lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-336/25

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 14.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-336/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1742
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TuMS § 12 lg 1, 2, 3Residendist füüsilise isiku tuluHKMS § 107 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 2Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 4Menetluskulude väljamõistmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-336/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.03.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (23)

lahend.ee
3-22-1305/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.06.20253-23-1804/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.03.20243-21-2767/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.09.20233-21-844/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.05.20233-22-20/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.12.20223-21-2903/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-16-336 14. november 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Evelin Kullasepa kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. jaanuari 2016. a otsuse nr 6-4/00297-30-1 tühistamiseks Kaebaja Evelin Kullasepp Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-336 Evelin Kullasepa kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Evelin Kullasepa kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. mai 2016. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-336 osas, millega jäeti kaebus rahuldamata kaebajale välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise tulumaksuga maksustamist puudutavas osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti 12. jaanuari 2016. a otsus nr 6-4/00297-30-1 osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõue tagastada 20 000 euro suuruselt mittevaralise kahju hüvitiselt alusetult kinni peetud tulumaks.
4.Teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus kaebaja 2014. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tagastamisele kuuluva tulumaksu summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks, lähtudes käesoleva otsuse põhjendava osa punktist 20.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3-21-2903/9
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
07.07.2022
3-21-2767/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.04.2022
3-22-20/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.03.2022
3-20-1449/43Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.02.2022
3-21-113/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.12.2021
3-21-16/25Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.11.2021
3-19-784/36Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.10.2021
3-20-1445/22Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja13.05.2021
3-19-2196/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.02.2021
3-20-242/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.03.2020
3-18-1539/31Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.03.2020
3-18-304/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.02.2020
3-18-1076/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.11.2019
3-19-1503/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.10.2019
3-18-1076/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.09.2019
3-18-332/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.04.2019
3-18-332/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.05.2018
5.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Evelin Kullasepa kasuks välja menetluskulu 248 eurot.
6.Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu) maksis Evelin Kullasepale (kaebaja) Harju Maakohtu 15. septembri 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-29561 kinnitatud kompromissi alusel mittevaralise kahju hüvitist 20 000 eurot ja varalise kahju hüvitist 16 595 eurot (nelja aasta ametipalk). Määrusega kinnitatud kompromissis märgiti, et hüvitiste maksmisel peab MTA hüvitiste summast kinni "tasumisele kuuluva tulumaksu". MTA pidas hüvitistelt kinni tulumaksu 7649 eurot ja 95 senti.
2.Kaebaja esitas 14. detsembril 2015 MTA-le taotluse tagastada kinni peetud tulumaks, leides, et hüvitistelt peeti tulumaks kinni alusetult.
3.MTA jättis 12. jaanuari 2016. a otsusega nr 6-4/00297-30-1 taotluse rahuldamata. MTA hinnangul on hüvitised tuluks, mida maksustatakse tulumaksuga.

3-16-336

4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus MTA otsus tühistada ja kohustada MTA-d tagastama kinnipeetud tulumaks. Kaebuse kohaselt ei ole makstud hüvitiste puhul tegu maksustatava tuluga tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 tähenduses ning tulumaksu kinnipidamine on õigusvastane.
5.Tallinna Halduskohus jättis 16. mai 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kaebajale makstud hüvitiste tulumaksuga maksustamine oli tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromisslepingu vaieldamatu osa. Hüvitiste maksmise ajal kehtinud tulumaksuseadus ei võimaldanud kaebajale tehtud väljamakseid maksustada teisiti, kui tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromisslepinguga kokku lepiti.
6.Kaebaja taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Väär on vastustaja ja halduskohtu järeldus, et kompromisslepingu osaks oli hüvitiste tulumaksuga maksustamise küsimus. Kohus ja vastustaja on tulu mõiste ebaõigesti sisustanud. Tulu ei saa samastada kahjuga. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-72-08 leidnud, et mittevaralise kahju hüvitis ei ole isiku tulu, vaid valuraha kaotatud hüvede eest. TuMS § 12 lg 1 ei näe sõnaselgelt ette, et tulumaksu objektiks on püsiva tervisekahju hüvitis, saamata jäänud tulu hüvitis või mittevaralise kahju hüvitis.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. märtsi 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus vastustaja ja halduskohtuga, et kuna väljamaksed tehti kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel, ei saa kaebaja väljamaksete suurust, sh ka summadelt tulumaksu kinnipidamist enam vaidlustada. Kompromissis on sõnaselgelt välja toodud, et tegemist on brutosummadega, millelt peetakse kinni tulumaks. Kaebajal on subjektiivne õigus üksnes kompromissis märgitud brutosummale, mis on talle makstud. Isegi juhul, kui TuMS on maksukohustuse tekkimise osas ebaselge, oli pooltel õigus kompromissis kokku leppida, et hüvitist vaadeldakse tuluna ning sellelt tasutakse tulumaksu. Kuni puudub õigusnorm, mis sõnaselgelt keelab kõne all olevatelt kahjuhüvitistelt tulumaksu arvestamise, pole alust pidada kompromissi õigusvastaseks. Seda silmas pidades puudub vajadus asuda asja lahendamisel kohaldama tulumaksuseadust, kuid halduskohus ja vastustaja on kaebajale TuMS § 12 lg-te 1 ja 3 sisu õigesti selgitanud. Kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi ei loetud isiku tuluks kuni
1.jaanuarini 2011 kehtinud TuMS § 12 lg 3 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kassatsioonkaebuses palub kaebaja halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Ringkonnakohtu ja vastustaja käsitlus kompromisslepingust kui jõustunud kohtulahendist kaebaja ja maksuhalduri vahel on väär ja vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kompromissleping ei ole jõustunud kohtulahend avalik-õiguslikus maksusuhtes. Kaebajal on subjektiivne õigus kompromisslepingus märgitud brutosummale, kuid ekslik on järeldus, et kaebaja ei saa summadelt tulumaksu kinnipidamist vaidlustada. Kaebajale makstud hüvitistelt on tulumaks alusetult kinni peetud, kuna tegemist ei ole kaebaja tulumaksustamisele kuuluva tuluga.
9.MTA leiab vastuses, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused on põhjendatud ja õiguspärased.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Vaidlus käib selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi alusel kaebajale makstud hüvitised tuleb maksustada tulumaksuga. Kohtud leidsid, et kompromissiga lepiti kokku hüvitiste brutosummas, millelt tuli kinni pidada tulumaks. Vaatamata sellele, et kohtute hinnangul 2(5)

