Kirde Projekt OÜ kaebus Sihtasutus Narva Linna Arendus 9.01.2023 otsuse, Riigihangete vaidlustuskomisjoni 7.02.2023, 9.02.2023 otsuse tühistamiseks ning 9.02.2023 sõlmitud hankelepingu nr 4-1-3/60 tühisuse kindlakstegemiseks
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Kirde Projekt OÜ, esindaja: v. adv Kristina Laarmaa Vastustaja:
Sihtasutus Narva Linna Arendus,
esindaja: v. adv Sergei Matvejev Kolmas isik: OÜ Narva Ehitusprojekt
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja taotlus vastustaja poolt alates 21.03.2023 esitatud menetlusdokumentidega ja tõenditega arvestamata jätmiseks osaliselt (s.o 27.03.2023 esitatud tõendi osas). Ülejäänud osas jätta taotlus rahuldamata.
2.Teha kindlaks 9.02.2023 hankemenetluses nr 258735 sõlmitud hankelepingu nr 41-3/60 tühisus.
3.Jätta kaebus Sihtasutus Narva Linna Arendus 9.01.2023 otsuse tühistamisnõude osas rahuldamata.
Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 9.02.2023 täiendav otsus.
5.Jätta vastustaja taotlus hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks rahuldamata.
6.Mõista Sihtasutus Narva Linna Arenduselt Kirde Projekt OÜ kasuks välja menetluskulud summas 712,2 eurot (ilma käibemaksuta).
7.Mõista Kirde Projekt OÜ-lt Sihtasutus Narva Linna Arenduse kasuks menetluskulud summas 1536 eurot (ilma käibemaksuta).
3-23-295
8.Jätta ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6.04.2023 vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg-le 1. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Juhul, kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Narva Linna Arendus (edaspidi hankija/vastustaja) viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke „Narva Äkkeküla tee 12 kinnistul, Äkkeküla tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ning seda ümbritseva maa-ala projekteerimine“, viitenumber 258735.
2.Hankija 9.01.2021 otsusega kvalifitseeriti ja tunnistati edukaks OÜ Narva Ehitusprojekt poolt esitatud pakkumine.
3.Kirde Projekt OÜ esitas 16.01.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks hankija 9.01.2023 OÜ Narva Ehitusprojekt suhtes langetatud kvalifitseerimise otsus.
4.VAKO jättis 7.02.2023 otsusega nr 10-23/258735 vaidlustuse rahuldamata ja 9.02.2023 täiendava otsusega mõistis Kirde Projekt OÜ-lt SA Narva Linna Arendus kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 720 eurot ilma käibemaksuta.
5.Kirde Projekt OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 13.02.2023 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles taotles kohtult hankija 9.01.2023 OÜ Narva Ehitusprojekt suhtes tehtud kvalifitseerimise otsuse, aga samuti VAKO 7.02.2023 otsuse ja 9.02.2023 täiendava otsuse tühistamist ja VAKO-s peetud vaidlustuse toimiku haldusasja materjalide juurde võtmist.
6.Tartu Halduskohus võttis 14.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Sihtasutuse Narva Linna Arendus, kohustas vastustajat vastama kaebusele 7 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest, kaasas halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna OÜ Narva Ehitusprojekti, kohustas VAKO-d esitama kohtule vaidlustusmenetluse toimik kahe tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
7.Vastus kaebusele laekus kohtusse 23.02.2023, milles vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata ja taotles muu hulgas kohtult HKMS § 280 lg 11 alusel luba hankelepingu sõlmimiseks.
3-23-295
8.Tartu Halduskohus kohustas 23.02.2023 määrusega kaebajat esitama kohtule seisukoht vastustaja poolt esitatud taotluse osas ja andis kolmandale isikule võimaluse sama seisukoha esitamiseks hiljemalt 1.03.2023.
9.Kaebaja seisukoht laekus kohtusse 27.02.2023. Kaebaja palus jätta taotluse rahuldamata, kuna ei esine tungivat avalikku huvi halduskohtumenetluse käigus hankelepingu sõlmimiseks. Kaebaja teatas, et hankeleping on juba sõlmitud.
10.Kolmas isik kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kohtule enda seisukohta esitanud.
11.Tartu Halduskohus jättis 7.02.2023 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse hankelepingu sõlmimise loa andmiseks (määruse resolutsiooni punkt 1, jõustus 11.03.2023), määras haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses (resolutsiooni punkt 2) ning määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate dokumentide ja taotluste ning vastusväidete esitamiseks (määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4).
12.Kaebaja esitas kohtule 14.03.2023 taotluse kaebuse muutmiseks (täiendamiseks hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudega), esialgse õiguskaitse taotluse sõlmitud hankelepingu täitmise keelamiseks ja menetluskulude nimekirja.
