X kaebus Eesti Töötukassa 27.10.2022 otsuse nr TVH/22/043135 ja 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2840 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Maarika Nüganen ja Helle Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 09.06.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 10.10.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja/Töötukassa) taotluse töövõime hindamiseks.
Eesti Töötukassa tegi 27.10.2022 otsuse nr TVH/22/043135, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuses on välja toodud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on immuunsüsteemi haigus ja pahaloomuline kasvaja. Kaebaja kirjeldatud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ning muude tervisehäirete osas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebajal on raske füüsilise koormuse korral tekkiva väsimuse ja õhupuudustunde tõttu kergelt piiratud treppidest liikumine. Otsuses leiti kokkuvõtvalt, et kuigi 1(7)
kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Kaebaja esitas 28.10.2022 Töötukassa otsusele vaide, milles ei nõustunud 27.10.2022 otsusega.
4.Töötukassa 20.12.2022 vaideotsusega VO/22/2840 jäeti kaebaja poolt esitatud vaie rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 22.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 13.01.2023 määrusega menetlusse nõuetes Eesti Töötukassa 27.10.2022 otsuse nr TVH/22/043135 ja 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2840 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja palub tühistada töövõime hindamise otsus järgmistel põhjendustel. 6.1 Kaebaja palub kohtul juhtum uuesti läbi vaadata, kuna tal on Ukrainas eluaegne kehtiv II grupi invaliidsus. 6.2 Eesti Töötukassa otsus on ekslik ja Eesti Töötukassa lihtsalt venitab aega, et mitte hüvitisi maksta. Vastustaja seisukohad
7.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 27.10.2022 otsus nr TVH/22/043135 on õiguspärane. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu järgmistel põhjendustel. 7.1 Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks ekspertarvamus. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtteid, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile. 7.2 Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades. Samuti selgitas kaebaja vaides, et tal esinevad piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas. 7.3 Tervishoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst Kersti Pari (TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 24.10.2022 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 27.10.2022 otsusega nr TVH/22/043135 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 7.4 Kaebaja esitas Töötukassale vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis 19.12.2022 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk. Selline praktika on tavapärane. Ita Kukk on ka käesoleva kohtuasja raames 2(7)
kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on 08.02.2023 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega. Ekspertarst leidis kokkuvõtvalt, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Lümfoom ehk hematoloogiline haigus on ravitud viimati kuus aastat tagasi ning olnud remissioonis alates 2016. aastast, HIV kandlus on HAART raviga kontrolli all, kaebajal olid Eestisse saabudes 15.09.2022 kuue kuu ravimid olemas ja tal ei olnud vaide hetkeks vajadust infektsiooniarsti vastuvõtule pöörduda, mistõttu sai lugeda ka selle haiguse remissioonis olevaks. Helicobakterist põhjustatud kõhuvalu ei ole töövõimet vähendav piirang. Arvestades põetud haigusi, regulaarset HAART ravi, saab liikumise piirangu hinnata kergeks koormuspuhuse väsimuse ja õhupuuduse tunde tõttu. Kaebaja kirjeldatud piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kaebaja kirjeldatud piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Samuti ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust muud kaebaja poolt kirjeldatud piirangud. 7.5 Ekspertarst jäi vaidemenetluses TTO ekspertarvamuses toodud hinnangute juurde. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas Töötukassa ekspertarst veelkord TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukoha juurde. Ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes kaebaja töövõimele on välja toodud andmed, millele otseselt on tuginetud. 7.6 Otsus, kas töövõime on vähenenud või mitte, teostatakse töövõime ekspertiisi käigus teostatud püsivate töövõimet mõjutavate piirangute ulatusest lähtuvalt. Antud juhul tuvastati kaebajal üksnes kerge piirang liikumises, mis võib põhjustada kerget koormuspuhust väsimust ja õhupuuduse tunnet. Muid piiranguid kaebajal ei tuvastatud. Arvestades, et töövõimet mõjutavaid piiranguid ei tuvastatud, siis ei loeta töövõimet vähenenuks. Kaebaja töövõimet ei saa lugeda alanenuks ka erijuhtumi alusel. Kaebajal ei esine haigust, mis töötamisel süveneks või seaks ohtu tema tervise. Kaebaja peab käima regulaarselt infektsiooniarsti vastuvõtul ja tarbima regulaarselt HAART ravimeid, kuid see ei vähenda kaebaja töövõimet. Kaebaja on Töötukassale esitanud uue töövõime hindamise taotluse 02.01.2023. Lisaks on kaebaja teada andnud 03.02.2023 e-kirjas, et esmane infektsiooniarsti külastamise aeg Eestis on 13.02.2023. Samas hematoloog on teinud kaebajale põhjalikud analüüsid 05.12.2022, mis olid korras. Saab tavapärast HIV vastast HAART ravi, mille tõttu ei ole ka HIV kandlusega seotud piiranguid.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja töövõime hindamine toimus 27.10.2022 otsusega nr TVH/22/43135 õiguspäraselt. Nimetatud otsus põhineb TTO ekspertarsti 24.10.2022 eksperdiarvamusele (vastustaja vastuse lisa 2), milles Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst Kersti Pari asus seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja ei ole nõus sellega, et tema töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja tugineb seejuures asjaolule, et talle on Ukraina Tervishoiu ministeeriumi poolt 09.07.2019 väljastatud tõend nr 245699, et tal on eluaegne II invaliidsuse grupp tervise tõttu.