3-16-336 tulenes tulumaksu kinnipidamine kompromisslepingust endast, on kohtud hinnanud tulumaksu kinnipidamise õiguspärasust ka lähtuvalt tulumaksuseadusest. Kohtud leidsid, et nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitiselt tuli TuMS § 12 lg 1 alusel tulumaks kinni pidada.

11.Kolleegium ei nõustu kohtutega, et tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissiga lepiti kokku hüvitiste maksustamine tulumaksuga. Hüvitiste maksustamist puudutavas osas kinnitati kompromiss sõnastuses, mille kohaselt hüvitiste maksmisel peab MTA hüvitiste summast kinni tasumisele kuuluva tulumaksu. Kolleegiumi hinnangul tuleneb kompromissi sõnastusest, et kaebajale makstavatelt hüvitistelt peetakse kinni tasumisele kuuluv tulumaks. Tasumisele kuuluva tulumaksuna tuleb mõista ainult kaebajale makstud hüvitistelt seaduse järgi tasumisele kuuluvat tulumaksu.
12.Kaebaja vaidlustas MTA otsuse, millega jäeti rahuldamata tema 14. detsembri 2015. a avaldus. Avalduse kohaselt maksustati kaebajale tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi alusel välja makstud hüvitised alusetult tulumaksuga. Kaebaja taotles avalduses alusetult kinni peetud tulumaksu maksmist enda pangakontole.
13.Vaidlustatud otsuse ja MTA esitatud kaebaja 2014. a tulumaksuarvestuse (tl 31) järgi saab järeldada, et kaebaja deklareeris vaidlusalused hüvitised 2014. a residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis maksustatava tuluna. Seetõttu tuleb kaebaja 14. detsembri 2015. a avaldust tõlgendada maksuhaldurile esitatud 2014. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni parandamisena maksukorralduse seaduse § 89 mõttes, milles kaebaja arvas enda maksustatava tulu hulgast välja vaidlusalused hüvitised. Ühtlasi esitas kaebaja enammakstud tulumaksu tagastamise taotluse.
14.Isiku tulumaksuga maksustamist reguleerib tulumaksuseadus, milles on mh sätestatud tulumaksu objekt, tulumaksu maksjad, maksumäärad ning tulude deklareerimise, kinnipidamise ja tasumise kord. TuMS § 12 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Kuigi TuMS § 12 lg-s 1 on toodud mitteammendav näitlik loetelu tulumaksuga maksustatavatest tuludest, ei sisalda tulumaksuseadus tulu mõiste definitsiooni. TuMS § 12 lg 2 nimetab, mis ei kuulu füüsilise isiku tulu alla. Hüvitise maksmise ajal kehtinud TuMS § 12 lg 3 järgi ei olnud füüsilise isiku tulu teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida maksti seoses ettevõtlusega. TuMS § 12 lg-t 3 ei kohaldatud aga hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. Praegusel juhul tuleb vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel kindlaks teha, kas kaebajale makstud varalise ja mittevaralise kahju hüvitised on füüsilise isiku tulumaksuga maksustatav tulu TuMS § 12 lg 1 mõttes.
15.Kolleegium on selgitanud, et hindamaks, kas tekitatud kahju hüvitis vastab tulu mõistele, tuleb võrrelda, millist laadi sissetulekut oleks kahju kannatanud isik saanud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Ei ole oluline, kas kahju on tekitatud õiguspärase või õigusvastase teoga ning kas hüvitise mõistab välja kohus või määrab haldusorgan. Tulu mõiste sisustamise seisukohast on oluline teha vahet saamata jäänud tulu hüvitamisel ja mittevaralise kahju hüvitamisel. Saamata jäänud tulu eest makstav hüvitis on oma olemuselt tulu TuMS § 12 lg 1 tähenduses ja tuleb tulumaksuga maksustada (3-3-1-72-08, p 13). Mittevaralise kahju hüvitise kohta märkis kolleegium asjas nr 3-3-1-72-08 tehtud otsuse p-s 13, et see on üldjuhul oma olemuselt juhuslik sissetulek, sest sellisele sissetulekule sarnast tulu ei ole võimalik teenida tavaolukorras, kus isikule ei ole kahju tekitatud. Kuna mittevaralise kahju suurust ei ole 3(5)