13.Tartu Halduskohus jättis 14.03.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot.
14.Kaebaja tasus riigilõivu 14.03.2023 ja esitas kohtule maksekorralduse.
15.Tartu Halduskohus kohustas 14.03.2023 kohtunõudega vastustajat ja kolmandat isikut esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
16.Vastustaja seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas laekus kohtusse 14.03.2023. Koos seisukohaga esitas vastustaja uue taotluse hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks.
17.Tartu Halduskohus lubas 17.03.2023 määrusega muuta kaebust (täiendada 9.02.2023 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudega) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määrus jõustus 21.03.2023).
18.Kaebaja esitas kohtule 21.03.2023 seisukoha vastustaja uue hankelepingu sõlmimise loa saamise taotluse osas ja vastuväited vastustaja menetluskuludele, aga samuti taotluse täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks.
19.Vastustaja saatis 21.03.2023 kohtule täiendavad seisukohad ja vastuväited.
20.Kaebaja esitas 22.03.2023 kohtule uue vastuväite, milles palus kohtul jätta vastustaja poolt 21.03.2023 menetlusdokumendi p 1-5 argumendid ja lisatud uued tõendid kohtuasja materjalide juurde võtmata. Kooskõlas 7.03.2023 kohtumäärusega on vastustaja 21.03.2023 menetlusdokumendis esitanud argumendid vaid menetlusdokumendi p 6-10 osas.
21.Kaebaja on esitanud kohtule 27.03.2023 täiendava tõendi.
3-23-295
22.Vastustaja palus 27.03.2023 vastuväites jätta kaebaja poolt 27.03.2023 esitatud tõendiga arvestamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
23.Kaebaja leidis kokkuvõtvalt, et vastustaja 9.01.2023 otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg-s 4 sätestatud nõuetega, mis sätestab imperatiivselt kohustuse esitada teise isiku näitajatele tuginemisel selle isiku kohta hankepass: „kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtete vahendite alusel, peab pakkuja ja taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb“. Seda, et RHS-st tulenev kohustuslik nõue teiste isiku näitajatele tuginemiseks teise isiku hankepassi esitamise kohta, möönab ka VAKO oma 7.02.2023 otsuse punktis 11: „tegemist ei ole formaalse nõudega, vaid Euroopa Liidu direktiivist 2014/24/EL art 59 lg 1 tuleneva obligatoorse tingimusega teise isiku näitajatele tuginemisel. Hankepassi kui sellise kasutamine on avaliku sektori riigihangetes kohustuslik.1
23.1.Hankepassi sisunõuded on kehtestatud RHS § 104 lg-s 2, seejuures p 1 kohaselt peab hankepass sisaldama kinnitust kõrvaldamise aluste puudumise kohta. RHS § 104 lg 43 täpsustab, et teise isiku näitajatele tuginemisel peab teise isiku hankepass sisaldama muu hulgas teise isiku kinnitust teemal RHS § 95 lg 1 ja lg 4 kõrvaldamise aluste puudumist. Juhul, kui pakkuja tugineb teise isiku näitajatele, siis teise isiku kohta hankepassi esitamisel on mitu eesmärki - saada teise isiku kohta kinnitused RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumise kohta ja saada teise isiku kinnitused valikuliste kõrvaldamise aluste puudumise kohta, aga samuti saada teavet andmete ja näitajate kohta, millele pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuste täitmisel. RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kontroll toimubki valdavalt hankepassis esitatud kinnituste alusel, sest kõrvaldamise aluste kohta on vastustajal võimalik tõendeid kontrollida vaid RHS § 96 lg 2 sätestatud loetelu piires. Näiteks ei ole ilma hankepassita põhimõtteliselt võimalik teostada mitte ühtegi RHS § 95 lg-s 3 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli. Riigihangete registri vahendusel saab automaatpäringutega teostada vaid piiratud ulatuses kontrolli karistusregistri andmete osas. Seega ei ole teise isiku kohta hankepassi esitamine formaalsus, sest ilma teise isiku hankepassita ei ole tegelikult võimalik vastustajal täita RHS § 103 lg 5 sätestatud kohustust.
23.2.Kolmas isik ei ole esitanud oma pakkumuses ja muul ajal enne 9.01.2023 otsuse tegemist teiste isikute kohta hankepasse. Kolmanda isiku alltöövõtjad ei ole esitanud mistahes muus vabas vormis kinnitusi RHS § 95 lg-ste 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Seega ei olnud vastustajal võimalust 9.02.2023 otsuse tegemisel täita RHS § 103 lg-s 5 sätestatud kohustust ega veenduda, et teistel isikutel kõrvaldamise alused puuduvad.
