebajad on vestlustes PPA-ga väitnud, et tegelikkuses nad soovivad minna tagasi Bsse. Kaebajad kinnitasid 2022 aasta vestlusel, et passi võtsid endale valimistel osalemiseks ja lapsele selleks, et võimalusel Bsse naasmiseks valmis olla. Seega on PPA õigesti hinnanud, et lapse parimates huvides on kokku jääda oma perekonnaga. PPA on lapse paremate huvide analüüsimisel hinnanud ka X õppimist ja harrastusi ning ka seoseid päritolu riigiga. Seega ei ole lapse huve hinnatud pinnapealselt.
38.PPA on otsustes märkinud, et IOM pakub tagasisaatmise ja taasintegreerumise võimalusi Bsse saadetud Bdele. [---] Perioodil 2003–2019 on IOM programmide kaudu Bsse tagasi saadetud kokku 10 573 inimest 32 riigist (peamiselt EL liikmesriikidest). Neist 5100-le isikule on antud taasintegreerumisabi, ülejäänud said ainult tagasipöördumisega seotud abi (dokumendid, lennupilet, eskort lennujaama). PPA leidis põhjendatult, et Z, X ja Y rahvusvahelise kaitse seisundid tuleb VRKS § 49 lg 2 p 1 alusel kehtetuks tunnistada, kuna nende osas esinevad VRKS § 48 lg 1 p 1 ja p 5 sätestatud pagulasseisundi lõppemise asjaolud.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.Rahvusvahelise kaitse süsteemiga nähakse mittepäritoluriigile ette kohustus pakkuda kaitset inimestele, kes enda isikust lähtuvast põhjusest või üldisest olukorrast päritoluriigis ei saa sellelt riigilt kaitset. Eelduslikult on vajadus rahvusvahelise kaitse järele ajutine. Rahvusvahelist kaitset ei anta või seda ei tagata, kui see pole enam vajalik või õigustatud. See tähendab, et isikul on pagulasseisund seni, kuni ilmnevad selle lõppemise asjaolud. Teisisõnu lõpeb pagulasseisund niipea, kui päritoluriik on võimeline tagama isikule kaitse tagakiusamise eest (Euroopa Kohtu otsus C175/08, p 69).
40.VRKS § 49 lg 2 p 1 järgi tunnistab PPA pagulasseisundi kehtetuks kui ilmnevad VRKS § 48 lg-s 1 nimetatud asjaolud, mh ei esine enam pagulasena tunnustamise asjaolusid (p 5). VRKS § 48 lg 1 p 5 kohaldamine eeldab, et asjaolud pärituoluriigis on oluliselt muutunud ja muutus on niivõrd püsiva iseloomuga, et pagulase tagakiusamishirmu ei saa enam lugeda põhjendatuks. Sellised muutused peavad puudutama riigist põgenemise põhjuseid, sh konkreetset tagakiusukartuse alust. Asjaolud peavad olema muutunud niipalju, et enam ei ole rahvusvahelise kaitse andmise põhjuseid. Muutuste püsivust saab hinnata lühema ajaperioodi lõikes ennekõike siis, kui need on toimunud rahumeelse demokraatliku protsessi tulemusena. Sellest annavad eeskätt tunnistust muutused
valitsuses, sh julgeolekujõududes, õigussüsteemis, armuandmine ja valimiste toimumine, pagulaste tagasisaabumine riiki. Lisaks peab isikul olema võimalik end riigi kaitse alla anda ja see kaitse peab olema efektiivne. Eelnev ei nõua siiski, et inimõiguste olukord päritoluriigis peab olema suurepärane. Et tuvastada oluline ja püsiv muutus, tuleb võrrelda rahvusvahelise kaitse andmise asjaolusid otsuse tegemise aja asjaoludega.
41.Kaebajatele anti VRKS § 37 alusel varjupaik ning VRKS § 38 lg 1 alusel elamisluba. Z on B kodanik, kelle esitatud tõendite alusel leidis kinnitust, et ta töötas D valitsuse ajal korrektsiooniministeeriumi haldusalas, omas eriväljaõpet ning tema tööalane tegevus leidis meedias negatiivset kajastamist. Z tagakiusu alusena määratleti poliitiline meelsus ning tagakiusajaks oli B prokuratuur. Z töökaaslane F korrektsiooniministeeriumi turbeosakonnast väljendas tunnistajana korduvalt hirmu oma elu pärast. Prokuratuur survestas teda C (endine kaitseminister ja vanglasüsteemi ülem) vastaseid ütluseid andma. 24.03.2014 leiti tema väärkohtlemise jälgedega surnukeha.
