Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.05.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-844
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.03.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/052359-19 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja KK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-844 muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis JÄÄTMEPROFF OÜ (alates 15.03.2019 CTC Recycling OÜ, äriregistrist kustutatud 11.10.2022; edaspidi Jäätmeproff OÜ) maksude tasumise õigusust 2018. ja 2019. a-l ning kohustas 08.04.2020 maksuotsusega nr 12.23/047150-27 äriühingut tasuma maksusumma 71 283,93 eurot. Maksuotsuse osaks oleva kontrollakti põhjenduste kohaselt kontrolliti mh Jäätmeproff OÜ tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul aprill 2018 – veebruar 2019. Jäätmeproff OÜ tegi 2018. a detsembris oma pangakontolt väljamakseid, mis tuleb maksustada tulumaksuga, sest väljamaksete kohta puuduvad raamatupidamise algdokumendid või ei ole väljamakse seotud äriühingu ettevõtlusega. Lisaks on Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud sularaha kokku 115 653,30 eurot (sh 2018. a-l 81 378,30 eurot), mida ei ole kasutatud äriühingu ettevõtluse tarbeks, vaid sularaha jäi ajavahemikul 06.10.2008–14.03.2019 Jäätmeproff OÜ juhatuse liikmeks olnud X valdusesse. Jäätmeproff OÜ pangakaart oli väljastatud X nimele ja temal ainsana oli õigus pangakontolt sularaha välja võtta. Äriühingu sularaha kassa oli X valduses. Jäätmeproff OÜ maksudeklaratsioonide ja pangakonto analüüs ei kinnita sularaha kasutamist äriühingu majandustegevuse tarbeks. Kulutuste tegemise kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid. X väitis, et sularaha kasutati Jäätmeproff OÜ majandustegevuseks vajalike kaupade ja teenuste soetamiseks, kuid keeldus täpsemate selgituste andmisest. Jäätmeproff OÜ praegune juhatuse liige Y keeldus samuti selgituste andmisest ega esitanud tõendeid raha kasutamise kohta. Seetõttu on maksuhalduril kahtlus, et Jäätmeproff OÜ sularaha jäi pärast äriühingu osa müümist endise juhatuse liikme X valdusesse. Jäätmeproff OÜ osa müügi kohta Järva Elamumaa OÜ (juhatuse liige X) ja CTC OÜ (juhatuse liige Y) vahel 20.02.2019 sõlmitud notariaalses lepingus ei ole müüja kinnitanud sularaha üleandmist ja selles ei ole fikseeritud bilansi seisu ega üleantava sularaha summat. Järva Elamumaa OÜ väitis, et sularaha üleandmise kohta koostati akt, kuid jättis maksuhalduri täpsustavatele küsimustele vastamata. Y väitel andis X talle üle ligikaudu 60 000 eurot sularaha, kuid seda kinnitav tõend on X käes. CTC OÜ ei täitnud maksuhalduri korraldust esitada teavet ja dokumente. See tekitab põhjendatud kahtluse, et tegelikult ei ole sularaha üle antud. Jäätmeproff OÜ majandustegevus (lammutustööd ja seadmete rent) ei eelda suurtes summades sularahaga arveldamist. Jäätmeproff OÜ vahetas pärast maksumenetluse algust välja osaniku ja juhatuse liikme, et takistada maksukohustuse väljaselgitamist, ega täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et ettevõtlusest välja viidud sularaha jäi X valdusesse, tuleb tal nimetatud summad deklareerida 2018. ja 2019. a-te füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Jäätmeproff OÜ loobus kontrollaktile eriarvamuse esitamisest ega muutnud maksudeklaratsioone, kuid esitas maksuhaldurile kausta raamatupidamise algdokumentidega. Neid algdokumente ei saa seostada Jäätmeproff OÜ majandustegevusega. Kontrollakt esitati arvamuse avaldamiseks ka Xle, sest äriühingu maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud mõjutavad ka tema 2018. ja 2019. a-te maksukohustust. X esitas sularaha üleandmise akti ning selgitas, et kasutas Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud sularaha äriühingu tarbeks kaupade ja teenuste ostmiseks, mille kohta esitas Jäätmeproff OÜ maksuhaldurile tšekid ja sularahaarved. Maksuhalduri hinnangul selgub 20.02.2019 aktist, et X andis Jäätmeproff OÜ sularaha kassa (68 340 eurot) üle CTC OÜ juhatuse liikmele Yle. Seda akti arvestades jäi X valdusesse Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha 68 340 euro võrra vähem. Kõnealune akt ei muuda aga Jäätmeproff OÜ maksuarvestust.
2.MTA kontrollis X residendist füüsilise isiku 2018. a tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust ning kohustas 22.03.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/052359-19 X tasuma maksusumma 8585,65 eurot, samuti nõudis tagasi ettemaksukontole täidetud ja muude nõuetega tasaarveldatud enammaksed 118,07 eurot. 2(7)
3-21-844 X deklareeris 2018. a tuludeklaratsioonis tuluna üksnes Eesti Haigekassalt saadud ajutise töövõimetuse hüvitise 590,31 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et X sai 2018. a-l tulu maksuvaba tulu ületavas summas, kuid jättis saadud tulu deklareerimata ja tulumaksu tasumata. X valdusesse jäi 2018. a-l Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha 42 928,30 eurot, mida X kasutas ilmselt isiklikes huvides. X käitus Jäätmeproff OÜ raha enda valdusesse jättes teadlikult ja tahtlikult, eesmärgiga rikastuda äriühingu rahaliste vahendite arvelt. Eeltoodud järeldust kinnitab see, et X oli kontrolliperioodil Jäätmeproff OÜ ainus juhatuse liige ja äriühingu raamatupidamine oli X kontrolli all. X oli töötamise registri andmetel kuni 31.07.2018 ka Jäätmeproff OÜ töölepinguga töötaja. X eest ei deklareeritud 2018. a-l töötasu ega juhatuse liikme tasu väljamakseid. MTA tuvastas Jäätmeproff OÜ maksumenetluses, et X poolt pangaautomaatidest välja võetud sularaha ei kasutatud äriühingu maksustatava käibe ja äriühingu ettevõtluse tarbeks, vaid raha jäi X kasutusse (v.a 20.02.2019 sularaha üleandmise aktis nimetatud summa). Pärast maksukontrolli alustamist võõrandas X Järva Elamumaa OÜ esindajana Jäätmeproff OÜ osa äriühingute likvideerijana tuntud Yga seotud äriühingule, et mitte võtta vastutust äriühingu tehingute eest. X kui Jäätmeproff OÜ kontrollimenetlusse kaasatud kolmanda isiku seletused sularaha kasutamise kohta ei olnud veenvad ega dokumentaalselt tõendatud. Mh pole eluliselt usutav, et äriühing, kelle tegevus ei eeldanud suurtes summades sularaha olemasolu, kogus sularaha juhatuse liikme valdusesse. X ei ole esitanud praeguses maksumenetluses uusi tõendeid. Õige pole X seisukoht, et temale sularahas tehtud väljamaksed tuli deklareerida ja sellelt tulumaksu tasuda Jäätmeproff OÜ-l. X juhatuse liikmena teadis, milline osa äriühingu pangakontolt välja võetud sularahast jäi tema kasutusse, samuti sellest, et X valdusesse jäänud sularahalt ei ole arvestatud, deklareeritud ega tasutud tööjõumakse. Kui juhatuse liige jätab sellise maksukohustuse teadlikult täitmata, vabaneb äriühingust ja jätab äriühingu rahalised vahendid enda kasutusse, tuleb saadud tulu deklareerida ja maksud tasuda tulu saajal. X osales 2018. a-l Jäätmeproff OÜ majandustegevuses, kuid tal puudus sissetulek igapäevaste kulude katmiseks. Selleks vajaliku summa võttis X sularahas välja Jäätmeproff OÜ pangakontolt. X vajas raha mh enda elukohaks oleva korteri sisustamiseks ja sellega seotud kulude katmiseks, samuti autoga seotud kulude kandmiseks ja hobidega tegelemiseks. Pole usutav, et X oli lastega kodus ega teinud mingit tööd ja kõik elamisega seotud kulud kandis X elukaaslane. Pole tõendatud, et Xl oli varasemast piisavalt suuri säästusid. Xl oli suur võlgnevus kohtutäituri ees, mis põhjendab tema huvi varjata oma tegelikke sissetulekuid. Tulu mõiste tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg-s 1 on laiem kui ainult töötasu – see on igasugune rahas mõõdetav sissetulek. X kasutas Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud sularaha nagu oma isiklikku raha. Seepärast tuleb lugeda see X tuluks, millelt on jäänud tulumaks kinni pidamata. Puuduvad tõendid, et X on Jäätmeproff OÜ-le raha tagastanud või äriühing on esitanud X vastu nõude raha tagastamiseks või kavatseb seda teha. Samuti pole tõendatud, et kõnealust summat on varem maksustatud või tegemist on mittemaksustatava tuluga.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 22.03.2021 maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhalduri seisukohad Jäätmeproff OÜ ja kaebaja kohta tehtud maksuotsustes on vastuolulised, sh ei ole tõendatud, et kaebaja sai Jäätmeproff OÜ-st tulu 42 928,30 eurot ja peab sellelt summalt tasuma tulumaksu. Maksuhaldur leidis Jäätmeproff OÜ maksumenetluses, et äriühing tegi kontrolliperioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ega esitanud raamatupidamise algdokumente. Maksuhaldur kvalifitseeris suurema osa selliseid väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustas TuMS § 51 lg 1 p 3 alusel. Äriühingut puudutavas maksuotsuses puuduvad aga sisulised põhjendused, miks juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt väljavõetud sularaha, mille kohta puuduvad raamatupidamise 3(7)
3-21-844 algdokumendid, ei saa käsitada ettevõtlusega mitteseotud kuluna, vaid tegemist on kaebaja tuluga. Kui maksuhaldur on kindlaks teinud väidetava tulu pärinemise äriühingust, tuleb määratleda ka selle tulu liik, s.t maksuhalduril tuli põhjendada, millist „muud liiki“ tulu on kaebaja Jäätmeproff OÜ-st saanud ja miks see tulu on maksustatav üksnes füüsilise isiku tasandil. Maksuhaldur rikkus Jäätmeproff OÜ maksumenetluses uurimispõhimõtet. Järva Elamumaa OÜ ja CTC OÜ sõlmisid 20.02.2019 notariaalse Jäätmeproff OÜ osa müügilepingu, mille p 3.1 järgi oli Jäätmeproff OÜ osa müügihind 535 000 eurot. Maksuhaldur ei selgitanud Jäätmeproff OÜ maksumenetluses välja kõiki müügihinna ja selle tasumisega seotud asjaolusid, sh ei võtnud seisukohta, kas 42 928,30 euro jäämine kaebaja valdusse võis olla seotud müügihinna tasumise nõudega. Kuna maksuhaldur ei kaasanud Järva Elamumaa OÜ-d Jäätmeproff OÜ maksumenetlusse, on tegemist olulise uurimisveaga, mis võis mõjutada lõpptulemust. Maksuhaldur on rakendanud hindamise teel maksustamist moonutatult. Maksuhaldur esitas kontrollaktis hüpoteesi, et kaebaja vajas ja kasutas igapäevasteks elulisteks vajadusteks sularaha, mille võttis välja Jäätmeproff OÜ pangakontolt. Maksuhaldur väitis seega sisuliselt, et kaebaja kulud ületasid tema sissetulekuid. Samas ei ole maksuhaldur esitanud kontrollitavaid andmeid ega tõendeid selle kohta, millised olid kaebaja eeldatavad kulud, mille katmiseks pidi ta kasutama Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha. Seega on tegemist tõestamata hüpoteesiga. Tõendamiskoormus läheb maksumaksjale üle alles siis, kui maksu määramise aluseks olevad asjaolud on põhjendatud ja tõendatud. Maksuhaldur tõlgendab vääralt TuMS §-i 12. Maksuõiguse teooria kohaselt maksustatakse füüsiliste isikute puhul tulu, mis tekib isiku majandustegevuse tulemusena. Majandustegevuseks peetakse tegevust, mida isik arendab tulu teenimise eesmärgil. See võib olla aktiivne või passiivne, iseseisev või sõltuv, kuid igal juhul peab see olema eesmärgipärane ja ratsionaalne tegevus. TuMS § 12 lg-s 1 toodud tulu liikide loetelu ei ole ammendav, kuid see ei tähenda, et igasugune laekumine on füüsilise isiku maksustatav tulu. Maksuhaldur ei ole põhjendanud TuMS § 12 lg 2 mittekohaldamist. Kui ei ole tuvastatud äriühingu tehtud väljamaksete seotus ettevõtlusega, tuleb esmajoones tuvastada, kas tegu on juriidilise isiku eriobjektiga väljamaksetega TuMS §-de 49–52 alusel. Ettevõtte tehtud rahalised kingitused, annetused või dividendimaksed on alati maksustatavad ettevõtte, mitte eraisiku tasandil.
4.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud maksuotsuse põhjenduste juurde. Maksuhaldur tuvastas Jäätmeproff OÜ maksumenetluses, et kaebajal oli kontroll äriühingu sularaha üle ning kaebaja võttis äriühingu pangakontolt sularaha välja ega kasutatud seda äriühingu ettevõtluse tarbeks, vaid jättis enda valdusesse. Kaebaja suhtes läbi viidud maksumenetluse tulemusel muutis maksuhaldur kaebaja maksukohustust, võttes mh arvesse Jäätmeproff OÜ maksukontrollis tuvastatud asjaolusid. Maksuhaldur luges kaebaja valdusesse jäänud raha tema tuluks, millelt on jäänud tulumaks kinni pidamata. Seega on äriühingu ja kaebaja suhtes tehtud maksuotsused kooskõlas – äriühingust välja viidud raha on maksustatud füüsilise isiku tuluna. Vastuolu oleks tekkinud siis, kui maksustamine oleks toimunud nii äriühingu kui ka füüsilise isiku tasandil, kuid praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, et kaebaja ei kasutanud äriühingu pangakontolt väljavõetud sularaha äriühingu majandustegevuse tarbeks ning raha jäi tema käsutusse. Seega on asjakohane järeldus, et raha tuleb deklareerida kaebaja füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Konkreetsed pangakontolt tehtud väljamaksed on loetud äriühingu ettevõtlusega mitteseotuks ja maksustatud tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, võttes arvesse kaupade ja teenuste võimalikku kasutatavust Jäätmeproff OÜ ettevõtluses. Seega on kontrollaktis ja maksuotsuses
4(7)
3-21-844 tehtud järeldused asjakohased ja Jäätmeproff OÜ tehtud väljamaksete teistsuguse maksustamise põhjused arusaadavad. Vastustaja ei rikkunud Jäätmeproff OÜ maksumenetluses uurimispõhimõtet. Kui vaidlusalune sularaha oleks jäänud kaebaja valdusesse Jäätmeproff OÜ osa müügilepingust tulenevalt, siis oleks vastav tingimus lepingus nii ka fikseeritud. Järva Elamumaa OÜ juhatuse liige on kaebaja ise. Kaebajale on korduvalt antud võimalus selgitada maksuhaldurile äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha kasutamist – nii Jäätmeproff OÜ kui ka tema enda suhtes läbi viidud maksumenetluses. Asjaolu, et Järva Elamumaa OÜ-d ei kaasatud Jäätmeproff OÜ maksumenetlusse, ei takistanud kaebajal maksuhaldurile info andmist. Tegemist ei ole maksu määramisega hindamise teel. Maksuhaldur ei tuvastanud kaebaja maksukohustust tema kulusid hinnates, vaid lähtus konkreetsest tõendist – Jäätmeproff OÜ pangakonto väljavõttest. Kaebaja võimalike kulude kohta kogutud andmed üksnes toetavad maksuhalduri seisukohta, et äriühingust välja võetud raha on läinud kaebaja käsutusse ja see tuleb lugeda tema tuluks. Seepärast ei ole asjakohased kaebaja arutlused teemal, millised olid kaebaja igapäevased elulised kulutused. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ei ole usutav, et kaebaja kulutused piirdusid vaid summadega, mis nähtuvad tema pangakontolt, nagu kaebaja üritab väita. Maksuhaldur ei ole pidanud võimalikuks ja vajalikuks tuvastada, millise konkreetse tulu liigiga on tegemist, kuid füüsilise isiku maksustamisel ei ole sellel ka tähtust. Kui maksuhaldur on piisavalt põhjendatud kahtlust, et kaebaja varjas oma tulu, tuleb kaebajal maksuhalduri kahtluse ümberlükkamiseks esitada tõendid selle kohta, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades tuleb kinnitada, et kõik sellel kajastatud andmed on õiged. Kui seaduses ei ole tulumaksu kinnipidamist ette nähtud või kinnipidamise kohustust ei ole mingil põhjusel täidetud, siis peab füüsiline isik ise tulud deklareerima ja tulumaksu tasuma. Sellisel juhul on tulumaksukohustus füüsilisel isikul endal. Asjakohane ei ole etteheide, et maksuhaldur ei ole maksuotsuses põhjendanud TuMS § 12 lg 2 mittekohaldamist. Selle normi eesmärk on välistada topeltmaksustamise vältimiseks tulumaksu objekti hulgast TuMS §-de 48–53 alusel juriidilise isiku tulumaksuga maksustatud väljamaksed. Praegusel juhul ei ole äriühing selliste väljamaksete tegemist deklareerinud ega tulumaksuga maksustanud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 12.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus maksuotsuse põhjendustega ega korranud neid (HKMS § 165 lg 2). Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud ja kaebaja valdusesse jäänud sularaha on õigesti loetud kaebaja tuluks TuMS § 12 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole seda summat tagastanud ega edasi andnud. Puuduvad tõendid, et kaebaja kasutas seda raha Jäätmeproff OÜ majandustegevuse tarbeks. Tulu TuMS § 12 lg 1 tähenduses tähendab igasugust tagastamatut sissetulekut. Kui tuvastatud on füüsilisele isikule raha laekumine, kuid raha tagastamine, edasi andmine või raha laekumisega seotud kohustuse suurenemine ei ole tõendatud, saab lugeda laekumise füüsilise isiku tuluks, hoolimata sellest, kas raha saajal on samal ajal volitus kellegi esindamiseks. Tulu tekkimise tuvastamisel on oluline rikastumise fakt, mitte rikastumise õiguspärasus, põhjused, eesmärgid ja vorm. Tulu väljaselgitamisel ei ole tähtsust raha andja ja saaja omavahelistel suhetel. Mh ei ole tähtsust esindusõiguse olemasolul, sest see ei välista, et esindatava asemel saab tegelikult tulu esindaja (Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2007 otsus nr 3-06-751, p 11). Seega, kui juhatuse liige jätab teadlikult ja tahtlikult ettevõtte raha enda kasutusse, tuleb saadud tulu deklareerida ja maksud tasuda tulu saajal. Kuna tegemist ei ole hindamise teel maksustamisega, ei ole tähtsust, et maksuhaldur ei selgitanud täpselt välja,
5(7)
3-21-844 millised olid kaebaja eeldatavad kulud, mille katmiseks pidi ta kasutama Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud sularaha. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Maksuhaldur ei ole tõendanud tulu saamist ja on üksnes oletanud, et kaebaja kasutas äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha enda huvides. Maksuhaldur rikkus Jäätmeproff OÜ maksumenetluses uurimispõhimõtet, sest ei selgitanud välja kõiki äriühingu raha liikumisega seotud asjaolusid. Kui maksuhaldur tuvastas, et Jäätmeproff OÜ pangakontolt on sularaha välja võetud ja äriühing ei esitanud selle kohta dokumente, tulnuks need väljamaksed maksustada TuMS § 51 lg 2 alusel. Jäätmeproff OÜ maksumenetluses ei tuvastatud, et raha jäi kaebajale, äriühing loobus oma nõudest või tegemist oli juhatuse liikmele makstud tasuga. Seega ei ole tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Halduskohus pole hinnanud, kas sellistel asjaoludel saab üldse olla tegemist kaebaja tuluga, sest kui äriühing jättis väljamakse deklareerimata ja tulumaksu tasumata, ei saa kaebajale ette heita TuMS § 12 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist. Äriühingu maksukohustust ei saa üle kanda füüsilisele isikule. Kaebajale maksu määramiseks ei piisa selle asjaolu tuvastamisest, et äriühingu pangakontolt on sularaha välja võetud.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Maksuhalduri seisukoht ei põhine pelgalt asjaolul, et äriühingu pangakontolt on sularaha välja võetud. Äriühingu maksumenetluses väitis kaebaja, et kasutas raha äriühingu majandustegevuses, kuid kaebaja ega äriühing ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Maksuhaldur võttis arvesse ka muid tõendeid, mis on välja toodud maksuotsuses, sh analüüsis kaebaja rahalisi vahendeid ja igapäevaseid kulutusi ulatuses, mis võimaldas järeldada, et kaebaja vajas ja kasutas igapäevasteks vajadusteks sularaha, mille ta võttis välja äriühingu pangakontolt. Tulumaksu määramist ei saa välistada asjaolu, et maksuhaldur ei saa tuvastada, milleks füüsiline isik tulu kasutas, eriti kui tegemist on sularahaga. Halduskohus viitas asjakohasele kohtupraktikale. Kaebaja väide uurimispõhimõtte rikkumisest Jäätmeproff OÜ maksumenetluses ei ole praeguses vaidluses asjakohane. Maksuotsus on põhjendatud ja tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud. Maksuotsuses on mh hinnatud äriühingu võimalikke nõudeid kaebaja vastu. On piisav alus arvata, et äriühing ei kavatse kaebaja vastu mingeid nõudeid maksma panna. Kaebaja ei ole tõendanud, et äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha oli mingit liiki tulu, mida TuMS § 12 lg 2 kohaselt ei arvata maksustatava tulu hulka.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sh p-des 1–8 loetletud tulu liigid. Tegemist ei ole ammendava loeteluga. TuMS ei sätesta tulu mõistet, kuid kohtupraktika järgi tuleb TuMS § 12 lg 1 alusel maksustada füüsilise isiku rahaliselt hinnatav, tagastamatu ja realiseeritav sissetulek, mis tekib tulu saamise eesmärgil toimuva majandustegevuse tulemusena (Riigikohtu 14.11.2017 otsus nr 3-16-336, p 14; 15.09.2010 otsus nr 3-3-1-45-10, p 12). TuMS § 12 lg 2 (2018. a-l kehtinud redaktsioonis) sätestab, et füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu TuMS §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised, välja arvatud TuMS § 501 alusel maksustatavad dividendid ja kasumieraldised. 6(7)
3-21-844
10.Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja võttis 2018. a-l Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja sularaha 42 928,30 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduriga, et praeguse vaidluse asjaoludel saab lugeda nimetatud summa kaebaja kui füüsilise isiku tuluks TuMS § 12 lg 1 tähenduses.
11.Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja oli 2018. a-l Jäätmeproff OÜ ainuke juhatuse liige ja kuni 31.07.2018 ka äriühingu töötaja. Seega osales kaebaja Jäätmeproff OÜ majandustegevuses, mille eesmärk oli saada tuluna käsitatavat sissetulekut. Äriühing ei deklareerinud kaebajale töötasu või juhatuse liikme tasuna käsitatavaid väljamakseid ega tasunud nende väljamaksetega seoses tulumaksu. Samas oli kaebajal täielik kontroll Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamise üle. Puuduvad tõendid, et kaebaja kasutas äriühingu pangakontolt välja võetud 42 928,30 eurot äriühingu huvides või on selle summa äriühingule tagastanud. Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et kaebajal oli võimalus ja vajadus kasutada Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud ning äriühingule üle andmata jäänud sularaha oma isiklike vajaduste tarbeks. Maksuhalduril ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuidas kaebaja enda valdusesse jäänud sularaha kasutas. Puuduvad tõendid, et Jäätmeproff OÜ on esitanud kaebaja vastu nõude nimetatud summa tagastamiseks. Kuna Jäätmeproff OÜ on 11.10.2022 äriregistrist kustutatud, ei ole sellise nõude esitamine tõenäoline ka tulevikus. Maksuotsuses tuvastatud asjaolusid arvestades on tõendamiskoormus kaebajale üle läinud ja kaebaja oleks pidanud tõendama, et Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha ei ole tema tulu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus nr 3-19-784, p-d 14 ja 15). Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses seisukohti või tõendeid, mis lükkaks maksuhalduri järeldused ümber.
12.Kaebajale tehtud sularahaväljamaksetelt oleks pidanud tulumaksu kinni pidama Jäätmeproff OÜ (TuMS § 40 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebaja oli 2018. a-l Jäätmeproff OÜ ainuke juhatuse liige ja äriühingu majandustegevus oli tema kontrolli all, pidi väljamaksete deklareerimise ja tulumaksu kinnipidamise korraldama kaebaja. Seega saab nõustuda maksuhalduriga, et Jäätmeproff OÜ poolne väljamaksete deklareerimata ja tulumaksu kinni pidamata jätmine oli kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse tulemus. Jäätmeproff OÜ ei deklareerinud kaebajale tehtud sularaha väljamakseid ka kui ettevõtlusega mitteseotud kulu ega tasunud sellega seoses tulumaksu, kuigi väljamaksete kohta puudusid raamatupidamise algdokumendid (TuMS § 51 lg 2 p 3). Ka see asjaolu pidi olema kaebajale teada. Eeltoodut arvestades pidi kaebaja deklareerima Jäätmeproff OÜ-lt saadud tulu enda 2018. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ja tasuma ise sellega seotud tulumaksu (TuMS § 44 lg 1). Kuna kaebajale ei ole määratud tasumiseks sotsiaalmaksu ja puudub ka topeltmaksustamise oht, ei olnud vaidlusaluses maksuotsuses vältimatult vajalik täpselt tuvastada, millist liiki tuluga oli tegemist.
13.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
14.Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.