23.3.VAKO on 7.02.2023 otsuse punktis 11.3 oluliselt eksinud. Teise isiku näitajatele tuginemise õiguspärasusest sõltub see, kas pakkuja suhtes saab teha pakkuja kvalifitseerimise otsuse või kvalifitseerimata jätmise otsuse. Nimelt, kui teisel isikul, kelle vahenditele pakkuja tugineb, pole võimalik veenduda kõrvaldamise aluste puudumises, siis RHS § 103 lg 6 kohaselt nõuab hankija esmalt pakkujalt sellise teise isiku asendamist ja kui pakkuja teist isikut ei asenda ning pakkuja ilma teise isikuta kvalifitseerimistingimust ei täida, siis on tagajärjeks pakkuja kvalifitseerimata jätmine. Ka siis, kui täidetud ei ole muud eeldused teise isiku näitajatele
Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne § 104, komm 9, lg 684).
3-23-295
tuginemiseks, nagu näiteks teise isiku nõusolek tema näitajatele tuginemiseks, on tagajärjeks pakkuja suhtes kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemine. Kaebaja arvates ei ole selline puudus kolmanda isiku pakkumuses kõrvaldatav pärast pakkumuse esitamise tähtaega.
23.4.Vastustaja ei saanud kontrollida kõikide kõrvaldamise aluste puudumist omaalgatuslikult. Kolmanda isiku poolt viidatud alltöövõtjad ei ole andnud nõusolekut oma näitajatele tuginemiseks. Pakkumuse esitamise tähtajaks nõutud dokumentide ja andmete mistahes esitamata jätmine ei ole hilisemate selgitustaotluste kaudu kõrvaldatav ja vastustaja ei tohtinud aktsepteerida pärast pakkumuse esitamise tähtaega tagantjärele esitatud hankepasse ja teise isiku nõusolekut oma näitajatele tuginemiseks. Kaebaja arvates püüab vastustaja enda eksimust õigustada registri kasutajatoe juhendi sõnastusega, kuid registri kasutajatoe juhendist tuleneb üksnes see, et teise isiku kohta hankepassi saab registris genereerida kas teine isik ise või teise isiku asemel pakkuja. Kaebaja hinnangul ei väära selline võimalus kuidagi seadusest selgelt tulenevat kohustust esitada eraldi hankepass pakkuja enda kohta ja eraldi hankepass teise isiku kohta. Samuti on vastustaja jätkuvalt eksimuses kõrvaldamise aluste kontrolli ulatuse küsimuses, leides ekslikult, et riigihangete registri vahendusel X-tee kaudu tehtav kontroll ongi täiemahuline kõrvaldamise aluste kontroll. Tegelikkuses piirdub X-tee kaudu tehtav kontroll vaid maksuvõla ja karistusregistri andmete kontrolliga, ent kõikide muude RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste kontroll saabki toimuda vaid hankepassis antud kinnistute kaudu. Kuna kolmanda isiku pakkumuses teise isiku kohta hankepassid puudusid, siis puudusid ka nende teiste isikute kohta antud kinnitused kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Rahandusministeerium on vastuses kaebaja päringule kommenteerinud RHS § 104 lg 4 sisu järgnevalt: „peavad pakkumuses sisalduma nii pakkuja kui ka isiku, kellele pakkuja soovib tugineda, hankepass. Riigihangete registri kasutusjuhendist pole võimalik välja lugeda, et oleks võimalik esitada vaid üks hankepass“.
24.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja vastuväited olid kokkuvõtvalt järgmised: kaebaja põhiargumendiks jääb väide, et vastustaja kvalifitseerides kolmandat isikut on rikkunud RHS § 103 lg 5 ja § 104 lg 4 nõudeid. Vastustaja jääb vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Kolmas isik on esitades enda hankepassi kinnitanud vastustajale, et ta tugineb V. Krehovi ja A. Malõševi kvalifikatsioonile ning nimetatud isikud tegutsevad KVVK Projekt OÜ kaudu. Hankepassi on samuti tehtud märge, et KVVK Projekt OÜ-d kasutatakse hankelepingu täitmisel alltöövõtjana (hankepassi koopias esile toodud kinnitused on ära märgitud kollase värviga). Hankepassis on samuti ära märgitud, et kolmas isik tugineb V. Lakissovi, kes tegutseb OÜ LLaki Logistika kaudu, kvalifikatsioonile (esitatavas hankepassis on tehtud märge rohelise värviga).
24.1.Vastustaja arvates tõlgendab kaebaja RHS § 104 lg 4 väga kitsalt. Vastustaja arvates ei tulene RHS § 104 lg-st 4, et isikud, kelle pädevusele tugineb pakkuja, peavad esitama igal juhul eraldi enda hankepassi. Vastustaja lähtus vaidlustatud otsuse tegemisel Rahandusministeeriumi selgitusest, kus Rahandusministeerium selgitas, et „tuginemise puhul peab teise ettevõtja hankepass sisaldama kinnitust, et ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei esine ühtegi RHS § 95 lg-s 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab selle kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, mille osas pakkuja või teise ettevõtja vahenditele tugineb ning hankija nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta (RHS § 104 lg 41)“. Vastustaja arvates eelnevast ei tule otsest keeldu pakkujale esitada ühte hankepassi koos isikuga, kelle pädevusele tuginetakse. Riigihangete e-register on rajatud selliselt, et pakkuja kõrvaldamise aluste kontroll (hankepassi peaeesmärk) ja kvalifikatsioon teostatakse registri ekeskkonnas.
3-23-295
24.2.Riigihangete registri (RHR) kasutusjuhendi põhjenduste punktis 9.1.1.2 on selgitatud, et: „registris eristatakse kahte tüüpi alltöövõtjaid: 1) alltöövõtjaid, kelle näitajatele tuginetakse (tuleb lisada hankepass, kui hankepass on kasutusel/vastata kõrvaldamise alustele ja kvalifitseerimistingimustele, kui neid on hankes seotud); 2) alltöövõtjaid, kelle näitajatele ei tugineta, kuid planeeritakse kasutada lepingu täitmise käigus (vaid juhul, kui hankija on seda pakkumuse koosseisus nõudnud). Vastustaja on tuginenud enda pakkumuses KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ töötajate (alltöövõtjad) andmetele. Kasutajajuhendi pakkujale p-s 9.1.3.1 on rõhutatud, et hankepassi esitamisel on võimalik kasutada kaht võimalust: 1) alltöövõtja esitab hankepassi eraldi või 2) peapakkujal on võimalus vastata kõikide pakkumuses olevate ühispakkujate ja alltöövõtjate eest ise. Käesoleval juhul kolmas isik on valinud endale võimaluse vastata kõikidele pakkumuses olevatele alltöövõtjate eest ise. Seega, kõik kolmanda isiku poolt vastustajale esitatud hankepassis määratud vastused menetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta puuduvad ka kolmanda isiku alltöövõtjal.
24.3.RHR kasutusjuhendi p-s 12.1.5.1 on sätestatud, et kohustuslikud kõrvaltingimused lisatakse hanke avaldamisel RHR-s. Vastamiseks kohustuslikud küsimused lisatakse ka RHR kaudu. RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 kehtestatud kõrvaldamisaluste kontroll teostatakse RHR-s X-tee päringute alusel. Vastustaja teostas kolmanda isiku poolt viidatud alltöövõtjate KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ kõrvaldamise aluste (RHS § 95 lg 1 ja 4) täiskontrolli. Seega, kaebaja väide, et kolmas isik ja tema alltöövõtjad olid kohustatud esitama eraldi hankepassid, on väär. RHR e-süsteem annab võimaluse esitada ühise hankepassi ja hankepassiga esitatud kinnitused menetlusest kõrvaldamise aluste puudu oleku kohta laienevad ka alltöövõtjatele. Vastustaja teostas kolmanda isiku kinnituste kontrolli x-tee kaudu päringute esitamisega ja ei leidnud, et esile toodud kinnitused oleksid valed. Isegi, kui kolmanda isiku hankepassis esineb ebatäpsusi, siis vastustaja kaalutlusõiguse raames on hinnangu andmine selle kohta, kas hankepass annab vastustajale aluse asuda seisukohale, et kolmas isik esitades pakkumust soovis tugineda KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ pädevusele.
KOHTU SEISUKOHT
25.Kohus selgitab esmalt, et vaatab läbi kaebaja taotluse vastustaja poolt 21.03.2023 esitatud seisukoha p-de 1-5 osas ja lisatud tõenditega arvestamata jätmiseks (I), seejärel vaatab läbi kaebuse hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas (II) ja 9.01.2023 kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tühistamise nõude osas (III) ning VAKO 7.02.2023 ja 9.02.2023 otsuste tühistamisnõude osas (IV) järgmisena vaatab läbi vastustaja taotluse hankelepingu sõlmimise osas loa andmiseks (V) ja viimasena jagab poolte menetluskulud (VI). I
26.Tulenevalt haldusasja materjalidest on kaebaja esitanud 22.03.2023 ja 27.03.2023 kohtule vastuväited, milles taotles vastustaja poolt 21.03.2023 esitatud seisukohas p-des 1-5 märgitud argumendid ja lisatud tõendid ja 27.03.2023 esitatud tõendis haldusasja materjalide juurde võtmata jätmist. Kaebaja põhjendas vastusväidet sellega, et vastustaja ei ole järginud 7.03.2023 määruse resolutsiooni p-s 2 kohustusi ja on esitanud kohtule sisulised põhjendused ja täiendavad tõendid ületades kohtu poolt määratud tähtaega.
26.1.Vastab tõele, et Tartu Halduskohus 7.03.2023 määruse resolutsiooni p-ga 2 andis menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, aga samuti menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavaid dokumente hiljemalt 14.03.2023.
3-23-295
Samas andis kohus 7.03.2023 määruse resolutsiooni p-ga 4 menetlusosalistele õiguse esitada vastuväiteid teise menetlusosaliste esitatule hiljemalt 21.03.2023.
26.2.Vastustaja on esitanud kohtule 21.03.2023 täiendavad seisukohad/vastuväited pealkirjastatud dokumendi, mille punktid 1-5 on mõeldud täiendavateks vastuväideteks kaebusele. Võttes arvesse, et kaebaja ei ole esitanud kohtule kuni 14.03.2023 kaebuse osas täiendavaid seisukohti, taotlusi jne, siis tulenevalt 7.03.2023 määrusest puudus vastustajal õigus vastavasisuliste vastusväidete esitamiseks ja tõendite esitamiseks.
26.3.HKMS § 62 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg-st 4 tuleneb, kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
26.4.Eelnevast tuleneb, et hilinenult esitatud tõendit või avaldust ei tohi automaatselt kõrvale jätta. Oluline on see, et esitatud dokumendid ei põhjustaks halduskohtumenetluse viibimist. Kohus leiab, et kuigi vastustaja on ületanud 7.03.2023 määruses kindlaksmääratud tähtaega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamisel, ei või 21.03.2023 vastustaja poolt esitatud menetlusdokumendid mõjutada asja läbivaatamise kiirust. 27.03.2023 vastustaja poolt esitatud tõendi osas peab kohus kaebaja taotlust aga põhjendatuks.
26.5.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kaebaja taotluse kaebaja taotluse vastustaja poolt 21.03.2023 ja hiljem esitatud menetlusdokumentidega ja tõenditega arvestamata jätmiseks osaliselt (s.o 27.03.2023 esitatud tõendi osas). Ülejäänud osas jätab kohus taotluse rahuldamata. II
27.Kaebaja taotles kohtult muu hulgas 9.02.2023 vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud hankelepingu nr 4-1-3/60 tühisuse kindlakstegemist, viidates RHS-le.
27.1.Kohus on seisukohal, et kaebus 9.02.2023 vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud hankelepingu nr 4-1-3/60 tühisuse tuvastamise kindlakstegemiseks on põhjendatud. HKMS § 5 lg 2 sätestab, kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Faktiliste asjaolude kohaselt langetas VAKO 7.02.2023 otsuse vaidlustuses nr 10-23/258735, millega jättis kaebaja poolt algatatud vaidlustuse vastustaja 9.01.2021 otsuse tühistamiseks rahuldamata. VAKO tegi samuti 9.02.2023 täiendava otsuse kaebajalt menetluskulude väljamõistmise kohta. RHS § 201 lg 2 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 197 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Vastavalt RHS § 197 lg 1 p-le 4 vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus või kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. RHS § 201 lg 5 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud piirangutega vastuolus olev hankeleping on tühine. Kohus märgib, et kuigi vastustaja ei vaielnud vastu selle üle, et 9.02.2023 sõlmitud hankeleping on RHS § 201 lg-s 2 kindlaksmääratud keelu tõttu tühine, ei võtnud ta vastavas osas kaebust õigeks. Arvestades eeltoodut, aga samuti seda, et kohtupraktikas on mööndud
3-23-295
sõlmitud hankelepingu tühisuse kindlakstegemise võimalust vahetult kohtuotsuse resolutsioonis, rahuldab kohus kaebuse 9.02.2023 sõlmitud hankelepingu tühisuse kindlakstegemise nõude osas.
27.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 5 lg-st 2, teeb kohus kindlaks 9.02.2023 sõlmitud hankelepingu nr 4-1-3/60 tühisuse hankeasjas nr 258735. III
28.Haldusasja materjalide kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hankemenetluse käigus viitas kolmas isik enda pakkumuses KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ töötajatele (V. Krehovi, A. Malõšev ja V. Lakissovi), kuna ta kavatseb neid kasutada hankelepingu täitmisel, kuid ei ole esitanud nende äriühingute kohta ei hankepasse ega nende kinnitusi kvalifitseerimistingimusele vastamise kohta. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas sellisel juhul oleks vastustaja pidanud vastavalt seadusele jätma kolmanda isiku pakkumuse kvalifitseerimata.
28.1.Riigihangemenetlus on mitmeetapiline menetlus, mille põhimõte on selles, et ühes menetluse etapis tehtud menetlustoimingud ja langetatud otsused ei ole vaidlustatavad teises menetluse etapis. Nii sätestab HKMS § 268 lg 4, et, isik ei saa hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks.
28.2.Haldusasja materjalide kohaselt langetas vastustaja 9.01.2023 järgmised otsused: 1) pakkumuste vastavusotsus; 2) pakkujate kõrvaldamise aluste otsus; 3) kvalifitseerimise otsus; 4) pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei ole vaidlustanud VAKO-s vastustaja vastavusotsust ega kõrvaldamise aluste puudumise tuvastamise otsust, kuid vaidlustas kolmanda isiku pakkumuse kvalifitseerimise otsuse.
28.3.Riigihanke menetluses esitatud pakkumiste kvalifitseerimise protseduuri reguleerib RHS § 98 ja pakkuja kõrvaldamise aluste olemasolu tuvastamist ja selle kontrolli läbiviimist RHS §d 95 ja 96. RHS § 96 lg 1 sätestab, et kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud korda, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 104 lg 4 ja 41 sätestavad, et kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatav hankepass peab sisaldama kinnitust, et ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei esine ühtegi käesoleva seaduse § 95 lg-tes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta. Seevastu RHS § 98 kui pakkumiste kvalifitseerimist reguleeritav paragrahv ei viita enam RHS §-s 104 sätestatud nõuetele hankepassi (sh viidatud alltöövõtja hankepassi) esitamisele kui kvalifitseerimistingimustele, ega kohusta hankijat (vastustajat) kvalifitseerimise menetluse etapis viidatud alltöövõtja hankepassi olemasolu kontrollima, selle puudumise korral kohustama pakkujat vastavat puudust kõrvaldama või jätta selline pakkumine kvalifitseerimata.
28.4.Seega juhul, kui kaebaja ei ole vaidlustanud VAKO-s vastustaja ei vastavusotsust ega kõrvaldamise aluste puudumise tuvastamise otsust, ei saa kaebaja vaidlustades kvalifitseerimise otsust tulenevalt HKMS § 268 lg-st 4 viidata RHS § 104 lg-s 41 sätestatud kinnituste esitamata jätmisele, mis puudatavad RHS § 95 lg-s 1 ja 4 sätestatud nõudeid. Nimelt sätestab RHS § 103
3-23-295
lg 5, et hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse, esinevad käesoleva seaduse § 95 lg-s 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alused. Selline kontroll toimub just kõrvaldamise aluste kontrollimise menetluse etapis (RHS 96 lg 21).
28.5.Vastustaja on esitatud kohtule vastavad tõendid, millest nähtub, et enne 9.01.2023 on ta kontrollinud kolmanda isiku poolt mainitud alltöövõtjate suhtes RHS § 95 lg-s 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alusete puudumist (dtl 441-443) 9.01.2023. Ilmselt ka juhul, kui kolmanda isiku poolt mainitud alltöövõtjad oleks esitanud vastustajale enda hankepassid koos vastavate tõenditega, ei oleks see mõjutanud mingil viisil vastustaja poolt RHS § 95 lg-s 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alusete kontrolli tulemust, mis oli tehtud vastustaja algatusel.
28.6.Kohus rõhutab veel kord, et kaebaja vaidlustab vastustaja kvalifitseerimisotsust, mille raames ei pidanud vastustaja kontrollima kolmanda isiku alltöövõtjate suhtes RHS §-s 95 mainitud kõrvaldamise aluseid, kuna ta tegi seda eelmises hankemenetluse etapis ja uusi aluseid seda korduvalt teha polnud. Seega antud kontekstis kaebaja viide kolmanda isiku hankepasside puudumisele ei ole enam asjakohane ja ei saa mõjutada 9.01.2023 otsuse õiguspärasust.
28.7.Kohtu hinnangul alltöövõtjate hankepassi esitamata jätmine ehk RHS § 104 lg-s 4 sätestatud nõuete rikkumine ei ole tulenevalt RHS-st iseenesest sellise pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise alus, kuna vastustaja (hankija) oleks saanud kontrollida RHS §s 95 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist või RHS §-s nimetatud kvalifikatsiooninõuetele vastavust oma algatusel ja ta tegi seda RHS § 104 lg 11 alusel. Kohus peab põhjendatuks esile tuua ka seda, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et KVVK Projekt OÜ ja LLaki Logistika OÜ ning nende ettevõtteid puudutavad füüsilised isikud V. Krehovi, A. Malõšev ja V. Lakissovi vastavad vastustaja poolt hankemenetluses esitatud kvalifitseerimistingimustele ja vastustaja on seda kontrollinud MRT kaudu. Antud juhul ei ole väheoluline ka see, et alltöövõtjad andsid nõusoleku osaleda hankelepingu täitmisel. Kohtu arvates on vastustaja õigesti tõlgendanud kolmanda isiku poolt mainitud alltöövõtjate nõusolekut nõusolekuks muu hulgas osaleda hankemenetluses.