3-16-336 võimalik rahas mõõta ja kahjuhüvitis on hinnanguline, siis ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui palju isiku varaline seisund muutus võrreldes olukorraga, mil mittevaralist kahju ei oleks tekitatud. Sellest tulenevalt leidis kolleegium, et mittevaralise kahju hüvitis ei kuulu füüsilise isiku tulumaksuga maksustatava tulu hulka.

16.Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebajale kompromissiga makstud varalise kahju hüvitis tuli tulumaksuga maksustada. Tegemist on hüvitisega, mis on mõeldud kompenseerima kaebaja saamata jäänud palgatulu, mida oleks selle saamisel tulumaksuga maksustatud. Selline hüvitis on TuMS § 12 lg 1 tähenduses tulu, mis tuleb tulumaksuga maksustada.
17.Kolleegium jääb seisukoha juurde, et mittevaralise kahju hüvitise puhul ei ole vähemalt üldjuhul tegemist füüsilise isiku maksustatava tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. Praegusel juhul on mittevaralise kahju hüvitist makstud kaebaja tervisekahjustuste eest. Sellist hüvitist ei ole õige käsitada isiku tuluna, vaid tasakaalustava kompensatsioonina teise õigushüve kahjustamise eest. Ka ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui palju kaebaja varaline seisund hüvitise maksmise tõttu muutus võrreldes olukorraga, mil mittevaralist kahju ei oleks tekitatud.
18.Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebajale tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi alusel välja makstud mittevaralise kahju hüvitis kaebaja 2014. a tulumaksuga maksustatava tulu hulka. Selle tõttu on osaliselt õigusvastane MTA 12. jaanuari 2016. a otsus nr 6-4/00297-30-1, millega jäeti kaebaja taotlus enammakstud tulumaksu tagastamiseks rahuldamata.
19.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada osas, millega jäeti kaebus mittevaralise kahju hüvitise tulumaksuga maksustamist puudutavas osas rahuldamata. MTA 12. jaanuari 2016. a otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõue tagastada 20 000 euro suuruselt mittevaralise kahju hüvitiselt alusetult kinni peetud tulumaks.
20.Kaebaja esitas kaebuses ka kohustamisnõude alusetult arvestatud ja kinni peetud tulumaksu tagastamiseks. Residendist füüsilise isiku puhul ei määrata tulumaksu kinnipidamise kaudu isiku tulumaksukohustust lõplikult kindlaks. Kaebaja parandas 2014. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mille tõttu tema maksustatav tulu ning seega ka tulumaksukohustuse suurus ja tagastamisele kuuluv tulumaks tuleb täielikult uuesti arvutada. Kaebaja tulumaksukohustuse ja tagastamisele kuuluva tulumaksu väljaselgitamine eeldab täiendavate asjaolude ja dokumentide kontrollimist, mis kassatsiooniastmes ei ole võimalik. Seetõttu ei määra kolleegium kindlaks kaebajale tagastamisele kuuluvat tulumaksu summat, vaid teeb MTA-le ettekirjutuse kaebajale 2014. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja käesoleva otsuse põhjal tagastamisele kuuluva tulumaksu summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 167 lg 1 teine lause). Maksuhaldur peab lähtuma sellest, et kaebaja esitas 14. detsembril 2015 maksuhaldurile deklaratsiooni paranduse ning enamtasutud tulumaksu tagastusnõude ja tsiviilasjas nr 2-08-29561 kinnitatud kompromissi alusel kaebajale makstud mittevaralise kahju hüvitis 20 000 eurot ei kuulu kaebaja 2014. a tulumaksuga maksustatava tulu hulka.
21.Kuna kolleegium muudab haldus- ja ringkonnakohtu lahendit, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja asjas kantud menetluskulud on haldus- ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv, kokku 450 eurot ja Riigikohtus tasutud kautsjon 25 eurot. Kaebus rahuldatakse osaliselt. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Võttes arvesse kaebajale makstud mittevaralise ja varalise kahju

4(5)

3-16-336 hüvitiste suurust, on kaebus rahuldatud umbes 55% ulatuses. Seetõttu mõistab Riigikohus MTA-lt kaebaja kasuks menetluskuludena välja 248 eurot. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja