Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 18. mai 2023, Tartu 3-23-295
Haldusasi
Kirde Projekt OÜ kaebus SA Narva Linna Arendus 9. jaanuari 2023. a kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsuse ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 7. veebruari ja 9. veebruari 2023. a otsuste tühistamiseks ning 9. veebruaril 2023 sõlmitud hankelepingu nr 4-1-3/60 tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2023. a otsus Kirde Projekt OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Kirde Projekt OÜ Vastustaja – SA Narva Linna Arendus Kolmas isik – OÜ Narva Ehitusprojekt
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2023. a otsus osas, milles kaebus jäeti rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada SA Narva Linna Arendus 9. jaanuari 2023. a otsus OÜ Narva Ehitusprojekt kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise kohta hankeasjas nr 258735 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 7. veebruari 2023. a otsus selles hankeasjas tehtud vaidlustuse suhtes.
3.Mõista SA-lt Narva Linna Arendus välja Kirde Projekt OÜ-le viimase menetluskulu 6 224 eurot.
4.Jätta rahuldamata SA Narva Linna Arendus taotlus loa andmiseks hankelepingu sõlmimiseks.
5.Tagastada SA-le Narva Linna Arendus viimase poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. mai 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Narva Linna Arendus korraldas riigihankemenetluse Narvas Äkkeküla tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ning seda ümbritseva maa-ala projekteerimiseks. Hankija 9. jaanuari 2023. a otsusega hankeasjas nr 258735 kvalifitseeriti ja tunnistati edukaks OÜ Narva Ehitusprojekt poolt esitatud pakkumus.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaidlustus jäeti rahuldamata riigihangete vaidlustuskomisjoni 7. veebruari 2023. a otsusega ning 9. veebruari 2023. a täiendava otsusega mõisteti Kirde Projekt OÜ-lt SA Narva Linna Arendus kasuks välja õigusabikulud) esitas Kirde Projekt OÜ kaebuse, milles palus tühistada OÜ Narva Ehitusprojekt pakkumuse kvalifitseerimise ning edukaks tunnistamise otsus ning vaidlustuskomisjoni otsused. Samuti palus ta tuvastada 9. veebruaril 2023 sõlmitud hankelepingu tühisus. Kaebuse kohaselt ei ole OÜ Narva Ehitusprojekt alltöövõtjate kohta esitatud hankepasse, nagu nõuab riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 4.
3.Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2023. a otsusega tuvastati 9. veebruaril 2023 sõlmitud hankelepingu tühisus ja tühistati vaidlustuskomisjoni 9. veebruari 2023. a otsus. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.RHS § 201 lg 2 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse tegemisest ning RHS § 201 lg 5 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud piirangutega vastuolus olev hankeleping on tühine. Seetõttu tuvastas halduskohus 9. veebruaril 2023 sõlmitud hankelepingu tühisuse.
3.2.OÜ Narva Ehitusprojekt viitas hankemenetluse käigus KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ töötajatele, kuna ta kavatses neid kasutada hankelepingu täitmisel, kuid ei esitanud nende äriühingute kohta hankepasse ega nende kinnitusi kvalifitseerimistingimustele vastamise kohta.
3.3.Hankemenetlus on mitmeetapiline menetlus, mille põhimõte on selles, et ühes menetlusetapis tehtud menetlustoiminguid ja langetatud otsused ei ole vaidlustatavad teises menetluse etapis. Nii sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4, et isik ei saa hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Vastustaja tegi 9. jaanuaril 2023 pakkumuste vastavusotsuse, pakkujate kõrvaldamise aluste otsuse, kvalifitseerimise otsuse ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastavuseotsust ega kõrvaldamise aluste puudumise tuvastamise otsust.
3.4.Riigihankemenetluses reguleerib pakkumiste kvalifitseerimist RHS § 98 ning pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolli RHS §-d 95 ja 96. RHS § 96 lg 1 sätestab, et kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse RHS § 104. RHS § 104 lg 4 ja lg 41 sätestavad, et kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatav hankepass peab sisaldama kinnitust, et ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei esine ühtegi käesoleva seaduse § 95 lg-tes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta.
3.5.Seevastu RHS § 98 kui pakkumiste kvalifitseerimist reguleeritav paragrahv ei viita enam RHS §-s 104 sätestatud nõuetele hankepassi (sh viidatud alltöövõtja hankepassi) esitamisele kui kvalifitseerimistingimustele ega kohusta hankijat (vastustajat) kvalifitseerimise menetluse etapis viidatud alltöövõtja hankepassi olemasolu kontrollima, selle puudumise korral kohustama pakkujat vastavat puudust kõrvaldama või jätma selline pakkumine kvalifitseerimata.
3.6.Seega juhul, kui kaebaja ei ole vaidlustanud vastavusotsust ega kõrvaldamise aluste puudumise tuvastamise otsust, ei saa kaebaja kvalifitseerimise otsust vaidlustades HKMS § 268 lg-st 4 tulenevalt viidata RHS § 104 lg-s 41 sätestatud kinnituste esitamata jätmisele. Selline kontroll toimub just kõrvaldamise aluste kontrollimise menetluse etapis (RHS § 96 lg 21).
3.7.Vastustaja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et ta on kontrollinud kolmanda isiku poolt mainitud alltöövõtjate suhtes RHS § 95 lg-s 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist (dtl 441-443). Ilmselt ka juhul, kui kolmanda isiku poolt mainitud alltöövõtjad oleks esitanud vastustajale enda hankepassid, ei oleks see mõjutanud vastustaja poolt RHS § 95 lg-s 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrolli tulemust, mis oli tehtud vastustaja algatusel.
3.8.Alltöövõtjate hankepassi esitamata jätmine ehk RHS § 104 lg-s 4 sätestatud nõuete rikkumine ei ole sellise pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise alus, kuna hankija oleks saanud kontrollida RHS-s 95 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist või kvalifikatsiooninõuetele vastavust omal algatusel ja ta tegi seda RHS § 104 lg 11 alusel. Kolmanda isiku poolt viidatud äriühingud ja nendega seotud füüsilised isikud vastavad vastustaja poolt hankemenetluses esitatud kvalifitseerimistingimustele ning vastustaja on kontrollinud seda MRT kaudu.
3.9.Vaidlustuskomisjoni täiendav otsus, millega mõisteti vastustaja õigusabikulud välja kaebajalt, on õigusvastane, kuna RHS ei näe vaidlustuskomisjonile täiendava otsuse tegemise võimalust ette. Seetõttu tühistas kohus vaidlustuskomisjoni 9. veebruari otsuse.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Kirde Projekt OÜ apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada osas, milles kaebus rahuldamata jäeti ning uue otsusega kaebus rahuldada ka selles osas järgmistel põhjendustel.
4.1.Pakkumise kvalifitseerimine eeldab seda, et pakkuja tõendaks, et teisel isikul on kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalikud vahendid olemas ja teine isik on nende vahendite kasutamisega nõus ning kvalifitseerimistingimuses nõutud spetsialistid täidavad hankelepingut isiklikult (RHS § 103 lg 1 ja 2); et teise isiku kohta on esitatud koos pakkumusega hankepass (RHS § 104 lg 4) ja teisel isikul puuduvad RHS § 95 lg-s 1 ja lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alused (RHS § 103 lg 5). Ükski neist eeldustest ei olnud KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ spetsialistidele tuginemiseks täidetud.
4.2.Halduskohus leidis ekslikult, et olemas oli alltöövõtjate nõusolek. KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ poolt antud nõusolekud ei sisaldanud nõusolekut selleks, et OÜ Narva Ehitusprojekt saaks tugineda nende äriühingute spetsialistidele riigihankemenetluses kvalifitseerimistingimuste täitmiseks.
4.3.RHS § 104 lg 4 sätestab imperatiivse hankepassi esitamise kohustuse ning RHS § 104 lg 41 näeb ette, et teine isik peab kinnitama RHS § 95 lg-s 1 ja lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Seda nõuet ei täidetud.
4.4.Hankija ei saa ilma hankepassita kontrollida kõiki vajalikke andmeid, valdavalt saab kõrvaldamise aluseid kontrollida vaid hankepassis esitatud kinnituste alusel. Riigihangete registri vahendusel saab automaatpäringutega teha vaid piiratud kontrolli. Seetõttu pole õige halduskohtu seisukoht, et piisav on hankija omaalgatuslik kontroll.