28.8.Vaidlus puudub selle üle, et kolmas isik on esitanud vastustajale hankepassi, mis sisaldas muu hulgas alltöövõtjate täpsemaid andmeid, millele tuginedes tekkis vastustajal täiemahuline võimalus kontrollida kolmanda isiku pakkumuse vastavust alltöövõtjate osas kvalifitseerimistingimustele (RHS § 104 lg 11) enda algatusel. VAKO 7.02.2023 otsuses on asjakohaselt viidatud kohtupraktikale2, kus leidis Riigikohus, et hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kohus nõustub VAKO-ga, et kolmanda isiku poolt alltöövõtjate hankepasside esitamata jätmise korral vastustaja poolt korraldatud alltöövõtjate kvalifitseerimisnõuetele vastavuse kontroll RHS § 104 lg 11 alusel ilma puuduste kõrvaldamise andmise võimaluseta on menetluslik viga, mis ei saanud mõjutada 9.01.2023 tehtud kvalifitseerimisotsust. Tegemist on kohtu hinnangul olukorraga, kus vastavate dokumentide puudumine (alltöövõtja hankepass ja selle kinnitused RHS § 104 lg-d 4 ja 41) ületas vastustaja esinenud puuduse tuginedes tema käsutuses olemasolevatele andmetele (alltöövõtjate kinnitused ja MRT kanne) ja tehes MRT kande osas täiendava kontrolli.
28.9.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 9.01.2023 otsus, millega ta tunnistas kvalifikatsiooninõuetele vastavaks kolmanda isiku pakkumuse, hoolimata sellest, et kolmas isik
RKHKo 3-3-1-24-13 p 26.
3-23-295
ei ole esitanud pakkumuses mainitud alltöövõtjate hankepasse ning vastustaja ei andnud kolmandale isikule võimalust esinenud ilmse puuduse kõrvaldamiseks, on õiguspärane.
28.10.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata.
28.11.Kohus jättis rahuldamata kaebuse vastustaja 9.01.2023 otsuse tühistamise nõude osas. Kaebaja ei ole taotlenud VAKO 7.02.2023 otsuse tühistamist sõltumata sellest, kas kohus rahuldab vastustaja 9.01.2023 otsuse peale esitatud tühistamisnõude või mitte. VAKO 7.02.2023 otsusega jättis kaebaja vaidlustuse rahuldamata. Kohus nõustus VAKO-ga. Sellel põhjusel ei pea kohus VAKO 7.02.2023 otsuse peale esitatud nõuet põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse VAKO 7.02.2023 otsuse tühistamisnõude osas rahuldamata. IV
29.Kaebaja taotles kohtult muu hulgas VAKO 9.02.2023 täiendava otsuse tühistamist, millega VAKO mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 720 eurot ilma käibemaksuta.
29.1.Kaebaja arvas, et sellise otsuse tegemiseks puudus õiguslik alus.
29.2.Haldusasja materjalide kohaselt jättis VAKO 7.02.2023 otsusega kaebaja kulud tema enda kanda ja vastustaja kulud kaebajalt välja mõistmata, kuid juba 9.02.2023 otsusega mõistis vastustaja kulud kaebajalt välja. Sisuliselt tegi VAKO 7.02.2023 otsuse suhtes 9.02.2023 täiendava otsuse. Põhiseaduse (PS) § 3 kohaselt teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eelnevast tuleneb seadusliku põhimõte avaliku võimu teostamisel. Kahtlemata VAKO lahendades riigihangetes võrsutud vaidlustusi teostab riigivõimu. Järelikult, peab tema tegevus olema kooskõlas seadusega. Tõsisõnu peab seadus nägema ette VAKO-le vastavasisulise volituse vaidlustuses tekkinud menetluskulude osas täiendava otsuse tegemiseks. RHS § 197 lg 1 p 4 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO otsusega jätta vaidlustus või kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. RHS § 198 lg 3 sätestab, et vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lg 1 punktis 2 või 4 sätestatud alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega vaidlustajalt hankija kasuks välja hankija poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. RHS ei näe ette VAKO-le võimalust teha vaidlustusmenetluse lõpetamise otsuse kõrval, milles VAKO ei võtnud RHS § 198 lg 3 alusel menetluskulude jagamise osas vastu otsust, täiendava otsuse (vrd HKMS § 170 lg 1 p 3). Sellest tulenevalt on VAKO 9.02.2023 täiendav otsus vastuolus PS §-ga 3 ja RHS-ga ja sellel põhjusel õigusvastane. Kohus märgib täiendavalt, et antud juhul oleks vastustaja pidanud vaidlustama halduskohtus VAKO 7.02.2023 otsust osas, milles VAKO jättis RHS § 198 lg 3 alusel vastustaja lepingulise esindaja poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud kaebajalt välja mõistmata.
29.3.Lähtudes eeltoodust tühistab kohus VAKO 9.02.2023 täiendava otsuse. V
30.Vastustaja taotles kohtult nõusoleku saamist, et sõlmida edukaks tunnistatud pakkujaga hankeleping põhjendades hankelepingu sõlmimise vajadust sellega, et lepingu sõlmimise kasuks kõneleb suur avalik huvi. Juhul, kui hankelepingu esemeks olev projekt jääb lähiajal koostamata ja ehitusloa saamata jääb vastustaja ilma ehitamisele ettenähtud riikliku toetuseta.
3-23-295
30.1.Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kohus jättis kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata, ei ole vastustaja taotlus põhjendatud. Kohus jääb varasemalt 7.03.2023 määruses võetud seisukoha juurde ja endiselt leiab, et halduskohtumenetluses hankelepingu sõlmimise vastu puudub oluline avalik huvi, mistõttu ei ole täidetud HKMS § 280 lg 11 sätestatud nõusoleku andmise eeldusi.
30.2.Eelnevat arvestades, jätab kohus vastustaja taotluse hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks rahuldamata. VI
31.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
31.1.Kaebaja esitas kohtule kolm nõuet: 1) Sihtasutus Narva Linna Arenduse 9.01.2023 kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse ja VAKO 7.02.2023 otsuse tühistamise nõue; 2) VAKO 9.02.2023 täiendava otsuse tühistamise nõue; 3) 9.02.2023 hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue. Kohus rahuldas kaebuse nõuete 2. ja 3. osas, ehk 2/3 kaebusest.
31.2.Kaebaja lõplikuks menetluskuludeks on: 1) kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 1300 eurot; 2) halduskohtumenetluses kantud lepingulise esindaja kulud summas 2601 eurot (ilma käibemaksuta); 3) vaidlustusmenetluses kandud lepingulise esindaja kulud summas 1779 eurot (ilma käibemaksuta).
31.3.HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu varasema praktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid.3 Seega ei kuulu kaebaja poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulusid väljamõistmisele halduskohtumenetluses. Kuigi kohus rahuldas kaebuse 2/3 ulatuses on rahuldatud nõuete osakaal kaebuses esitatud põhjendustes suhteliselt väike. Kaebuse põhituumikuks oli vastustaja 9.01.2023 otsuse tühistamise nõue ja selle nõude põhjendamisele läks umbes 80% kaebuses esitatud põhjendustest. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud summas 780,2 eurot (s.o 20% 3901 eurost) ilma käibemaksuta.
31.4.Vastustaja on esitanud kohtule 21.03.2023 menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist kinnitavad arved (nr 230303 ja 230210), mille järgi tema menetluskuludeks oli 21.03.2023 seisuga 1920 eurot ilma käibemaksuta. Kohus pidas neid menetlusdokumente lubatavaks (vt otsuse p-i 26). Kohus peab vastustaja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks.
31.5.Kohus jättis rahuldamata kaebaja poolt 9.01.2023 otsuse peale esitatud tühistamisnõude, mis moodustas kaebuse põhjendusest umbes 80%. Seega mõistab kohus kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulud summas 1536 eurot ilma käibemakseta (s. o 80% 1920 eurost).
RKHKo 3-3-1-60-13, p 17
3-23-295
31.6.Kohus kaasas halduskohtumenetlusse 14.02.2023 määrusega kolmanda isikuna OÜ Narva Ehitusprojekt. Kolmas isik ei ole esitanud kohtule halduskohtumenetluse käigus menetlusdokumente ja menetluskulude nimekirja.
31.7.Juhindudes HKMS § 109 lg-st 1, jätab kohus ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Otsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2023 kohtuotsusega nr 3-23-295 30. mail 2023. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2023. a otsus osas, milles kaebus jäeti rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada SA Narva Linna Arendus 9. jaanuari 2023. a otsus OÜ Narva Ehitusprojekt kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise kohta hankeasjas nr 258735 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 7. veebruari 2023. a otsus selles hankeasjas tehtud vaidlustuse suhtes.
3.Mõista SA-lt Narva Linna Arendus välja Kirde Projekt OÜ-le viimase menetluskulu 6 224 eurot.
4.Jätta rahuldamata SA Narva Linna Arendus taotlus loa andmiseks hankelepingu sõlmimiseks.
5.Tagastada SA-le Narva Linna Arendus viimase poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.