10.Vaidlus puudub selles, et objektiivsete terviseandmete alusel on kaebajal diagnoositud lümfisüsteemi kasvaja, mida raviti 2009. aastal, mille retsidiivi (taastekkimise) tõttu sai kaebaja keemiaravi ning teostati lümfisõlmede eemaldamine ka 2016. aastal. Kaebajal on tuvastatud ka HIV kandlus alates 2016. aastast, mille tõttu saab kaebaja regulaarselt ravi. Kaebajal oli Eestisse 01.09.2022 sõjapõgenikuna saabumisel kaasas poole aasta jagu HIV viiruse vastaseid ravimeid (HAART ravi). Kogu eelnev ravi enne Eestisse saabumist 01.09.2022 ja ka kaasas olnud ravimid on määratud ja saadud Ukrainast. Vaidlus puudub selles, et Töötukassa on töövõime hindamiseks 3(7)
pädev haldusorgan. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajale on Ukraina Tervishoiu ministeeriumi poolt 09.07.2019 väljastatud tõend nr 245699, et tal on eluaegne II invaliidsuse grupp tervise tõttu.
11.Kaebaja esitas Töötukassa 27.10.2022 otsuse peale 28.10.2022 vaide. Töötukassa vaatas vaidemenetluses veelkord üle kaebaja terviseandmeid, kaebaja taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolud ning jäi vaidemenetluse raames 19.12.2022 koostatud hinnangus oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud (vastustaja vastuse lisa 4). Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk vaatas ka käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ning on oma 08.02.2023 allkirjastatud kokkuvõtvas seisukohas (vastustaja vastuse lisa 6) nõustunud TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus Eesti Töötukassa otsuse õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale selle tegemise ajal teada.
14.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
15.Isikul tuvastatakse osaline töövõime, kui tema töötamine on § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 2). Isikul tuvastatakse puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3 p 3).
16.Eesti Töötukassa tugineb töövõime hindamisel ka töövõime hindamise metoodikale, mis on avalikult kättesaadav dokument.1 Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
17.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
18.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
19.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud seitsme valdkonna võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
20.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).
21.Kaebaja kirjeldas töövõime hindamise taotluses piiranguid liikumise, käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Lisaks märkis kaebaja, et tal esineb tablettide kõrvalmõjusid ning pärast retroviiruse ravi võtmist pea tavaliselt käib ringi.
22.Töövõime hindamise menetluses koostas 24.10.2022 kuupäevaga eksperthinnangu ekspertarst dr Kersti Pari (vastustaja vastuse lisa 2). Ekspertarst hindas eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0. 2) Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Ekspertarst tuvastas, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Lümfoom ehk hematoloogiline haigus oli diagnoositud 2009. aastal ja retsidiiv oli 2016. aastal. Kaebaja sai keemiaravi ja kiiritust. Haigus on olnud remissioonis alates 2016. aastast. 2016. aastal on diagnoositud HIV, mille kandlus on HAART raviga kontrolli all. Põhjust väljendunud koormustaluvuse piiranguteks ei ole. Raske füüsiline koormus (nt treppidest liikumisel) võib põhjustada väsimust ja õhupuudust. Ekspertarst tugines liikumise hindamisel olemasolevatele TIS andmetele. Ekspertarst sai üksnes tuvastada, et töövõime ei ole vähenenud, kuivõrd võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 1. Selle alusel tegi Eesti Töötukassa 27.10.2022 otsuse. Dr Kersti Pari jäi oma esialgsele seisukohale ka vaidemenetluse jaoks koostatud 19.12.2022 kuupäeva kandvas eksperthinnangus (vastustaja vastuse lisa 4). Nimetatud hinnanguga nõustus oma 08.03.2023 seisukohas ka Ita Kukk (vastustaja vastuse lisa 6).
23.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Töövõime hindamise otsuses on märgitud, millise raskusastmega piirangud kaebajal tuvastati ja millised haigusseisundid on nende põhjuseks. Täpsemad selgitused on toodud 24.10.2022 eksperdihinnangus, milles on välja toodud täpsemad asjaolud ning terviseandmed, millele tuginedes vaidlustatud otsus on tehtud. Töövõime 5(7)
hindamise otsuse põhjendused saab lugeda HMS § 56 lg-st 1 lähtudes esitatuks ka eksperthinnangus, millele on otsuses viidatud. Kohus saab arvesse võtta ka põhjendusi, mille Töötukassa on esitanud kohtumenetluses. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). See tähendab, et kohus saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Kohus võtab arvesse kohtumenetluses esitatud vastustaja 08.02.2023 vastust kaebusele ja dr Ita Kukk 08.03.2023 allkirjastatud kirjalikke seisukohti, sest nimetatud dokumentides on põhjalikumalt selgitatud, miks kaebaja puhul leiti, et tema töövõime ei ole vähenenud.
24.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
25.Kohus leiab, et dr Kersti Pari 24.10.2022 ja 19.12.2022 eksperthinnangutes võtmetegevustele antud hinnangud ja nende põhjendused ei anna alust kahtluseks, et ekspertarst hindas kaebaja piirangud põhjendamatult kergeks. Kaebaja kirjeldas töövõime hindamise taotluses oma piiranguid liikumise, käelise tegevuse ja teabevahetuse valdkonnas muutlikuna (tähistatud eksperthinnangus arvväärtusega 9). Kaebaja on kaebuses tuginenud peamiselt väitele, et Ukrainas on talle määratud II invaliidsuse grupp tervise tõttu. Kohus selgitab, et Töötukassa poolt läbi viidav töövõime hindamise metoodika ei võimalda võtta arvesse teise riigi tervishoiuteenuse osutaja hinnanguid. Töövõime hindamine toimub Eestis kehtivate seaduste kohaselt ning Töötukassa otsus kas töövõime on vähenenud või mitte, teostatakse töövõime ekspertiisi käigus teostatud püsivate töövõimet mõjutavate piirangute ulatusest lähtuvalt. Seega ei ole käesolevas asjas tähendust sellel, millise hinnangu kaebaja töövõimele on andnud Ukraina pädevad organid.
26.Töötukassa on kaebusele koostatud vastusele lisanud dr Ita Kukk 08.02.2023 seisukoha. Seega on asjas olemas ka teise arsti arvamus, kes nõustub dr Kersti Pari seisukohaga, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kohtul puudub põhjus arvata, et ekspertarstid oleksid kaebaja töövõimet hinnates läinud vastuollu kaebaja terviseandmetega (Eesti Töötukassa 08.02.2023 vastuse lisa 5). Ekspertarstil puudus praegusel juhul võimalus kaaluda teistsuguse otsuse tegemist, sest kaebaja võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 1.
27.Kohus leiab, et dr Kersti Pari on välja toonud asjakohased kaalutlused selle kohta, miks puuduva või osalise töövõime asemel hinnati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal tuvastati üks kerge piirang liikumises, mis võib põhjustada kerget koormuspuhust väsimust ja õhupuuduse tunnet. Muid piiranguid kaebajal ei tuvastatud. Arvestades, et töövõimet mõjutavaid piiranguid ei tuvastatud, ei saanud vastustaja lugeda kaebaja töövõimet vähenenuks. Kaebaja töövõimet ei saa lugeda vähenenuks ka erijuhtumi alusel (erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud). Kaebajal ei esine haigust, mis töötamisel süveneks või välistaks tema töötamise kas osaliselt või täielikult. Kaebaja peab käima regulaarselt infektsiooniarsti 6(7)
vastuvõtul ja tarbima regulaarselt HAART ravimeid, kuid see ei vähenda kaebaja töövõimet. Ekspertarst on tuvastanud, et 2009. aastal diagnoositud lümfoom on olnud remissioonis alates 2016 aastast, HIV kandlus on HAART raviga kontrolli all, mistõttu ei ole ka HIV kandlusega seotud piiranguid. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud väiteid, mis annaksid alust dr Kersti Pari poolt välja toodud kaalutlustes kahelda.
28.Kokkuvõttes ei ole kohtul kaebaja vastuväiteid ja kõiki tõendeid koos hinnates tekkinud veendumust, et kaebaja töövõime hindamine taotlus lahendati õigusvastaselt ja taotlus vajab uut läbivaatamist.
29.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Töötukassa 27.10.2022 otsus nr TVH/22/043135 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebaja ei väida, et vaidemenetluses oleks rikutud tema õigusi vaide esemest sõltumata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2840 tühistamiseks. Kuna Töötukassa otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
31.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.