4.5.Hankepassi puudumist saab vaidlustada vaid kvalifitseerimise otsuse vaidlustamise kaudu. RHS § 103 lg 5 sätestab teise isiku vahenditele tuginemise eeldusena teise isiku suhtes RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli. Teise isiku näitajatele tuginemise õiguspärasusest sõltub see, kas pakkuja suhtes saab teha pakkuja kvalifitseerimise otsuse või kvalifitseerimata jätmise otsuse. Kõrvaldamise aluste tuvastamine tähendab RHS § 103 lg 6 järgi seda, et esmalt nõuab hankija pakkujalt sellise teise isiku asendamist.
4.6.Halduskohtu poolt viidatud RHS § 96 lg 21 reguleerib ainult pakkuja enda suhtes kõrvaldamise aluste kontrolli, mitte kõrvaldamise aluste kontrolli teisel isikul, kelle näitajatele pakkuja soovib kvalifitseerumiseks tugineda.
4.7.Kaebaja esitas ka Rahandusministeeriumi kinnituse, et teise isiku näitajatele tuginemiseks on vajalik teise isiku kohta hankepassi esitamine, kuid halduskohus pole seda tõendit üldse analüüsinud.
4.8.Halduskohus eksis menetluskulude jagamisel.
5.SA Narva Linna Arendus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Hankija teostas ise kõrvaldamise aluste kohta põhjaliku kontrolli. Hankija esitas kuvatõmmised, millest nähtub päringute tegemine KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ maksejõuetuse kohta (päringud Ametlikele Teadaannetele.).
5.2.Kaebaja ei kahtle selles, et kolmandal isiku alltöövõtjate pädevus, majanduslik olukord ja kvalifikatsioon võimaldavad kolmandal isikul hankelepingut täita. Kaebaja soovib saavutada endale sobivat tulemust, st tööde tellimist temalt maksumusega, mis ületab oluliselt hanke eeldatavat maksumust.
5.3.Kui kaebus rahuldatakse, siis kaebaja pakkumus lükatakse kõrvale seoses hanke eeldatava maksumuse ületamisega ja seetõttu hankemenetlus lõpetatakse. Seega ei too väidetav hankija minetus kaasa hankelepingu sõlmimist kaebajaga.
5.4.Riigihangete registri andmebaas ei anna võimalust teostada riigihangete registri kaudu nende isikute kontrolli, kes ei ole pakkumuse esitamisel lisatud pakkumuse juurde. Isikute lisamine andmebaasi ilma selleta, et nad oleksid andnud selleks nõusoleku, pole võimalik. Seega olid kolmanda isiku hankepassis esitatud kinnitused muuhulgas KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ kinnitused. Koos vastusega esitas hankija taotluse saada kohtu luba hankelepingu sõlmimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Vaidlus asjas on tõusetunud sellest, et hankija oli kvalifitseerimistingimustes kehtestanud nõude, et pakkuja kaudu osaleksid hankelepingu täitmisel ehitusinsener, maastikuarhitekt või arhitekt, kütte- ventilatsiooni- ja jahutusinsener, elektriinsener ja teedeinsener, kes kõik vastaksid tasemele 7. Pädevuse piire ületavate tööde korral pidi töövõtja kaasama vastava kutsekvalifikatsiooniga isiku, nendevahelist õigussuhet pidid tõendama andmed majandustegevuse registris või isikuga sõlmitud vabas vormis kirjalik kokkulepe, et isik nõustub olema riigihanke hankelepingu täitmisel vastutav isik (dtl 3). Kaebaja arvates ei olnud see nõue täidetud kooskõlas RHS-i regulatsiooniga. RHS-i olulisem regulatsioon seoses teise isiku kaasamisega pakkuja poolt teatud tööde tegemiseks ning sellise pakkumuse menetlemisega sätestab järgmist: „§ 103. Teise ettevõtja vahenditele tuginemine (1) Kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel. /.../
(5) Hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse, esinevad käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud. (6) Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alus. Kui pakkuja või taotleja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata, kui pakkuja või taotleja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. (61) Kui hankija tuvastab riigihanke menetluse käigus, et ettevõtjal, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse, esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta ettevõtjale pakkuja või taotleja kaudu vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada. Kui ettevõtja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kohalda hankija käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut. § 104. Hankepass (1) Hankija nõuab pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise, ja kui see on asjakohane, taotleja vastavuse kohta käesoleva seaduse § 54 lõikes 3, § 58 lõikes 3, § 64 lõikes 3, § 68 lõikes 3 või § 141 lõikes 2 nimetatud objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. (2) Hankepass peab sisaldama: 1) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele; 2) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, ja hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta; 3) taotleja kinnitust, et ta vastab kõikidele taotlejate arvu piiramiseks sätestatud tingimustele, kui need on sätestatud, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse korral; 4) märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja või taotleja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja pakkuja või taotleja kinnitust, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 5) märget selle kohta, kas pakkuja või taotleja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja või taotleja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. (3) Hankepass esitatakse Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil. (4) Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. (41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatav hankepass peab sisaldama kinnitust, et ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei esine ühtegi käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta.“
Neis normides korduvalt viidatud RHS § 95 lg 1 sätestab alused, mil hankija on kohustatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama (nt kui pakkujal on karistus teatud kuriteo eest, kui tal on maksuvõlg jne) ning lg 4 alused, mil hankija võib pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada (nt kui pakkuja ausus on küsitav jne).
8.Iseenesest on õige halduskohtu selgitus, et RHS-i ülesehitusest tulenevalt kontrollib hankija kõigepealt, kas ei esine pakkuja kõrvaldamise aluseid, ning kui neid esineb, siis kõrvaldab pakkuja menetlusest (RHS § 95-96). Selline pakkuja enam riigihankemenetluses kvalifitseerimise etappi ei jõua. Oluline on aga märkida, et kõrvaldamise aluseid kontrollitakse selles etapis konkreetselt pakkuja suhtes, mitte teise isiku suhtes, kelle oskustööjõudu soovib pakkuja kasutada. Pärast kõrvaldamise etappi järgneb RHS-i ülesehituses nähtuvalt riigihankemenetluses kvalifitseerimise etapp (RHS-i 2. peatüki 3. jao 2. jaotis, §-d 98-106). Eelnevalt tsiteeritud normid, kus reguleeritakse pakkuja poolt teise isiku oskustööjõu kasutamise tingimusi ja selle kontrollimist, paiknevad just neis paragrahvides. Seega on õige kaebaja seisukoht, et halduskohus eksis, kui leidis, et vaidlusaluseid küsimusi tuli lahendada pakkuja kõrvaldamise etapis. Eelnevalt tsiteeritud ja refereeritud normidest tuleneb, et kui pakkuja soovib kasutada teise isiku oskustööjõudu, siis peab ta hankijale tõendama, et teisel isikul on vastava kvalifikatsiooniga oskustööjõud olemas ja nad on nõus nende kasutamisega pakkuja heaks (RHS § 103 lg 1). Seejärel kontrollib hankija, kas oskustööjõuga ettevõtja suhtes ei esine RHS § 95 lg-s 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid (RHS § 103 lg 5). Ehkki jällegi kontrollitakse kõrvaldamise aluste olemasolu, ei toimu see kontroll RHS § 103 lg 5 asukohast nähtuvalt (see paikneb kvalifitseerimist reguleerivas jaotises) mitte kõrvaldamise etapis, vaid kvalifitseerimise etapis. Kui kõrvaldamise alus esineb, annab hankija pakkujale võimaluse selle ettevõtja asendamiseks, kelle puhul esineb kõrvaldamise alus (RHS § 103 lg 6) või esineva maksuvõla tasumiseks (RHS § 103 lg 61). Samuti peab pakkujale oskustööjõudu vahendav ettevõtja esitama eraldi Euroopa komisjoni kehtestatud standardvormil hankepassi (RHS § 104 lg 3 ja 41). Hankepass sisaldab pakkuja kinnitusi ning on esialgne tõend pakkuja või talle oskustööjõudu vahendava teise isiku suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta (RHS § 104 lg 1). Muuhulgas peab hankepassis olema isiku kinnitus, et tema suhtes ei esine kõrvaldamise aluseid, et ta vastab kõigile kvalifitseerimise tingimustele jne (RHS § 104 lg 2 ja § 104 lg 41). Kokkuvõtlikult väljendudes tuleb seega eristada kõrvaldamise aluste olemasolu kontrollimist pakkuja suhtes (mis toimub enne kvalifitseerimist, st pakkujate kõrvaldamise etapis) ning kõrvaldamise aluste kontrollimist pakkuja alltöövõtja/teise isiku suhtes (mis toimub pakkuja kvalifitseerimise etapis). Kuna pakkujale oskustööjõudu vahendava teise isiku kõrvaldamise aluseid tuleb eeltoodud regulatsioonist nähtuvalt kontrollida pakkuja kvalifitseerimise etapis, on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei saanud neid aspekte vaidlustada seetõttu, et ta ei vaidlustanud OÜ Narva Ehitusprojekt kõrvaldamata jätmise otsust. Kaebaja ei saanudki seda vaidlustada, sest RHS-i ülesehitusest oli arusaadav, et OÜ Narva Ehitusprojekt poolt oskustööjõuna kasutatavate teiste ettevõtjate nõuetekohasust kontrollitakse alles kvalifitseerimise etapis. Seega on kaebaja kaebuses esitatud nõue asjakohane ning tal on kaebeõigus sellise nõude esitamiseks. HKMS § 268, mille järgi ei saa isik tugineda hankeasjas haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud võimaluse selle vaidlustamiseks, ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et pakkuja kõrvaldamise ning kvalifitseerimise otsuste eraldi vaidlustamise muudab keerulisemaks ka see, et asja materjalidest nähtuvalt on kõik need otsused langetatud samal päeval – 9. jaanuaril 2023 (dtl 14-15).
9.Halduskohus on siiski lahendanud ka sisuliselt küsimust, kas OÜ Narva Ehitusprojekt oleks tulnud jätta kvalifitseerimata. Ta on viidanud, et poolte vahel pole vaidlust selles, et OÜ Narva Ehitusprojekt viitas kavatsusele kasutada KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ oskustööjõudu hankelepingu täitmisel, kuid ei ole esitanud nende äriühingute kohta hankepasse ega nende kinnitusi kvalifitseerimistingimustele vastamise kohta. Halduskohus leidis aga, et hankija esitas tõendid, millest nähtuvalt oli ta kontrollinud alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste olemasolu, ning leidis, et ilmselt ka juhul, kui alltöövõtjad oleksid esitanud hankepassid, ei oleks see mõjutanud kõrvaldamise aluste kontrolli tulemust (otsuse p 28.5). Kohus leidis ka, et OÜ Narva Ehitusprojekt poolt alltöövõtjate hankepasside esitamata jätmine on menetlusviga, mis ei saanud mõjutada kvalifitseerimisotsuse õiguspärasust. Tehtud vea heastas hankija tuginemisega alltöövõtjate nõusolekule hankemenetluses osalemiseks ning majandustegevuse registrist alltöövõtjate andmete kontrollimisega (otsuse p 28.8). Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohtu poolt viidatud tõendid, mis peaksid näitama hankija poolt kõrvaldamise aluste kontrollimist (dtl 441-443) kujutavad endast kõigest kuvatõmmiseid riigihangete registrist ning sealt nähtuvad KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ kohta üksnes karistusregistri andmed ning Maksu- ja Tolliameti andmed maksuvõlgade kohta. Need hõlmavad RHS § 95 lg-s 1 ja 4 sätestatud kohustuslike ja valikuliste kõrvaldamiste aluste seast aga üksnes osasid aluseid (nimetatud on üksnes RHS § 95 lg 1 p-d 1-3 ja lg 4 p 11 ning lg 1 p 4). Neile lisaks on sätestatud RHS § 95 lg-s 1 veel üks kohustuslik kõrvaldamise alus (kõrvaldada tuleb hankija, kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses, RHS § 95 lg 1 p 1) ja lisaks veel üksteist alust, mil hankijal on õigus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada, st fakultatiivset kõrvaldamise alust (RHS § 95 lg 4 p-d 1-10 ja p 12). Nende aluste olemasolu või puudumise üle ei saanud hankija esitatud kuvatõmmiste põhjal kuidagi otsustada. Nende aluste üle otsustamisel olnuks keskse tähtsusega just alltöövõtjate kohta esitatav hankepass, kust pidanuks nähtuma kinnitus, et alltöövõtjatel ei esine ühtegi kõrvaldamise alust (RHS § 104 lg 4 ja 41). Hankepass oleks olnud neis küsimustes esialgseks tõendiks, millest lähtudes oleks hankija saanud hinnata pakkuja ning tema näidatud alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist (RHS § 104 lg 1). Käesolevas asjas ei kinnita miski, et KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ puhul puudusid kõik RHS § 95 lg-s 1 ja lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alused. Ringkonnakohus rõhutab, et iseäranis RHS § 104 lg-s 4 sätestatud kaalutlusõigusel põhinevate kõrvaldamise aluste osas pole vastustaja esitanud mingeid selgitusi, kuidas nende olemasolu või puudumist kontrolliti ning vastav otsustus langetati.
10.Eelneva tõttu leiab ringkonnakohus, et kvalifitseerimispassi esitamata jätmine on oluline menetlusnõuete rikkumine, mis viib kaebuse rahuldamiseni ning vaidlustatud kvalifitseerimise otsuse ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseni ning ka sellega seotud vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseni. Halduskohus on küll välja toonud, et KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ oskustöötajad vastasid kvalifitseerimistingimustele (st omasid vajalikule inseneritasemele vastavat pädevust, otsuse p 28.7), kuid miski ei tõenda, et kontrollitud oleks kõiki RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud isiku kõrvaldamise aluseid. Kvalifitseerimisnõuetele vastamine ei muuda olematuks seda, et isik tulnuks menetlusest kõrvaldada.
11.Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele leidnud, et kaebaja soovib saavutada endale sobivat tulemust ehk tööde tellimist temalt. Ringkonnakohus selgitab, et selline eesmärk ei ole kuidagi kaebajale etteheidetav. Põhiseaduse § 15 lg 1 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See hõlmab ka riigihankemenetluses teiseks jäänud isiku õigust vaidlustada konkurendi pakkumuse
kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsus, kui ta leiab, et see on tehtud õigusvastases menetluses.
12.Vastustaja on selgitanud, et kaebuse rahuldamise korral lükatakse kaebaja pakkumus kõrvale seoses hanke eeldatava maksumuse ületamisega ja hankemenetlus lõpetatakse. Selline prognoos vastustaja poolt ei ole kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Ringkonnakohus ei saa võtta eelseisukohta, kas selline otsustus oleks hankija poolt õigusvastane või mitte, kuid märgib, et õigusvastase käitumise korral peab hankija arvestama võimalusega, et õigusvastaselt koheldud pakkuja võib uuesti kohtusse pöörduda.
13.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et Narva Ehitusprojekt OÜ poolt hankepassis esitatud kinnitused olid muuhulgas KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ kinnitused. Ringkonnakohus mõistab vastustaja seda seisukohta nii, et vastustaja soovib väita, justkui tuleks Narva Ehitusprojekt OÜ kinnitust, et tema puhul puuduvad kõrvaldamise alused, mõista selliselt, et kõrvaldamise alused puuduvad ka tema alltöövõtjatel KVVK Projekt OÜ-l ja LLaki Logistika OÜl. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et RHS § 104 lg 4 ja 41 nõuavad selgesõnaliselt eraldiseisva hankepassi esitamist nende isikute kohta. Niisuguses olukorras ei ole võimalik tõlgendada seadust selliselt, et pakkuja poolt esitatud hankepass asendab pakkuja kasutatavate alltöövõtjate kohta esitatavad hankepassid. Sellisel juhul kaotaks eraldi hankepassi nõudev regulatsioon igasuguse tähenduse.
14.Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kaebus rahuldamata jäeti. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse täielikult ning tühistab SA Narva Linna Arendus 9. jaanuari 2023. a otsuse OÜ Narva Ehitusprojekt kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise kohta hankeasjas nr 258735 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 7. veebruari 2023. a otsuse selles hankeasjas tehtud vaidlustuse suhtes.
15.HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Esimeses astmes oli kaebaja menetluskulu suuruseks 1300 eurot riigilõivu ning 2601 eurot õigusabikulu. Apellatsioonimenetluses oli kaebaja menetluskulu suuruseks 640 eurot riigilõivu ning 1683 eurot õigusabikulu. Need menetluskulud, kokku 6 224 eurot, kuuluvad SA-lt Narva Linna Arendus kaebaja kasuks väljamõistmisele. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
16.Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse, jääb rahuldamata SA Narva Linna Arendus poolt apellatsioonimenetluses esitatud taotlus anda luba hankelepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus ei saa anda luba hankelepingu sõlmimiseks, millele eelnenud hankemenetlus on läbi viidud ringkonnakohtu hinnangul õigusvastaselt. Selle taotlusega seoses esitas vastustaja apellatsioonimenetluses täiendavad dokumentaalsed tõendid. Kuna taotlus jääb rahuldamata, kuuluvad vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid talle tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.