42.Z selgitas 04.08.2022 PPA-le (protokoll nr 32203080001-2), et sai passi 2018.a B saatkonna kaudu, kus konsul oli kaebaja tuttav. Kaebaja soovis passi saada valimistel osalemiseks. Kaebaja eeldas, et valimiste järgselt toimuvad Bs muudatused ning kaebajatel on võimalik Bsse naasta. Ka peale passi saamist 2019.a pikendas PPA kaebajate elamislube. Asjaolud ei ole vahepeal muutunud. Kaebajal on tutvused ametnike seas, mistõttu jõudis info, et kaebaja taotles Eestis passi, Bsse (p 5, dtl 52). 07.06.2019 oli Z PPA-le selgitanud (protokoll nr 7001930113-2), et ta ei vaja reaalselt passi ning ei ole seda kasutanud. Passi saamisega näitas kaebaja, et ei ole Bs õigussüsteemiga pahuksis olev inimene, vaid poliitiliste mängude ohver (p 17, dtl 74). Kohus nõustub PPA-ga, et kirjeldatud faktidest saab järeldada, et kaebajal on sõbrad B saatkonnas ja praeguse valitsuse julgeoleku ametkondades kõrgetel ametikohtadel.
43.VRKS § 48 lg 1, Pagulasseisundi konventsiooni artikkel 1 p C lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.12.2011 direktiivi 2011/95/EL art 11 järgi lakkab kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik olemast pagulane, kui ta on vabatahtlikult andnud end uuesti selle riigi kaitse alla, mille kodakondsus tal on. Eelnev tähendab muuhulgas seda, et inimene taotleb kodakondsusriigi passi. Õige võib olla kaebajate väide, et nad taotlesid passi valimistel osalemiseks ning 12.06.2019 elamisloa pikendamise menetluses nimetatud asjaolu ette ei heidetud. Samas on PPA eelnevat arvestanud üksnes ühe asjaoluna kaebajate andmete kogumist. PPA on ka muudel põhjustel asunud järeldusele, et Bsse naasmisel ei satu kaebajad ohtu.
44.Z selgitas 04.08.2022 täiendavalt, et teda rõõmustab C vanglast vabastamine, kuid teda võidakse kasutada ka tunnistajana D süüasjas. Kaebaja küll vabastati, kuna ei suudetud süüd tõestada, kuid eelnev ei tähenda, et nii pika aja järgselt ei saa süüd fabritseerida. Kaebaja soovib naasta Bsse ja aidata üles ehitada demokraatlikku Bt. Hetkel on Bs võimul oligarh, kes on mõjutatud Venemaa poliitikutest (p 6). Eelnevatest kaebaja selgitustest nähtub, et C, kelle kohtuasjas tuli kaebajal anda tunnistusi, on vanglast vabastatud. Lisaks ei ole kaebajal vastuväiteid sellele, et C ei soovi enam poliitikas osaleda. D osas on kaebaja märkinud, et kodumaale naasmisel survestatakse kaebajat andma kompromiteerivaid valeütlusi D ajal töötava riigiametniku suhtes selleks, et kasutada neid ütlusi koosmõjus teiste fabritseeritud materjalidega ja tõenditega D vastases protsessis. Õige on vastustaja viide, et D otsustas B poliitikast lahkuda 1. Samuti ei ole vaidlust selles, et D on juba süüdi mõistetud ning määratud vanglakaristus, mistõttu puudub mõistlik põhjus Z tunnistajana ülekuulamiseks.
45.Z tõi 04.08.2022 välja, et varjupaika saanud inimeste osas ei ole süüasju algatatud. Bs viibides ei saanud kaebaja ametiasutustest kaitset, mistõttu ta lahkus Bst. Enamus, kes on läinud Bst ära, ei ole tagasi pöördunud, et mitte ohustada lähedasi. Kaebaja ei ole opositsiooni mõistes partei liige 1 A (1.11.2022).
olnud. Infot olukorra kohta riigis kogub kaebaja julgeolekuteenistusest, kus on tal palju sidemeid (dtl 55). Eelnevat kogumis hinnates on PPA asunud õigesti seisukohale, et valitsus(t)el puudub huvi tema vastu uute süüasjade algatamiseks ning uute tunnistajate leidmiseks. Kaebaja selgitused on üldsõnalised osas, et tagasipöördumisel võidakse sattuda ohtu. Kaebaja omades, enda sõnul, häid tuttavaid valitsuse hallatavates asutustes, peaks oskama täpselt välja tuua, milline oht, kelle poolt kaebajaid või Bsse naasvaid inimesi valitseb.
46.Kohus ei nõustu Z hinnanguga, et PPA ei ole ohu hindamisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja vanemaid jälgitakse. Kaebaja selgitas 04.08.2022, et unustas eelnevas menetluses PPA-le selgitada, et tema vanemaid jälgitakse. Vanemad muutsid elukohta ning läksid maale elama, mispeale vanemaid ei tülitatud. Kaebaja on kindel vanemata jälgimises seetõttu, et on ise töötanud julgeolekuteenistuses ning teab täpselt, kuidas asjad toimivad. Kaebajani jõuab ka praegusel ajal info, mis toimub julgeolekuteenistuses (dtl 53). Z selgitusi aluseks võttes nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja ei andnud konkreetseid selgitusi, kuidas või kes tema vanemaid jälgivad. Kaebaja selgitused ei veennud PPA-d ega kohut selles, et kaebaja vanemat jälgitakse passi taotlemise tõttu või vanemad vahetasid elukohta just kaebajast tulenevatest asjaoludest. Kaebaja selgitustest ei saa järeldada, et ta on peale kuute aastat jätkuvalt B prokuratuuri huviorbiidis.
47.Kuivõrd PPA on kummutanud võimaliku ohu kaebajate elule või tervisele, ei nähtu, et ka olukorrast Bs tervikuna võiks tuleneda kaebajatele ohtu. Eelnevat aluseks võttes on vastustaja hinnanud piisavalt kaebaja(te)ga seonduvaid asjaolusid. Alusetud on kaebajate süüdistused, et vastustaja ei ole hinnanud kaebajate isiklikke takistusi kodumaale naasmiseks.
48.Z ei ole ümber lükanud väidet, et ta ei ole 6 aastaga ära õppinud eesti keelt, ei ole stabiilselt töötanud ning on elanud toetustest ja vanemate rahalisest abist. Lisaks ei ole Z käitunud seadusekuulekalt (vt dtl 63), mis on vastuolus Pagulasseisundi konventsiooni artikliga 2. Seega ei saa väita, et Z oleks lõimunud Eesti ühiskonda.
49.Z heidab ette, et vastustaja on jätnud arvestamata kaebaja selgitustega päritoluriigi kohta. PPA on vaidlustatud otsuse lk 6 hinnanud B poliitilist olukorda, millised seisukohad on kohtu hinnangul asjakohased. Kaebajad ei vaidlusta, et PPA on 07.10.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/103 kuulutanud B turvaliseks päritoluriigiks. Eesti valitsus on hoiatanud, et Bsse reisimisel tuleb vältida üksnes sisenemist Gsse ja Hsse, mis ei ole B keskvalitsuse kontrolli all ning kus Eesti riigi võimalused kodanike abistamiseks on väga piiratud. B lubab nimetatud aladele siseneda üksnes keskvalitsuse hallatavalt territooriumilt ja teadmisel.2 Seega asjaolud kaebajate päritoluriigis on oluliselt ja püsivalt muutunud. Päritoluriigi teave ei toeta kaebajate vastupidiseid üldsõnalisi väiteid. PPA on välja toonud, et B valitsus pakub tagasipöördujatele erinevaid taasintegreerumise võimalusi. Lisaks on kaebajatel Bs pereliikmed ja palju tuttavaid, kes aitavad taasintegreeruda ühiskonda. Eelnevaga haakub PPA seisukoht, et kaebajad ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Võttes arvesse julgeolekuolukorra märgatavat paranemist Bs, on ebatõenäoline, et Z või tema pere satuks Bsse naastes piinamise või ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise või karistamise ohvriks.
50.X heidab ette, et vastustaja on jätnud arvestamata tema selgitustega päritoluriigi kohta. X selgitas 04.08.2022 PPA-le, et ei ole omandanud B kodakondsust (p 13). Kaebaja taotles B passi, et osaleda valimistel. Kaebaja juhindus D soovitusest osaleda valimistel. Passi ei ole reisimiseks kasutanud. Bst mingit abi ega toetust ei saa. Kaebaja taotles ka lapsele passi. Kaebajad soovivad naasta Bsse (p 14, dtl 60). X selgitas ka, et ei teadnud, et passi omamine muudab pagulase staatust (p 15). Kaebaja ei saa Bsse naasta, kuna neil on laps ja oht, et Bsse naasmisel kaebaja abikaasa arreteeritakse. Kaebaja abikaasa on Bs seotud mitme süüasjaga, mida ei oska kommenteerida, kuna abikaasa ei ole nendest kaebajat teavitanud. Kaebajat ei ole 6 aasta jooksul Eestis tülitatud (p 16). Asjaolust, et C lasti vabaks, ei tähenda, et kaebaja abikaasa elule ei ole enam ohtu (p 20, dtl 61). X 2 A (18.11.2022).
selgitusi aluseks võttes, saab üheselt järeldada, et X selgitused ühtivad Z selgitustega. Kuna Xle varjupaigataotlus tugines tema abikaasa Zga seotud asjaoludele, kohalduvad kohtu eelnevad seisukohad (vt otsuse p 44-47) ka X osas.
51.Kaebajad heidavad ette, et PPA ei ole menetluse käigus lapse huvisid esikohale seadnud, vaid on neid analüüsinud ainult perekonna terviklikkuse seisukohast lähtudes. VRKS § 46 lg 11 kohaselt ei või alaealise lapse elamisluba kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.04.2020 haldusasjas nr 3-19-650 otsuse p-s 16, et: „Ehkki VRKS § 46 lg 3 ning § 46 lg 9 p-d 2 ja 4 (vrdl ka VMS § 127) näevad üldnormina ette, et kui keeldutakse täiendava kaitse saaja elamisloa pikendamisest, keeldutakse üldjuhul elamisloa pikendamisest ka tema abikaasale ja alaealisele lapsele, teeb sellest erandi VRKS § 46 lg 11, mis sätestab, et alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega. See tähendab, et alaealise lapse puhul tuleb PPA-l eraldi vanematest võtta seisukoht, kas elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumine on kooskõlas lapse õiguste ja huvidega, lähtudes seejuures mh juba viidatud direktiivi 2011/95/EL põhjendusest 18, aga ka halduskohtu viidatud Euroopa Pagulasameti juhendmaterjalist. Toimides nii, ongi võimalik, et haldusmenetluse tulemusel jõuab PPA järeldusele, et lastele tuleb VRKS § 46 lg-st 11 tulenevalt pikendada elamislubasid olukorras, kus lapsevanemate elamislubade pikendamiseks ei ole VRKS sätetest tulenevalt alust.“
52.PPA asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et Y parimates huvides on kokku jääda oma vanematega ning ei lahuta rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise ning elamisloa pikendamisest keeldumise otsusega last nende vanematest. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 14.05.2020 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-1814 p-s 32 järgmist: „ Õigus ja huvi olla vanematega koos on ainult üks osa laste õigustest ja huvidest. Direktiivi 2011/95/EL põhjenduse 18 kohaselt peaksid liikmesriigid vastavalt 1989. a ÜRO lapse õiguste konventsioonile direktiivi rakendamisel silmas pidama eelkõige lapse huve. Lapse huvide hindamisel tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse eeskätt perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, turvalisuse ja ohutuse kaalutlusi ning alaealise arvamust vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Ka Euroopa Pagulasameti antud juhendmaterjalid direktiivide ühetaoliseks kohaldamiseks liikmesriikides toob välja, et perekonna ühtsus on üks osa lapse õigustest ja huvidest. Lapse õiguste ja huvide arvestamine peaks olema osa individuaalsest hindamise protsessist, mida rakendatakse kõigi laste jaoks ning laste parimate huvidega arvestamine tähendab iga lapse suhtes konkreetsete asjaolude hindamist, konkreetse lapse jaoks oluliste asjaolude tuvastamist ja hindamist ning nende kaalumist individuaalselt. 3 Lapse huvide hindamise menetluses on lapsel õigus olla ära kuulatud, kui tema vanus ja areng seda võimaldavad, ning samuti tuleb menetlusse kaasata lastekaitse töö spetsialiste ja eksperte, et tagada lapse huvide igakülgne ja objektiivne kaalumine. Viidatud juhendmaterjali lk-lt 18 on leitav joonis, millelt nähtub 11 erinevat komponenti, mida lapse huvide hindamisel tuleb vaagida.“
53.PPA on küll välja toonud, et lapse huvides on kokku jääda oma vanematega. Samuti on PPA välja toonud, et laps on Z sõnul õppinud ära eesti keele, kuid käib venekeelses koolis. Samuti käib laps jalgpallitrennis. Bs on Yl tagatud sotsiaalne võrgustik. Samas ei ole last menetluses ära kuulatud (laps on selleks aga juba piisavalt vana) ning tema huvi on igakülgselt ja nõuetekohaselt jäänud välja selgitamata. Eelnevaga on rikutud Y osas menetluslikke õigusi. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.04.2020 otsuse haldusasjas nr 3-19-650, p-s 17, et lastele VRKS alusel elamislubade pikendamine ja lapsevanematele samal ajal elamislubade pikendamisest keeldumine ei tähenda laste eraldamist vanematest. Ka sellisel juhul säilib lapsevanematel võimalus otsustada, kas taotleda Eestis elamisluba mõnel muul VMS-s sätestatud alustel või elada oma pereelu edasi päritoluriigis.
54.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsused õiguspärased X ja Z osas ning nende tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd tühistamiskaebused jäävad rahuldamata, jäävad rahuldamata ka kohustamisnõuded. Kohus rahuldab Y kaebuse ning tühistab PPA 08.08.2022 otsuse nr 32203080002-1 ja 32203210010-1 Y osas ning kohustab PPA-d elamisloa pikendamise taotlust uuesti läbi vaatama.
55.Kaebajad ega vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
JÕUSTUNUD
KOHTUOTSUSEGA
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
19.05.2023
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.